Friday, December 16, 2011

Lugupeetud Kristiine elanikud!

Andrei Novikov

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem
Just aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid ja koostatakse tulevikuplaane. Ning kuigi mööduv aasta oli raske, saavutasime palju ja oleme veendunud, et ka edaspidi läheb kõik hästi.
Kuna Kristiine linnaosa vanema ametikohal tegutsemise staaž ei ole mul pikk, tahaksin rääkida sellest, mida olen jõudnud just selle lühikese ajaga ära teha.
Kahtlemata võib üheks olulisimaks projektiks nimetada kauaoodatud Tedre tänava remonti, mis algas oktoobris. Tööd lõpetatakse järgmise aasta suvel.
Kirstiine linnaosa ühe kõige halvemas seisukorras oleva tänava remont lükkus aastate jagu edasi, kuid lõpuks on kõik tehnilised ja administratiivsed takistused eemaldatud ning remont on alanud. Ehitustööde lõpetamisel saab tänav nii korraliku teekatte kui uued kõnniteed ning kommunikatsioonid. See tähendab, et liiklus muutub sellel lõigul mitte ainult sujuvamaks, vaid ka palju ohutumaks nii sõidukijuhtidele, kui ka jalakäijatele.
Juba teostatud projektidest võib märkida ära spordi- ja mänguplatsi avamist Tondimõisa pargis novembri lõpus.
Plats on varustatud erinevate trenažööridega ja seal leiavad endale tegevust igas vanuses inimesed – alates kõige väiksematest ja lõpetades aktiivset eluviisi harrastatavate pensionäridega. Peale Tondimõisa on uued trenažöörid paigaldatud samuti Räägu pargis ja Kirsi tänava mänguväljaku
kõrval aadressil Kirsi 8a. Loodame, et sellised kohad, kus saavad veeta oma vaba aega kõik pereliikmed, alates kõige väiksematest ja lõpetades vanaemade ja vanaisadega, saavad populaarseteks Kristiine linnaosa elanike seas.
Käes on imeline aeg, mida armastame meie kõik – jõulurahu ja uus aasta, kui linna ehivad kaunid tuled, inimesed ostavad aktiivselt kingitusi lähedastele ja valmistuvad ette väärikaks vana aasta ärasaatmiseks ja uue aasta vastuvõtmiseks.
Kristiine Linnaosa Valitsus tegi ka kingituse linnaosa elanikele, pannes erilist rõhku jõuluvalgustusele parkides, mida varem ei olnud. Loodan, et sellest saab imeilus ning elevust tekitav jõulukingitäiendus. Veel üks kingitus linnaosavalitsuselt – Jõulukontsert, mis toimub Kaarli kirikus homme, laupäeval kell 18.00. Mul on au paluda teid kontserdile head muusikat kuulama.
Mis puudutab järgmist aastat, siis aprillis alustatakse Vindi tänava kauaoodatud rekonstrueerimisega, mis lõpeb sügisel.
Nüüd aga on aeg, mil me saame rahulikult mõelda selle üle, mida oleme või ei ole jõudnud mööduval aastal ära teha ning mida sooviksime endale järgmiseks aastaks. Las kõik halb jääb 2011. aastasse, aga kõik hea võtame endaga kaasa 2012. aastasse.
Soovin teile rahulikke jõule ja pealehakkamist uuel aastal!

JÕULUTERVITUS!

Edgar Savisaar,
Tallinna linnapea
HEAD KAASLINLASED!

Aasta 2011 hakkab lõpule jõudma. On aeg teha kokkuvõtteid ning uusi plaane.
Meie linnal pole põhjust kurta tänavust aastat ära rahvusvaheline au koos Soome Turu linnaga olla
Euroopa kultuuripealinnaks. Osa kultuuripealinna ettevõtmisi on veel töös ja jätkuvad edaspidi.
Tänavu sai linnapilti vääristama Nõmme rajaja, Nikolai von Glehni kuju, avati kultuurikilomeeter, linlasi rõõmustas põhuteater, alustati töödega Kultuurikatlas ja palju-palju muudki.
Tallinn on jätkuvalt kasvav ja arenev linn, mis ei pea kartma Ülemiste vanakese sepitsusi.
Meie iive on positiivne, ehitustegevus jätkub, tööpuudus on kahanenud, turism jõudsasti
edenenud. Me oleme suutnud vastu võtta kaks positiivset lisaeelarvet. Majanduskriisi
kiuste läheb elu pisitasa ülesmäge.
Ma tänan Kesklinna ja Kristiine, Haabersti ja Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe, Põhja-Tallinna ja
Pirita linnaosade elanikke, kelle tubliduse tõttu Tallinn võib olla eeskujuks kogu Eestile.
Soovin kõigile kaaslinlastele rõõmsaid jõulupühi!

Kristiines avati kohtumispaik kõigile põlvkondadele

Kristiine linnaosas asuvas Tondimõisa pargis avati uus spordi- ja mängukompleks, mis on mõeldud igas vanuses liikumisharrastajale.

25. novembril toimus Tallinna Keskkonnaameti ja Kristiine Linnaosa Valitsuse koostöös Tondimõisa pargi mänguväljakul kogupereüritus, mille eesmärgiks oli tutvustada väljakul asuvat kolme generatsiooni liikumisseadet ”0 100” ja teisi virgestuselemente.
Avamisel sõnas abilinnapea Arvo Sarapuu, et kuigi uued liikumisseadmed on mõeldud eakatele
inimestele, ei ole ka lastel keelatud nende sihtotstarbeline kasutamine. „Võib olla saab just siit pargist
alguse mõne lapse suur sportlaskarjäär,“ rääkis Sarapuu ja lisas, et selliste treeningvahendite linnakodanikeni viimine võibki olla just ajendiks hakata tegelema spordiga.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul pöörab linn tähelepanu nii laste kui ka
eakate liikumisvõimalustele. „Terviseliikumine on saanud tõesti populaarseks linlaste seas.
Mänguplatside ja spordiväljakute rajamine pakub turvalist võimalust vaba aja veetmiseks ning
aitab inimestel naasta igapäeva elu juurde. Heal spordi- ja mänguväljakul peab olema mugav nii
lastel kui ka täiskasvanutel. Meie eesmärk on anda igas vanuses huvilistele võimalus ennast liikuma
ja uutmoodi tegutsema panna,“ ütles A. Novikov.
Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Keskkonnaametiga paigaldas uued välitrenažöörid ka Räägu parki (Nõmme tee 52) ja Kirsi 8a lastemänguväljaku kõrvale.



Teadmiseks pensionäridele

Alates 1. jaanuarist 2012 muutub pensionilisa taotlemise kord.

Toetuse saajate ring ja toetuse saamise tingimused ei muutu – pensionilisa määratakse endiselt riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud vanadus- või töövõimetuspensioni saajale ning täisealisele (alates 18. eluaastast) rahva- või toitjakaotuspensioni saajale tingimusel, et toetuse taotleja
on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik katkematult vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari ja on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse.
Toetust makstakse üks kord aastas pensionäri sünnikuul alates pensioni määramise kalendriaastale
järgnevast kalendriaastast.
Need pensionärid, kes said 2011. aastal pensionilisa, ei pea järgmisel aastal enam avaldust esitama.
Alates 2012. aastast tuleb avaldus toetuse saamiseks esitada esmakordsel toetuse taotlemisel
ja nendel pensionäridel, kellel pensionilisa saamine on ajutiselt katkenud, s.t. kes mõnel varasemal aastal on küll pensionilisa saanud, kuid 2011. aastal avaldust ei esitanud.
Avalduse esitamine on vajalik ka siis, kui soovitakse muuta makseandmeid (näiteks on muutunud
arvelduskonto number või eelmisel aastal kanti toetus teise isiku arvele, aga nüüd soovitakse,
et toetus laekuks taotleja enda arvele jne).
Kehtima jääb tingimus, et avaldus tuleb esitada sünnikuule eelneval või sünnikuul.
Toetuse avaldust saab täita sotsiaalhoolekande osakonnas (E 09.00-13.00 ja 14.00-18.00; T, N 09.00-13.00 ja 14.00-17.00; R 09.00-12.00), saata postiga aadressile Tulika 33b 10615 Tallinn, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile eha.eeriksoo@tallinnlv.ee või internetis portaali http://www.eesti.ee/ kaudu.
Kindlasti pange kirja oma kontaktandmed, et sotsiaalhoolekande osakonna töötajad saaksid vajadusel teiega ühendust võtta.

Prügiveost Kristiine linnaosas

Austatud Kristiine linnaosa elanik!

12. detsembril 2011 lõppes korraldatud jäätmevedu Kristiine linnaosas OÜ VSA veopiirkonnas.
Korraldatud jäätmeveo uuesti rakendamiseks on välja kuulatud piirkonnas tekkivate jäätmete
käitlusteenuse hanke.
Alates 12.12.2011 tekib Kristiine piirkonnas nn vabaturg.
Vabaturu olukord on ajutine ning kestab seni kuni Tallinna Keskkonnaamet leiab riigihanke korras uue vedaja ja käitleja. Seega on jäätmevaldajatel alates 12.12.2011 kuni uue jäätmevedaja leidmiseni võimalik valida ise sobiv jäätmevedaja.
Sõltumata sellest, kas piirkonnas on korraldatud jäätmevedu või mitte, on kinnisasja omanikul kohustus
tema valduses olevad jäätmed liigiti koguda ning üle anda jäätmeluba omavale jäätmevedajale.
Tallinna Keskkonnaamet soovitab jäätmevaldajatel edaspidiseks jäätmeveoks sõlmida jäätmeveoleping
endise vedajaga või siis jäätmevaldaja endi poolt vabalt valitud jäätmevedajaga. Teenustasu suurus jäätmete vedamiseks kujuneb poolte kokkuleppel. Tallinna linna haldusterritooriumil korraldatud
jäätmeveopiirkondades kehtivaid hindu on võimalik võrrelda Tallinna linna veebilehel http://www.tallinn.ee/est/Jaatmeveohind-ja-jaatmevedajad.
Teistes korraldatud jäätmeveopiirkondades pakuvad teenust AS Ragn-Sells, Veolia Keskkonnateenused
AS, Adelan Prügiveod OÜ ja OÜ Prügivedu Tallinn.
Palume Teil sõlmida jäätmeveoleping.
Jäätmeveolepingu sõlmimine on kohustuslik vastavalt jäätmehoolduseeskirjale ja selle üle teeb
järelevalvet linnaosa valitsus ja Tallinna Keskkonnaamet. Jäätmevaldaja peab suutma tõendada
jäätmete jäätmevedajale üleandmist.
Täiendav info telefonidel: 640 4609 (Tallinna Keskkonnaamet), 645 7118 (Kristiine Linnaosa
Valitsuse linnamajandusosakond).

Riigieelarvest emotsioonidega

Lauri Laasi
Riigikogu liige
Novembri saabudes on Riigikogu tõsiseks kohustuseks arutleda selle üle, milliseks järgmisel aastal riigi rahakott kujuneb – kuidas saada tulusid ning mismoodi kogutut ümber jagada.

Viimaste aastate taustal on aga kahjuks Riigikogu saalis toimuvat üha raskem nimetada aruteluks – enamasti näeme koalitsiooni tuima teerullipoliitikat ning kuuleme dialoogi asemel monoloogi.
Praktika on näidanud, et opositsioonile selgitatakse, kuidas antud juhul on tegemist parima võimaliku eelarvega ning üleüldse pole terves Eestis ega ilmselt ka kogu maailmas kedagi, kes paremat
eelarvet antud olukorras teha suudaks. Öeldakse, et kõik on suurepärane ning opositsioon võiks üldse
vait olla.
2012. aasta riigieelarve arutelu paneb mind aga mõtlema, kas valitsuse „kõik on suurepärane“ mantra pole äkki hakanud nende mälu mõjutama. Kuidas saab hetkel öelda, et kõik on suurepärane!? Valitsuse mälu värskendaks ehk see, kui nad liiguksid tagasi 25. oktoobri hommikusse, mil kella 11 ajal saabusid esimesed õpetajad Toompea lossi esisele platsile, et seista oma õiguste eest. Õpetajad soovisid näha, kas valitsuskabineti liikmed suudavad neile silma vaadata ning öelda, et raha palgatõusuks lihtsalt ei ole. Silma vaadata ei juletud, liiati siis veel meeleavaldusele minna. Peidus olid nii Ansip kui Aaviksoo, rääkimata väiksematest vendadest koalitsioonifraktsioonidest. Ja kui õpetajad tulid nende uste taha, siis peitsid koalitsioonipoliitikud ennast laudade alla, kappidesse ning kustutasid tubades
tuled, justkui kedagi ei oleks kohal. Pedagoogide muresid kuulas vaid Riigikogu opositsioon.
Öeldakse, et raha õpetajate palgatõusuks lihtsalt ei jätku, kuna riigi kulud on niigi suured. Kui aga kulusid pole võimalik enam vähendada, siis talupoja mõistus käsib suurendada riigieelarve tulusid. Riigieelarve tulusid suurendaks oluliselt astmeline tulumaks, kuid vale on seda pidada astmelise tulumaksu eesmärgiks.
Astmelise tulumaksu eesmärgiks on tagada maksukoormuse õiglane jaotumine erinevate tulusaajate rühmade vahel. Seega on täiendavad tulud vaid meeldivaks boonuseks astmelise tulumaksu kehtestamisel, mitte aga eesmärk omaette.
Just astmelise tulumaksu abil teenitavast lisarahast soovib Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelarvet
inimesesõbralikumaks muuta. Meie 12 muudatusettepanekust pean isiklikult kõige olulisemaks just laste ja haridusega seonduvaid. Esmalt tasuta koolitoidu laiendamine lasteaedadele ja gümnaasiumitele. Toiduainete hinnatõus on tinginud ka vajaduse tõsta riigipoolset toetust vähemalt ühe euroni toidukorra kohta. Sama oluline on õpetajate palga tõstmine, mille tase peab järele jõudma Eesti keskmisele. Kindlasti tahame taastada kärbitud riikliku ranitsatoetuse ning programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“. Just nende muudatusettepanekute toetamine on investeering tulevikku, investeering lastesse ja nende haridusse.
Riigikogu liikmena on minul praktiliselt võimatu toetada riigieelarvet sellisel kujul, kus peetakse silmas
ainult nende huve, kes endaga niigi hakkama saavad ning unustatakse tegelikud prioriteedid. Opositsiooni muudatusettepanekute toetamine on meie riigi jätkusuutliku tuleviku, inimkeskse Eesti jaoks hädavajalik.
Millal aga peaminister seda tunnistada julgeb, on iseasi.

KRISTIINE SOTSIAALKESKUSELE OMISTATI EQUASS ASSURANCE KVALITEEDIMÄRK

EQUASS Assurance kvaliteedimärgi omistamine on Euroopa tasemel tunnustus Eesti asutustele, kes oma igapäevatöös tegelevad erinevate sotsiaalteenuste osutamisega. EQUASS on integreeritud sektoripõhine sertifitseerimise, koolituse ja konsultatsioonitegevuse süsteem kvaliteedi valdkonnas.

Evi Vilgats
Kristiine Sotsiaalkeskuse juhataja

Tänase seisuga on Eestis 6 asutust sertifitseeritud EQUASS Assurance kvaliteedimärgiga. Need on:
1. SA Jõhvi Haigla rehabilitatsiooniteenus
2. Kristiine Sotsiaalkeskus
3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
4. Tallinna Vaimse Tervise Keskus
5. AS Hoolekandeteenused Imastu koolkodu
6. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
Eestist olid kutsutud nimetatud asutuste esindajad Ateenasse sertifitseerimistseremooniale.
Meetodina kasutatakse EQUASS Assurance kvaliteedi süsteemi, mille kohalik esindaja Eestis on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Metoodika on loodud Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi poolt koostöös erinevate huvigruppidega (sh rahastajad, klientide esindajad, sotsiaalpartnerid,
poliitikakujundajad, teenuse pakkujad) ning seda on rakendanud erinevad asutused alates 2003. aastast.
Antud Assurance tase on baastase teenuse osutamiseks. Eksisteerib ka EQUASS Excellence, mis on edasijõudnute kvaliteedimärk.
EQUASS Assurance koosneb 10 kvaliteedi põhimõttest, 50 kriteeriumist ning 100 tegevuse indikaatorist.
EQUASS Assurance kvaliteedi põhimõtted kattuvad Euroopa Liidu Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Raamistiku (Common Quality Framework for Social Services of General Interest) põhimõtetega, mis on vabatahtlik raamistik liikmesriikidele sotsiaalteenuste osutamise kvaliteedi tagamiseks.
Kümme põhimõtet, millele juurutamisel suurimat tähelepanu pööratakse on juhtimine, personal, õigused, eetika, koostöö, osalus, isikukesksus, laiahaardelisus, tulemustele orienteeritus ning pidev areng. Kvaliteedisüsteemi rakendamise protsessi on kaasatud kogu asutuse sidusvõrgustik – nii juhid, spetsialistid, kliendid kui ka koostööpartnerid ja muud erinevad huvigrupid. Personal, kes reaalselt
klientidele teenust osutab, on projekti üheks põhiliseks sihtgrupiks. Töötajaid koolitatakse metoodika kasutamiseks, et teenuste kvaliteet tõuseks ning soovitud tulemused saavutataks.
EQUASS Assurance on baastaseme kvaliteedinäitaja ning on kehtiv 2 aastat, misjärel peavad asutused oma kvaliteeti taas tõestama.

Statistikaameti küsitlusuuringud toimuvad aasta läbi


Statistikaamet korraldab elanike küsitlusuuringuid aasta läbi ning ukse taha tulnud küsitleja uvastamiseks on mitu võimalust.

Tänavu oktoobris Kristiine Lehest ja teisest meediast läbi jooksnud libaloendajate teema on inimesed õigusega valvsaks muutnud. Statistikaameti välitööde talituse juhataja Heidi Pellmase sõnul ei tule
tõepooles, rahvaloendaja enne 16. veebruari 2012, samas toimuvad Statistikaameti küsitlusuuringud aasta läbi ning uuringusse sattunud inimesed saavad hõlpsasti kindlaks teha, kas ukse taha tulnud
inimene töötab Statistikaametis.
Kuidas teha kindlaks, et tegemist on õige küsitlejaga.
1. Uuringusse sattunud inimesele on Statistikaamet eelnevalt saatnud kirja, kus on märgitud küsitleja nimi, kes temaga ühendust võtab ja küsitleja telefoninumber.
2. Inimese ukse teha tulles esitab küsitleja pildiga Statistikaameti töötõendi.
3. Vajadusel saab küsitleja õigsust kontrollida Statistikaameti telefonil 6259 100.
2011. aasta lõpus on toimumas neli Statistikaameti küsitlusuuringut:
1) Eesti tööjõu-uuring,
2) Leibkonna eelarve uuring,
3) Leibkondade energiatarbimise uuring,
4) Täiskasvanute oskuste uuring „Tean ja oskan“.
„Aastas osaleb Statistikaameti küsitlusuuringutes kokku enam kui 40 000 inimest,“ märkis Pellmas. „Loodame, et igaühel, kes uuringusse on sattunud ja kellega Statistikaameti küsitleja ühendust võtab, on võimalik ka uuringus osaleda,“ rääkis Pellmas. „Uuringusse sattunud inimeste panus on asendamatu
väärtusega ning määrava tähtsusega Eesti elu kohta tõese pildi saamiseks,“ lisas ta.

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima


Juba vähem kui kuu aja pärast 31. detsembril algab Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis loob selgust paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik.


Karin Volmer
Statistikaamet

„Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ainult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte,“ rääkis Tallinna ringkonnajuht Jaana Värava.
Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Loenduse metoodikajuhi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu sõnul pole selles midagi uut – juba 1922. aastal, kui toimus iseseisva Eesti Vabariigi esimene rahvalugemine, oli küsimustele vastamine kohustuslik. „Tol ajal öeldi ka, et rahvalugemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast.
Need on minu arvates igati ilusad mõtted, mis sobivad ka tänasesse päeva,“ rääkis Ene-Margit Tiit. „Kasutagem siis seda võimalust, mis meil on, ja anname ka tänasele Eestile silmad, et näha, millised
me tegelikult oleme.“
Vastused ainult statistika tegemiseks
Ringkonnajuht Jaana Värava teab, et kohalikud inimesed on loenduse eel juba väga põnevil – kui palju meid siis ikkagi on. „Loendusel kogutud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele olulistele küsimustele. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järgi hakkab eri piirkondades vajadus tekkima,“ tõi ringkonnajuht vaid mõned näited selle kohta, miks loendus on meile kõigile vajalik.
Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat.
See tähendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmandatele osapooltele.
Ka riigiasutustele mitte. „Rahvaloendusel esitatud andmetest kellelegi mingeid õiguslikke tagajärgi küll
kindlasti ei tule,“ ütles Jaana Värava. „Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatakse vastustest ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. “
Esimest korda saab eloendada Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loendada. „Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile
küsimustele vastata hoopis internetis,“ rääkis ringkonnajuht Jaana Värava. „Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib-olla natuke häbelikud ja ei taha võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa omaette arvuti taga istudes,“ selgitas Jaana Värava.
Interneti teel loendusel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või koguni buss. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti
infotelefonil 625 9100 või eposti teel aadressil klienditugi@stat.ee.
E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8–18.
Tuleb ka rahvaloendaja Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võibki oodata hoopis rahvaloendaja
külastust – nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni.
Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega.
„Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,“ ütles ringkonnajuht.
Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Tavapärase paberankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kunagi ei küsi
inimestelt nende sissetulekut.
„Tõesti, ühtegi rahvaloendajat enne 16. veebruari ei tule ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeeti on jäänud ebatäpsusi. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teised Statistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida hoopis töötõendit,“ soovitas Tallinna ringkonnajuht Jaana Värava.
Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil http://www.rel2011.ee/ ning detsembrikuu jooksul jõuavad kõikidesse postkastidesse ka loendust tutvustavad voldikud.

Tublid Kristiine tervisedendajad said kiita

Seitse Kristiine linnaosa tublit tervisedendajat said esmaspäeval, 28. novembril Õpetajate Majas
toimunud üritusel „Tervis muusikast“ Tubli tervisedendaja 2011 tiitli.

Vastavalt statuudile valiti 2011. aastal Tallinnas kokku 50 tublit tervisedendajat, neist seitse Kristiine
linnaosast: Riina Rosenfeld (projekti Tervist Edendav Kool koordinaator), Heidi Sild ja Maire Paluveer (Tallinna Tondi Põhikool), Kaja-Maia Kliimre (Tallinna Kannikese Lasteaed), Kaja Eskel
(Tallinna Lepatriinu Lasteaed), Eive Kabeli (Tallinna Haraka Lasteaed) ning Kristel Tamm (Kristiine
Linnaosa Valitsuse tervisedendaja).
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul on hea tervis meie kõigi edu pant. „Tänapäeva elutempo on toonud meie ellu palju stressi ja terviseprobleeme,“ ütles A. Novikov. „Seetõttu on oluline oma tervisele pidevat tähelepanu pöörata ning märgata, kui see natuke turgutamist vajab. Mul on hea meel, et Kristiines on ka tublid tervisedendajad, kes peavad oluliseks tervisedendust, mõjutavad inimesi oma tervist kontrollima ja parandama.“
Tubli tervisedendaja konkursi eesmärk on tunnustada Tallinna haridusasutuste tervisenõukogu või -meeskonna juhte ja liikmeid, et väärtustada nende tegevust tervist toetava õpi- ja mängukeskkonna
loomisel saavutamaks paremaid tulemusi hariduslike eesmärkide täitmisel.

Kuldnoka tänav muudeti ühesuunaliseks

Lilleküla gümnaasiumi juhtkonna ja lastevanemate initsiatiivil – eesmärgiga muuta laste koolitee ohutumaks – muudeti Kuldnoka tänav ühesuunaliseks.

Liikluskorraldus Kuldnoka ja Mooni tänavatel tegi Lilleküla gümnaasiumi kooliperele muret väga pikka aega. Kuna kitsastel tiheda liiklusega tänavatel ei olnud laste koolitee turvaline, siis pöördusid lapsevanemad ka Tallinna linnavalitsuse poole.
Pöördumises tehti liikluse turvalisemaks muutmiseks kaks ettepanekut – parandada olukorda Mooni tänaval, tehes sinna kõnnitee, et lapsed ei peaks kitsal tänaval autode vahel laveerima ning muuta Kuldnoka tänav alates majast nr. 6 ühesuunaliseks, suunaga Mooni tänava poole. Kui tänaseks on Kuldnoka tänav vastavalt ettepanekule ühesuunaliseks muudetud, siis Mooni tänava osas on muutusi oodata tuleval aastal.
Oktoobrikuus käis liikluskorraldusega tutvumas ka Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes möönis olukorra tõsidust ja ohtlikkust. „Antud juhul on tegemist positiivse näitega kodanike algatusest ehk lapsevanemate ja kooli initsiatiivist muuta ja lahendada probleeme,“ märkis Kõlvart.

Linnaosa haridustöötajad mängisid bowlingut

Kristiine linnaosa haridustöötajate traditsiooniline aastalõpu koosviibimine toimus 6. detsembril Kuulsaali Bowlinguklubis.

Maret Truusalu
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

Bowlinguturniiril osalesid lasteaedadest: Kannikese, Haraka, Lille, Tihase, Vindi, Mutionu ja Kristiine lasteaia võistkonnad. Koolidest olid esindatud Lilleküla Gümnaasium, Kristiine Gümnaasium ja Tondi Põhikool. Oma võistkonna oli välja pannud ka Tallinna Huvikeskus Kullo.
Aastalõpu bowlinguturniir on õpetajate poolt oodatud üritus ja seetõttu on osavõtt väga aktiivne.
2011. aasta turniiri 3 parimat võistkonda:
I koht – Lilleküla Gümnaasium – 517 punkti, võistkonna koosseis: Viljar Loosi, Raivo Kelp, Jana Kunder, Meelis Rum, Vilve Lepik; Indrek Jalas.
II koht – Kristiine Gümnaasium – 442 punkti, võistkonna koosseis: Risto Arak, Mart Usin, Arti Lindvest, Elina Krautman, Lauri Vilibert.
III koht – Kristiine lasteaed – 403 punkti, võistkonna koosseis: Ingrid Unt, Maive Breiz, Maie Väin, Maret Laanes, Larissa Harrik, Maria Roots.
Suurima punktisumma naiste arvestuses saavutas Helje Tamm Kullerkupu lasteaiast (121 punkti) ja meeste arvestuses Meelis Rum Lilleküla Gümnaasiumist (150 punkti).

Õnnitleme võitjaid ja täname kõiki osalejaid!

Lilleküla Gümnaasiumi võistkond auhindadega.

Premeeriti “Hoovid korda” parimaid: esikohal taas Kristiine linnaosas asuv korteriühistu

Tallinna Kommunaalametis kogunenud preemiakomisjon valis välja 2010. aastal projektis “Hoovid korda” osalenud korteriühistute seast parimad ja jagas 9000-eurose preemiaraha nelja ühistu vahel.

Esimene koht jagati KÜ-de Jupiter (Sõstra 6, Kristiine linnaosa) ja Ehitajate tee 88 vahel ning neid tunnustati kumbagi preemiaga summas 3000 eurot, kolmas koht jagati KÜ-de Viiralti 3 ja Kopli 11A vahel ning neid tunnustati kumbagi 1500 euroga.
Komisjoni esimehe, abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul seadis komisjon ettepoole suured korteriühistud: „Esimest kohta jagavad Ehitajate tee 88 ja Sõstra 6 ühistud, kus korrastati hoovid korda kahes etapis. Mõlemad ühistud parandasid eelkõige oma parkimistingimusi. Ehitajate tee 88 ühistu Mustamäel rajas endale parkimistasku ja Sõstra 6 ühistu Kristiines tegi korraliku majaesise kõnnitee. Üldmuljena said mõlemad korteriühistud suurele majale kohase kena hooviala.“
Kolmas koht läks jagamisele kahe silmapaistva tulemuse saavutanud väikese ühistu vahel.
Kopli 11A ühistu Põhja-Tallinnas asub otse trammitee ääres, kuhu mitmeaastase projektiga rajati kena piirdeaiaga hoov, mis kaunistab tervet tänavat. Lisaks laoti unikivist parkla ja ehitati elanikele aeda puhkenurk.
Koos naabritega rajas ühistu ka prügimaja. Viiralti 3 ühistu Kesklinnas parandas haljastust ja rajas samuti puhkenurga. Lisaks korrastati maja parklat ja piirdeaeda ning piirati puitkonstruktsiooniga
prügikastid.
2010. aastal sai projekti „Hoovid korda“ raames toetusi 143 korteriühistut, kokku 13 miljoni krooni ulatuses. Linnaosade valitsused esitasid komisjonile kaalumiseks oma paremad ühistud ja komisjon
valis 20 korteriühistu hulgast välja preemiate saajad.

KÜ Sõstra 6 majaesise kõnnitee.

Vindi tänava rekonstrueerimine algab järgmise aasta aprillis

15. novembril kohtusid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Kalle Klandor ja Eha Võrk, Tallinna Kommunaalameti juhid ning Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov Vindi tänava piirkonna korteriühistute esindajatega. Kohtumisel arutati tänavate rekonstrueerimist puudutavaid küsimusi.

Kristiine Linnaosa Valitsuse saalis toimus arutelu, kus kuulati ära elanike ettepanekud seoses piirkonna tänavate ning amortiseerunud tehnovõrkude rekonstrueerimistöödega.
Linnapea Savisaar rõhutas, et kohtumise eesmärk oli probleemid näost näkku selgeks rääkida, et siis juba ühiselt parima võimaliku lahenduseni jõuda.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul pidi Vindi tänava taastusremont olema juba möödunud aastal lõppenud, kuid projekteerimistööde käigus selgus, et tänava all kulgevad
kommunikatsioonid on nii amortiseerunud, et need tuleb välja vahetada. Seetõttu Tallinna linn
oli sunnitud projekti põhjalikult muutma ning hetkel valmistatakse ette tänava kapitaalremondi
projektdokumentatsiooni. Tööde käigus tehakse mitte ainult uus teekate ja kõnniteed, vaid paigaldatakse ka uued kommunikatsioonid, tänavavalgustus, istutatakse uus haljastus.
„Pole head ilma halvata,“ sõnas Novikov. „Vindi tänava elanikud saavad tavaremondi asemel kapitaalremonditud tänava. Kindlasti tõstab see oluliselt inimeste liiklemise turvalisust.“
Kohtumisel lepiti põhimõtteliselt kokku, et järgmise, 2012. aasta aprillis alustatakse Vindi tänava rekonstrueerimisega.
„Projekt Vindi tänava rekonstrueerimiseks on koostatud ja kui kõik kavakohaselt kulgeb peaks Vindi tänav oktoobriks remonditud saama,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf.

Arutelu toimus Kristiine Linnaosa Valitsuse saalis.

Tondipoiste mälestussamba juures toimus öine mälestusrivistus

1. detsembri varahommikul kell 5.15 toimus 1924. aasta 1. detsembri mässus hukkunud kadettide mälestustseremoonia endise Tondi sõjakooli ees, Tondipoiste mälestussamba juures.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakooli kadetid mälestasid oma riigipöördekatses hukkunud koolivendi. Sõjakooli kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras langesid 1. detsembri mässu mahasurumise käigus Tondi sõjakooli kaitstes. Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida mässukatse käigus rünnati.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul olid need neli noort meest, kes Tondi kasarmutes hukkusid, pühendanud oma elu Eesti vabadusele. „1. detsembril 1924 Eesti riigi saatus rippus
juuksekarva otsas ja vaid väheste meeste julgus ja kangelaslikkus suutsid Eesti päästa sellest saatusest. Need noored kadetid hukkusid kangelastena aga nad elasid ka kangelastena, kes relvaga käes seisid oma isamaa kaitsel. Nad võitlesid selle eest, et meie kõik – igaüks meist – saaksime rahulikult elada vabas riigis,“ ütles A. Novikov.
Amandus Adamsoni 1928. aastal loodud monument oli üks võimsamaid mälestusmärke Eestis. 1941. aastal hävitatud monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.

Rivistus algas samal kellaajal, kui mässajad 87 aastat tagasi sõjakooli ründasid.

Tedre tänaval algas kauaoodatud remont

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul saab Tedre tänav remondi tulemusena korraliku teekatte, liiklus muutub sujuvamaks ning jalakäijate liiklemine senisest tunduvalt ohutumaks.

Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul on Tedre tänava rekonstrueerimise asjus linnaosavalitsuse poole korduvalt pöördutud, kuid kahjuks viibis tööde algus tehnilistel põhjustel rohkem kui aasta. „Takistuseks sai, et sõidutee osutus kavandatud tööde jaoks liiga kitsaks, mis tähendas seda, et kraavid tuli likvideerida ning sama otsus tuli langetada ka olemasolevate vanade puude osas,“ rääkis Novikov.
„Kuna suur osa elanikke oli puude mahavõtmise vastu, peatati projekteerimine ja algasid läbirääkimised.
Kirglike vaidluste tulemusena jõuti ühisele otsusele, et kõnniteedest tulenev turvalisus on tähtsam kui
eakad puud ja ehitustööd võisid alata.“
Tedre tänava remont Nõmme tee ja Kotka tn vahelisel lõigul algas 21. oktoobril 2011 ning lõppeb 2012. aasta suvel. Töid teostab Lemminkäinen Eesti AS. Lepingu kogumaksumus on 1,09 mln eurot.
Rekonstrueerimise käigus rajatakse puuduvad kõnniteed ja kaasaegne tänavvalgustus, sõidutee saab uue katte, lahendatakse sadevete ärajuhtimine ning uuendatakse piirkonna side- ja elektrisüsteeme. Tööde lõppfaasis paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid ja taastatakse haljastus.
Ehitajaga on kokku lepitud töökorraldus, mis tagab, et elanikud pääsevad sõidukitega oma valdusteni takistusteta ja tõrkeid võib esineda maksimaalselt mõne päeva ulatuses.

Abilinnapea Kalle Klandorf ja Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov tutvuvad töö korraldusega
Tedre tänaval.

Vanade puude eemaldamine on vajalik jalakäijate ohutuse ja turvalisuse tagamiseks.

Kõigile noortele, kes tahavad oma elust midagi teha...

Õnne Rudi teeb inimesed ilusamaks, õnnelikuks
ja heaks!
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul on linnaosavalitsuse üheks prioriteediks töö noortega. „Me otsime dialoogiks noortega uusi innovatiivseid ja moodsaid võimalusi, mille eredaks näiteks on nüüd juba traditsiooniks kujunev elustiili seminar Solarises“.

Juba kolmandat korda toimunud Solarise keskuses Meie Noored Tallinnas Elustiili eesmärgiks oli pakkuda kaubanduskeskuses hängivatele noortele võimalust sisustada oma aega tavapärasest veidi erinevalt ja võib olla ka huvitavamalt. Seminari korraldasid ühiselt Tallinna Kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna Valitsused. Teist korda on koostööpaadis ka usaldusväärse partnerina Tallinna Noorsootöökeskus.
Meie Noored Tallinnas Elustiili idee sündis Kristiine ja Kesklinna koostöös rakendatava mobiilse noorsootöö mudeli raames, kui erinoorsootööd tegevad spetsialistid (alates 2009.aasta) liikusid kahe piirkonna noorte sotsiaalruumis. Mobiilse noorsootöö mudel on sotsiaalpedagoogiline meetod, mille üheks väljundiks on töö noortega kaubanduskeskustes. Kristiine, Kesklinna, Põhja-Tallinna ja Tallinna Noorsootöökeskuse koostöös pakutav seminar annab osalejatele võimaluse kogeda professionaalide juhendamisel mõtestatud ja eesmärgipärase ajaveetmise eeliseid.
Korraldajate soov on, et seminaril osalenud oskavad edaspidi kriitilisemalt suhtuda valikutesse, mida argipäev neile pakub.
20. oktoobril 2011. aastal toimunud seminari erinevates töötubades olid teemadeks muusika (Trummit ja bodypercussion), ilu (Õnne Rudi), stiil (Mari-Helene Kaber), kunst (Tallinna Noorsootöö Keskuse noortekeskused), seksuaalkasvatus (Meelis Tasur) – just see, mis noori valdavalt täna huvitab. Seminari uuendusliku osana näidati kinos Artis väärtfilmi Nowhere Boy, mis on rääkimata lugu John Lennoni noorpõlvest aastatel 1944-1960.
Meie Noored Tallinnas Elustiili toetasid: AS Solaris Keskus, Apollo raamatupood, L´Oreal Baltic SIA Eesti filiaal, Kino Artis.

Tallinna noortekeskuste noorsootöötajad pakkusid kunstiharrastajatele
palju huvitavaid tegemisi loometubades.



Meie Noored Tallinnas Elustiili korraldajad.




Seksuaalsuse ahvatlusi ja ohte avab noortele Meelis Tasur.



Tallinna Noorsootöö Keskuse loometoas.



Tants Solarise keskuse keskel.


Igaüks leidis endale meelepärase ja huvipakkuva tegevusala.

Friday, October 21, 2011

Kristiinel uus linnaosa vanem

5. oktoobril astus Kristiine linnaosa vanema ametisse Andrei Novikov.


Uus Kristiine vanem on 29-aastane ning varem ka linnajuhtimissüsteemis juba töötanud. Nimelt on Andrei Novikov olnud Tallinna abilinnapea ja linnapea nõunik kommunaalvaldkonnas ning eelarve
küsimustes. Neli aastat töötas ta Tallinna suurima linnaosa – Lasnamäe – vanema asetäitja ja siis vanema kohusetäitjana. Lasnamäe linnaosas elab üle 116 000 inimese, seda on rohkem
kui Eesti suuruselt teise linna, Tartu elanikke.
Andrei Novikovil on kaks kõrgharidust – raamatupidamise ja haldusjuhtimise alal. Hetkel aga õpib Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris ärirahandust ja majandusarvestust. Lisaks eesti keelele valdab ta vene keelt kõrgtasemel, inglise keelt ning prantsuse keelt, mille oskust omandas ta Tallinna Prantsuse
Lütseumis.
Andrei sõnul rikastab uus ametikoht seniseid kogemusi. Tulevasi ülesandeid uuel vastutusrikkal kohal aitas kaardistada tema eelkäia Mihhail Korb. Hetkel peab ta prioriteetseteks Tedre tänava rekonstrueerimist ja jalakäijate tunneli ehitamist.
Kristiine uus linnaosa vanem tunnistas, et ta ei ole kabinetiinimene, talle meeldib ringi liikuda, linnaosas käia, et probleeme näha ja neid efektiivselt lahendada.

Õnnitleme Kristiine parimaid õpetejaid!

Tallinna Aasta õpetaja 2011 tiitli pälvis 5 Kristiine linnaosa õpetajat:

Eive Kabel (Tallinna Haraka Lasteaed);
Lagle Matto (Tallinna Lilleküla Gümnaasium);
Juta Olesk (Tallinna Kannikese Lasteaed);
Anu Ott (Audentese Erakool);
Anu Reha (Tallinna Kristiine Gümnaasium).

Neid autasustati Tallinna Haridusameti aukirja ja nimelise medaliga ”Tallinn tänab”, rahalise preemia ning Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu kinkekaardiga.

Palju palju õnne!

Lahkun, kuid jään teiega

Kallid Kristiine elanikud!

Pea kuus aastat olin Kristiine linnaosa vanem. Need olid toredad aastad, täis tööd ja muresid,
parimate lahenduste otsimist ja nende realiseerimist, eredaid sündmusi ja üleelamisi. Minu töös oli nii saavutusi kui probleeme. Paljud ideed õnnestus ellu viia, kuid on jäänud ka lõpetamata projekte, millega nüüdsest hakkab tegelema uus linnaosa vanem Andrei Novikov.
Mõnes küsimuses tuleb seatud eesmärkide saavutamiseks palju pingutada. Kuid ma olen kindel, et uus linnaosa vanem tuleb suurepäraselt toime ja leiab kindlasti teiepoolse toetuse oma tegevusele. Ta tuli
Kristiinesse uue visiooniga, oma mõtete ja energiaga.
Mina aga asun tööle Tallinna hüvanguks teises linnaosas – Kesklinnas linnaosavanema ametikohal. Kui kahju mul ka ei oleks jätta hüvasti inimestega, keda ma tundma õppisin, kellega koos olen näinud nii head kui halba, läheb elu edasi, seab uusi väljakutseid, mis tuleb vastu võtta.
Tahan tänada kõiki meeldiva koostöö eest, teie tähelepanu eest Kristiine elu ja asjaajamiste
vastu, teie sõbralikkuse ja soovi eest pidada dialoogi, vaielda ja väljendada oma arvamust. Tänan teie loomingu, püüdluste, ideede, tööde, toetuse, kannatuse ja mõistmise eest.
Ma lahkun, kuid ei jäta hüvasti, kuna elan Kristiines ja aitan rõõmuga teid probleemide lahendamisel.
Veel kord tänan kõiki ja loodan, et kohtume peagi.

Teie Mihhail Korb

Parimad korteriühistud asuvad Kristiine linnaosas

5. oktoobril 2011 toimunud XIV Eesti Korteriühistu Liidu Foorumil sai Kristiine linnaosas asuv KÜ Tondi 44 väärilise tiitli „Edukaim renoveerimisprojekt 2011“.

KÜ Tondi 44 tegevjuhi Nadežda Gorjainova sõnul ei ole see vaid ühe korteriühistu võit, kuna selles suures renoveerimisprojektis osales palju koostööpartnereid.
„Pigem on see kollektiivne saavutus ja meie ühine kordaminek. Ma tahan tänada Tallinna Linnavalitsust ja Kristiine Linnaosa Valitsust ning kõiki neid inimesi ja ettevõtteid, kes aitasid meid maja renoveerimisel. Loodame ka edasisele edukale koostööle!“ ütles N. Gorjainova.
Ja veel üks Kristiine linnaosas asuv korteriühistu, Tuisu 5, sai samal üritusel EKÜL poolt eriauhinna „Arhitektuuriline täiuslikkus“.
KÜ Tuisu 5 juhatuse esimees on Lauri Lindret ja tegevjuht Lea Nõuakas.
Õnnitleme võitjaid!

OÜ VSA Eesti kinnitas , et jätkab prügivedu lepingus sätestatud tingimustel

11. oktoobril kohtus Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov VSA Eesti emaettevõtte ja Tallinna Keskkonnaameti esindajatega, et arutada prügiveoga seotud olukorda Tondi-Järve piirkonnas.


Nõupidamine toimus seoses Tallinna Linnavolikogus esitatud arupärimisega, mis keskendus sellele, et prügifirma VSA Eesti on juba paar aastat tõsistes makseraskustes ja kahjumis ning Tallinna linnal ei ole mingit kriisiplaani.
Arupärimise tulemusena tekkis Kristiine linnaosa Tondi-Järve veopiirkonna OÜ VSA klientidel mure ning kohati paanika seoses lepingu väidetava katkemisega.
Täna Kristiine Linnaosa Valitsuses toimunud nõupidamisel kinnitas prügifirma omaniku volitatud
esindaja Vytenis Raičinskis, et mure teenuse katkemise osas on asjatu ning paanika taga võib näha vaid konkurentide huvi või poliitiline kemplemine. VSA omaniku esindaja kinnitas, et ettevõtte investeering Eesti turule oli märkimisväärne ning pikaajaline. Samuti kinnitas ettevõte oma soovi osaleda ka järgnevates prügiveo hangetes.
Ettevõtte võlgnevustega seonduvate probleemide osas kommenteeris firma esindaja, et ühelt poolt
on tegu tavalisest äritegevusest tingitud vaidlusega, mis on ka kohtus ning teiselt poolt peetakse hetkel
riigiga võlgade osas ajatamise läbirääkimisi, mida on veel samuti vara kommenteerida.
Kohtumisel viibinud Tallinna Keskkonnaameti juhataja Otto Popeli sõnul, ei ole lepingurikkumisi
VSA Eesti poolt fikseeritud ning hetkel ei ole ka ettevõttele selles osas etteheiteid. Kristiine
linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul said kohtumise tulemusena Kristiine linnaosa elanikud firma
esindaja kinnituse, et lepingupartner jätkab oma tööd kuni lepingu lõpuni ning muretsemiseks ei ole
põhjust.
Loodame, et firma peab kinni linnaosa vanemale antud lubadusest.

Nõupidamine Kristiine Linnaosa Valitsuses.

Energiakorvpall

Siiani on eestlased olnud ikka vaoshoitud ning kõik mured ja ebaõnnestumised vaikselt ära kannatanud. Nüüd, kus kardetakse tuleval aastal elektrihinna 30-40% tõusu, on inimesed asunud tegutsema.


Raivo Tammus
Kristiine Linnaosa Valitsuse spetsialist

Õigluse eest on asunud võitlema Kristiine linnaosas tegutsev Lilleküla selts. Koos kesknoortega piketeeriti kalli elektrihinna vastu augusti alguses Eesti Energia peakontori ees ning eelmisel pühapäeval 18. septembril kutsuti erakonnad ning Eesti Energia korvpalliturniirile, et
pöörata tähelepanu elektrihinna järsule tõusule. Ürituse eesmärk oli tekitada koostöömeeleolu, et kõik mõjukad jõud saaksid aru, et elektrihinna tõus tuleks ära hoida, kuna see laostaks niigi vaest Eesti elanikkonda ning viiks meid jõuka kesklassiga unelmateriigist püüdmatusse kaugusse.
Meeldiv oli näha, et päikesepaistelisel pühapäeval olid Kristiine linnaossa Välja-Sõstra tn sisehoovi kohale tulnud pea kõik erakonnad ning ligi 100-pealtvaatajat. Peakohtunikuna jooksis väljakule rahvamees Indrek Tarand ning vaheaegadel laulis Karl Madis. Kahjuks puudus Eesti Energia esindus,
kuid see ei vähendanud ürituse õnnestumist, oli tunda parteidevahelist sünergiat, millest loodetavasti
võib tulevikus välja kasvada laiemapõhjaline koostöö ja mõistlikumad poliitilised otsused.
Korvpalliturniiril näitasid head mängu nii Keskerakonna, kesknoorte, IRL-i kui ka Lilleküla Seltsi
pallurid, kes jõudsid alagruppidest edasi poolfinaalidesse. Koduväljakul mänginud Lilleküla Selts
alistas IRL-i ning Keskerakond näitas noortele, et peab veel nö liha luudele kasvatama ja visketrenni
tegema. Finaalis nähti oodatult päeva tasavägiseimat mängu, kus Lilleküla Selts võitis napilt Keskerakonda.
Vahest oligi nii kõige parem, et altpoolt tulev parteideväline initsiatiiv näitas erakondadele koha kätte ning tuletas meelde, et rahvas on kõige võimsam poliitiline jõud ja just nende huve ning heaolu tuleb poliitikutel iga päev teenida. Sellist positiivset rahvaalgatust sooviks veelgi näha, kus linnakodanikud
pööravad olulistele asjadele tähelepanu ning aitavad korrastada elukeskkonda – ühisel jõul korrastasime nii korvpalliväljaku kui ka Välja-Sõstra tn lähiümbruse.

Tähelepanu – petistest rahvaloendajad!

Kristiine Linnaosa Valitsusele laekusid linnaosa elanikelt kaebused petistest, kes rahvaloendajatena esitledes püüavad korteritesse ja majadesse pääseda ning elanike kohta täpse informatsiooni välja uurida.

Selline petis külastas üht Välja tänava korterit, mille omanik helistas Kristiine Linnaosa Valitsuse
sotsiaalosakonda ja uuris, kas tema juurde on saadetud rahvaloendaja, keda huvitasid erinevad
andmed: perekonnast, majanduslikust seisust, kinnisvarast, töökohast jne.
Teisel korral tuli linnaosavalitsusse Kuldnoka 17 korterelamu elanik, kes rääkis, et keegi, kes end rahvaloendajaks nimetas ja kaugelt ID-kaarti näitas, nõudis enda laskmist korterisse. Saanud eitava vastuse, läks ta naaberkorteri ukse taha.
Seoses sellega palume kõigil säilitada valvsus suhtlemisel kahtlaste isikutega, kes nimetavad ennast loendajateks, ja pidada meeles, et tõelised rahvaloendajad külastavad teid ajavahemikul 16. veebruar - 31. märts 2012.
Tähelepanu! Selleks, et õige rahvaloendaja ära tunda, tuleb meeles pidada, et igal rahvaloendajal on
kaasas spetsiaalne isikutunnistus (mitte ID-kaart!). Selle peab esitama enne seda, kui ta palub lasta end korterisse. Lisaks kannavad loendajad vastava sümboolikaga sinist salli (vt fotot) ja sinist portfelli.
Loendus algab 31. detsembril 2011 ja lõpeb 31. märtsil 2012. See toimub kahes osas. Esimese kuu
vältel (31.12.2011 – 31.01.2012) toimub elektrooniline loendamine, inimesed saavad blanketid täita internetis.
Neid, kes elektroonilisest loendusest osa ei võta, külastavad ajavahemikul 16. veebruar – 31. märts 2012 loendajad.

Rahvaloenduse logo.

Kristiine lapsed kogunesid spordipäevale

Spordipäev algas ühise soojendusvoimlemisega.

Kohe püüame toestada, et oskame jälgpalli mängida.

Jalgpallimänge aitasid läbi viia FC Flora jalgpallurid.

Sport on lastele midagi enamat kui argitegevus ning minikorvpall
on neile kindlasti üks hea mäng.

Ka tüdrukutele meeldib jalgpall!
22. septembril toimus Kristiine Gümnaasiumi staadionil Kristiine lasteaedade spordipäev.

Maret Truusalu
Kultuuri – ja sporditöö peaspetsialist

Selle üritusega alustavad linnaosa lasteaiad igal aastal oma uut hooaega.
Spordipäev algas ühise soojendusvõimlemisega, millele järgnesid erinevad sportlikud tegevused,
kus lapsed koos laste sõbra Kriss-Sass-Saa´ga said kõiki spordialasid ise proovida. Kavas olid: jalgpall, täpsusvisked, pallivise, köievedu ja teatejooks. Toredaid jalgpallimänge aitasid läbi viia FC Flora jalgpallurid – Meelis Peitre, Rauno Alliku, Jürgen Henn ja treenerid – Priit Adamson ja Norbert Hurt. Pärast sportimist kinkis Kriss-Sass-Saa igale osalejale šokolaadimedali ja kõrremahla ning
tänas lasteaedasid diplomiga spordipäeval osalemise eest.
Spordipäeval osales 11 lasteaeda (kokku 331 last).
Tublid osalejad:
Tallinna Haraka Lasteaed – 21 last;
Tallinna Kannikese Lasteaed – 26 last;
Tallinna Kristiine Lasteaed– 38 last;
Tallinna Kullerkupu Lasteaed – 17 last;
Tallinna Lepatriinu Lasteaed – 62 last;
Tallinna Lille Lasteaed – 24 last;
Tallinna Linnupesa Lasteaed – 57 last;
Tallinna Muinasjutu Lasteaed – 20 last;
Tallinna Mutionu Lasteaed – 20 last;
Tallinna Tihase Lasteaed – 21 last;
Tallinna Vindi Lasteaed – 25 last.

Kristiine noortekeskuses on alustamas uus üritustesari

Oktoobrikuu toob Kristiine noortekeskusesse hulgaliselt põnevaid tegevusi ja kasulikke ettevõtmisi. Kavas on mitmeid huvitegevusi, kuid rõhku pannakse ka noorte teavitamisele.

Teatud hetkel seisab iga noor silmitsi küsimustega, millele esmapilgul kõige õigemat vastust ei paistagi leiduvat. Mida teha pärast põhikooli lõpetamist? Aga mida teha pärast gümnaasiumit? Kas õppida või minna tööle? Kes minust saab? Elada Eestis või välismaal?
Need on vaid mõningad näited küsimustest, mis vaevavad noort inimest valikute tegemise eel.
Et muuta tähtsate otsuste langetamist hõlpsamaks, leiabki Kristiine noortekeskuses igakuiselt aset üritustesari
“Maailm täis võimalusi.” Iga kord käsitleme koos noortega erinevat teemat ning kaasame oma ala spetsialiste ning külalisi ka väljastpoolt. Eesmärgiks on suurendada noorte teadlikkust erinevatest õppimisvõimalustest pärast põhikooli ja gümnaasiumit; noortele suunatud organisatsioonidest;
vabatahtlikust teenistusest Eestis ja välismaal; reisimis- ja enesearendamisvõimalustest ning paljust muust põnevast.
Üritustesari on mõeldud eelkõige 15-20-aastastele noortele ning esimene kohtumine leiab aset Kristiine
noortekeskuses 31. oktoobril kell 16.00.
Lisainfot Kristiine noortekeskuse tegevuste kohta leiate www.taninfo.ee/kristiine

Kristiine linnaosa võitleb tööstressiga

Avasõnaga esines Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov.
11. oktoobril 2011 algas Kristiine linnaosas Euroopa Sotsiaalfondi pilootprojekti “Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine linnaosas” teine etapp. Projekti eesmärgiks on Kristiine piirkonna tervist edendava psühhosotsiaalse keskkonna uuring ja teavitustöö korraldamine.

Teise etapi esimesel koolitusel osalesid Kristiine Sotsiaalmaja töötajad, kes teevad päevast päeva
oma keerulist ja väga vastutusrikast tööd. Koolituse tunnuslauseks valiti: “Oska end aidata, et olla terve
ja tulemuslik!”
Avasõnaga esines Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov, kelle sõnul teevad koolitusega alustanud
Kristiine sotsiaaltöötajad igapäevaselt oma rasket tööd teiste abistamisel ning paratamatult on oht võtta töömured koju kaasa.
„On ülimalt oluline suuta leida iseendas jõudu, et iseend aidata ning sellele ongi pühendatud koolitustesari, mis võiks olla pilootprojektiks ning tulevikus kanduda ka teistesse linnaosadesse ja linnadesse.
Uuringud näitavad, et Eesti on tööstressi tajumiselt Euroopas esirinnas. Seega on väga tähtis inimeste enesesuutlikkuse tõus, mis aitab kaasa tööturul püsimisele ning konkurentsivõime säilitamisele.
Rahulik ja stressivaba töötaja – ka see on asutuse mikrokliima seisukohast väärtus,” selgitas Novikov projekti eesmärke.
Kokku viiakse Kristiine linnaosas projektiperioodil läbi 20 koolitust, millest võtavad osa ligi 400 inimest.

Kristiine sügislaat möödus folgi stiilis























 17. septembril toimus Tondimõisa pargis järjekordne Kristiine sügislaat, mis pakkus inimestele tasuta kauplemis- ja meelelahutus võimalust.

Traditsiooniliselt sai laadalt osta kartuleid, õunu, Peipsiääre sibulat, küüslauku, mett, kodumaist kalja, hapukurki, jm. Improviseeritud müügilettidelt sai osta muidugi käsitööd, aiasaadusi ja istikuid, leidus ka palju muud huvitavat.
Laadaliste tuju tõstis kindlasti ka reibas puhkpillimuusika. Traditsiooniliselt esines Kristiine laadal rahvamuusikaansambel Piibarid ja Sõbrad, maestro Toivo Luhatsi dirigeerimisel.
Kultuuriprogramm oli kirev ja särav. Laadalistel oli võimalus kuulata mõnusat folgimuusikat erinevatelt ansamblitelt. Tasuta meelelahutust pakkusid päeva jooksul Andres Abro ja Pojad, ansambel VEM (Villu Talsi – kitarr, Eeva Lindal – viiul ja Merike Paberits – eesti torupill, flööt, pikkvile), kes mängib Eesti traditsioonilist tantsumuusikat suure rõõmuga ning etnostiilis mängiv ansambel Legshaker.
Peaesinejaks oli võrratu folkbänd Zetod.
Idee korraldada seekord laat folgistiilis õigustas end igati.
Rohkem pilte Sügislaadalt vaata Kristiine veebilehelt: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Sugislaat-2011.