Tuesday, January 25, 2011

Tuleviku valimise aasta

Kallid Kristiine elanikud! Eelkõige tahan teid õnnitleda uue, 2011. aasta puhul. Sellega keerasime oma elus uue lehekülge, jättes selja taha raske ja rahutu 2010. aasta, mis oli täis vasturääkivusi.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

2010. aasta jääb meile meelde eelkõige sellega, et majanduskriis koos hinnakasvu ja suure töötusega mitmekordistas paljudele eluvaldkondadele avalduvat negatiivset mõju. Olime sunnitud pöörama veel rohkem tähelepanu ning kulutama jõudu ja vahendeid raskesse olukorda sattunud inimestele, kelle arv märgatavalt kasvas. Nii oli 2. jaanuari seisuga Tallinnas arvel 19 139 töötut, kellest 1070 elab Kristiines.
Need arvud kajastavad ainult registreerituid, tegelikkuses on töötuid aga palju rohkem. Linnaosa jaoks, kus elab napilt alla 30 tuhande inimese, on see suur arv. Siiski tulime kujunenud keerulise olukorraga minu arvates päris hästi toime.
Kuid ka saabunud 2011. aasta tõotab tulla raske. Kaks uude aastasse üle kandunud teemat on elatusvahendite puudumine pidurdamata hinnakasvu tingimustes ning kiiresti kasvav passiivsete ja elus pettunud inimeste, eelkõige töötute ja lastega perede arv.
Olukorda komplitseeris peamiselt see, et eurole üleminekuks vajalike kriteeriumite täitmiseks tõstis valitsus makse, sh ka käibemaksu, kütuseaktsiisi ja elektrihinda. Selle tulemusel kasvasid ka esmatarbekaupade hinnad ning suur osa Eesti elanike sattus kriitilisse olukorda. Eelnimetatud põhjustel ja seetõttu, et kriisi lõppu ei ole veel näha, suureneb linna sotsiaalhoolekande koormus uuel aastal veelgi. Kuid vaatamata sellele, et meie eelarve püsib möödunud aasta tasemel, jätkame abivajajate toetamist, kuna meile on tähtis, et igal inimesel oleks võimalus raske olukorraga toime tulla.
Teie, kallid Kristiine elanikud, juba teate, et Tallinn võttis vastu uued kriisimeetmed 2011.–2012. aastaks. Need pakuvad üle 50 võimaluse aidata raskesse olukorda sattunud Tallinna elanikke ja ettevõtjaid ning võeti vastu selleks, et linlasi julgustada: olenemata majanduskriisi kestusest saab pealinn raskest olukorrast jagu ja säilitab oma rolli riigi arengumootorina.
Kuna kavas on uue tööstuspargi loomine, on oodata ka ettevõtluse toetamist ning väiketootjatele kauba turustamiseks paremate tingimuste loomist näiteks erinevates linnaosades turge avades. Kristiines on turg juba avatud ja areneb.
Uued kriisimeetmed on keskendunud kuuele valdkonnale: töötuse leevendamine ja sotsiaalne abi, raskesse olukorda sattunud inimeste nõustamine, soojakulu vähendamine, ettevõtluse toetamine ja tarbijate kaitsmine. Rakendatakse täiesti uusi abiliike ning suurendatakse juba olemasolevate ja ennast praktikas õigustanud meetmete mahtu.
Kriisiplaaniga ette nähtud meetmetele kavatsetakse eraldada umbes 25,5 miljonit eurot (400 miljonit krooni). See raha tuleb linna eelarvest. Vähekindlustatud ja töötute inimeste probleemidega riik kahjuks praktiliselt ei tegele.
Kuid tänavu võib proovida olukorda mõjutada. See on meile kõigile jõukohane. Esimesel märtsil toimuvad riigikogu valimised ning iga Eesti kodaniku ees avaneb võimalus muuta olukorda paremuse suunas. Võtke ka teie oma probleemide lahendamisest osa. Muudame uuel aastal oma elu.
AITAB!

Linnapea ja tema meeskond kohtusid Kristiine elanikega











Kolmapäeval, 12. jaanuaril toimus Lilleküla Gümnaasiumis (Kuldnoka 24) Kristiine elanike kohtumine linnapea Edgar Savisaarega.

Koos linnapeaga tulid inimestega silmast silma suhtlema kõik Tallinna abilinnapead – Taavi Aas,
Deniss Boroditš, Merike Martinson, Yana Toom, Eha Võrk. Kohtumisel osales ka Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb.
Umbes kahe tunni jooksul vastasid Tallinna Linnavalitsuse liikmed ja linnaosavanem Kristiine elanike küsimustele.
Enne elanikega kohtumist osales linnapea Edgar Savisaar ringsõidul Kristiine linnaosas.
Kõiki pilte saab näha: http://www.tallinn.ee/kristiine/galerii_puu?g=156

Kristiine spordihallil täitus 20 tegevusaastat











5. jaanuaril 2011 aastal tähistas Kristiine spordihall oma 20. aastapäeva.

Maret Truusalu
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

90-ndate algul oli just see Forelli tänava spordihoone Tallinna üks kaasaegsemaid komplekse. AS Flora nõukogu esimees Elmar Kruusma meenutas pidupäevakõnes, kuidas see spordisaal omal ajal rajati: „Mõte spordihoone rajamisest tekkis 1985. aastal ning koostöös tolleaegse Kohaliku
Tööstuse Ministeeriumiga saigi see teostatud aastatel 1988–1990. Spordihoone pidulik avamine toimus 5. jaanuaril 1991. a.”
Hallil on oluline koht pealinlaste spordielus tänaseni, kompleksi kuulub suur ja väike spordisaal, jõusaal ja bassein. Hallis on võimalused treeningute ja võistluste läbiviimiseks rohkem kui kümnel spordialal, seal treenivad nii tegev- kui ka tervisesportlased.
Võimalik on mängida korvpalli, võrkpalli, jalgpalli, käsipalli, saalihokit, ja lauatennist.
1997 aastal avati spordihallis kaljuronimise sein. See on üks vähestest kohtadest, kus saab aastaringselt ronida kunstlikul kaljuseinal.
Kogu selle aja on Kristiine spordihalli juhiks olnud Toomas Kookla. Tallinna 7. keskkooli ja ajalooõpetajana Leningradi Ülikooli lõpetanud Toomas Kookla on sporditegelane, kellel on suuri teeneid eelkõige lauatennise arendamisel. Ta on olnud aastaid aktiivne lauatennise kohtunik, alates 1994. a rahvusvahelise kategooria kohtunik.
Ta on juhtinud Tallinna „Kalevi” lauatennise sektsiooni, kuulunud Lauatennise Föderatsiooni juhatusse ja on praegu Eesti Lauatenniseliidu juhatuse liige. Koos Eesti ühe teenekaima
lauatennisemängija Rein Lindmäega on Kristiine spordihallis korraldatud alates 1991. a rahvusvahelisi Alari Lindmäe mälestusvõistlusi.
Lauatennis on Kristiine spordihallis tänaseni üks populaarsemaid spordilasid ja seal harjutavad mitme lauatenniseklubi mängijad.
Kristiine spordihalli personalist on 20 aastat veel samas majas töötanud administraator Maire Kask ja üle 10 aasta viis praegust töötajat.
Aasta jooksul toimub hallis arvukalt üritusi. Kui suvel on vaiksem periood, siis hooajal augustist maini toimub peaaegu igal nädalavahetusel mõni spordiüritus. Spordihallis viiakse läbi Eesti meistrivõistlusi saalihokis, lauatennises, käsipallis ja saalijalgpallis. Lisaks spordile toimuvad ka heategevusüritused, kassi- ja koertenäitused. Kristiine Linnaosa Valitsuse eestvedamisel korraldatakse spordihallis juba aastaid Tallinna seenioride tervisepäeva.
Igapäevaselt kasutavad sporditeenust 200–250 külastajat ja 5–6 spordiklubi.
Kristiine spordihall on koht, kus leiab tegevust igale vanusele. Naiste seas on väga populaarne vesivõimlemine.
Maja on avatud kõigil nädalapäevadel. Jõusaal tööpäeviti kell 9.00–21.00, lauatennise saal tööpäeviti kell 9.00 –15.00 ja 20.30–22.00. Laupäeviti on jõusaal ja lauatennise saal avatud
10.00 – 18.00. Spordihalli pääsmed on linna soodsamaid.

Kasulikud projektid jätkuvad

Uue aasta hakul on tavaks teha kokkuvõtteid möödunud aastast ja täpsustada oma plaane alanud aastaks. Vaatamata majandussurutisele kavatseb Tallinna linnavalitsus jätkata projektidega, mis tõestasid oma kasulikkust linlastele.

Deniss Boroditš
Tallinna abilinnapea

Projekt „Hoovid korda!” jätkub
Täie vastutusega võin kinnitada, et projekt „Hoovid korda!” mitte ainult õigustas ennast, vaid
muutus ühistute hulgas üha popula a rsemaks. Tuletan meelde, et selle projekti eesmärk on aidata ühistutel parendada elamu ümbrust, parkimistingimusi ja turvalisust.
Siia kuuluvad sellised tegevused nagu hoovi teede ja kõnniteede rajamine ning remont, parkimisplatside ja prügimajade rajamine, hoovi sademevee probleemi lahendamine,
haljastuse parendamine, mängu- või spordiväljakute rajamine; tänavavalgustuse, aedade ja piirete paigaldamine.
Uuendusena saab 2011. aastal toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks.
Toetust saab kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Maksimaalne toetus on 15 980 eurot aastas ning 39 950 eurot kolmel järjestikusel aastal kokku. Projekt algas 2006. aastal. Viie aasta jooksul on 683 ühistut saanud toetust kokku 77 miljoni krooni ulatuses. Mullu osales projektis 114 ühistut. Kõige rohkem kasutati võimalust lahendada parkimiskohtade probleem, samuti on üsna populaarne ka prügimajade ehitus.
Sel aastal võetakse taotlusi vastu kuni 14.märtsini 2011. a. Linnaeelarves on selleks eraldatud 639 116 eurot. Info saamiseks pöörduge oma linnaosa valitsusse või projekti koduleheküljele aadressil http://hoovidkorda. tallinn.ee/

Linna abiga eluase soojemaks
Mullu käivitasime uue projekti „Fassaadid korda”. Sihtgrupp on enne 1993. aastat ehitatud kolme või enama korteriga elamud. Alates 1. juunist 2009 on võimalik taotleda pankadelt uut, soodusintressiga pikaajalist elamu renoveerimislaenu. Korterelamute rekonstrueerimise finantseerimise lihtsustamiseks on KredEx koostöös Saksamaa ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga soodusintressiga pikaajalise korterelamu renoveerimislaenu. Tallinna linn toetab ühistuid pangast renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu ulatuses. Toetust antakse ühistule kuni 10% ulatuses taotletavast renoveerimislaenu summast, kuid mitte rohkem kui 19 170 eurot aastas. Arvutused näitavad, et tänu fassaadi soojustamisele saavutatakse energiasääst katusel 10–20%, ventilatsioonis 20–30%, akendel 20–25%, seintel 25–35% ja soklil 3–6%. Möödunud aastal sai toetust peaaegu 30 ühistut, mitu toetust on menetlusel. Hea näide projekti edukusest on Tammsaare tee 103 (120 korterit) fassaadi renoveerimine. Projekti kogumaksumus oli 4 mln krooni, millest linn toetas omafinantseeringu
osa 300 000 krooniga (omafinantseering kokku 600 000 krooni).
Tööde käigus soojustati maja seinad ja katus, renoveeriti ja isoleeriti küttesüsteemid ning peale tööde lõppu renoveeriti ka maja üldruumid. Selle aasta linnaeelarves on projektile eraldatud 639 116 eurot. Täiendavat infot saab projekti koduleheküljelt http://www.tallinn.ee/fassaadidkorda/.

Iris Meristo – parim sotsiaaltöötaja 2010

Jõulude eel tunnustas Tallinna Linnavalitsus oma tänukirjaga Kristiine Sotsiaalmaja hooldusjuhti ris Meristot kui Tallinna linna parimat eakate hoolekandega tegelevat sotsiaaltöötajat.

Iris Meristo alustas Kristiine Sotsiaalmajas 2002. aastal hooldustöötajana, alates 2008. jaanuarist töötab ta hooldusjuhina. 2007. aastal lõpetas Iris Meristo Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna sotsioloogia eriala bakalaureuse õppekava.
Iris Meristo on kohusetundlik ning eetiliste tõekspidamistega töötaja, kes on pälvinud nii kolleegide kui klientide lugupidamise. Hooldusjuhi tööülesanneteks on 11 avahoolduses töötava
hooldustöötaja töö korraldamine ning juhendamine, klientide toimetulekuvõime hindamine ja hoolduskavade koostamine. Klientideks on aastas keskmiselt 75–80 eakat või puuetega inimest, kes vajavad igapäevaelus kõrvalabi.
Iris Meristo asus hooldusjuhina tööle ajal, mil koduteenuste osutamise korraldamine avahoolduses sai Kristiine Sotsiaalmaja ülesandeks. Kogu selle töölõigu sotsiaalhoolekande osakonnalt ülevõtmise protsess kulges tänu Iris Meristo heale koostöö- ja kohanemisvõimele tõrgeteta ning klientide teenindamine jätkus endisel moel.
Iris Meristo on oma töös innovaatiline ja sotsiaaltöö arengule orienteeritud, osaleb täiendkoolitustel, samuti on ta aktiivne Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni liige. Iris Meristo eestvedamisel sai Kristiine Sotsiaalmaja tervistedendavate töökohtade võrgustiku liikmeks ja 2010. aasta maist oktoobrini osales Iris Eesti Energia tervisekõnni sarjas sotsiaalmaja naiskonnas.
Iris Meristo on aktiivselt propageerinud oma töös häirenuputeenuse kasutamist ning eakate abistamise võimalust organisatsiooni Serve The City vabatahtlike poolt. Vabatahtlikud pakuvad avahoolduse klientidele abi nende tööde osas, mida koduteenusena ei osutata: akende pesemine, puude lõhkumine, vaipade kloppimine jms.
Hea koostöö teiste organisatsioonidega on loonud uusi võimalusi eakate abistamise töös.
Iris Meristo on abielus ja tema peres kasvab 2 last.
Kristiine Linnaosa Valitsus ja Kristiine Sotsiaalmaja õnnitlevad Iris Meristot auväärse nimetuse puhul ja soovivad edu ka edaspidiseks!

Piparkoogipidu











Juba mitmendat aastat tähistasime Kristiine Sotsiaalmaja noorte peredega jõule piparkookide küpsetamise peoga.

Kõige suuremat rõõmu pakkus see üritus lastele. Samas sai ka mõni täiskasvanu oma esmase
küpsetamiskogemuse. Lisaks endaküpsetatud ja kirevalt kaunistatud piparkookidele maiustati
kringli ning kommidega. Jõuluvana kingikotis olid kõigile lastele toredad kingipakid, mille eest suur tänu Eesti Punase Risti Tallinna Seltsile ja Eesti Rimi Food Aktsiaseltsile.

Maarika Kärp
Sotsiaaltöötaja

Toetatud elamise teenus Kristiine Sotsiaalmajas - kellele ja milleks

Kristiine Sotsiaalmajas osutatakse toetatud elamise teenust alates 2003. aastast. Antud momendil on teenusel 28 peret, kellega tegelevad kaks erialase haridusega sotsiaaltöötajat.

Maarika Kärp, Rita Badendick
Kristiine Sotsiaalmaja sotsiaaltöötajad

Toetatud elamise teenuse eesmärk on tagada inimese sotsiaalne toimetulek, eraldades talle eluruumi ja osutades toetavat teenust. Kristiine Sotsiaalmajas toetatud elamise teenusel olevate inimeste toimetuleku tase ja probleemid on väga erinevad. On neid, kes vajavad vähe kõrvalabi, kuid kellel ilma selle väheseta hakkaksid probleemid siiski kuhjuma. Siin elavad toimetulekuraskustega pered, lastekodust elluastunud ja puuetega inimesed.
Sotsiaaltöötajate erilise tähelepanu all on lastega pered. On ju lapsed kõige kaitsetumad ja enim kõrvalabi vajavad. Sageli on sotsiaalmajja suunatud noor ema ise tulnud toimetulekuraskustega
perest või lastekodust ja tema sotsiaalsed oskused väga väikesed.
Lastega pered vajavad suunamist hooldus- ja kasvatusküsimustes. Abi ja nõustamist vajatakse kõige rohkem igapäevaelu toimingutes: kuidas ja millise arsti juurde minna, kuidas täita dokumente, suhelda lasteasutustega, kohtuga ja palju muud. Vahel peavad sotsiaaltöötajad olema kontrollivaks pooleks, teostama järelevalvet, kas lapsega on kõik korras, kas kokkuleppeid täidetakse, kuidas laabub õppetöö. Tähtis on koostöö linnaosa lastekaitsetöötajatega ja lasteasutustega.
Osa toetatud elamise teenuse klientidest on füüsilise, vaimse puude või psüühikahäiretega. Puuetega klientide keskmine vanus on 32 aastat, klientide hulgas on nii mehi kui naisi.
Igale juhtumile lähenetakse individuaalselt ning lähtutakse inimese otsestest vajadustest ja isiksuslikust eripärast. Selgitatakse välja enim lahendamist vajavad probleemid ja küsimused ning asutakse neid koos kliendiga lahendama.
Teenuse raames teostatavad tegevused on sotsiaalnõustamine, praktiline toetamine, mis on suunatud kliendi iseseisvuse ja toimetuleku saavutamisele.
Toetatud elamise teenus on mõeldud neile, kes iseseisvalt ei tule oma igapäevaeluga toime. Nende elukorraldust aitab parandada avalike ja toetavate teenuste juurde suunamine,
sotsiaalnõustamine, asjaajamine ametiasutustes, pere ja ümbritseva võrgustikuga suhtlemine, abistamine töö otsinguil, haridustee jätkamisel ja palju muud. Oluline on toetamine igapäevase elu korraldamisel ja majandamisel.
Osa klientidest õpib linna erinevates õppeasutustes, mõned on leidnud endale sobiva töö.
Sotsiaalmaja ühiselureeglite järgimine ning teiste elanikega arvestamine on tingimused, mille täitmist sotsiaalmaja elanikelt oodatakse.
Eluasemevajadus on sarnane kõigil sihtgruppidel olenemata toetuse vajaduse erinevustest. Peale selle ei ole eluasemeprobleem niivõrd seotud puudega kui majanduslike ja sotsiaalsete teguritega. Kuigi toetatud elamise teenusele suunatud inimesed peaksid vajalikke oskusi omandades lõpuks iseseisvalt eluga toime tulema, ei ole see paraku kõigi teenusele suunatute
puhul võimalik. On neid, kelle puude raskusaste või sotsiaalse mahajäämuse tase ei võimalda tal kunagi iseseisvalt elada ja ta jääbki toetatud elamise teenusele. Enamik elanikest peaks sotsiaalmajast edasi liikuma omaette eluasemele, kuid väike sissetulek ei võimalda neil konkureerida vabal kinnisvaraturul, mistõttu nad jätkavad oma elu sotsiaalmajas oodates linna poolt munitsipaalkorteri eraldamist.
Sotsiaalmaja headeks koostööpartneriteks on olnud Kristiine Linnaosa Valitsus, Eesti Punase Risti Tallinna Selts ja Kristiine Sotsiaalkeskus.

Kristiine elanike arvud 01.01.2011 seisuga

Elanikke kokku 29 810 inimest,
nendest mehi 13 195 ja naisi 16 615.

Rahvastik vanuse järgi:
tüdrukud vanuses kuni 9 eluaastat – 1664, poisid samas vanuses – 1767;
tüdrukud vanuses 10–19 eluaastat – 1283, poisid – 1311;
naised vanuses 20–49 eluaastat – 7136, mehed – 6170;
naised vanuses 50–69 eluaastat – 3915, mehed – 2703;
naised vanuses 70–84 eluaastat – 2218, mehed – 1142Б
naised vanuses 85+ eluaastat – 397, mehed – 102.

Rahvastiku rahvuskoosseis:
eestlased – 68,6%;
venelased – 24,9%;
ukrainlased – 2,3;
valgevenelased – 1,3%;
soomlased – 0,6%;
juudid – 0,3%;
tatarlased – 0,2%;
teised rahvused – 1,8%.

Eluruumi üürimise taotlejate arv – 133, sotsiaaleluruumi taotlejate arv – 28.

Koolieelsete munitsipaal-lasteasutuste laste arv – 1587.

Õpilasi koolides – 1721, nendest õpilasi huviringides – 904, ringide arv – 44.

Allikas: Eesti Statistikaamet.