Friday, October 9, 2015

Vargused autodest ja korteritest – miks ja kuhu pätid sisse murravad?


Autor: Lääne-Tallinna konstaablijaoskond

 


Juuni lõpus murti sisse ühte Tallinna magalapiirkonda pargitud kaubikusse. Auto pagasiruumist varastati mitmesaja euro eest tööriistu, kuid õnneks jõudsid need õige pea omanikuni tagasi.
 Kuu aega hiljem varastati Mustamäel ühest luksusautost navigatsiooniseade, kütusekaart ja auto dokumendid. Ka see juhtum lõppes õnnelikult, sest jalgrattal liikunud varas tabati koos saagiga.
 
Mõlemat vargust ühendab asjaolu, et auto omanik jättis oma asjad nähtavale kohale. Seega on kõige lihtsam viis sääraste varguste vältimiseks oma asjade hoidmine korteris või vähemasti pagasiruumis katte all.
Elu on näidanud, et auto salongis ei maksa hoida isegi väärtusetuna tunduvaid asju nagu tühi sülearvuti kott. Ilmselt lootis autosse sisse murdnud varas, et kotis on ka arvuti, kuid tegelikkus oli teistsugune. Kirsina tordil sattus auto tühjendamise ajal vargast mööda sõitma ka politseipatrull, mis mehe kohe kinni pidas. Kuigi lugu võib tunduda esmapilgul õnneliku lõpuga, jäi autoomaniku õlule uue klaasi muretsemine.
 Ainult lukust ei piisa
 Kuigi politsei tabab iga kuu mitu varast, kes teenivad elatist korteritesse sissemurdmisega ning sääraste varguste arv näitab langustrendi, suurendab hea ja kallis ukselukk oluliselt tõenäosust, et teie vara jääb puutumata. Lisaks lukkudele tasub aga üle vaadata ka valgustus maja sees ja selle ümber. Kui maja ümbrus ja trepikoda on hästi valgustatud ning vargal puudub võimalus pimedas tegutseda, siis valib ta suure tõenäosusega tegutsemiseks mõne muu koha.
Tõhusaks ennetusmeetmeks on ka turvakaamerad ja nende hoiatussildid. Kuigi kaamerad ei pruugi vargust ära hoida, on neil kaudne mõju kindlasti olemas ning hiljem aitavad need ka varastele jälile jõuda. Kaamerad võiks jäädvustada majaesist parklat koos sõidukitega, hoone sissepääse ja koridore, kust pääseb teistesse majaosadesse. Kaamerate paigaldamisel tuleks jälgida, et nendele ei pääseks kergesti ligi, sest vargad võivad kaamera objektiivi ära katta või selle sootuks lõhkuda.
Kõige odavam ja lihtsam lahendus on aga oma (maja)naabrite tundmine. Nii osatakse märgata, kui mõni võõras isik askeldab naabri vara juures ning sellest saab teda ning politseid teavitada. Lisaks varguste ärahoidmisele aitab selline elanike suhtlus ka omavahelisi probleeme vältida.
 Kuna sügis annab võimaluse ka jalgrattaga sõitmiseks, tuleb märkida, et korrusmaja koridor või trepikoda on jalgrattavaraste jaoks parim tegutsemiskoht. Mõnel juhul näeb varas saaki suisa läbi trepikoja akna ja nii lähebki enamus jalgratastest kaduma just koduukse tagant. Halb koht jalgratta hoidmiseks on ka esimese korruse rõdu ning hämar ja korraliku lukuta kelder.
 Politsei leitud esemete hoiukohtades leidub palju väärtuslikke asju alates muusikainstrumentidest lõpetades jalgratastega. Need asjad seisavad ladudes aga seetõttu, et nende omanikke ei ole võimalik tuvastada. Et seda ei juhtuks, tasub oma väärtuslike asjade seerianumbrid ja eritunnused kirja panna ning võimalusel ese märgistada. Lisaks graveeringu, markeri või kleebisega märgistamisele on tänapäeval võimalus esemeid märgistada mikromärkidega ka niimoodi, et palja silmaga seda näha pole.
 
Pika jutu lõpetuseks aga lühike kokkuvõte: asjad tuleks võõra silma alt ära panna nii autos kui ka kodus, uksed tasub hoida lukus ning kodust lahkudes aknad sulgeda.

Thursday, October 8, 2015

Tallinna Linnamuuseum kutsub


Autor: Pia Ehasalu

 


15. oktoobril, algusega kell 17.30 toimub loengusarja II loeng, lektoriks muuseumi vanemkoguhoidja Kristiina Hiiesalu, teemal „Sinivalged lood. Madalmaade keraamilised seinaplaadid-praktilisest siseviimistlusmaterjalist-pildipiibliks“.

Meist paljud on Hollandis käies toonud endaga kaasa väikese sini-valge seinaplaadi. Selles on midagi tõeliselt Hollandile iseloomulikku. Sini-valged seinaplaadid muutusid Hollandis populaarseks 17. sajandil, see mood haaras kiiresti Taanit ja Põhja-Saksamaad. Hollandi visiidil vaimustus

neist ka Peeter I, kes plaate ka Peterburgi kaasa tõi. Hollandi seinaplaatide teemad on väga mitmekesised, alates maastikust kuni olmestseenide ning piiblitemaatikani välja. Kuidas seinaplaate valmistati, millega kaunistati ja milliseid sõnumeid need pildid võisid kanda, sellest räägibki

Kristiina Hiiesalu loeng „Sini-valged lood...“.

 
Enne loengut on võimalik tutvuda ka keraamika avahoidlaga!

 
Osalemine muuseumi sooduspiletiga 3 Eurot

 Osalejate arv on piiratud ning vajalik on eelregistreerimine.

Vt täpsemalt: www.linnamuuseum.ee/linnamuuseum/loengud                                  

 
Või võta ühendust


Tel.6104171

Monday, October 5, 2015

Noortele suunatud stipendiumikonkurss Tulevikutalent 2015


Autor: Eliis Vennik
 
Käimas on andekatele noortele suunatud stipendiumikonkurss Tulevikutalent 2015. Avaldusi oodatakse 15. oktoobrini. 

Viis soovitust motivatsioonikirja koostamiseks

Motivatsioonikirjade kirjutamine on kunst, mille valdamine on elus ülioluline. Halvasti kirjutatud motivatsioonikiri võib ka parima kandidaadi katse nurjata, samas kui hea motivatsioonikiri suurendab oluliselt võimalusi konkursil edukaks osutuda. 
 
Käimas on andekatele noortele suunatud konkurss Tulevikutalent 2015. Maxima Eesti turundusdirektor Ty Lehtmäe jagab noortele praktilisi näpunäiteid kuidas kirjutada stipendiumiavalduse juurde hea motivatsioonikiri.

1. Varu aega. Ära jäta motivatsioonikirja koostamist viimasele minutile. Võta selleks mitu päeva: kogu esmalt mõtteid ja pane kirja märksõnad, millest tahad kirjutada. Kui vaja, kogu mõtteid end hästi tundvatelt inimestelt. Kui tekst on valmis, lase sel mõnda aega niisama seista ja vaata näiteks järgmisel päeval uuesti üle. Värske peaga võib tekkida uusi mõtteid ja silma võivad hakata pisivead.

2. Tunne uhkust. Liigne tagasihoidlikkus ei ole motivatsioonikirja koostamisel kindlasti voorus. Kirjuta oma saavutustest julgelt ja uhkustundega. Paljude kandideerijate seast silma paistmiseks peavad žüriiliikmed motivatsioonikirjast selgelt välja lugema, miks oled just Sina tiitlile parim kandidaat. Too kindlasti ka näiteid, sest need aitavad Sinu väidetele sisu anda. Kui kirjutad, et oled milleski osav, siis peaksid kirjeldama ka mõnd õnnestumist, mis sellele kinnitust annab.

3. Küsi abi. Ka kõige vilunum motivatsioonikirjade kirjutaja võiks enne avalduse esitamist paluda sõbral, vanemal või õpetajal kirjatööle pilk peale heita. Kindlasti on neil häid mõtteid, mida võiksid enda kohta veel lisada. Ise kipume sageli olema liiga tagasihoidlikud ja pidama mõningaid saavutusi tühisteks, samas kui teised nii ei arva. Samuti märkab teine inimene paremini väikeseid kirjavigu või konarusi.

4. Unista. Tulevikutalent 2015 konkursil kandideerides pead motivatsioonikirjas kirjutama, milleks sooviksid stipendiumiraha kasutama. Kuigi stipendiumi kasutamisele piiranguid ei seata, näitab Sinu pühendumust oma valdkonnale ka selge plaan. Kui soovid kasutada stipendiumi kas mõnes laagris osalemiseks, oma spordivarustuse soetamiseks, huvikooli kuutasu maksmiseks või võistlustele sõiduks, siis annab see kinnitust, et Sul on tõsi taga.

5. Ole korrektne. Vormista oma dokumendid korrektselt ja nõuetekohaselt. Ära kirjuta näiteks pikemalt kui lubatud (1-1,5 A4). Veendu, et dokumendis oleksid kergesti leitavad Sinu nimi, kontaktid ja valdkond, milles kandideerid. Pööra tähelepanu ka keelelisele korrektsusele, et sisse ei satuks rumalaid kirjavigu. Abiks on kui palud kellelgi kolmandal motivatsioonikirja enne selle esitamist üle lugeda.

Maxima Eesti ootab kõiki 5.-12. klassides õppivaid koolinoori osalema stipendiumikonkursil Tulevikutalent 2015. Kandideerimine kestab 15. oktoobrini. Avaldusi oodatakse viies kategoorias: teadustalent, sporditalent, kultuuritalent, humanitaartalent ja ettevõtlikkustalent. Kokku jagatakse tänavu noortele stipendiumitena 12 000 eurot. Lisainfo ja kandideerimisavalduse leiab konkursi kodulehelt http://www.tulevikutalent.ee.

Koostööprojektina on Pille Lille Muusikute Fondil tulemas suurejooneline projektipäev "Muusikasillad"

Autor: Vesta Uuetoa


16. oktoobril kell 19 toimub Vene Kultuurikeskuses projektipäev "MUUSIKASILLAD", mille raames toimuvad TÖÖTOAD ja suurejooneline GALAKONTSERT. Projekti eesmärgiks on lõimida eesti- ja venekeelset elanikkonda kauni muusika ning imelise koosloomise abil!

Galakontserdil esinevad lisaks säravale ja armastatud Tanja Mihhailovale, andekad noored sopranid Maria Listra ja Maria Veretenina, TTÜ Vilistlaste Naiskoor (dir. Andres Heinapuu), segakoor "Ukraina" (dir. Stanislav Šeljahovski), segakoor "Russ", kammerkoor "Eleegia" ja lastekoor "Allegro" (dir. Svetlana Zaugarova) ning Tallinna üldhariduskoolide koorid - Kesklinna Vene Gümnaasiumi noortekoor (dir. Natalja Junkur), Tõnismäe Reaalkooli neidudekoor (dir. Inna Rüü), Tallinna Ühisgümnaasiumi segakoor (dir. Aade Erits), Õismäe Gümnaasiumi segakoor (dir. Koidu Ilmjärv), Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja Õismäe Vene Lütseumi projektikoor (dir. Ljudmila Sjomina) ning Laagna Gümnaasiumi tütarlaste koor ja ansambel (dir. Pirika Sööt ja Lii Leitmaa). Kontsertmeistriks on tunnustatud pianist Piia Paemurru.

FESTIVAL-GALA "MUUSIKASILLAD" on toredaks jätkuks PLMF-i väga huvitavale mitmeaastasele järjepidevale tööle aitamaks lõimida eesti- ja venekeelset elanikkonda kauni muusika ning imelise koosloomise abil. Seekordse nagu ka eelmise väga õnnestunud projekti "Muusikasillad" eesmärgiks on igati aidata kaasa erinevate rahvuste lõimumisele läbi koorimuusika. 2014. aasta novembris korraldas PLMF meeldejäävaid projektipäevi Sillamäel, Narvas ning Tallinnas (aktiivseteks osalejateks ligi 400 õpilast, 100 kooriliiget ja projekti kontserte külastas ligi 1000 pealtvaatajat).

Tänavune projektipäev 16. oktoobril Vene Kultuurikeskuses saab alguse kell 16.00 huvitavate töötubadega, kus projektis osalevale põhisihtrühmale, kuhu kuulub 150 õpilast, jagavad vajalikke teadmisi koorilauljate hääletehnikast ooperilauljad Pille Lill ja Maria Listra, laulupidude kultuurist koorijuhid Andres Heinapuu ja Tiina Selke, muusika-aastast ja PLMF-i tegevustest PLMF projektijuht Viktoria Jagomägi ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla. Õhtusel Galakontserdil esitavad õpilased ja koorilauljad koos publikuga, kes saab kavalehtedel laulu sõnad, ühiskooris koorilaulu "Ta lendab mesipuu poole"
(P. Sarapik). Ootame Vene Kultuurikeskusesse 800-900 pealtvaatajat nautima suurejoonelist õhtut!

Projekti headeks koostööpartneriteks on Tallinna Haridusamet, Kultuuriministeerium, Eesti Kooriühing ja Eesti Muusikaõpetajate Liit, Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit, Tallinna Vene Kultuurikeskus jt.


Projekti toetab Kultuuriministeerium ning elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus "Meie Inimesed".

Üritus Facebook'is: 
https://www.facebook.com/events/1645213005756803/
 

KÜ ümarlaud 14. oktoober kell 18 Kristiine LOV II korruse saalis


Olete oodatud 14.10 kell 18 Kristiine Linnaosa Valitsuse II korruse saali (Tulika 33b), kus toimub KÜ ümarlaud.  

Räägime uuest ehitusseadustikust, külla tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusosakonna juhataja Helvi Kork

 
Kuna uus ehitusseadustik on paljudele veel võõras, siis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusosakonna juhataja aitab olulisematele nüanssidele tähelepanu juhtida. Korteriühistutel on kindlasti tarvis ennast uue seadustikuga kurssi viia juba ainuüksi linna projektide „Hoovid korda“ ning „Fassaadid korda“ taotluste esitamise pärast.

Thursday, September 10, 2015

Hooaja avanäitused Kullos


Tallinna Huvikeskuse Kullo (Mustamäe tee 59) näitusesaalis ja II korrusel on avatud näitused Kullo keraamikaringi ning joonistamise- ja maalikursuse  õpilaste töödest.
Keraamikaringi (õpetaja Aino Arumäe)  väljapanek annab ülevaate õpilaste kevadisest loomingust ning joonistamise- ja maalikursus (õpetaja Kersti Linnamägi) näitab möödunudsuvises maalilaagris Karepal valminud maale (pastellid , akvarellid ja joonistused ).
Näitused jäävad Tallinna Huvikeskuses Kullo avatuks 30.septembrini 2015

Tuesday, September 8, 2015

Kuninganna Kristina päev ja sügislaat Löwenruh pargis 6. septembril:
Fotod

Friday, September 4, 2015

KUNINGANNA KRISTINA PÄEV JA SÜGISLAAT LÖWENRUH PARGIS

Autor: Kristiine Leht


 
6. septembril 2015 Löwenruh´ pargis

Kuninganna Kristina päev kell 12–17

Kristiine sügislaat kell 10–16

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Kuninganna Kristina päeva

KAVA

12.00       Päevajuht Priit Öövel tutvustab päevakava

13.00       Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev avab Kuninganna Kristina päeva

13.10       Vello Vaheri tsirkuseetendus

13.35       Esineb KT-Stuudio (Huvikeskus „Kullo“)

14.00       Peaesineja  Birgit Õigemeel

15.20       Esineb KT-Stuudio

15.45       Kuninganna Kristina päeva tort ja tantsumuusika

16.10       Kirss Garden trummishow- Jaan Kirss ja Ian Mikael Kirss

17.00       Konferansjee lõppsõnad
 

Kristiine sügislaat

Laadale on oodatud kõik kauplejad, kes pakuvad mahetooteid, aiakaupu ning käsitööesemeid mõistliku hinnaga.

Kauplejate registreerimine:

www.tallinn.ee/kristiine.

Kuninganna Kristina päev ja laat on kõigile tasuta, sh kauplejatele.

Tere tulemast!

Liis Pähklamägi kunstinäitus


Autor: Kullo Lastegalerii

1.09 -12.09.2015, Kullo Lastegalerii

Liisi Kunstitööd  sündisid kunstnik Tiiu Piiburi juhendamisel, seda ühe aasta vältel.
Liis on ääretult mängulise, aktiivse ja loomingulise natuuriga neiu.

Liis Pähklamägi on 8.aastane (sündinud 8.01.2007) ja õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis.

Liisil on see esimene näitus, mida sõbrad ja tuttavad on oodanud. 

Pilte:
https://www.facebook.com/Lastegalerii?fref=ts

 

Kullo Lastegalerii, Kuninga 6, Tallinn. 

Avatud 10.00-18.00

galerii@kullo.ee
http://kullo.ee/Kullo_Lastegalerii

TEADMISEKS LAPSEVANEMATELE




Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

 
Tallinna linn toetab jätkuvalt peresid,  kus on  esimesse klassi minev laps, 320 euroga.
Toetus makstakse kahes osas: 50% toetusest makstakse lapse kooliminekul ja 50 % toetusest juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis.
 Toetust makstakse avalduse alusel lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta vahetult enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli.
 Avalduse saab esitada kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest ehk 1. septembrist kuni 30. novembrini 2015. Toetus määratakse kooli õpilaste kinnitatud nimekirjade alusel, seetõttu soovitame Kristiine linnaosas elavatel vanematel pöörduda sotsiaalhoolekande osakonda alates 10. septembrist.
 
Taotluse saab täita sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal, internetis portaali www.eesti.ee kaudu või saata postiga aadressile Tulika 33b, 10615, Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile mari-liis.roomet@tallinnlv.ee.
 Koolimineku kulude osaline hüvitamine
 
Õppeaasta alguses on vähekindlustatud peredel võimalik saada toetust lapse koolimineku kulude osaliseks hüvitamiseks ka juhul, kui laps asub õppima 2.-12. klassi. Toetus sõltub leibkonna sissetulekust ja määratakse reeglina isikutele, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (390 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast (312 eurot).
Seega olenevalt pere suurusest võib sissetulek olla alljärgnev:
2- liikmeline pere                    väiksem kui 702 eurot
3-liikmeline pere                     väiksem kui 1014 eurot
4-liikmeline pere                     väiksem kui 1326 eurot jne
 Perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi. Toetust saab taotleda kolme kuu jooksul pärast kulutuste tegemist. Avaldusele lisatakse kuludokumendid (ostukviitungid) ja vajadusel kolme eelmise kuu sissetulekut tõendavad dokumendid (palgatõendid, pangakonto väljavõtted jne).
 
Samadel tingimustel on võimalik taotleda toetust ka laste huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks.
 Toetuse taotlemisel tuleb lisaks sissetulekut tõendavatele dokumentidele esitada ka huvi- ja sporditegevusega seotud kulutusi tõendavad dokumendid. Kui aga lapsevanemal ei ole võimalik ise eelnevalt kogu arvet tasuda, on võimalik toetust taotleda ka arve alusel. Sel juhul kantakse toetus otse teenuseosutaja arvele.
 Lisaks eeltoodule on 2015. aastal toimetulekutoetust saanud lastega peredel, kelle sissetulek jääb alla eelpool märgitud piirmäära, võimalik saada täiendavat laste kooliminekutoetust. Toetus määratakse üldharidus- või kutseõppeasutuste kuni 19-aastastele (kaasa arvatud) õpilastele tingimusel, et pere on saanud jooksval aastal toimetulekutoetust. Toetust ei maksta esmakordselt kooli mineva lapse toetuse saajale. Toetuse suurus on 32 eurot õpilasele.
 
Vajaduspõhine peretoetus
 Väikese sissetulekuga lastega peredel on võimalik taotleda ka vajaduspõhist peretoetust. Alates 1. jaanuarist 2015  on vajaduspõhise peretoetuse suurus 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.
 Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, mille liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps, kui:
          perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetulekutoetus või
          perekonna keskmine kuu netosissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.
 
2015. aastal on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 329 eurot kuus ja igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele 164,5 eurot kuus ning alla 14-aastasele perekonnaliikmele 98,7 eurot kuus.
 
NÄIDE: Vajaduspõhist peretoetust taotleb 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps.
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2015. aastal on 756,7 eurot (329 + 164,5 + 164,5 + 98,7 = 756,7).
Kui perekonna kolme eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 756,7 eurot kuus või kui perele määrati toetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus, siis saab pere taotlemisele järgneval kolmel kuul 90 eurot vajaduspõhist peretoetust.
 Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis tuleb taotlusele vajadusel lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekut eelneval kolmel kalendrikuul. Juhul, kui mõni perekonnaliige on maksnud elatist, siis ka dokumendid, mis tõendavad eelneval kolmel kuul makstud elatise suurust.
Kui perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetuleku-toetus, siis kolme eelmise kuu sissetulekuid ei arvestata.
 
Vajaduspõhist peretoetust saab perekonnas taotleda see, kellele makstakse vähemalt ühe perekonnaliikmete hulka kuuluva lapse eest lapsetoetust. Seejuures peavad lapsed olema lapsetoetuse saajad toetuse taotlemise kuul.
 Kui pere tegelik elukoht on Kristiine linnaosas, tuleb taotlus vajaduspõhise peretoetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.
 Taotlusi toetuste saamiseks võetakse eelregistreerimise alusel vastu Tulika 33b, I korrus, tuba 118 ja 119
E         9.00 – 13.00 ja 14.00 – 18.00
            T, N     9.00 – 13.00 ja 14.00 – 17.00
Eelregistreerimine ja täiendav teave telefonil 645 7131, 645 7140.

Meeleolukas muusikasuvi Löwenruh pargis


Autor: Kristiine Leht

Suve suur mitmeosaline üritus „Muusikasuvi Löwenruh’ pargis“ on selleks aastaks lõppenud. Kristiine Linnaosa Valitsuse eestvedamisel toimus meie linnaosa suurimas pargis 17. juunist kuni 12. augustini üheksa vabaõhukontserti. Igal kontserdil oli kohal 400–500 kuulajat. Kontserdid toimusid igal kolmapäeval algusega kell 19.00 Löwenruh’ pargi vabaõhulaval (Mustamäe tee 59a) ja olid kõigile kuulajatele tasuta.
Kristiine linnaosa vanema Vadim Belobrovtsevi sõnul leidus selle aasta kontserdisarja programmist meelepärast muusikat igale vanusele, kava sisaldas erinevaid stiilinäiteid ning publikule esinesid Eesti parimad muusikud. „Kahjuks selle suve ilm küll ei hellitanud ega soosinud vabaõhu ürituste läbiviimist, kuid seda enam oli tore näha kõiki muusikasõpru Löwenruh’ pargis igal kolmapäeval ilusat õhtumuusikat nautimas, sõltumata ilmast. Nagu jalgpalliski öeldakse, mäng toimub iga ilmaga, ning sama reegel kehtis ka meie kontsertide osas. Mul on hea meel, et see kontsertsari tutvustab meie ilusat linnaosa ja toob Kristiinesse palju külalisi ka teistest linnaosadest.“
Muusikasuve vajalikkuse hindamiseks ja linnarahva ootuste kaardistamiseks tulevikus intervjueerisime kontserdile tulnuid.
Helde (Kesklinn): „Olen teist korda sellel aastal. Väga tore. Eelmine kord oli Tartu ansambel, Lunge, see kunagine laulumees oma ansambliga. Tore on, kui saab niimoodi koos käia!“
Kadri (Kesklinn): „Olen esimest korda siin. Väga vahva! Üks kohalik laps kutsus meid punti. Ise olen Uuest Maailmast. Terve kontseptsioon on teil siin väga äge. Super, tehke kindlasti uuesti! Järgmisel aastal võiks Liisi  Koikson siin olla ja jäätisemüüja võiks ka tulla!“
Gerda (Kristiine): „Elan Varese tänaval. Olen siin püsikäija. Mulje on väga hea ja see on väga meeldiv koht. Olen vana nõmmekas, aga see koht on lihtsalt armsaks saanud. Väga kenad üritused on. Repertuaar on väga mitmekesine! Kõik esinejad olid väga toredad! Ehala,  Linna, järgmisel aastal võiks tulla Reet Linna!“
Aili (Kristiine): „Suvepidu! See on ju väga hea, et meil üldse on see üritus. Järgmine aasta ka! Siia võiks panna igasuguseid, on neid jutu- ja muusikamehi ju meil küll! Lava peaks natuke suuremaks tegema! Rahvale meeldib tantsida!“
Nii vastasid meie intervjueeritavad. Tore on tõdeda, et oleme täitnud oma elanike väiksed muusikasoovid. „Luban teile, armsad Kristiine elanikud ja meie ilusa linnaosa külalised, et me jätkame toredate suvekontsertide sarja ka järgmisel suvel. Proovime muuta kontsertkava veelgi mitmekülgsemaks, tuua meie Löwenruh’ parki uusi noori ja vanu tuntud esinejaid. Peagi jätkame ka toredate tantsuõhtutega eakamatele,“ lubas linnaosavanem Vadim Belobrovtsev.

Head Kristiine linnaosa korteriühistud

Autor: Kristiine Leht
 

Korteriühistute ümarlaua uus hooaeg käivitub 9. septembril kell 18 Kristiine Linnaosa Valitsuse saalis (Tulika 33b, 2. korrusel).

 
 
 
 
 
 
 
Ümarlaua päevakord:

·         Uue linnaosa vanema tervitus – Vadim Belobrovtsev, linnaosa vanem;

·         Kokkuvõte projektist „Roheline õu“ – Kristiine Linnaosa Valitsuse linnamajandusosakond;

·         Heakorra ning jäätmemajanduse arengutest Tallinnas ja Kristiines – Kristjan Mark, Tallinna Keskkonnaamet.

Loosimängus lubatud auhinna andmata jätmine on keelatud

Autor: Pille Kalda, tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert
 

 
Kadunud auhind Facebookis

Tõenäoliselt kõikide Facebookikasutajateni jõuab hulgaliselt üleskutseid panna mingile lehele „like“ ja seda oma ajajoonel sõpradele jagada, et auhinnaloosis osaleda. Eriti palju korraldatakse selliseid loose tähtpäevade eel ning auhindadeks on midagi temaatilist. Paraku jäävad jagajad mõnikord lubatud loosist üldse ilma.
Ahvatleva auhinna puhul on lehe jagamisi lausa tuhandetes. Ettevõte saab niimoodi endale rohkelt reklaami ning ega kasutajal paari kliki tegemine ju tükki küljest ära võta. Kõik oleks näiliselt nagu hästi. Paraku ei saa seda väita kõikide mängude puhul, sest alati ei jõua lubatud loosiauhind heauskse jagajani – auhind jääbki kas välja loosimata või „loositakse“ see väljamõeldud tegelasele, keda Facebookis ei eksisteerigi. Keerulisemate skeemide puhul on „võitjaks“ mõni loosimängu algataja sõber või üldse keegi kolmas, kes mängust tegelikult osa ei võtnud ning seega ka auhinda nõuda ei oska.  
Facebookis sellistest mängudest osa võttes tuleb tarbijal mõista, et ollakse vabatahtlikult nõus ettevõtteid oma sõpruskonnale reklaamima ning selle eest lubatud auhinna saamise võimalus sõltub nii loosiõnnest kui ka sellest, kui ausa korraldajaga on tegemist. Sellistel mängudel puuduvad ühtsed reeglid, loosimisi korraldatakse oma sisemisest aususest lähtudes. Samas toimib antireklaam vähemalt sama hästi kui positiivne reklaam, mistõttu tõenäoliselt ei riski lugupeetud ettevõtjad negatiivse maine tekitamisega.
Paraku jõuab tarbijakaitseametisse nii pöördumisi, kus tarbija Facebookilooside osas nõu vajab, kui ka pettusekahtlusi. Eelmisel aastal laekus ametisse paar tosinat kaebust eksitavate tarbijamängude kohta, neist vähemalt iga neljas puudutas Facebookis toimunud mänge. Sellised pöördumised on jätkunud ka tänavu. Peamiselt kurdetakse, et auhind jäetakse loosimata, lükatakse loosimist korduvalt edasi või kustutakse kampaaniainfo sootuks. Samuti on ette tulnud juhuseid, kus kaebuse sisu on põhjustatud pildi ja reaalsuse lahkhelist – pildi järgi arvati, et tegemist on suure muusikakeskusega, kuid välja loositi hoopis suur seinafoto muusikakeskusest. Veel on olnud rahulolematust eksliku info suhtes, näiteks kui ettevõtjal on korraga käimas mitu loosimist ning inimest teavitati tahvelarvuti võidust, ent hiljem vabandati ta ees, sest tegemist oli teise loosiga ja tema võitis hoopis kõrvaklapid.
Tarbijakaitseamet reageerib igale laekunud kaebusele, kontrollib asjaolusid ning väljastab põhjendatuse korral vähemalt märgukirja, vajadusel ka ettekirjutuse või alustab väärteomenetluse.
Kuna auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud, on tarbijakaitseametil võimalik nõuda eksitava kauplemisvõtte kasutamise lõpetamist või sellise tegevuse eest määrata rahatrahv. Lubatud auhinna väljastamist siiski otseselt nõuda ei saa.
Tihti teevad ettevõtjad vigu teadmatusest või tähelepanematusest. Seetõttu on tarbijakaitseamet koostanud juhise meelelahutuslike tarbijamängude ja alla 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubanduslike loteriide korraldamiseks.
 

Kristiine peab muutuma võimalikult vähe, aga piisavalt palju!


Autor: Urmo Saareoja, Kristiine linnaosa halduskogu linnaehituse ja -kujunduse komisjoni esimees
 
 

Kristiine on oma asukohalt südameks kõigile teistele linnaosadele — selline metafoor võiks sobida neile kiirustajatele, kes läbivad Kristiinet selleks, et jõuda „linna“. Kohalikul on aga raske tunnistada, et tublist äärelinnast on aastatega sirgunud peaaegu et kesklinn. Viimase viie aastaga on Tallinna linnaruum tublisti kasvanud, mitte ainult 30 000 elaniku võrra, vaid ehitatud on ka uusi kortereid, ridaelamuid ja maju, mida meie linnaosa koduks valivad inimesed vajavad. Kristiine on viimase viie aastaga juurde saanud ligi tuhat uut elamispinda. Kahtlemata selline suurus hirmutab ning paneb tõdema, et meie linnaosa kasvab kiiremini, kui seda ette suudame kujutada.
Kogu selles kujundusprotsessis on oluline osa ka Kristiine halduskogu linnaehituse ja -kujunduse komisjonil, kes kiidab heaks või laidab maha linnaosasse planeeritavad detailplaneeringud. Tihti seisab komisjon raskete valikute ees — arendaja või omanik on kõik ehitusalased nõudmised täitnud, kuid moraalselt tundub asi vale. Kes meist ei tahaks siis elada metsas, mere ääres, linnavaatega majas keset Raekoja platsi! Peame aga arvestama, et ajaga linnapilt muutub, täna vastab Kristiine peaaegu, et poolele esitatud soovidest. Me anname endast parima, et Kristiine muutuks ajaga võimalikult vähe, kuid siiski piisavalt palju, et mitte ajast maha jääda. Me seisame selle eest, et Kristiine linnaosas oleks ka aastate pärast mõnus elada, et noortel inimestel oleks tahtmine siia pesa punuda ning eakatel võimalus väärikalt oma pensionipõlve veeta.

 

 

Ole tähelepanelik liikleja!

Autorid: Liina Toming (piirkonnapolitseinik) ja Kerli Kaupmees (noorsoopolitseinik)



Peatselt on suvi läbi, koolid ja lasteaiad alustavad taas tööd ning lapsed on linnas tagasi. Kuna lapsed on suve jooksul palju unustanud, siis meie, täiskasvanute, kohustus on neile meelde tuletada ja uuesti üle rääkida ohutu liiklemise põhitõed.

Lastele, kes alustavad oma esimest kooliaastat, tuleks esmalt selgeks õpetada tulevane koolitee. Enne kooli algust tuleks see koos lapsega läbi käia, et väike liikleja oskaks võimalikke ohte märgata ja nendega kohaneda. Sõiduteed võib ületada ainult selleks ettenähtud kohas ja reguleeritud ülekäigukohal, kui seal põleb roheline foorituli. Samas tuleb veenduda, et ka autojuht on jalakäijat märganud. Sõiduteele lubamatusi tohi tormata teeääres seisvate sõidukite varjust. Kuna sügise saabudes läheb õhtuti vara pimedaks, tuleks kapisügavustest üles otsida helkur ja see oma jope või koti külge kinnitada.

Kuid mitte ainult lapsed ei ole need, kes peaksid ohutu liiklemise reeglitest kinni pidama, oluline roll on siinkohal ka lastevanematel ja autojuhtidel. Laps õpib ja jäljendab paljuski oma vanemaid, olgem siis neile eeskujuks.

Autojuhtidel tuleks eriti tähelepanelik olla just koolide ja ülekäiguradade juures ning elamukvartalites, kus lapsed võivad liigelda. Siinkohal on eelkõige oluline tee andmise kohustus reguleerimata ülekäiguradadel tee ületamise võimalust ootavatele jalakäijatele ning ohutu sõidukiiruse valik.

Politsei planeerib ka sel aastal kooliaasta esimesel nädalal olla rohkem väljas Tallinna tänavatel just koolide ja muude haridusasutuste lähedal, kus abistame noori liiklejaid ja jagame õpetussõnu nii jalakäijatele kui autojuhtidele.

Anname kõik koos endast parima, et esimese septembri saabudes oleks tagatud laste ohutu liiklemine teedel ja tänavatel.

Omalt poolt soovime Kristiine linnaosa elanikele ilusat suve lõppu ja rõõmsat esimest septembrit!

 

 

Kibuvitsa, Kullerkupu ja Kannikese tänava taastusremont

Autor: Kristiine Leht

Algas Kibuvitsa, Kullerkupu ja Kannikese tänava taastusremont. Tööde perioodiks objektil on planeeritud 10.08.–30.09.2015. Tööde tellijaks on Tallinna Kommunaalamet ja peatöövõtjaks Tallinna Teede AS, tööde järelevalvet teostab Teede Projektijuhtimise AS.

Töid teostatakse järgmiste tänavate vahemikes:

- Kibuvitsa tänaval (Endla tänava ja Loo tänava vahel)

- Kullerkupu tänaval (Kibuvitsa tänava ja Mooni tänava vahel)

- kogu Kannikese tänaval

 Tööde käigus eemaldatakse vanad äärekivid ning kõnni- ja sõiduteede asfaltbetoonkatted; reguleeritakse kaevude (side- ja kanalisatsioonikaevude) kõrgused projekteeritud tasapinda, asendades (osalises mahus) vanad malmluugid uute vastu; paigaldatakse kaks uut restkaevu; paigaldatakse uued äärekivid; profileeritakse sõidu- ja kõnniteede killustikalused; asfalteeritakse kõnniteed; asfalteeritakse sõiduteed ja rajatakse künnised; markeeritakse teekatend ja paigaldatakse uued liiklusmärgid. Kõige lõpuks taastatakse haljastus.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et teetööd ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu, tervist ega vara. Samuti garanteerib töövõtja operatiivautode ja prügiautode ligipääsu kinnistutele.

Liiklusmärgid paigaldatakse ja tõstetakse ümber vastavalt asendiplaani ja liikluskorralduse joonistele.

 
Kohalike elanike elukorraldus on kindlasti remonttööde ajal häiritud, vabandame Teie ees võimalike tee-ehitustöödega seotud ebamugavuste pärast. Palume järgida ajutisi liikluskorraldusmärke.  Täielikult suletakse tänavad vaid asfalteerimistöödeks ning sellest informeeritakse Teid juba operatiivselt töövõtja poolt.

Töid puudutavates kiireloomulistes küsimustes palume pöörduda töövõtjapoolse objektijuhi poole:

Margus Viiklepp tel 56 840 511.

Jüri Ratase XI jalgrattavõistlusel püstitati uus osalusrekord


Autor: Jüri Ratas, võistluse korraldaja
 
 
 
30. augustil Pirita Spordikeskuse terviseradadel toimunud „Jüri Ratase XI jalgrattavõistlusel“ osales vihmasest ilmast hoolimata 744 osalejat viies erinevas kategoorias. Selveri Tibusõidus ja Jaffa lastesõidus võistles kokku 407 last, kes kõik said auhinnaks medali, diplomi ja kinkekoti. Ratastoolisõidus oli kuus osalejat ning meeste- ja naistearvestuses startis 331 jalgratturit. Kõik täiskasvanud pälvisid samuti medali ja kinkekoti.

Lisaks rattasõidule pakkusid velodroomil harivaid ja lõbusaid tegevusi mitmed koostööpartnerid. Tridensi joonistustelgis said lapsed erinevaid aastaaegu joonistada ning ühtlasi pakkus telk vihmahoogude ajal peavarju.  Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Bike-ID ning Operation Lifesaver Estonia jagasid aga infomaterjale ja õpetussõnu ohutust liiklemisest. Tuvumiseks oli taaskord kohal ka tuletõrjeauto. Rahvale mängis meeleolu loomiseks Randvere pasunakoor ning soojendusvõimlemise viis läbi Sparta Spordiklubi.  

 Korraldasime juba üheteistkümnedat korda jalgrattavõistlust, sest see on tervislik ja põnev spordiala, mis sobib igas vanuses lastele ja täiskasvanutele. Kuna üritus on suunatud kogu perele, olid ka tänavu eraldi distantsid kõige pisematele, veidi suurematele lastele ning täiskasvanutele. Muudatusena pikendasime äsja valminud Rummu tee kergliiklustunneli abil Jaffa lastesõidu rada poole Lillepi pargi ringi võrra ning täiskasvanute distantsi terve Lillepi pargi ringi võrra.

Suur rõõm on tõdeda, et osalejate arv tõusis kõigis kategooriates ning kohal oli ka sadu pealtvaatajaid. See annab energiat ja optimismi võistlusega ka tulevikus jätkata. Tunnustan kõiki noori ja vanemaid, kes tulid sõprade ja perega Piritale, et värskes õhus sporti teha. Soovin südamest tänada ka kõiki vabatahtlikke ja toetajaid, kelle toel on võimalik tasuta rattavõistlust korraldada.

 Naiste seas sõitis parima aja Liisi Rist, teise koha saavutas Daisi Rist ning kolmandaks tuli Mairis Õispuu. Meestearvestuses võitis Helmet Tamkõrv, talle järgnesid Andre Kull ja Markus Pajur. Naiste ja meeste kolm parimat pälvisid karika ja teisi auhindu. Ühtlasi loositi kõigi osalejate vahel välja palju erinevaid kingitusi – Tallinki perereisid Rootsi ja Soome, kaks jalgratast, muusikakeskused Sony Centeri poolt, mitmeid sportlikke ja lõbusaid auhindu Sportlandilt ning Vipexilt jpm.

Jüri Ratase jalgrattavõistluse kõik tulemused on üleval minu kodulehel: http://www.ratas.ee alammenüüs „jalgrattavõistlus“.

Jüri Ratase XI jalgrattavõistlust aitasid korraldada Tridens, Jaffa, Selver, AS TTP, KH Energia Konsult, Aktsiaselts Fifaa, Skechers Eesti, AS Vipex, Sony Center, G4S, Sportland, Balbiino, Rahvusooper Estonia, Operation Lifesaver Estonia, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed, Veloplus, Sparta Spordiklubi, Ramirent AS, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud Elu", Tallinna Kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Põhja-Eesti Päästekeskus, Pirita Velodroom, Pirita Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, Maanteeamet.