Wednesday, March 16, 2011

Arvamismäng või valimiseelsete küsitluste spetsiifika

Valimised on töörohke, kui mitte öelda kuldaeg erinevate sotsioloogide ja prognoosijate jaoks. Kui muidu tuleb pidevalt pead murda selle üle, mida võiks veel elanikkonna käest pärida, et igav ei hakkaks, siis valimiste eel võib täiesti vabalt elada ühe ainsa küsimuse arvelt: „Kes võidab ja mida ta selle eest saab?”

Ljubov Semjonova
Kristiine Linnaosa Valitsus

Valimiseelsetest küsitlustest on huvitatud eelkõige poliitikud ja meedia. Reeglina tegutsevad nad tihedas koostöös, et kindla honorari eest valijale just sellist infot edastada, mis tolleni jõudma „peab” ning seega mõjutada teatud suunas tavavalija arvamust.
Näiteks: avaldatakse järjekordse (raske öelda, mitmenda) küsitluse tulemused, kus teatatakse, et vastavalt ajalehe X poolt poliitiku Y palvel uuringufirmalt Z tellitud uurimuse tulemusena jääb võimupartei, millesse mainitud poliitik kuulub, ka võimule pärast valimisi, kuna on pälvinud
valijate erilise usalduse. Kõike seda kinnitab ja uuringufirma Z direktor, kes arvab, et kuu enne valimisi on jõudude vahekord üsna selge.
Ning „kontrolllasuna” lisatakse paarkolm lisamaterjali, mis esmapilgul uuringu tulemustega kuidagi seotud pole. Teemaks: „Võimuparteid toetavad kõige edukamad, rikkamad ja ettevõtlikumad”.
Et kõik oleks kohe kõigile selge, avaldab päeva-paari pärast sama leht veel ühe küsitluse
tulemused: nagu selgus, opositsiooniparteid toetavad ainult pensionärid ja odava kaupluseketi
kliendid. See tähendab, mitte just kõige edukamad, rikkamad ja ettevõtlikumad.
Sõnum on täiesti läbipaistev. Häbened tunnistada, et oled luuser ning tahad, et sind peetaks edukaks – hääleta võimupartei poolt.
Pole tähis, kuidas su asjad tegelikult on. Sinu probleemid ei huvita kedagi. Võim peab lugu
ainult edukatest ja rikastest.
Asjaolu, et inimesi nii häbematult jagatakse sotsiaalse tunnuse järgi, üldse ei arvestata. Nagu
ka seda, et uuringu käigus saja inimese küsitlemine (sageli küsitluse tellinud ajalehe nimekirja
alusel) ei ole veel kogu rahva arvamus.
Kuid asi on tehtud. Inimeste seisukoht kujundatud. Valitsuse ametlik seisukoht meedia
vahendusel edastatud kui üldsuse arvamus, mis on omakord harjunud meediat usaldama.
Tähendab, jääb ainult maha istuda ja oodata valimisi, mille tulemused ei ole tegelikult prognoositud, see ei ärata enam isegi kahtlust.
Peaasi on edastada infot „eelistuste kohta” regulaarselt ja doseeritult.
Mis on eriti huvitav, mõjutades läbi meediakanalite valijaid, usuvad uuringufirmad, et on
tõesti väljaspool mängu ja teevad näo, et nende valimiseelsed küsitlused on „objektiivsed” ja ei
mõjuta valijate käitumist. Ühesõnaga, sotsioloogid peavad ennast üleval nii, nagu nende uuringud oleksid suunatud eranditult professionaalsetele poliitikutele, kes nende eest ka maksavad.
Valija aga aimab, kes kelle heaks töötab, kuid teda petta ei ole ka raske! Ta on ise nõus
end petta laskma!

Tallinna Kannikese Lasteaed saab 45aastaseks











See oli 1966. aasta 7. märts, kui keset õunapuuaeda valmis 6-rühmaline lasteaed, mis on ehitatud eriprojekti alusel. Lasteaias oli 130 kohta: 2 sõime- ja 4 aiarühma. Väga tore oli see, et igal rühmal oli 2 ruumi: mänguja söögituba ning magamistuba. Tol ajal olid lasteaedadel numbrid ja nii saigi 108. Lastepäevakodu meie lasteaia nimeks.

Malle Kabrits
Õppealajuhataja

Aastad läksid ja 1974. aastal avati esimene logopeediline rühm, kaotati ära sõimerühmad.
Järk-järgult sai 108. Lastepäevakodust kõneravirühmadega 1. Erilasteaed, kus said logopeedilist abi need lapsed, kellel oli probleeme kõnega. Nagu heal lapsel ikka on palju nimesid, nii ka meie lasteaial on olnud mitmeid nimesid, kuid praeguseks on saanud meist Tallinna Kannikese Lasteaed. Hea on see, et lasteaia algne projekt on säilinud. Igal rühmal on oma riietusruum,
mängu-ja õppimistuba, puhkeruum ning logopeedi kabinet.
Lapsi on meie lasteaias kuni 86, kellest suurem osa on poisid. Meie suureks plussiks on see, et
igas rühmas töötab lisaks õpetajatele ka logopeed.
Personal on erialase ettevalmistusega ning suurte kogemustega. Kõik pedagoogid on läbinud
eripedagoogika-alased täienduskursused Kõige kauem töötanud õpetaja on Ingrid Rohtla,
kellele on meie lasteaed ainuke töökoht. Tema lõpetas Tallinna Pedagoogilise Kooli 1972. aastal ja suunati tööle Tallinna 108. Lastepäevakodusse. Üle 30 aasta on töötanud õpetaja Aili Lillemets,
õppealajuhataja Malle Kabrits, muusikaõpetaja Juta Olesk. Noored spetsialistid on meil alati
teretulnud. Oleme praktikabaasiks mitmetele kõrgkoolidele.
Me õunapuuaias on sõbralik maja, kus mänguplats alati hõigetest kajab.
Siin päevakodu on lastele ja kodu nimeks Kannike. Need on meie lasteaia hümni algussõnad, millega alustame kõiki eriti pidulikke ja tähtsaid sündmusi. Meie lasteaial on välja kujunenud
omad traditsioonid. Austame rahvakalendri tähtpäevi, peame lugu riiklikest tähtpäevadest.
Iga kuu lõpus tähistame selle kuu laste sünnipäevi ühise sünnipäevaringiga saalis. Rühma
meeskonnad valmistavad õppeaasta jooksul ette sõnalavastuse. Juba aastaid korraldame Kristiine linnaosa päevade raames lasteaias lahtiste uste päeva. Sel ajal võivad meie laste ja pedagoogide tööde ja tegemistega tutvuda kõik asjast huvitatud.
Kuna oleme liitunud TEL (tervist edendavad lasteaiad) võrgustikuga, siis pöörame erilist
tähelepanu laste toitlustamisele, liikumisele ja tervisele. Iga päev pakume lastele värskeid juurvõi puuvilju.
Ka töötajatel on oma kindlad traditsioonid. Kevadeti käime koos ekskursioonil mööda Eestimaad. Õppeaasta algust ja õpetajate päeva tähistame matkaga looduses. Ühiselt peame meeles ka oma töötajaid nende sünnipäevadel.
7. märtsil tähistab lasteaia pere koos külalistega oma 45. sünnipäeva.

Aasta „Tallinna linna lumemurdja“ tiitel tuli ka sel aastal Kristiinesse

Konkursi „Tallinna linna lumemurdja“ korraldustoimkond valis ligi saja lumemurdja tiitlile esitatud kandidaadi hulgast korteriühistute kategoorias parimaks Kristiine linnaosa poolt esitatud KÜ Kotka 6 majahoidja Viktor Vassiljevi.

Viktor Vassiljev on selles majas peaaegu kogu oma elu elanud. Majahoidjana töötab
juba 11 aastat. Tema töö eriliseks kvaliteedi näitajaks on see, et Kotka tänav 6 maja esine
on terve talve jooksul asfaldini puhtaks roogitud – ei mingit liiva, soolast rääkimata.
Kotka 6 majahoidja kiituseks võib lisada, et see KÜ (esinaine Lea Prisko ja juhatuse liige
Leida Sarapuu) on ka varem eeskujuliku maja ja territooriumi korrashoiu eest tunnustust
pälvinud. Mullu nimetas Kristiine linnaosavalitsus KÜ Kotka 6 parima heakorraga
kinnistuks.
Konkursi „Tallinna linna lumemurdja“ eesmärgiks oli välja selgitada ning tunnustada Tallinna linnas tegutsevate ühistute ja erakinnistutel töötavaid eeskujulikke majahoidjaid, kes lumetõrjumisega edukalt hakkama saavad. Kandidaate konkursile „Tallinna linna lumemurdja“ võisid esitada kõik linnaelanikud.
Tuletame meelde, et 2010. aastal sai uhke tiitli samuti Kristiine linnaosas asuva KÜ Tüve 14/16 majahoidja Evi Ennemuist.

Külm ei ole hokile takistuseks







Räägu pargi jääväljak, mis asub aadressil Nõmme tee 52, on jälle uisusõpradele avatud.

Esimestena kolmapäeval, 16. veebruaril tulid uut jääkatet proovima noored sportlased hokiklubist Tornaado. Isegi käre pakane ei hirmutanud neid tõelisi, kuigi veel väikseid mehi. Treeneri Indrek Linde järelevalve all tegid lapsed hea meelega paar mängu. Ei puudunud ka väike rüsin nagu hokimängijatele ikka kohane. Keegi klubi nooremast koosseisust jõudis isegi korviplatsist liuväljakul paar korda pikali käia.

Kõik olid rahul.

Tulge ka teie liuväljakule! Nautige talverõõme. Räägu pargi liuväljak on hästi valgustatud, seda võib külastada mitte ainult päeval vaid ka õhtul.

Veel üks Kristiine liuväljak on avatud Järve noortekeskuse kõrval, Alajaama 1।


Kõiki pilte saab näha: http://www.tallinn.ee/kristiine/galerii_puu?g=1978