Friday, May 21, 2010

Kristiine Kevadlaat 2010








Kristiine Kevadlaat 8. mail Dunteni pargis.
Rohkem pilte saab vaadata pildigaleriist: http://www.tallinn.ee/kristiine/


Eeloleva suve suuremad tööd Kristiine linnaosas


Foto: Koskla ja Tulika ristmikule rajatakse ringristmik.

2010. aastaks on meie linnaosa tänavatel kavandatud mitmeid ettevõtmisi kaeve- ja teetööde osas.


Kõige suuremaks tööks võib lugeda AS Tallinna Küte poolt planeeritud eelisoleeritud soojatorustiku DN 800 paigaldamist. Trass algab Lilleküla staadioni juurest, läbib kinnisel meetodil raudteetammi ning kulgeb üle Kotka tänava. Edasi kulgeb trass piki Tihase tänavat kuni Mooni tänavani, järgnevalt Mehaanika tänavani ning piki Mehaanikat Mustamäe teeni. Üle Mustamäe tee kulgeb trass kuni Pirni tänaval asuva lõpp-punktini. Paigaldatav soojatorustik
ühendab Kesklinna ja Lääne soojusvõrgupiirkonnad, mille tulemusena moodustub terviklik soojusvõrk ning soojusenergia jaotus muutub paindlikumaks.
Tööd on kavandatud lõpetada 2011. aastal. Tööde käigus uuendatakse ka töötsooni jääv teekate.
Eeloleval suvel rekonstrueeritakse täies ulatuses Vindi tänav. Tänava rekonstrueerimist on planeeritud juba aastaid, sest tänav on vihma-perioodil ja lume sulamise ajal raskesti läbitav
ning lisaks on tekkinud ohtralt löökauke. Viletsas seisus on ka kõnniteed. Suurim viga on sademeveekanalisatsiooni puudumine, mis põhjustab kõigile ebameeldivusi.
Rekonstrueerimise käigus uuendatakse amortiseerunud kommunikatsioonid (vesi, reoveekanalisatsioon, elektrikaablid jne) ja ka tänavavalgustus. Pimedal ajal tagavad liiklejatele turvalisuse 13 naatrium-kõrgrõhu valgustit.
Juuni alguses algavad rekonstrueerimistööd Tulika tänava lõigul Tulika 33b – Kotkapoja 2a. Töid finantseerib Kristiine Kaubanduskeskuse AS. Lisaks teeehituslikule osale uuendatakse
tänavavalgustus ja paigaldatakse uued restkaevud. Lõigule rajatakse kaks ringristmikku. Üks Koskla ja Tulika ristmikule, teine alajaama ja Tulika 37 vahele jäävale alale.
Lisaks ülaltoodud töödele on käesoleval aastal planeeritud välja ehitada Hane tänava ja Sõpruse pst vaheline ~100 m pikkune ühendustee. Ühendustee rajamine lihtsustab Hane ja Siili tänavate liiklejate väljapääsu Sõpruse puiesteele. Ülalnimetatud tööde läbiviimisega kaasnevad muudatused liikluskorralduses.
Muudatustest teavitatakse linnarahvast täiendavalt.


Toomas Häidkind
Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist

Kristiine kevadtalgud





Heakorratalgud 30. aprillil Dunteni pargis.
Rohkem pilte saab vaadata pildigaleriist: http://www.tallinn.ee/kristiine/

Kes annab lootust?


Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem



Lugupeetud Kristiine elanikud! Selle ajalehenumbri otsustasime pühendada turvalisusele just sellepärast, et lähenemas on suvepuhkuste aeg, mil antud teema muutub eriti aktuaalseks.

Kõik teavad, et just suvel pannakse linnas toime kõige rohkem korterivargusi, kuna inimesed veedavad rohkem aega looduses või ringi reisides; varastatakse asju ka autodest, kuhu hooletud
rannakülastajad jätavad sageli varaste tähelepanu äratavaid esemeid. Sellest lehest leiate mõningaid nõuandeid, kuidas kaitsta ennast ja oma vara ning kuidas hoida lapsi suvekuudel tegevuses.
Turvalisus on lai mõiste, kuhu kuuluvad ka korrastatud teed ja tänavad, hooldatud avalikud haljasalad ja korraldatud jäätmevedu, laste ja noorte puhkuse ja vaba aja veetmise korraldamine ning palju muud, millest on ka kirjutatud selles lehes.
Turvalisusel on ka teine aspekt – sotsiaalne, kui inimene kaotab mingil hetkel sotsiaalse turvatunde. Eelkõige on see seotud töö- ning püsiva sissetuleku kaotusega.
Inimene ei ole enam võimeline ülal pidama ennast ja oma perekonda. Lapsed tahavad süüa, korteri eest tuleb maksta, et mitte tänaval nälga surra. Kaugeltki kõik pole oma töökaotuses ise süüdi, nagu püüavad väita mõned poliitikud ja valitsuse liikmed. Tihti pole tavaline inimene
võimeline ise asjaolusid mõjutama.
Näitena toome 28aastase juhistaažiga töötu 47aastase Hillari loo. Mitu kuud oli Hillar hõivatud Kristiine heakorrastustöödega.
Mees kaotas töö enam kui aasta tagasi, kui rahvusvaheliste autovedudega tegelenud ettevõte, kus ta töötas juba aastaid, laostus majanduskriisi tingimustes. Sel ajal, kui optimistlikult
meelestatud peaminister Andrus Ansip tuliselt Eesti elanikke veenis, et kriisi Eestis ei ole ega tule, otsis Hillar juba tööd – tuttavate, tööbörsi, Interneti kaudu.
Tulutult - vaatamata pikaajalisele staažile ja nelja keele oskusele (eesti, vene, soome, inglise) ei suutnud ta tööd leida. Kuni Hillar töötukassast ja ametühingust toetusi sai ning suvalisi juhutöid leidis, võis veel elada: mitte luksusklikult, kuid kommunaalmaksete ja muude vajalike kulutuste
jaoks raha piisas.
Kui tagasihoidlikud toetused lõppesid, muutus olukord lootusetuks. Eelkõige just seepärast, et sotsiaaltöökoht, kuhu Hillar Tallinna töötute abipaketi raames on suunatud ning kus ta praegu töötab, on ajutine ning mehel ei ole kindlustunnet tuleviku suhtes. Hillari sõnul ta lihtsalt ei
tea enam, kuidas edasi elada.
Selliseid meeleheitel inimesi on Eestis juba üle saja tuhande. Napilt miljonilise elanikkonnaga riigi jaoks, kaasa arvatud vanurid ja lapsed, on see lubamatu luksus. Optimismi ei süsti isegi ekspertide prognoosid, kes aina lubavad, et töötuse kasv peatub. Valitsus ju ei taha mõelda töökohtade loomisele. See tähendab, et töötuse kasv peatub ühel põhjusel: ei ole enam
keda vallandada.
Kahjuks tegi riik pikemat aega nägu, et ei märka töötuse kasvu. Vähe sellest, käivitades raskesse olukorda sattunud inimeste abistamisprogrammi ja olles sunnitud otsima vahendeid töötute päästmiseks näljasurmast, sattusid pealinnavõimud otsesõnu kriitikatule alla. Kaks võimuparteid, kes tegid riiklikul tasemel panuse liberaalsele majandusele, ei ole siiani pakkunud tõhusat programmi töötusega võitlemiseks. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku
stimuleerida töökohtade loomist, võimaldades tööandjatele aastase sotsiaalmaksu puhkuse, juhul kui nad palkavad uue töötaja. Valitsus lükkas selle ettepaneku tagasi. Seevastu kiiresti ja peaaegu varjatult võeti vastu töölepinguseadus, mis lubas tööandjatel väga kergesti vallandada
inimesi nende tulevikule mõtlemata.
Kuid töötuse näitaja on üks võtmenäitaja majanduse üldolukorra hindamisel: mida kõrgem on töötus, seda väiksem on tarbimine ja seda nõrgem on majandus.
Teisisõnu võivad majanduse päästa ainult lisatöökohtade loomine ja inimestele sissetuleku
tagamine. Ei aita siin ka tööbörsi poolt pakutav ümberõpe, mis kasu on sellest, kui inimesel ei ole saadud teadmisi kuskil rakendada. Töötute koolitamine töötuteks on mõttetu tegevus, nagu ka
loota kriisi peatsele lõppemisele. Reaalsus on selline, et Eesti töötud kaotavad lootuse ja sõidavad välismaale. Nii ei jää pärast kriisi meie riiki kuigi palju spetsialiste.
Selle segaduse taustal teeb Tallinn kõik võimaliku, et aidata töötutel pinnal püsida.
Mis aga puudutab Kristiine linnaosa, siis meil alustas tööd Töötute Klubi, kus raskesse olukorda sattunud inimesed võivad saada nõustamist tööotsingu küsimustes. Kahjuks saavad klubi tööst
osa võtta vaid vähesed töötud, kuna linna ressursid on piiratud. Kuid need, kes on nõustamisel käinud, võivad jagada saadud teadmisi oma saatusekaaslastega.
Lisaks avas Kristiines uksed töötute nõustamiskeskus neile, kes ei soovi olukorraga leppida. Me ei saa jätta oma elanikke saatuse hooleks ning püüame aidata võimalikult palju töötuid, et säilitada nendes kindlustunne.
Ning ka edaspidi otsime me võimalusi raskest olukorrast väljumiseks. Loodan, et see abi ei ole asjatu.

Aitame abivajajatel rasket aega üle elada!


Foto: Hea idee realiseerimiseks tegi esimesena annetuse Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb.

Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös firmaga MTÜ Riidepunkt paigutas linnaossa kogumiskastid, kuhu inimesed saavad tuua oma vanu, kuid veel korralikke rõivaid ja jalatseid, mis jagatakse edasi abivajajatele.

Kogumiskastid on juba paigutatud Tondi Selveri Neste bensiinijaama poolsesse parklasse ning Marja tänava ja Mustamäe tee ristmikul Neste bensiinijaama lähedusse. Varsti tuleb veel
üks kogumiskast Tulika tänavale, Kristiine Kaubanduskeskuse lähedusse.
MTÜ Riidepunkt esindaja Taavi Toomara sõnul on firma eesmärgiks oma tegevusega aidata abivajajaid. “Selleks seame üles kogumispunkte, kuhu inimesed saavad tuua oma vanu rõivaid ja jalatseid, loovutatud esemed jagame meie omakorda abivajajatele,” lausus Toomara. “Esialgu
sorteerime välja abivajajatele väärtuslikumad esemed, mille anname edasi kohalikele heategevusorganisatsioonidele.
Näiteks kodutute varjupaigas on alati vajatud sokke ning muud esmavajalikku ning meie teeme nii, et need asjad sinna ka jõuaksid. Ülejäänud rõivad/jalatsid müüakse maha ning saadud
müügitulu jagatakse teistele heategevusorganisatsioonidele, kes selle eest toetavad omakorda abivajajaid.”
Kogumiskastid on ilmastikukindlad ning turvalised, nende eest hakkab ettevõte kandma regulaarselt hoolt ning lahendama jooksvalt kõiki võimalikke kogumiskastiga kaasnevaid
probleeme.
Kristiine linnaosa vanema Mihhail Korbi sõnul on nüüd linnaosa elanikel täiendav võimalus oma annetuste abil aidata teistel rasket aega üle elada. “Samas jääb kehtima palve, et ei toodaks katkiseid, määrdunud ja kasutamiskõlbmatuid esemeid, kuna tegemist pole vanade asjade
kogumiseks mõeldud prügikastiga,“ lisas Korb.

Turvalisus ja heakord

Head Kristiine inimesed, linnamajandusosakond tänab teid meeldiva koostöö eest. Tegeleme küll igapäevaselt heakorraprobleemidega, kuid kõiki muresid alati ei märka. Seepärast on eriti hea
meel nende kodanike üle, kes meile helistavad ja teavitavad probleemidest ning annavad ka tagasisidet, kui mure lahendatud.


Endiselt teeb pahameelt meie ühise vara sodimine nii aerosoolvärvide kui ka markeritega. Ühest küljest on graffiti esteetiliselt ebameeldiv, kuid veelgi hullemaks teeb olukorra see, kui soditakse tänavasilte ja ühistranspordi peatusenumbreid ning -nimesid, mis võib takistada võõral inimesel mugavalt liigelda.
Tänavune kevad on möödunud tänavate puhastamisega prügist ning haljasalade riisumisega
lehtedest ning kulust. Tänu heakorratööliste ja tänavapuhastusfirmade ponnistustele oleme olukorra saanud enam-vähem kontrolli alla, kui on pretensioone prügi või korrastamata haljasalade kohta, siis andke kindlasti märku ning linnaosa saab puhtamaks.
Nii sodimise, prügi kui ka linna infrastruktuuri lõhkumise osas palume kodanikel jätkuvalt
valvsad olla ning igasuguse rikkumise korral meile (645 7118) või munitsipaalpolitseile
(14410 – operatiivne lühinumber) märku anda, sest kes Kristiinet ikka hoiab, kui me ise.


Raivo Tammus
Heakorraspetsialist

Kristiine linnaosa elanikud, hoidke oma varal silm peal!

Kristiine linnaosa on Tallinnas ilus linnaosa, millest valdav osa moodustab
elamupiirkonna. Oma asukohalt jääb Kristiine kahe suure linnaosa - Mustamäe ja
kesklinna vahele.



Siin leidub hulgaliselt kõrvalteid ja sisehoove, mis on eemal muust tähelepanust. Lähtudes kuritegevuse seisukohalt asub Kristiine soodsas kohas. Ühest piirkonnast teise liikuv
kriminaalne kontingent tekitab probleeme majades, hoovides ning autodes.
Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga linnakodanik ise palju ära teha.
Saabumas on suvi, mis on aktiivne ja tegus aastaaeg. Päevad muutuvad pikemaks ja ööd soojemaks, inimesed liiguvad rohkem ringi. Linnakodanikud siirduvad oma suvekodudesse puhkama, kuid kodud jäävad pikemaks ajaks tühjaks ja valveta. Siinkohal soovitame
kindlasti kodust lahkudes kontrollida, kas olete sulgenud kõik aknad-uksed.
Samuti on soovitav sulgeda uksed ja aknad ka siis, kui hoovis askeldate.
Pikemalt kodust ära olles paluge võimalusel headel naabritel, sõpradel postkasti tühjendada.
Varavastaste kuritegude hulgas on hetkel kõige suuremaks probleemiks vargused autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Varaste tähelepanu äratavad navigatsiooniseadmed, CDmängija paneelid, sülearvutid, fotoaparaadid, mobiiltelefonid, käekotid, ühesõnaga kõik, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu
köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekundid.
Seetõttu tuleks nähtavalt kohalt ära panna esemed ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi minnes.
Soovituslik oleks sõiduk ööseks garaaži, valvega parklasse, hästi valgustatud kohta või valvekaamerate vaatevälja parkida.
Eramajad ja eramajade hoovid on aga soojal aastaajal kõrgendatud riskiga varguse toimepanemise objektid, eriti kui omanikud jätavad oma vara valveta. Hoovis olevad tööriistad ja muud esemed tuleks peale kasutamist kohe ära panna ning hooviväravad hoida kinni ning võimalusel lukustada.
Samas kui peaks keegi langema varguse ohvriks, siis palume sellest kindlasti teatada politsei lühinumbril 110 või pöörduda lähimasse politseijaoskonda.
Koostöös Kristiine Linnaosa Valitsusega on Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli politseikadettidel Ott Nõmmikul ja Allar Elstrokil plaanis läbi viia ennetuskampaania Kristiine Linnaosas, kus on eesmärgiks on seatud elanikkonna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel. Varasemad kogemused on näidanud, et inimeste aktiivse tegevuse korral oma vara kaitsmisel on võimalik vähendada varguste arvu
kuni poole võrra.
Lõpetuseks tuletame veel kord meelde, olge tähelepanelikud ning hoidke oma varal silm peal.


Ott Nõmmik
SKA politsei- ja piirivalvekolledži politseikadett


Kairi Ränk
ülemkonstaabel
Kristiine konstaablijaoskonna piirkonnavanem Lõuna politseijaoskond

Lastekaitse soovitab: tagage oma lastele turvaline suvi

Kohe-kohe on lõppemas 2009/2010 õppeaasta ning algamas oodatud ja pikk suvevaheaeg. Koos saabuva vabadusega saabuvad aga ka ohud – palju sisustamata vaba aega soodustab laste võimalusi sattuda pahandustesse.


Näiliselt möödub suvi lastekaitsespetsialistide vaatevinklist rahulikult, kuid seda enam hakkab laekuma sotsiaalhoolekande osakonda infot tehtud halbadest tegudest sügise alguses. Seega on sobiv aeg läbi mõelda oma laste suvised ajaveetmisviisid ja -võimalused, et tagada turvalisus oma noortele pereliikmetele.
Turvalisus – mis see on? Terve, turvaline ja tasakaalustatud kodanikuühiskond saab alguse perekonnast. Ivika Põldsepp on öelnud raamatus „Laste väärkohtlemine“, et laps tunneb end turvaliselt, kui on tagatud tema põhivajadused ja seejuures mitte ainult toit, riided ja peavari, vaid ka emotsionaalsed ja psühholoogilised vajadused. Viimasteks võib pidada vajadust armastuse järele, tunda end soovituna, saada positiivseid elukogemusi, olla kaitstud, avastada oma kaasasündinud vajadusi, saada juhendamist ning õpetamist, vajadus lahendada keerulisi
ülesandeid, vajadus vabaduse, lugupidamise, täiskasvanuga seotuse ning positiivse ellusuhtumise ja huumori järele. Seega on turvalisus seotud hulga komponentidega, millest
toit, riided ja peavari moodustavad vaid minimaalse osa. Kui laps ei taju turvatunnet, siis häirub tema normaalne pilt elust, mis on täis vastuolusid ja konflikte ning kujuneb madal enesehinnang. Niisiis – kodu on see lähtealus, kus läbi inimsuhetest tulenevate kogemuste saab kasvav laps
eeldused integreerumiseks ühiskonda või siis sotsiaalseks tõrjutuseks.
Millest aga tänased lapsed ja noored unistavad ning kuidas nad oma vaba aega armastavad veeta? Aastatel 1996-1998 viidi läbi rahvusvaheline teismeliste elustiili ja ostukäitumise
uuring, mida kajastatakse Lindstromi ja Seyboldi kirjutatud raamatus „Bränd ja lapsed“ (Tallinn 2003). Selles uuringus ilmnes, et kaasaegne noor eelistab oma vaba aega realiseerida läbi spordi, filmide, arvutite, interneti, šoppamise, muusikavideote vaatamise ja pidutsemise. Uuringu
„Eesti noored arvavad, et“ (2001) järgi eelistab 53% Eesti noortest vaba aega veeta koos sõpradega, 18% tegeleda spordiga ning 16% vaadata telekat.
Nagu näha, soovivad lapsed olla tegevuses ja seda ennekõike koos oma sõpradega ning ilmselgelt
ei ole sellises olukorras just kõige lihtsam ühitada laste ja vanemate huvisid ning turvalisust.
Võiks isegi öelda, et tänapäeva lastele turvalisuse kindlustamine on kõrgem pilotaaž. Kuid ennekõike aitab selles olukorras toime tulla oskus omada vajalikku infot, suhtlemine oma lapse ja tema sõpradega ning avarama pilguga olukorra vaatlemine.
Üks võimalus muuta oma laste suvi turvalisemaks, on leida neile suvelaagrid.
Võimalik on minna laagrisse Tallinnast väljapoole, aga samuti korraldavad nädalasi linnalaagreid kõik avatud noortekeskused. Täpsemat infot saab leida vastavatelt kodulehtedelt:
http://www.noortelaagrid.edu.ee/ ja http://www.ank.ee/ . Seejuures on toimetulekuraskustes peredel võimalik linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas osalist hüvitamist.
Samuti võib silma peal hoida Tallinna linna kodulehel http://kuhuminna.tallinn.ee/
Selleltki lehelt leiab jooksvat infot üritustest, mis Tallinnas toimuvad, sh ka tasuta üritused, kuhu võib alati koos lastega minna.
Tasub ka meeldetuletamist, et alates 01.06 pikeneb tunni võrra ka alaealiste
liikumisvabaduse piiraeg. Ilma täiskasvanud saatjata ei või alla 16-aastased noored viibida avalikes kohtades ajavahemikus kella 24.00-5.00, mis tähendab, et kodutee tuleb niimoodi
planeerida, et lapsed õigeaegselt koju jõuaks. Aga kui näiteks 15-aastane noor väidab, et tema
järele on nõus vaatama 18-aastane sõber, on lapsevanemal soovituslik võtta kontakti
vastutust kanda lubanud noore täiskasvanuga ning vahetada võimalusel mobiilinumbrid
ja rääkida täpselt läbi lapse edasine liikumine, sest seaduse kohaselt vastutavad oma lapsega juhtuva eest ennekõike vanemad.
Kui aga mingil põhjusel ei saa laps minna oma koju, siis neil juhtudel on võimalik lapsel endal pöörduda varjupaika:
Tallinna Lastekodu varjupaik (Maleva tn 16, telefon ööpäevaringselt 668 4759) või
Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla varjupaika (Mooni 1/ Paldiski mnt 51, telefon 660 8060).
Nagu eelnevalt mainitud, on informeeritus suurim abijõud, et vältida hilisemaid probleeme ja ennetada ebameeldivaid ootamatusi. Seega võiks külastada portaali eesti. ee, kus on riigi seadustest tulenevalt käsitletud lapse ja turvalisuse küsimusi seoses relvade, liikluse, meelemürkide, tule ja internetiga http://www.eesti.ee/est/laps/lapse_turvalisus/
Niimoodi on lapsevanemal alati võimalik olla küllaldaselt teadlik ja saab parimal viisil luua oma lastele turvalise suve. Vajadusel saate alati nõu ja abi ka sotsiaalhoolekande osakonna
lastekaitsetöötajatelt!
Soovin kõigile päikselist ja turvalist suve!


Terje Luude
Lastekaitse vanemspetsialist

Sõpruse väärtus on hindamatu

Foto: Tallinna delegatsioon koos Surahhanõ linnaosa vanemaga. Vasakult: ettevõtja Valentin Moldovanov, Aserbaidžaani kogukonna eestvedaja Eestis Nijazi Gadžijev, Surahhanõ linnaosa vanem Ilgar Abbasov, Tallinna Linnavolikogu avalike suhete nõunik Ester Šank, Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb, Kristiine linnaosa vanema asetäitja Jannu Kuusik. Taustal meie poolt sõpruse märgiks istutatud puu Surahhanõ Linnaosa Valitsuse administratiivhoone ees.


Tänapäeva kiires ja keerulises maailmas on sõprussidemetel järjest suurem väärtus, seda nii inimeste kui ka riikide tasandil. On heameel tõdeda, et Kristiine linnaosal on välja kujunenud head sõprussidemed Aserbaidžaani pealinna Bakuuga.


Bakuus on meie sõpruslinnaosaks Surahhanõ linnaosa. Aserbaidžaan asub geograafiliselt meist üsna kaugel, kuid meil on nendega väga palju ühist. Minevikust on meil ca 50 aastat ühist ajalugu, täna tuleb aga üllatusega tõdeda, et vaatamata erinevale kultuurile ja religioonile on
meil tegelikult väga sarnased maailmavaated.
Aserbaidžaan on riik, mis on viimastel aastatel läbi teinud väga kiire arengu, suurt rõhku pannakse haridusele, kultuurile ja spordile ning kolossaalseid investeeringuid tehakse infrastruktuuri arendamisse.
Aserbaidžaani rahvas on väga külalislahke, avatud ja sõbralik. Väga sõbralikud ollakse ka eestlaste ja üldse Baltikumi rahvaste vastu.
Surahhanõ linnaosa delegatsiooni esimene ametlik visiit Tallinnasse toimus 2 aastat tagasi ja üllatusega tuleb tõdeda, et koheselt tekkis meil nendega eriliselt soe side ja palju koostöömõtteid. Kristiine linnaosa vastuvisiit toimus selle aasta aprillis ning seekordse visiidi käigus lepiti kokku konkreetsemad koostööprojektid.
Kogemuste vahetamiseks leidsime kommunaalvaldkonnas palju huvitavaid projekte ja programme, mis pakkusid huvi meile ning samas on ka palju meil toimivaid programme ja
projekte, millest omakorda olid nemad huvitatud. Lisaks sõlmiti konkreetsemaid kokkuleppeid veel kultuurisidemete edendamiseks. Näiteks võib seekordsel Tallinna lillefestivalil käia imetlemas Bakuu lillekompositsiooni.
Suurema projektina on juba lähitulevikus kavas rajada Bakuusse Tallinna park ning Tallinnasse Bakuu park. Konkreetseid koostöömõtteid on veel teisigi ning loodetavasti saavad need toredad ideed ka realiseeritud. See on väga tore, kui sul on palju sõpru ja veelgi olulisem on seda
sõprust hoida.


Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Kas igal lapsel on nüüd koht lasteaias olemas?

Üks aktuaalsemaid teemasid viimasel ajal on olnud lasteaiad.


Sisuliselt üleöö kerkis ülesse probleem tervisekaitsenõuetega, mis pani keerulisse olukorda enamus nõukogude ajal ehitatud lasteaiad. Põhiliseks probleemiks lasteaedadele oli ruumipuudus, mis seisneb liigvähestes ruutmeetrites ühe lapse kohta. Sotsiaalministeeriumi määrusele ei vastanud just need lasteaedade rühmad, kus lastel on mängimiseks ja magamiseks üks ruum. Üldiselt oldi seisukohal, et mainitud tervisekaitsenõudeid tegelikkuses täies mahus täita ei olegi võimalik. Antud nõuete täitmiseks tuleks ainuüksi Tallinnasse ehitada üle 30 uue lasteaia, see on aga ilmselgelt ebareaalne.
Praeguseks hetkeks peaks siiski suurt poleemikat tekitanud probleem olema lahendatud ning kõik lapsevanemad saavad rahulikult hingata, teades, et nende lapsuke saab minna õnnelikult sügisel lasteaeda. Probleemi tuum seisnes tegelikult nimekirjas olevate ja reaalselt lasteaias kohalkäivate laste vahes.
Algselt sai lasteaia pinda arvutada kohalkäivate laste arvu järgi ning üldiselt on see protsent 50-60. Vahepeal jõustunud uue määruse kohaselt, lähtus tervisekaitseamet nimestikulisest laste arvust ja see ei andnudki võimalust enne 2000. aastat ehitatud lasteaedadele nende normidega toime tulla. Sellest tulenevalt oleks vähenenud lasteaia kohtade arv, sest olemasolevatesse lasteaedadesse lapsed enam ei oleks mahtunud.
Tänane seis peaks olema selline, et muudetud määruse kohaselt võivad olemasolevates ruumides ja maaalal tegutseda lasteasutused juhul, kui neil on kehtiv koolitusluba seisuga 01.01.2010. Mainitud määrus võimaldab ka nõukoguseaegsetel lasteaedadel tegutseda edasi tingimustel, et aiarühmas olevate laste arv ei ületa 24 last ning sõimerühmas 16 last.
Kahetsusväärne on asjaolu, et riik ja pealinn ei saa sellistes elementaarsetes ja lihtsates asjades
kokkuleppele ning probleem kasvab, enne kui osapooled jõuavad kõiki rahuldavale kokkuleppele.
Kõigile peaks olema mõistetav asjaolu, et enamus Tallinna lasteaedasid on ehitatud aastaid
tagasi, mil kehtisid hoopis teised normid ja reeglid ning nende järsk muutmine käiks igale linnale
selgelt üle jõu.


Martin Gasman
Haldussekretär

Minu kogemus Hispaania vahetusüliõpilasega

Foto: Kaisa Kask ja Felipe Ortega Gonzales.


Seoses tuutoriõpingutega Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis sain tuttavaks hispaanlase
Felipe Ortega Gonzalesega, kes tuli Eestisse ERA SMUS programmi abil Las Palmase
Ülikoolist, Gran Canarialt Hispaaniast, õendusala praktikale.


Lõunamaalase praktika algas mõnusa pakasega jaanuarikuus ja lõppes aprilli keskel. Felipe oli hispaanlasele omase avatud ja rõõmsa olekuga ja eestlased tundusid talle väga kinnised ning Tallinn oli külm ja kõhe võrreldes Hispaaniaga.
Alguses oli tal kõige raskem kohaneda siinse eluga, eriti ühest sihtkohast õige ühistranpordiga teise kohta jõudmisega, kuna meie transpordikorraldus oli temale keerukas. Aga mida aeg edasi, seda rohkem uusi sõpru kogunes ja üha enam hakkas talle siin meeldima, isegi nii väga, et juba kuu aja pärast tuleb Felipe Eestisse tagasi.
Praktika alguses tekkis Felipel probleeme inimestega suhtlemisel, kuna inglise keele aktiivse kasutamise kogemust oli tal vähe ja eesti keelt ta ei osanud, kuid ta õppis juba esimesel nädalal
eesti keele selgeks nii, et oskas teise päeva lõpuks ennast tutvustada ja kolmanda kuu lõpuks lihtsas keeles suhelda.
Praktika käigus viibis Felipe erinevates Ida-Tallinna Keskhaigla osakondades ja leidis igalt poolt midagi uut ja huvitavat. Kõige rohkem hindas ta võimalust olla praktikal erakorralise meditsiini osakonnas, kus sai osaleda operatsioonidel. Oma praktika aega Tallinnas iseloomustas Felipe kui iseseisvumise perioodi, mille vältel tema arusaamine maailmast muutus üpris palju. Ta sai tuttavaks Eesti ja meie inimeste ning kultuuriga, õppis väljendama ennast eesti keeles, leidis uusi sõpru ja sai väärtusliku kogemuse töötamiseks erinevas keele- ja kultuurikeskkonnas.
Minul omakordaoli huvitav õppida hispaania keelt, kuigi hispaaniakeelsete sõnade hääldamine
oli väga raske. Tuutoriks olles leidsin endale uue sõbra, õppisin tundma Hispaania kultuuri,
tutvusin Hispaania köögiga ja proovisin Hispaania tuntuimat toitu paellat – riisi mereandide
ja lihatükkidega. Sain lihvida inglise keele oskust ning üle oma hirmust seda oskust kasutada.
Tuutorikoolitus andis mulle võimaluse saada osa nn „rahvusvahelistumisest kodus“, mille korral ei peagi ise kuhugi välismaale minema, et saada tuttavaks teise kultuuriga.


Kaisa Kask
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli terviseedenduse eriala teise kursuse üliõpilane

Mobiilne noorsootöö kellele ja miks?

23. aprillil Kristiine linnaosa ja Kesklinna noorsootööspetsialistide eestvõttel ellukutsutud seminar keskendus mobiilse noorsootöö (MNT) kui erinoorsootöö mudeli tutvustamisele ja rakendusvõimaluste otsimisele.

Seminarile olid kutsutud Tallinnakaheksa linnaosa (eri)noorsootöö spetsialistid, alaealiste komisjonide sekretärid ja esimehed, lastekaitsetöötajad, tugiteenuste, koolide ning korrakaitse esindajad ja esindajad Sotsiaal- ja Tervishoiuametist, Spordi- ja Noorsooametist ning Haridusametist.
Kesklinna linnaosa vanem Aini Härm ja Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb andsid üritusele koostööd aktiveeriva impulsi, ärgitades spetsialiste toimivate koostöövõimaluste otsingutele ja nende sisulisele rakendamisele.
Järgnenud ettekandes tõstatas Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korp erinoorsootöö ebapiisava uurimis- ja arendustegevuse probleemid, tuues välja „augud“ õigusaktides, rahastamisvõimalustes ning pädevate spetsialistide ebapiisavuses.
Samuti intrigeeris ettekandja kuulajaid noorsootöö ümbermõtestamise ja täpsustamise ettepanekutega noorsootöö teenuste, sihtgrupi määratlemise ja erinoorsootöö olemuse dimensioonides.
Kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna (eri)noorsootöö spetsialistid Annegrete Johanson, Maris Raudam ja Kristel Pilliroog-Nava tutvustasid kohaliku ja rahvusvahelise hea praktika näiteid. Välja toodud lähenemised tuginesid nimetatud praktikute koostööprojektide, välisõpingute
ja igapäevapraktika kogemustele.
Anti ülevaade mobiilse noorsootöö meetoditest Saksamaal, noortegruppide käsitlemisest väärtusliku ressursina ja alates 2009. aastast teostatavast tänavatöö praktikast.
Helsingi Ülikooli doktorant ja MTÜ Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskuse MAHENA kliiniline psühholoog Ivar Tröner rõhutas dialoogilise sotsiaaltöö lähtekohana keskendumist
noorte tugevustele, tutvustas sotsioloogilise terminina „haridusliku lisavajaduse“ mõistet ning käsitles tõestuspõhise arendustegevuse võimalusi.
Märkimisväärselt sisukaks kujunesid fookusgruppide arutelud, mille raames kaardistati 68 erinoorsootööga seotud spetsialisti nägemused, kogemused ja arvamused valdkondlike valupunktide teemadel. Konkreetsete vajadustena erinoorsootöö valdkonnas toodi välja erinoorsootöötaja ametikohtade loomine ja noortega töötavate sidusrühmade funktsionaalse
tööjaotuse määratlemine, piisavate ressursside planeerimine valdkonna arenguks ning süsteemse uurimis-, koolitustegevuse juurutamine.
Tagasisides uuriti seminaril osalenute käest, kas tänasel päeval on mobiilse noorsootöö meetod vajalik. Üle 90% osalejate arvamusel on see vajalik ning üle 95% osalejatest on arvamusel, et jätkuseminar on vajalik.
Tuginedes seminari osavõtjate arvukusele, toimunud arutelude sügavusele ning osalenute positiivsele tagasisidele, alustatakse ettevalmistusi jätkuseminari korraldamiseks 2010. aasta sügisel, kuhu kaasatakse erinoorsootöö sihtgrupiga tegelevad spetsialistid üle Eesti ning võimalusel alustatakse läbirääkimisi rahvusvahelise kogemuste-teadmiste koondava
konverentsi korraldamiseks.


Annegrete Johanson
Kesklinna Valitsuse erinoorsootöö spetsialist,
Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi magistrant

Koidu Saame
Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi doktorant

Kevadel on tore


Kevad on linnaosa lasteaedades alati sündmusterohke, lisaks avatud uste päevadele toimuvad traditsioonilised üritused- joonistusvõistlus, tantsupäev ja maisimman.

XVI Kristiine linnaosa päevade raames oli Kristiine Kaubanduskeskuses üleval YETI JOONISTUSVÕISTLUS – KRISTIINE KEVAD laste kunstitööde näitus.
Näitusel oli võimalik vaadata Kristiine linnaosa üheteistkümne koolieelse lasteasutuse laste joonistusi. Joonistusvõistlus toimus AS Balbiino ja Kristiine Linnaosa Valitsuse koostöös. Kristiine linnaosa päevade raames külastas AS Balbiino maskott Yeti kõiki Kristiine linnaosa lasteasutusi ja jagas lastele toredate joonistuste eest Yeti kohukesi. Joonistusvõistlusel osales 1426 last.
Kristiine linnaosa koolieelsete lasteasutuste tantsupäev „Võlu oja“ toimus seekord Vene Kultuurikeskuses. Tantsupäeval esinesid kõik linnaosa lasteaiad omaloominguliste tantsukavadega:
Lillelapsed Linnupesa Lasteaed – õpetaja Kersti Kull;
Päike äratab sinilelled Tihase Lasteaed – õpetaja Kätlin Kasper;
Kukekava Muinasjutu Lasteaed – õpetaja Helle Suitslepp;
Kevade tango Mutionu Lasteaed – õpetaja Regina Rebane;
Kaera Jaan Linnupesa Lasteaed – õpetaja Maritta Tukk;
Tsunga-Tsanga Haraka Lasteaed – õpetaja Natalja Beek;
Ämblikud & Liblikas Lepatriinu Lasteaed – õpetaja Urve Kukk;
Sihkadi – Sahkadi Kristiine Lasteaed – õpetaja Elvi Raidmäe;
Rock Kullerkupu Lasteaed – õpetaja Olga Beljanina;
Kräu Janika Sillamaa – Noorteteater;
Jäätumine Lille Lasteaed – õpetaja Katre Jaani;
Öine lumeküpsitus Katre Jaani Lasteteater;
Kirju suvi Vindi Lasteaed – õpetaja Ilona Ossipova;
Kommilaul Kannikese Lasteaed – õpetaja Heli Korman;
„Võlu oja” stsenaariumi oli kirjutanud Lille Lasteaia liikumisõpetaja Katre Jaani.
Tantsud olid seadnud ja lastele selgeks õpetanud lasteaedade liikumisõpetajad. Kõik kavad olid
väga omanäolised ja pakkusid publikule kaasaelamisrõõmu. Seekordse tantsupäeva tegi eriliseks see, et lapsed said esineda suurel laval ja saalis jätkus ruumi kõikidele külalistele.
Täname Vene Kultuurikeskust ja kõiki õpetajaid.
Linnaosa kultuurisündmuseks võib kahtlemata pidada maikuus Rocca al Mares toimunud
maisimmani. 20. mail kogunesid Vabaõhumuuseumi Sassi- Jaani talu õuele linnaosa lasteaedade lõpurühmade lapsed, et pidada maha üks tore folklooripidu.
Kavas olid rahvuslikud mängud ja tantsud, esines rahvamuusikaansambel „Piibar” Toivo Luhatsi juhendamisel. Tantsude vahepeal peeti pikniku, kus pakuti Eesti rahvustoitu.
Üritusel osales 258 last ja 43 õpetajat 11- st linnaosa koolieelsest lasteasutusest.
Seekordsel simmanil olid külalisteks ka Lepatriinu lasteaia Comeniuse projekti koostööpartnerid
3 riigist: Saksamaa (Freiburg), Hispaania (Navia) ja Inglismaa (London). Tallinna Lepatriinu Lasteaial hakkab lõppema kahe aasta pikkune Comeniuse koolidevaheline koostööprojekt. Projekti „Schools-Families, working togethet for better education achievements” viimane
töökoosolek toimub 19.05.-23.05. Tallinnas. Osalemine rahvusvahelises koostööprojektis on olnud Lepatriinu lasteaiale väga huvitav ja kasulik.


Maret Truusalu
Kultuuri – ja sporditöö peaspetsialist

Tiiu Parbus
Tallinna Lepatriinu Lasteaia juhataja

Muutusid jäätmeveo hinnad

Tallinna linnavolikogu on kehtestanud jäätmeveo teenustasude piirmäärad. Piirhinna kehtestamisega kaitseb linn elanikke uuele süsteemile üleminekuga kaasneda võiva järsu hinnatõusu eest. Vedajate poolt konkursil esitatavad teenustasud ei tohi ületada linna poolt kehtestatud piirhinda. Ainuõiguse igas jäätmeveo piirkonnas võidab kõige soodsamat hinda pakkunud vedaja.

Oluline aspekt on jäätmeveo teenuse kvaliteedi parandamine ja teenuse hinna kontrollimine. Prügiveo hind võib alaneda jäätmete sorteerimisega. Prügi sorteerimine lihtsustab vanapaberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete taaskasutamist ning kasvatab majanduslike hoobadega inimeste keskkonnateadlikkust. Kristiine linnaosa elanikud on väga hästi hakkama saanud jäätmete sorteerimisega ja laabunud on ka korraldatud jäätmevedu. Tänu elanike keskkonnateadlikkusele oli Kristiine Linnaosa Valitsusel hea võimalus teha Tallinna Keskkonnaametile ettepanek vähendada linnaosas kehtivaid jäätmeveo teenustasusid. Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Keskkonnaametiga saavutas vedajatega kokkuleppe ning alates 1. maist vähendas AS Veolia Keskkonnateenused Lilleküla - Kristiine korraldatud jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo teenustasu 10% võrra ja Tondi – Järve korraldatud jäätmeveo piirkonnas vähendas AS VSA Eesti jäätmeveo teenustasu 15% võrra.