Thursday, December 16, 2010

Soovime, et uus aasta oleks parem

Lugupeetud Kristiine elanikud!

Lõpule on jõudmas aasta, mis ei olnud just kõige kergem ei riigile ega ka Tallinna linnale. Juba pikemat aega kestnud majanduskriis osutus märksa sügavamaks, kui meie valitsus seda näidata püüab. See mõjutas väga paljude Eesti elanike heaolu. Terves riigis kasvab töötus, palgad kahanevad, inimeste majanduslik olukord halveneb, 20 tuhat last elavad allpool vaesuspiiri. See tähendab, et erinevate toetuste saajate arv mitte ainult kasvab, vaid paljude jaoks on toetused ainsad vahendid ellujäämiseks.

Vaatamata sellele, et riik oluliselt kärpis kohalike omavalitsuste, sh ka Tallinna rahastamist, teeb pealinn kõik, et kuidagigi kergendada raskesse olukorda sattunud linlaste elu. Meie linnaosa tegeles ka selle probleemiga. Nii saavad lapsed ja eakad inimesed Kristiine sotsiaalkeskuses tasuta lõunasööki, mis on suureks abiks kriisi ajal. Kristiines elavad töötud on kaasatud erinevatel ühiskondlikel töödel, nagu tänavakoristus prügist ja lumest, peremeheta jäänud hoonete lammutamine jne. Linnavõimu toel töötasid kõikides linnaosades, ka Kristiines tänavu töötute klubid, mille eesmärk oli töötuid ette valmistada edukaks tööotsinguks.
Kuid sellest olulisem oli mitte lubada raskesse olukorda sattunud inimestel tunda end abituna.
Tuleb märkida, et Eesti pealinn tuli kriisiga palju paremini toime kui riik. Kuigi osa plaane jäigi paberile, õnnestus päästa kriisist palju inimesi. Hiljuti võeti Tallinnas vastu juba teine eelkõige töötuse vähendamisele suunatud kriisivastaste meetmete pakett. Tänu esimesele kriisivastasele paketile loodi Tallinnas peale sotsiaalsete töökohtade veel tuhandeid
muid töökohti.
Tallinnas on säilinud kõik sotsiaaltoetused ning on loodud isegi uued - neis valdkondades, kus riik lõpetas inimeste aitamise. Ka järgmisel aastal saavad Tallinna pensionärid pensionilisa ja raskustesse sattunud pered linnalt abi.
Kuid vaatamata sellele, et mööduv aasta oli eelmistest raskem, vaatame me kõik lootusrikkalt
uude aastasse. Soovin kõigile Kristiine elanikele, et järgmine aasta oleks rahulikum ja stabiilsem. Las kõik halb jääb 2010. aastasse, kuid kõik hea võtame kaasa 2011. aastasse.
Seni aga valmistume erilise õhinaga jõuludeks, mis on üks imeline ja oodatud püha. Kindlasti on pea igas majas tunda selle hõngu: põlevad advendiküünlad, lõhnab piparkookide järele, toanurgas särab jõulukuusk.
Õnnelikke jõule, kallid Kristiine elanikud, ja edukat uut aastat! Täitugu kõik teie unistused!
Teie Mihhail Korb,
Kristiine linnaosa vanem

Mihhail Korb on Tallinnas populaarsuselt teine linnaosavanem

Tallinlaste linna juhtimisega rahulolu uuringust selgus, et üle poole linlastest on linna juhtorganite tööga rahul.

Tallinna linnavalitsuse tööga oli rahul 55% küsitletuist, linnavolikogu tööga 57%, linnaosavalitsuste tööga 64% ja halduskogude tööga 56% küsitletuist.
Linnajuhtidest ülekaalukalt tuntuim on linnapea Edgar Savisaar, keda teadis 97% küsitlusel osalenuist. Küsitluse ajal veel abilinnapea ametis olnud Jüri Pihli nimi oli tuttav 77% ja abilinnapea Deniss Boroditši nimi 75% küsitletuist, järgnesid Merike Martinson 68%-ga ning Taavi Aas ja Yana Toom võrdselt 63%-ga. Linnavolikogu esimeest Toomas Vitsutit teadis 67% ning aseesimeest Jaak Jusket 39% küsitletuist.
Linnaosavanemaist oli 90%-ga ülekaalukalt tuntuim Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev, järgnesid Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb 79%-ga ja Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra 77%-ga. Halduskogude juhtidest oli 73%-ga tuntuim Põhja-Tallinna halduskogu esimees Vladimir Velman. Linnaosajuhtide tööga ollakse üldiselt rahul, rahulolematuid on sõltuvalt linnaosast vaid 12-26% jagu.
Novembri teisel poolel läbi viidud telefoniküsitlusel osales 751 üle 15-aastast tallinlast. Uuringu viis Tallinna Linnakantselei tellimusel läbi Faktum & Ariko OÜ.
Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda internetiaadressilt http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11087.

Rõõmuhetked hallis argipäevas

18. novembril kogunesid Puuetega Inimeste Koja suures valgusküllases saalis Kristiine Sotsiaalkeskuses „Programmipõhine nõustamisteenus – pilootprojekt Harjumaa tööturu riskirühmade tööga hõivatuse säilitamiseks / taastamiseks“ lõpetanud. Antud projekt toimib Euroopa Sotsiaalfondi ja Kristiine Linnaosa Valitsuse rahastusel Kristiine Sotsiaalkeskuses (Sõpruse pst 5).

Kersti Kask
Kristiine Sotsiaalkeskus,
sotsiaalpedagoog

Ürituse avas oma etteastega tööotsijate lauluklubi vabatahtliku Ülo Vihma juhtimisel. Südamlike ja ühistegevusele innustavate mõtetega tervitasid üritusele kogunenuid Kristiine linnaosavanem
Mihhail Korb ja Riigikogu liige Lauri Laasi. Meeleoluka muusikalise kingitusega esinesid töötutele vennad Mart ja Jaak Johanson. Kingituseks Kristiine linnaosavalitsuse poolt said kõik lõpetanud ka 2 pääset teatrisse.
Antud programmi puhul on tegemist esimese sessiooni lõpetanutega. Analoogilisi on tulemas veel kolm. Esimene sessioon arvudes: Osales 87 inimest, kellest 40 olid mehed ja 47 naised. 72 osalenut olid töötud, neist 52 pikaajalised töötud, 8 õppisid ja 7 olid projekti alguses määratlemata staatusega. Vanuseline jaotuvus: 15-2 aastaseid 10, 25-49aastaseid 42, 50-54aastaseid 23 ja 55-64aastaseid 12.
Eesti keel oli emakeeleks 53 projektis osalenul. Eesti keelt mittevaldavaid oli 26. Haridustase: alg- või põhiharidus 16, keskharidus (sh eriala omandamine koos keskharidusega) 47, peale keskharidust omandatud kutseharidus 11 ja kõrgem haridus 13.
Kursuse alguses määratles end sotsiaalsete või majanduslike raskustega isikuteks 67 osalejat.
Siiski ei jõudnud tunnistusteni mitte kõik osalejad. Katkestamise põhjused olid erinevad. Raske või kroonilise tervisehäda tõttu katkestas 6 inimest.
Teadmata põhjustel katkestas 6 inimest. Lühendatud programmi läbis 7 inimest, kes asusid tööle. Samas läbis ka 5 inimest programmi täismahus, samas saades programmi ajal tööle.
Nende tööandjad olid sedavõrd mõistvad, et lubasid programmis lõpuni osaleda või võimaldas seda graafikujärgne töötamine. Kahel juhul katkestati programm asudes õppima teise tööturu aktiivsesse meetmesse. Programmi järgselt on teistesse tööturu aktiivsetesse meetmetesse suunatud veel kümmekond inimest. Programmist lähemalt: http://kristiinesk.ee/
Eesmärk on:
• suurendada konkurentsivõimet tööturul;
• kasvatada töötuks jäänud inimese enesehinnangut ja reaalsustaju;
• selgitada töötutele tööandjate ootusi ning tööotsijatele esitatavaid nõudmisi;
• puhtpraktiliste oskuste andmine ja tugevdamine.
Töö toimub kuni 15liikmelistes väikerühmades psühholoogi ja sotsiaaltöötaja juhendamisel. Teematsüklid on järgmised: vajadused ja ootused; võimalused ja motivatsioon; tugevused, nõrkused ja väärtused; toimetulek pingeolukorras; suhtlemisoskused; infootsing; edukas kandideerimine.
Lisaks sellele on kaasatud koostööpartnerid loengutega.
Koostööpartnerist Harju Arendusja Ettevõtluskeskuse juhataja Kaupo Reede selgitas oma ettevõtlusnõustamise tähtsust tänases majandus- ja tööhõivesituatsioonis. Loengul andsid ettevõtlusvaldkonna praktikutest konsultandid ülevaate ettevõtluspõhimõtetest ning alustamisega seotud toetusvõimalustest. Teemast huvitatud suunati konsultantide toel ideedest
äriplaane vormistama ning ettevõtlustoetusi taotlema. Kaupo Reede sõnul annab praegune tööhõivesituatsioon ettevõtlussoodumusega inimestele võimaluse oma seni teostamata äriideed
realiseerida. Pikaajalisele eksperdikogemusele tuginevalt usub Reede, et projekti 240 osalejast vähemalt 10 omavad potentsiaali areneda tugevaks eraettevõtjaks.
Koostööpartneri Tööinspektsiooni juristi Meeli Miidla-Vanatalu loengud olid osalejate seas väga populaarsed. Elevust tekitas töötukassa esindaja Tiiu Vilmsi külaskäik.
Projekti kontaktisikuna pean oluliseks ka ühist muuseumis käiku, riigikogu külastust ning tööotsijate lauluklubi tegevust.
Sel korral suunasid programmi inimesi Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, Töötukassa, Harjumaa valdade sotsiaalnõunikud.
Infot programmi kohta sai ka Kristiine ajalehest ning nii mõnigi kuulis infot tuttavatelt või leidis selle ise Kristiine Sotsiaalkeskuse kodulehelt: http://www.kristiinesk.ee/
Detsembris algas uus registreerimine programmi teise tsüklisse, mis kestab jaanuarist aprillini. Kui tead inimesi, kellele programm suunatud, anna neile info edasi.
Lõpetada tahan ühe oma grupinõustamises osalenud naise sõnadega: „Tead Kersti, mu elu on olnud tume ja hall juba mõned aastad, aga sel 18. novembri õhtul tundsin ennast ülevoolavalt õnnelikuna.“
See ongi see, mida me kõik vajame oma energialaengu taastamiseks – positiivne emotsioon. Teadmine, et olen tubli ja suudan saavutada elus veel palju olulist.
Projekti kontaktisik: Kersti Kask, tel 6 512 706, Kersti.Kask@kristiinesk.ee

Ning lauluga ma sind saadan


„Kuidas, nad veel laulavad ka!” oli mu esimene mõte, kui ma kuulsin Kristiine Sotsiaalkeskuses tegutsevast töötute koorist. Mõtled küll, et mis sa siin enam laulad, kui tööd ega raha pole, olukord vilets ning tuju nullis.

Ljubov Semjonova
Avalike suhete nõunik

Oma tegevust alustas Kristiine töötute klubi (õigem oleks nimetada tööd otsivate klubi) kevadel. 9. märtsil toimus klubi esimene istung, mis korraldajate mõtte kohaselt pidi aitama töö kaotanud inimestel võidelda stressi vastu ja leida selles kriisis uus väljakutse. Uue ühenduse tinglikuks hüüdlauseks sai: „Koos saame probleemist võitu!”, aga põhieesmärk oli abistamine tööotsinguil
ja motivatsiooni tõstmine tööturul konkureerimiseks.
Tänu erinevatele projekti kaasatud spetsialistidele, sellistele nagu näiteks psühholoog, jurist, personali- ja ettevõtlusnõustaja, avanes klubi liikmetel võimalus omandada uusi teadmisi ja oskusi. Pole mingi ime, et paljud kriisi koostada isegi CV-d potentsiaalsele tööandjale saatmiseks. Rääkimata muudest stressiolukorrale omastest probleemidest.
Klubis osalemine on tasuta, mis on töötute jaoks väga tähtis.
Kristiine Sotsiaalkeskuse sotsiaalpedagoogi Kersti Kase sõnul toimus klubi raames töötute koolitus tänavu kahes etapis: märtsist juunini ja septembrist detsembrini. Kevadel lõpetas eestikeelse klubi 39 inimest 46 alustanust.
55 inimesest, kes tulid sügisel venekeelsesse klubisse, käisid lõpuni 23 inimest.
Praegu võib öelda, et klubi külastamine ei olnud asjatu: osa inimesi juba leidis töö, mõned alustasid kutsehariduse omandamist – tähendab, et nende konkurentsivõime tööturul kasvab.
Sügisene teine etapp lõppes kontserdiga ja tunnistuste jagamisega töötute klubi kursuste lõpetanuile.
TErinevatele töötutele suunatud tegevuste lõpetamisel said tunnistuse 82 inimest (neist 23 lõpetas Tallinna töötute klubi programmi läbides selle täies mahus), aga edukale teele saatis
neid töötute koor Ülo Vihma juhendamisel.
Koorilauljatele andsid tunnistused üle Kristiine linnaosavanem Mihhail Korb ja riigikogu liige Lauri Laasi. Vaat selline „õnne keerdkäik”.
Töötute klubi uued grupid alustavad tegevust juba 2011. aasta jaanuaris. Kõik soovijad võivad registreeruda aadressil kersti.kask@kristiinesk.ee või telefonil 65 12 706.

Küsisite? Vastame!

Tänavu sügisel toimusid Kristiine Linnaosa Valitsuse spetsialistide järjekordsed kohtumised Kotka, Spordi, Tedre, Kuldnoka tänavate ning Järve asumi elanikega. Siit leiate vastused kõige sagedamini esitatud küsimustele.

1. Tedre, Kotka ja Spordi tänavate vahele jääva siseõue valgustuse väljaehitamine Siseõuevalgustuse projektis ette nähtud lahendus ehitatakse välja pärast siseõue planeeritud haljastustööde lõpetamist. Novembrikuu jooksul rajatakse siseõue ajutine valgustus. Olemasolevate elektripostide külge paigaldatakse siseõue poole suunatud valgustuskonsoolid.
Valgustite paigaldamist korraldab Tallinna Kommunaalamet.

2. Tedre tänava rekonstrueerimine
Tedre tänava projekteerimine oli vahepeal peatatud, kuna tekkisid lahkarvamused teeäärse kraavi ja puude säilitamise osas. Osa elanikke oli kõnnitee poolt ning olid selle nimel nõus ohvriks tooma vanad puud. Osa ei nõustunud mingil juhul puude mahavõtmisega. Selguse saamiseks viis linnaosavalitsus läbi küsitluse. Tuli välja, et valdav enamus elanikkonnast on puude mahavõtmise ja kõnniteede rajamise poolt, tähendab tänavalõigu rekonstrueerimise pooldajad. Tänavalõigu projekteerimine on taaskäivitunud
ning eelarveliste vahendite olemasolul lülitatakse rekonstrueerimine Tallinna Kommunaalameti
töökavva.

3. Kotka ja Tedre ristmiku lähistele rajatav jalakäijate tunnel
Korraldamata raudtee ületamine on elanikele ohtlik. Esmajärjekorras peab Kristiine LOV vajalikuks tunneli rajamist Tedre-Kotka ristmiku lähistele, sest lubamatu raudteetammi ületamine on seal kõige intensiivsem ja ohtlikum. Oleme seisukohal, et tunnel tuleb rajada sedavõrd lai, et võimaldaks ka jalgrattaga liigelda.
Tunneli projekteerimine on juba käivitunud. Eelprojekti koostas Teedeprojekt OÜ. Tööprojekt on koostamisel, projekteerib K-Projekt AS. Käesoleva aasta detsembris pannakse paika Tallinna 2011. aasta investeeringute objektiline jaotus. Siis selgub, kas tunneli rajamisega on võimalik järgmisel aastal alata.

4. Kotka 14 ja Spordi 13 vaheline sissesõit
Kuna sissesõit asub korteriühistute maadel, siis peaksid korteriühistud osalema „Hoovid korda“
projektis, korrastades sissesõidu ja parkimisalad. Projekti “Hoovid korda” raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord reguleerib korteriühistute sihtotstarbelist toetamist korterelamute õuealade heakorrastamiseks. Toetust võib taotleda Tallinna linnas tegutsev korteriühistu, kes vastab korras sätestatud nõuetele (Tallinna Linnavalituse 22.03.2006 määrus nr 22). Toetust antakse korteriühistule kuni 70% projekti maksumusest.
Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 250 000 krooni aastas ning 625 000 krooni kolmel järjestikusel aastal kokku. Toetuse taotlemiseks esitatakse taotleja asukohajärgsele linnaosavalitsusele hiljemalt märtsikuu kümnendaks tööpäevaks toetuse taotlus (edaspidi taotlus) vastavalt § 7 esitatud nõuetele. Kristiine Linnaosa Valitsuses annab „Hoovid korda“ projekti jaoks vajalikku informatsiooni pr Marje Rohtla, telefon 645 7119, meiliaadress marje.
rohtla@tallinnlv.ee

5. Mänguväljakud ja koerte jalutusväljak
Kotka-Spordi-Tedre sisehoovis hooviala heakorrastamise jaoks on 2008. aastal koostatud projekt. Projekteerijaks oli OÜ Kivisilla ja lahenduse teljeks oli mänguväljaku
ühendamine puhkealaga. Puhkeala pakuks võimalusi nii noortele kui ka vanadele. Seal oleks võimalik istuda, lugeda, petanki mängida. Puhkeala, mänguväljakud ja kõnniteed on piiratud pügatud hekiga. Koerte jalutusväljak ei ole sisehoovi planeeritud.
Koerte jalutusväljaku võiks planeerida Asula tn maa-alale. Peale jalakäijate tunneli rajamist saaks linnaosa elanikud oma lemmikutega otse koerte jalutusväljakule.

6. Kotka 12 staadion
Vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu plaanidele rajatakse aadressile Kotka 12 noorte treeningväljak. Tulevane staadion peaks saama päris murukatte. Püsivaid rajatisi ja hooneid staadioni juurde ei rajata. Püstitatakse kergtribüün, mis on teisaldatav ja mille kõrgus ei ületa 4 m ning
staadioni äärde paigutatakse 3 konteinertüüpi riietusruumi mõõtmetega 3 x 10 m. Kogu staadioni ümbrus korrastatakse ning haljastatakse.
Võimaluse korral saavad staadionit kasutada ka kohalikud elanikud.
Eesti Jalgpalli Liit loodab staadioni valmis saada 2011 suveks.

7. Vindi tänav
Vindi tänav rekonstrueeritakse 2011. aastal. Esialgu oli plaanis töid teostada 2010. aastal, kuid AS Tallinna Vesi rekonstrueerib 2011.aastal Vindi tänava vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.
Loogiline on seejärel rekonstrueerida ka sõidutee.

Linnaosa haridustöötajad mängisid bowlingut


Kristiine linnaosa haridustöötajate traditsiooniline aastalõpu koosviibimine toimus 7. detsembril Mustamäe Bowlingukeskuses.

Bowlinguturniiril osales kokku 13 võistkonda. Turniiri võitis Tallinna Huvikeskuse Kullo võistkond koosseisus: Raul Tomberg, Janne Kravtsev, Aiki Lill ja Kairi Kaugema.
Võitja võistkonna punktisumma oli 568 punkti. Teise koha saavutas tulemusega 497 punkti Lilleküla Gümnaasium ja kolmandale kohale jäi 481 punktiga Kristiine Gümnaasium. Suurima punktisumma koguja oli naiste arvestuses Aiki Lill, 127 punkti, ja meeste arvestuses Raul Tomberg, 151 punkti, mõlemad Huvikeskusest Kullo.
Õnnitleme võitjaid ja täname kõiki osalejaid!

Nüüd ka Kristiines oma turg

Novembri lõpus kerkis Tallinnasse uus turg: Kristiine linnaosas aadressil Kotkapoja 2b avasid ostjatele oma uksed Kristiine turu kaubapaviljonid.

Ljubov Semjonova
Avalike suhete nõunik

Kohe esimesel tööpäeval leidis turg oma ostjad, kes ootasid kannatamatult selle avamist. Kui „turusuhteid” eelistatavad Kristiine elanikud olid varem sunnitud käima Keskturul või Nõmme turul, siis nüüd on neil võimalus osta värskeid toiduaineid vahetult kodu läheduses.
Mugav kõigi jaoks Kolmekümne väikse kaubapaviljoniga uue turu asukoht on valitud selliselt, et sinna pääseksid mitte ainult Kristiine, vaid ka teiste linnaosade elanikud. Lisaks mugavatele lahtiolekuaegadele (iga päev 9.00-19.00) on ka hea transpordiühendus: turu vahetus läheduses
peatuvad bussid, trollid ja isegi elektrirongid.
Parkimiskohtade väljaehitamine veel jätkub, kuid kohalike elanike, eriti naabruses elavate pensionäride jaoks see nii tähtis ei ole. Neil on hea meel, et nad ei pea enam ülerahvastatud bussides teiste linnaturgudeni sõitma ning leivapätsi, kartulikilo või vorstijupi ostmiseks poodi minema. Pealegi on kaubad uuel turul märgatavalt odavamad kui suurte kaupluste lettidel, mis on väga oluline hinnakasvu ja „külmutatud” pensionide ja „sulatavad“ palkade taustal.
Kuigi Kristiine turu ametlik esindaja Andres Rosalka usub, et turust saavad kasu mitte ainult ostjad, vaid ka väiketootjad, kellel on väga raske jõuda oma kaupadega super- ja hüpermarketitesse.

Puuviljalett vs laste mänguväljak

Ei ole saladus, et uus turg põhjustas ägedaid vaidlusi Kristiine ja Tallinna võimude ning Harju maakonna vanema vahel. Komistuskiviks sai krunt, kuhu maakonna vanema Ülle Rajasalu väitel oli kavas ehitada laste mänguväljak.
2007. aasta alguses, st pea neli aastat tagasi sai Tallinn selle krundi riigilt. Kindlasti ei sobi see koht laste mänguplatsiks: tiheda liiklusega ristmik ühel pool ja kõrgepinge elektri alajaam teisel pool pole parim lähikond.
Lisaks on viimastel aastatel kerkinud Kristiine linnaossa uusi mänguväljakuid nagu seeni peale
vihma: tänu Kristiine võimudele ja elanikele sai pea iga hoov endale isikliku mänguväljaku.
Seevastu kohti, kust saaks osta värskeid kaupu taskukohaste hindadega ilma järjekordade ja pika sõiduta, ei olnud. Kuigi vajadus selleks tekkis juba ammu. 2010. aasta alguses kuulutas
Kristiine linnaosa valitsus välja Kotkapoja 2b maatüki rendihanke, mille võitja sai turu funktsioneerimiseks vajalike objektide ehitusõiguse.
Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul tekkis probleem sellest, et enne ehitustööde algust ei
muudetud detailplaneeringut, mille järgi pidi selles kohas olema laste mänguväljak, mille
ehitamiseks see koht ei sobinud. Tekib suletud ring.

Vastuseis

29. novembril pöördus pr Rajasalu vastava kaebusega halduskohtusse, kuna „turuvaidlus” oli väljunud asjaosaliste ringist - maavanema ettekirjutusest juba valminud turg lammutada linnavõim keeldus.
Detailplaneeringu muutmine on algatatud. Hetkel ei ole veel teada, millal ja milline tuleb kohtuotsus. Maakonna- ja linnavõimu põhimõtteline vaidlus võttis selgelt poliitilise varjundi. Riigikogu saadiku, keskerakondlase ja Kristiine endise vanema Lauri Laasi sõnul ei ole Reformierakonda kuuluva Ülle Rajasalu vastuseis muud kui valimiseelse kampaania algus.
Kristiine elanikud aga evitavad seniks uut turgu. Näiteks pagaritooteid müüv Regina ütles ajalehele Kristiine Leht, et tal on tekkinud juba püsikunded.
Mille poolest erineb turg supermarketist?
Eelkõige õhkkonna poolest! Kui supermarket on kõigest suur kauplus, kust võib leida kogu
vajaliku, siis turul tekib teil kindlasti oma tuttav müüja, kes teeb teile kui püsikliendile allahindlust.

Meid on aina rohkem

Registreeritud Kristiine elanike arv tänavu pidevalt kasvab.

Kui elanikeregistri andmete kohaselt elas aasta alguses meie linnaosas 29395 inimest, siis 2010. aasta 1. detsembri seisuga on Kristiines 477 elaniku võrra rohkem – 29872 inimest. Kusjuures ainuüksi novembris suurenes see arv 31 inimese võrra.
Elanikkonna kasvu poolest edastasime isegi Piritat, Põhja-Tallinna ja Nõmmet.
Kui vaadata aga Tallinna andmeid, siis pealinna tuli juurde 5638 uut elanikku ning nende arv kasvas 406703-lt (1. jaanuaril 2010) 412341 inimeseni (1. detsembril 2010).
Jätkame samas vaimus!

Tublid tervisedendajad said kiita!

15. novembril toimus juba kolmandat aastat järjest Õpetajate Majas Tervist Edendavatele Koolidele muusikaline üritus „Tervis muusikast“. Lisaks kosutavale muusikale tänati ka tervisedendusega seotud inimesi.

Tervise Arengu Instituut andis pidulikult koolidele kätte uuenenud logoga tunnistuse, samuti tunnustati tublisid tervisenõukogude liikmeid üle linna. Tunnustused andsid üle Spordiklubi Sparta peatreener Argo Ader ja turundusjuht Rando Soome. Tunnustuse saanud tervisedendajaid õnnitles ka SA Tallinna Koolitervishoid juhataja Kädi Lepp.
Vastavalt statuudile valiti 2010. aastal Tallinnas 40 tublit tervisedendajat, neist seitse Kristiine linnaosast: Riina Rosenfeld, Aet Hintsov, Virge Virunurm (kõik Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist); Ann-Liis Ojaots (Audentese Erakool); Maire Paluveer (Tallinna I Internaatkool); Mare Robal (Tallinna Lepatriinu lasteaed); Kristel Tamm (Kristiine Linnaosa Valitsus).
Haridusameti poolt anti üle tänukirjad ja koostööpartneritelt (Dermoshop ja Oriflame) kingitused.
Tubli terviseedendaja konkursi eesmärk on tunnustada Tallinna haridusasutuste tervisenõukogu või -meeskonna juhte ja liikmeid, et väärtustada nende tegevust tervist toetava õpi- ja mängukeskkonna loomisel saavutamaks paremaid tulemusi hariduslike eesmärkide täitmisel.
NB! Kristiine tervisedenduse blogi leiate siit: http://kristiinetervisedendus.wordpress.com/.