Valitsuse mälukaotus

Maarika Tuus
Riigikogu liige

Järgmisest aasta 1. jaanuarist avanev elektriturg lööb valusasti Eesti inimesi. Ligi 60%-line elektri hinna tõus on pannud majandusminister Juhan Partsi kukalt kratsima.  Imelik küll, kuidas minister Parts, kes on Eesti riigile ehk meile kõigile kuuluva riigifirma Eesti Energia omaniku esindaja ja kelle alluvusalal firma tegutseb, polnud taolisest hinnatõusust teadlik? Juhan Partsi on tabanud ohtlik mälukaotus. Kõik ajalehed kirjutasid varakevadel, et hinnatõus saab olema umbes 50%, mis mõjutab kogu elektriarvet 20% võrra. Järsku tuleb Partsile, Ligile ja  Ansipile üllatuseks ka see, et nad on elektri hinda tõstnud järjest juba viis, kuus aastat. Kohe peale Andrus Ansipi valitsuse kokkupanemist 2007. aasta kevadel asuti esimese seaduseelnõuga tõstma teiste hulgas ka elektri aktsiisi. Pea igal järgneval aastal kergitati seda veel ja veel ületades täna Euroopa Liidu miinimumnõuet ligi viis korda eratarbijale ja 9 korda äritarbijale. Elektri käibemaksu on tõstetud 20%-le, olgugi et  Euroopas enamik riike tarvitab elektri puhul käibemaksu erisusi ehk siis tavamäärast madalamat maksu. Hindu on otsa pandud nii põhivõrgu kui jaotusvõrgu tasudele, taastuvenergia- ja võimsustasudele. Ikka vabaturule mineku sildi all.  

88% line öötariifi tõus ületab kõige hullemagi kartuse

Tegelikult on Eesti valitsus kasutanud Eesti Energiat juba aastaid doonorina eelarveaukude lappimiseks ja riigieelarvest parema pildi loomiseks. Homme võtame jälle firmast paarisaja miljoni jagu dividende välja, eelarve justkui kasvaks, mis sellest, et siis paigutame selle Eesti Energia aktsiakapitali tagasi. No ja mõelge, kui palju võidab riigieelarve kõrgema elektrihinna pealt tulevast käibemaksust. Kõigepealt küsime aktsiisimaksu ja maksu pealt omakorda käibemaksu. Monopol on sellele vastanud hinnatõusudega. Elektri vabaturu hinna kohta oleme ministrilt tavaliselt vastuseks saanud, et tema ei prognoosi, kas turu avamine tõstab või langetab hinda. 50%-list fataalset hinnatõusu soovitas ta kevadel meile mitte ette kujutadagi. Veel üsna hiljuti Keskfraktsiooni arupärimisele vastates kordas minister seda sama. Eesti Energia oskas aga ületada meie kõige halvemagi ettekujutuse. 88% öötariifi tõusu, mis kaasneb „Kindel“ paketiga ületab igasuguseid kartusi.

 

IRL-vähendame kodukulusid poole võrra

Viimastel Riigikogu valimistel mäletame kõik IRL kallist valimiskampaaniat, kus erinevad IRLi juhtpoliitikud lubasid kodukulusid poole võrra vähendada. Paljud inimesed langesidki selle helesinise lubaduse ohvriks. Täna on IRLi poliitikutel rahva petmise pärast juba nii häbi, et isegi tollased reklaamklipid on ära peidetud. Majandusminister räägib aga mingit ähmast juttu majade soojustamisest.

Kui valitsusel oleks suur mure elektrihinna pärast, saaks ta suurepäraselt hinda langetada. Paradoksaalsel kombel on  inimese elektriarvest umbes 2/3  tegelikult otseselt või kaudselt riigi kontrolli all. Vaid 1/3  elektriarvest on elektri põhitariif, mida riik mõjutada ei saa. Küll on valitsusel võimalik lasta Konkurentsiametil hoolikamalt kontrollida Eleringi tegevust võrguteenuse hinna kujundamisel, vähendada taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi ning isegi käibemaksu. Paraku ei kasutata ühtegi neist meetmetest. Otse vastupidi, tohutu elektritõusu varjus on Konkurentsiamet lubanud veel ka  Taavi Veskimägi juhitud Eleringil tõsta võrgutasu 13,3 %.

Eesti – kiireima  elukalliduse tõusuga riik Euroopas

Võrgutasude hinnad Eestis ületavad kahekordselt Soome võrgutasusid.

Ansipi valitsus otsustas ju mõne aasta eest elektrivõrgud põhiettevõttest lahutada. Nii tehti meist sunnismaised monopoolsele Eleringile. Koguni 60 % elektriarvest läheb ju võrgutasudeks. Seega pakend maksab meil rohkem kui kaup ise. Sellele vaatamata on iga väiksemagi tormiga on suur osa Eesti ääremaa inimestest pimedas.

 Aga võib-olla pole peaminister elektrihinna tõusuga üldse  kursis, sest enne riigikogu valimisi 2010. aastal nimetas valitsuse pressikonverentsil  elektrihinna tõusu mõeldamatuks ja lauslolluseks.

Nähes kõiki varasemaid hinnarallisid, mida elektrihinna tõus on kaasa toonud, ei julge uut hinnauperpalli  ette kujutada. Kuhu siis veel, niigi oleme juba mitmendat aastat järjest Euroopa kõige kõrgema hinnatõusuga riik! Kui panna kõrgele elektrihinnale veel  juurde toasooja hinnatõusu, tulevase gaasihinna tõusu, järjest kallineva kütuse hinna, siis milline saab olema inflatsiooni protsent?  Teisele poole skaalat aga rahva raha massiivne ärakinkimine ja pantipanemine Euroopa ja Ameerika erapankade päästmiseks, mida serveeritakse kui abi Kreekale. Hiigelpanustamine kaitsekuludesse, pettused õpetajate palgalubadustega -see ongi meie tänane Eesti ja Eesti Energia oma pöörase hinnatõusu- ja segaste hinnapakettidega.