Friday, February 17, 2012

KRISTIINE LINNAOSA LASTEAEDADE LAULUPÄEV

Õnnelikud õpetajad koos lemmikkassiga.
25. jaanuaril toimus Tallinna Kristiine Lasteaias Laulufestivali „Loomad – meie sõbrad“ Kristiine eelvoor. Üritusel osales 10 linnaosa lasteaeda ja esinejateks olid 5–7-aastased lapsed.

Eha Sinivesi
Kristiine lasteaia direktori asetäitja kasvatustöö alal

Laulufestival sai alguse 2007. aastal Tallinna Kiisupere Lasteaiast ja toimub käesoleval õppeaastal juba viiendat korda. Festivalil on oma sümboolika: logo, märk, armsad maskotid ja nimilaul, K. Kuuse „Kasside boogie“, millega kõik festivalid algavad ja lõpevad. Laulufestivali eesmärgiks on arendada laste muusikalisi võimeid ning õpetada lastele hoolivat suhtumist loomadesse ja keskkonda.
Oluline on last toetada, abistada, julgustada, pakkuda esinemisvõimalust, et ta laulmisest rõõmu tunda saaks.
Laulmine on kõige loomulikum viis muusikaga tegelemiseks. Läbi laulmise areneb lapse kõneoskus, sõnavara ja mälu. Laulmine on vahend, mille kaudu laps saab oma emotsioone väljendada.

Kristiine linnaosa lasteaedade laulupäeval osalesid:
Kristiine Lasteaia lapsed – õpetaja Elvi Raidmäe
Mutionu Lasteaia lapsed – õpetaja Katri Veskimeister
Kullerkupu Lasteaia lapsed - õpetaja Katri Veskimeister
Vindi Lasteaia lapsed – õpetaja Niina Tamm
Haraka Lasteaia lapsed – õpetaja Virve-Ingrid Lige
Lepatriinu Lasteaia lapsed – õpetajad Ene Koppel ja Liia Hammer
Linnupesa Lasteaia lapsed – õpetaja Kaiu Põld
Lille Lasteaia lapsed – õpetaja Katre Jaani
Kannikese Lasteaia lapsed – õpetaja Juta Olesk
Tihase Lasteaia lapsed – õpetaja Kätlin Kasper
Kristiine eelvooru tublimad esinejad lähevad meie linnaosa esindama festivali lõppkontserdile, mis toimub aprillikuus Vene Kultuurikeskuses.
Täname kõiki muusikaõpetajaid ja lapsi toreda ürituse eest!

Laula mu laulu helisev hääl.

Kenad kassid – meie sõbrad.

Tore maja, kus me mängime ja õpime.


Päikeseline laupäev Kristiine Lasteaias.

Rõõmsad lapsed koos veel rõõmsamate vanemate ja õpetajatega.

Kristiines saab kahel liuväljal uisutada

Külmas ilmas on ka midagi positiivset. Külm talv on loonud soodsad tingimused liuväljade rajamiseks. Nüüd on ka Kristiines kaks uisuvälja.

Uisuplats Räägu pargis, mis asub aadressil Nõmme tee 52, on juba kolmandat aastat uisusõpradele avatud. Liuväli on hästi valgustatud, seda võib külastada mitte ainult päeval, vaid ka õhtul. Lilleküla Päästekomando päästjad aitasid Kristiine Linnaosa Valitsusel Räägu parki liuvälju rajada.
Lisaks asub Püü tänaval kodaniku enda tehtud jääplatsike.
Uisutamine on Eestis olnud läbi aegade rahva hulgas populaarne spordiala. See on emotsionaalne harrastus, mis arendab vastupidavust ja üldist koordinatsiooni ning on väga tervistav ja pingeid maandav!
Uisutamine on mõnus! Tule ka sina liuväljakutele! Pane sõpradega uisud alla ja naudi talverõõme!
Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov (keskel) ja linnaosa valitsuse vaba aja sektori
noorsootöö peaspetsialist Oliver Liidemann (vasakul) tänavad päästjaid abi eest.

Igal aastal on olnud õnnetusi, kus veekogule uisutama läinud inimene onläbi jää kukkunud.
Nõrk jää ohustab eelkõige lapsi. Ära mine veekogude jääle! Tule Püüle!

Väga tubli Kristiine linnaosa elanik Indrek Linde rajas oma kulude ja jõududega jääväljaku Püü tänavale. Suur-suur tänu Indrekule!

Lilleküla Päästekomando päästjad valasid Räägu parki liuvälja.

Trahvi asemel tööle

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem
„Noh, kodanikud joodikud, huligaanid, loodrid, kes tahab natuke tööd teha?” Umbes sellist küsimust võib nüüdsest kuulda ka meie kohtusaalides.

Eesti haldusseaduse rikkujate administratiivkaristuse nimekirjas on nüüd uus punkt – üldkasulik töö.
Jutt käib valikust, mida rikkujale pakutakse: kas maksta trahvi või teha teatud arv tunde üldkasulikku tööd. Alternatiivi trahvile või arestile üldkasuliku töö näol hakkab määrama kohus, aga karistuse täitmise  koordineerimisega hakkab tegelema politsei. Vastav määrus jõustus käesoleva aasta alguses.
Loomulikult ei käi jutt raskete kuritegude eest kriminaalkorras karistatud kurjategijatest. Trahvi asemel saavad töö valida, näiteks, pisihuligaanid, korrarikkujad, taskuvargad, avalikus kohas alkoholi tarbinud isikud, roolijoodikud või kiiruse ületajad.
Ühesõnaga, need, kes on pannud toime haldusrikkumise ja kellele on kohus määranud rahalise karistuse,
võivad nüüd valida kas toetada riiki või teha mõned tunnid tasuta tööd ühiskonna heaks. Selliste töötajate esimeseks tööandjaks Eestis on Kristiine Linnaosa Valitsus, mis allkirjastas jaanuaris lepingu Põhja Politseiprefektuuriga haldusrikkujatele üldkasuliku töö organiseerimiseks. Karistuseks saadab Linnaosa Valitsus korrarikkujad teostama territooriumi heakorrastustöid, pisiremonditöid jne. Valdkondi, kus tasuta tööjõudu rakendada, on palju.
Näiteks, hetkel on kõige aktuaalsem lumekoristus, kus rusikatega vehkijal avaneb suurepärane võimalus aktiivseks füüsiliseks tegevuseks värskes õhus, labidas käes. Liikluseeskirju eirav autojuht saab aga mõelda oma käitumise üle, puhastades liik-lusmärke porist ja jättes ühtlasi nende tähendust meelde. Grafiti armastaja saab teha ühiskonna heaks tööd, pestes maha omataoliste „kunstnike” loomingut. Kevadel on võimalik aga korrastada haljastust, valvata parke või puhastada kõnniteid.
Miks just Kristiine Linnaosa Valitsus oli see esimene „pääsuke“, kes pakkus antud kontingendile tööd? Eelkõige sellepärast, et meil on juba üldkasuliku töö korraldamise kogemus inimestele, keda on karistatud kriminaalkorras väikeste kuritegude eest, kuid kes ei kujuta ühiskonna jaoks ohtu. Linnavalitsuses töötab pidevalt umbes viis seesugust töötajat,  kes tagavad peamiselt linnaosa puhtuse.
Mis puudutab aga üldkasulike tööde hulka, siis see on meil suur – tööd jätkub kõigile. Nii et tere tulemast
tööle Kristiine Linnaosa Valitsusse!

Ilus maja algab ilusast ideest

2011. aasta Kristiine tegusaimaks korteriühistuks nimetati KÜ Metsise 5. Esile tõsteti veel korteriühistud Energia 1, Spordi 7, Sõpruse pst 19, Tedre 76, Tuisu 5 ja Tuisu 18. Tänukirjad ja kingitused anti üle linnaosa korteriühistute ümarlaual 11. jaanuaril käesoleval aastal.

Traditsiooniliselt valib linnaosavalitsus koos korteriühistute juhtidega välja aasta tegusaima korteriühistu.
Hinnatakse viimase aasta arengut, kuid oluline on ka heakord, energiasäästumeetmete rakendamine,
elamu fassaadilahenduse sobivus ümbruskonda, arhitektuursete väikevormide (piirdeaiad, jäätmekonteinerid
jms) korrasolek ja kooskõla ümbrusega. Kui tiitel ja majaseinale kinnitatav metallplaat on vaid ühele, siis kiitust väärivad mitmed.
Korteriühistu Metsise 5 juhatuse esimehe Risto Pomerantsi sõnul on tegutseda võimalik ainult korteriomanike
(10 omanikku) toel, kes on ühiselt otsustanud elamu ja selle ümbruse korrashoidu panustada ning üldkoosolekutel vastavad otsused vastu võtnud. 2011. a. jooksul peeti kokku 4 koosolekut. Maja eripäraks on korterite individuaalsed kütteseadmed, mis tegi keeruliseks nii tegemise kui ka sobiva säästupaketi valimise. Omanike tahtel piirduti fassaadi ning selle elementide rekonstrueerimisega. Eeltööd, energiaaudit
ja ehituslik projekteerimine telliti eelmistel aastatel. 2011 a. suvel toimusid rekonstrueerimistööd. Ligi poole ehituse hinnast katsid linna ja riigi toetused, samuti on küllaltki suur omafinantseering. Seetõttu suurenes
remondifondi makse vaid 18 eurot korteri kohta. Juba oktoobri küttegaasikulu oli tunduvalt väiksem võrreldes 2010. a. oktoobriga. Suuremat efekti annab soojustamine kindlasti talvekuudel. Hoone sai Kredexi
komplekse rekonstrueerimistoetuse abil uue fassaadikatte, sokli soojustuse, uued trepiplaadid, sulguritega
välisuksed ja hoovipoolsed varikatused.
Pööningule lisati täiendav kiht soojustusvilla ja korda sai maja sillutisriba. Omanike vahenditest paigaldati
erinevatesse korteritesse kokku 3 soojusvahetiga ventilatsiooniseadet ja 1 õhk-õhk soojuspump. Ühistu dokumentide haldamiseks ning raamatupidamiseks võeti 2011. aastal kasutusele korteriühistu.net näitude ning
teadete edastamise infosüsteem.
Varasematel aastatel on ühistu linnavalitsuse toetusel täielikult rekonstrueeritud kinnistul asuvad teed.
Elanikud omakorda hoiavad korras ning kujunduvad oma korteri juurde kuuluvat maalappi. Ühiselt toimetades saab aja jooksul korda kogu ümbrus.
Paljud hakkajad ja tarmukad korterivaldajad on tõstnud oma kinnisvara hinda ja teinud ilusamaks meie
kõigi elukeskkonna. Julgustame kaaslinlasi parendama nii elamuid kui õuealasid ja soovime edu. Järgmisel
aastal vaatame tulemuse jälle üle.
Metsise 5. Kas era- või kortermaja aed?

KÜ Metsise 5 maja enne...

... ja nüüd.

KÜ Metsise 5 õueala enne...

... ja nüüd.

Linna arendamine ja korteriühistute toetamine jätkub ka tänavu


Kalle Klandorf
Tallinna abilinnapea
 Lugupeetud linnakodanikud!
Uue aasta hakul on tavaks teha möödunud aastast kokkuvõtteid ja täpsustada oma plaane uueks.
Tagasi vaadates meenub 2011. aasta väga tulemuslikuna. Mullu käivitas linn mitmeid suuri projekte, seda ka koostöös naabervaldadega, tegi mitmete peatänavate ja kvartalisiseste teede kapitaal- ja hooldusremonti ning lahendas paljude korteriühistute parkimisprobleeme.
Lisaks korrastas parke ja puhkealasid, ehitas mitmeid mänguväljakuid, osutas korteriühistutele rahalist abi kortermajade fassaadide ja hoovialade korrastamisel ning paljugi muud. Paraku peame pidevalt tegelema ka vandaalide poolt tekitatud kahjude kõrvaldamisega. Kõige enam kannatavad vandaalitsejate tõttu mänguväljakud. Tihti tekib vajadus ka grafitiga kahjustatud hoonete fassaadide ja muude linnale kuuluvate rajatise korrastamise järele. Kordategemine jääb paraku nähtamatuks tegevuseks, kuid samas neelab hulgaliselt aja-, inim- ja raharessursse.
Mullu käivitus mahukaima objekti – Ülemiste liiklussõlme – ehitus. Meie eesmärgiks on leida hea lahendus ühele olulisemale liiklussõlmele linnas, kus ristuvad transpordivood Tartu, Pärnu, Narva ja kesklinna poolt.
Möödunud aasta lõpus kirjutasid Tallinna Linnavalitsus ja Viimsi Vallavalitsus alla koostöölepingule, millest tulenevalt alustame juba tänavu kevadel Tallinnat ja Viimsit ühendava Ranna tee taastusremonti ja uue kergliiklustee ehitust, võimaldades Pirita ja Viimsi poolsaare elanikele mugavamat ja kiiremat liiklemist.
Aastal 2011 kulutasime teede kapitaalremondi ja rekonstrueerimise peale ligikaudu 23,9 mln eurot. Investeeringud kergliiklusteede ehitusse moodustasid möödunud aastal pea 1,72 mln eurot. Suurimad objektid, lisaks Ülemiste liiklussõlme ehitusele, olid Randvere tee, Tedre ja Pallasti tänavate rekonstrueerimine, Tondiraba jalakäijate tunneli ehitus, Rummu tee ristmiku lõpetamine, Õismäe siseringi taastusremont.
Kristiine linnaosas tehti möödunud aastal Endla, Laki, Marja, Sõpruse pst, Paldiski mnt, Kirsi tee, Linnu tee, Mustamäe tee, Tondi, Ülase, Kotka, Seemne ja Tulika tänavate hooldusremonti. Alustati Tedre tänava rekonstrueerimistöödega.
Teostatavate tööde mahus rajatakse puuduvad kõnniteed ja ehitatakse uus teekatendi konstruktsioon, lahendatakse sadevete ärajuhtimine, uuendatakse tänavavalgustus ja sidekanalisatsioon, paigaldatakse
liikluskorraldusvahendid ja taastatakse haljastus. Tööde lõpetamise tähtaeg on 2012. aasta juunis.
Lisaks linnakodanike turvalise ja kiire liiklemise tagamisele, hoolitseb linn ka meeldiva ajaveetmise võimaluste loomise eest. Ühtse kergliiklusteede võrgustiku ehitamine linnas ja selle ühendamine piirnevate valdade
omadega võimaldab ohutult sõita jalgratta või rulluiskudega nii linnas kui ka väljaspool linna piiri. Aina rohkem on linnakodanikud hakanud kergliiklusteid kasutama sportimiseks ning pereliikmetega jalutamiseks. Möödunud aastal ehitasime jalgrattateed mööda vana raudteetammi Harkus ja kesklinnas. Kesklinna kergliiklustee sai nimeks “Kultuurikilomeeter”. Uued kergliiklusteed ehitati ka Valdeku tänava ja Viljandi maantee äärde.
Tallinna ilusamaisse, Kadrioru parki, rajame omapärast Jaapani aeda, kus hakkab kasvama üle neljasaja puu ja tuhatkonna põõsa. Projekti keskmes on värvide rohkus, valgus ja side veega. Aeda muudavad elavaks ja pidevalt muutuvaks süsteemijärgne taimede istutamine, läbimõeldud tiikide kuju ja neid ümbritsevate jalutusradade paigutus ning innovatiivsed valgustuslahendused, mis võimaldavad tekitada valguse ja varju vaheldumise. Loodame, et Jaapani aed saab linnakodanike jaoks lemmikuks ajaveetmiskohaks.
Möödunud aastal avasime Harju mäel „20. augusti“ nime saanud väljaku, kust avaneb suurepärane vaade linnale. Usume, et ka see koht muutub nii kohalike elanike kui turistide jaoks külastatavaks paigaks.
Viisime 2011. aastal taas läbi korteriühistute seas aina populaarsemaks muutuvaid projekte „Hoovid korda!“ ja „Fassaadid korda!“. „Hoovid korda!“ kaudu toetasime ühistuid summas 682 830 eurot ja „Fassaadid korda!“ kaudu summas pea 166 030 eurot.
Vaatamata kaua kestnud majandussurutisele ja kohalike omavalitsuste tulubaasi sundvähendamisele seadusandja kaasabiga, jätkame ka tänavu linna arendamist ja linnakodanike abistamist. Ka uuel aastal plaanime oma võimaluste piires remontida tänavaid ja ehitada uusi kergliiklusteid, loomaks linnas ühtset võrgustikku. Lisaks kavatseme uuendada parke ja puhkealasid ning läbi projektide „Hoovid korda!“ ja „Fassaadid korda!“ tublisid ja aktiivseid korteriühistuid oma eluaseme korrastamisel jätkuvalt rahaliselt toetada.
2012. a. linnaeelarves on korteriühistute õuealade korrastamiseks eraldatud 639 000 eurot ning fassaadide uuendamise toetuseks 395 000 eurot.
Mul on hea meel tõdeda, et koostöö linnakodanikega muutub aina tihedamaks ning inimeste panus kodulinna arengusse kasvab. Ma tänan teid kõiki koostöö eest ning loodan, et ka sellel aastal on meie partnerlus produktiivne ja tõhus. Ärme jääme ükskõikseks, muudame oma kodulinna koos paremaks!
Aitäh Teile!

Ajateenistus sotsiaalkeskuses


 Aasta tagasi märtsis märkasid meie külastajad ja kliendid, et mööda maja liigub avatud suhtlemisega, rõõmsameelne noor mees. Tegemist oli Markoga, kes asus läbima oma ajateenistuse asendusteenistust Kristiine Sotsiaalkeskuses.

Marko on asjalik, huvitava mõtteviisiga ja igati abivalmis noormees. Majja tulles pakkus ta koheselt oma
mõtteid, kuidas IT-alaseid teenuseid eakatele ja tööotsijatele korraldada. Nüüd on nädalas paar korda toimunud arvuti individuaalkonsultatsioonid. Grupis on 4 inimest ning Marko lähtub konsultatsioonides inimese individuaalsetest oskustest. Marko ei ole kippunud neile lahendusi ette ütlema, tema eesmärgiks on
olnud, et inimene oskaks peale kursust iseseisvalt arvutiga toime tulla. Tema enese hinnangul on selleks tööks vaja suurt kannatlikkust, mida ta on saanud endas arendada.
Värskelt IT-alase kõrghariduse omandanuna on Marko jaganud häid näpunäiteid arvutiga töö paremaks korraldamiseks ka töökaaslastele.
Näpunäiteid jagades on Marko alati rahulik ja järjekindel, tema sooviks on, et teenistuse lõpuks on kolleegid omandanud uued, efektiivsemad töövõtted. Organiseerimisalaste oskuste kasutamine sotsiaalkeskuses on Markol hästi õnnestunud. Ta on osalenud erinevate ürituste ja klubide korraldamisel. Seda, et mõistust ja kätt jätkub tal iga töö peale, näitab asjaolu, et ta on edukalt asendanud erinevates töölõikudes tegutsevaid kolleege, kes ise koolitusel või kodus haiged. Oluline selle kõige juures on tema optimism ja hea tuju.
Keskuses töötamist on Marko ise võtnud kui silmaringi laiendamise võimalust, tegeledes valdkonnaga, kuhu ilma asendusteenistuseta poleks ilmselt kunagi sattunud. Tolerantsus ja rahu, mida nõuab töötamine erivajadustega ja erinevates generatsioonides inimestega, tuleb kindlasti kasuks ka kõigis teistes
töövaldkondades ja elus eneses edaspidi.
Nüüd on asendusteenistus lõppemas ja sotsiaalkeskuse pere soovib Markole tuult tiibadesse, et juba oma päris töökoht leida. Mine tea, äkki on keskuses töötamine andnud noorele mehele tõuke ka sotsiaaltööalase hariduse omandamiseks. Igatahes kõik eeldused ka selle eriala jaoks on tal olemas.

Mis on asendusteenistus?
Ajateenistuse asendamise asendusteenistusega otsustab Kaitseressursside Amet.
Kutsumine asendusteenistusse toimub ajateenistusega samadel alustel ja korras. Asendusteenistusse kutsutakse 18- kuni 27-aastane kutsealune, kelle tervislik seisund on kaitseväeteenistuseks kõlblik või kõlblik piirangutega, kellel on vähemalt põhiharidus ning kellel puudub õigus ajapikendusele või kes ei kuulu ajateenistusest vabastamisele. Asendusteenistusalane teenib riigi või kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud sotsiaalteenuseid osutavas asutuses või õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane. Asendusteenistus kestab 12 kuud. Asendusteenistuse ajaks säilib asendusteenistusalasele tema töö- või teenistuskoht
ja tema õppekoht õppeasutuses.

Kristiine linnaosa arengukava kinnitatud

Martin Gasman
Kristiine Linnaosa Valitsuse haldussekretär




Peale mahukat tööd ja pikka menetlusringi on Kristiine linnaosa arengukava lõpuksvalmis ning 26. jaanuaril kinnitati Tallinna Linnavolikogu määrusega Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015.


Kristiine linnaosa arengukava koostamise eesmärgiks on täpsustada linna arengudokumentides seatud sihte ning luua alus linnaosa plaanipärasele arengule ja selle rahastamisele, lähtudes kehtestatud arengudokumentidest, linna majandus- ja sotsiaalvaldkondade prognoosist, hetkeolukorrast ning linna rahalistest võimalustest. Võttes aluseks linnaosa looduse, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkondade olukorra, Tallinna linna ja Kristiine linnaosa elanike avalikud huvid ning Tallinna arengudokumentides seatud sihid, esitatakse linnaosa arengu üldraamistik.
Arengukava sisaldab Kristiine linnaosa Valitsuse vastutusvaldkondade ja linnaosa lähteolukorra analüüsi ja arengueeldusi, linnaosa arenguülesandeid, strateegilisi valikuid, visiooni, tegevuskava koos riskide maandamise käsitlusega ning arengukava seiret. Arengukava lähtub linnaosa arenguloogikast ja arvestab linna
strateegiliste ja tegevuskavaliste arengudokumentide seisukohtadega ning linna ja linnaosa elanike avalike huvidega.
Arvestades arengukava mitmekümnelehelist pikkust, on keeruline teha siia artiklisse kokkuvõtet, mis hõlmaks kogu arengukava ning seetõttu annaksin pigem ülevaate planeeritud tähtsamatest ühiskondlikest ja erasektori poolt arendatavatest ehitistest ja piirkondadest.
Olulisemaks riiklikult kavandatavaks ehitusobjektiks Kristiine linnaosas on Rahvusringhäälingu maja Tuisu tänava ääres, mille tulemusel kaovad endised heakorrastamata jäätmaad, linnaosa rikastub uue kultuuriehitisega ning koos naabrusse kavandatud haljasala loomisega paraneb A. H. Tammsaare tee arenguvööndi ja Järve elurajooniga vahetult külgneva piirkonna üldilme.
Linnaosa kultuuri- ja vabaajakeskuse rajamise asukoht on planeeritud Mustamäe teele. Vabaajakeskus
koos naabruses paikneva huvikeskuse Kullo ja Löwenruh’ pargiga mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdavad Mustamäe tee piirkonna tõmbekeskuse funktsioone suure asustustihedu-sega elukvartalite lähinaabruses. Tuisu tn piirkonda rajatakse rehabilitatsioonikeskus.
Linnaosa ja kogu Tallinna liikluse paremaks korraldamiseks rajatakse või rekonstrueeritakse tulevikus mitmed magistraaltänavad. Tondi raudteeülesõit soovitakse ehitada kahetasandiliseks. Kaugemas tulevikus
on vajalik rajada Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis vähendab Nõmme keskosa liiklusvooge ning võimaldab paremini ühendada Järve piirkonda Pärnu mnt ja Järve keskusega.
Samuti on tulevikus vajalik Pärnu mnt-ga paralleelse ühendustänava loomine raudtee idaküljele Tondi ja Järve keskuse vahelises lõigus (väheneks Pärnu mnt liikluskoormus ja tekiks võimalus vajadusel rajada Pärnu maanteele eraldiasetsev ühissõidukirada). Rekonstrueeritakse Laki tänav, mis kaugemas tulevikus ühendatakse Tallinna üldplaneeringus kavandatud magistraaltänava kaudu Põhja-Tallinnaga. Kavandatakse ka täiendavaid kergliiklusteid ning ühendatakse need linna teede ühtse võrgustikuga.
Lähiajal lõpetatakse Kristiine linnaosa kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mille tulemusel linnaosa elukeskkond ja elanike elamistingimused märkimisväärselt paranevad. Endla tn ja Mustamäe tee ristmiku piirkond, Tondi tn raudtee ülesõidu piirkond, A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmiku piirkond ning Pärnu mnt äärne Järve kaubanduskeskusega külgnev ala, on teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas” määratud kõrghoonete (peamiselt büroohoonete) ehitamise piirkonnaks, kuhu kokku planeeritakse rajada ligikaudu pool miljonit ruutmeetrit äripinda. Sama teemaplaneeringuga on määratud kindlaks tingimused ka Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ärivööndi detailplaneerimiseks.
Kristiine linnaosa arengukavaga saab tutvuda linnaosa veebilehel: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-linnaosa-arengukava-2012-2015.

Lepatriinu Lasteaed sai 35-aastaseks!

17. veebruaril, 35 aastat tagasi avati aadressil Keemia 40 Tallinna 145. Lastepäevakodu „Lepatriinu“. See oli Tallinnas tähelepanuväärne sündmus – lõpuks oli murtud ligi 300 pere mure, kuhu ja kelle hoole alla jätta oma lapsed terveks pikaks päevaks.

Tiiu Parbus
Tallinna Lepatriinu Lasteaia direktor

Imekaunis nimi andis majale arvatavasti esimesest päevast alates ligitõmbava aura.
35 aasta jooksul on kõik rühmadolnud lastele avatud, sest lapsi on jätkunud ka Tallinna linna kõige lastevaesematel aastatel. Käesoleval ajal on lasteaias 272 last ja 51 töötajat.
Lasteaia õpetaja Katrin Käbi töötab lasteaias avamispäevast alates ning peakokk Elviira Saar ja laohoidja Ira Satradinova asusid tööle juba nädal enne lasteaia avamist. 30 töötajal on täitunud ja täitub käesoleval juubeliaastal „Lepatriinu“ tööaastaid 10st 29ni.
Lasteaia järjekorras on täna 445 last.
„Kel süda hea ja rõõmus meel, siit palju sõpru leiab eest“ – sellise rõõmsa motoga kutsub tänane Tallinna
Lepatriinu Lasteaed endaga tutvuma ja koostööd tegema.

Mille poolest on olnud lasteaed eriline?
Algusaastatest on lasteaias jäänud püsima kindlad traditsioonid nii lastele kui ka personalile: väljasõidud
loodusesse, igal aastal lasteaia sünnipäeva tähistamine, ühistegevused peredega, neljapäev kui küpsetamise
päev. Esimesel 10-l tegevusaastal tegutses lasteaias džuudoring, mis oli eelkäijaks lasteaia tänasele ringile,
mis töötab jälle alates 2002. aastast.
Alati on tähtsustatud keeleõpet. Lasteaias on töötanud laste inglise keele huviring, vene keele huviring
eesti lastele ja eesti keele ring venekeelt kõnelevatele lastele. 90. aastatel tegutses lasteaias soome keele
huviring lasteaia töötajatele. Tänane inglise keele huviring lastele töötab alates 1997. aastast.
Lasteaia pedagoogilise personali hulka on kuulunud ka 2 meest ning lasteaias on töötanud aegade jooksul
kümmekond paari emasid-tütreid.
Värsked tuuled ei ole kunagi puhunud lasteaiast mööda, vaid ikka alati otse peauksest sisse.
Nii algas kohe Eesti Vabariigi taasloomise järel aktiivne koostöö soome lasteaednikega, mis toimis väga aktiivselt 10 aastat. Laienes töötajate silmaring ja õppe- ning kasvatustegevuses tõusid esile uued väärtused. Lasteaia töö peaeesmärk, kvaliteetne õppe- ja kasvatustegevus ja rahulolevad lapsevanemad, on meie sihiks juba alates 1997. aastast.
Samal aastal panime paberile lasteaia esimese arengukava. 1999 aastal kinnitati personali poolt lasteaia töö
põhiväärtused: Mäng, Inimlikkus, Turvalisus.

Uue sajandi erilisemateks sündmusteks jäävad kindlasti:
• Osalemine esimesel Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinnakonkursil 2002. aastal ja Hea Õpikeskkonnaga lasteaia nimetuse pälvimine.
• Eesti Aasta õpetaja tiitel 2004. aastal meie lasteaia õpetajal Mare Robal.
• Liitumine Tervist Edendavate Lasteaedade liikumisega 2005. aastal esimese viie lasteaia hulgas Tallinnast.
• Lasteaia Matkaklubi loomine liikumisõpetaja Urve Kuke eestvedamisel 2005 aastal.
• Konkursil „Parima toitlustamisega koolieelne lasteasutus 2007“ võidu saavutamine.
• Lastevanemate poolt Tallinna Lepatriinu Lasteaia Sihtasutuse loomine 2007. aastal.
• Lastevanemate Sihtasutuse algatusel läbi viidud projekt „Empaatiline laps täna – parem Eesti homme“
2008-2010.
• Tiitli „Lapsesõbralik lasteaed 2008“ võitmine.
• Rahvusvahelises koostööprojektis „Schools-Families, working together for better education achievements”
osalemine 2008-2010.
• Tallinna Haridusameti Mahetoitlustamise pilootprojektiga liitumine 2011. aasta veebruaris.

Lasteaia õpetajatele on korduvalt jagatud tunnustusi erinevatel Tallinna Haridusameti poolt korraldatud konkurssidel:
Hea õpetaja – Mare Robal – 2006.
Innovaatiline õpetaja – Urve Kukk 2008, Kaia Beres ja Kaja Eskel 2010.
Tubli Tervisedendaja – Urve Kukk 2008, Mare Robal 2010, Kaja Eskel 2011.

Alates 2009. aastast on meie lasteaiaelus olnud palju muudatusi.
Laste arv lasteaiarühmades suurenes 20–24le ja sõimerühmades 16–18le. Lühendasime lasteaia 10. rühma tööaega 12. tunnilt 10,5-le. Vähenes personali arv. Alates majanduslangusest on meie igapäevatöö
tähtsamaks küsimuseks, kuidas täita lasteaia peaeesmärki uutes tingimustes. Tänaseks on lasteaed leidnud kvaliteeditöös uued võimalused rakendades uudseid õppe- ja kasvatustegevuse vorme, osaledes projektides, laiendades silmaringi maailmas ringi liikudes, esitades pedagooge osalema erinevatel konkurssidel, liitudes mahetoitlustamise projektiga, leides koostöös peredega uusi koostöövorme, võttes tänuga vastu vanemate ja üldsuse abi. Oleme suutnud olla edukad tänu entusiastlikele töötajatele ning äärmiselt abivalmis ja huvitatud
vanematele. Tänu Tallinna Lepatriinu Lasteaia Sihtasutuse tegevusele on kõikidel peredel võimalus lasteaeda
toetada ja toetus on olnud väga suur.
Täname „Lepatriinu“ nimelt ka kõiki sõpru, abilisi ja koostööpartnereid: Kristiine Linnaosavalitsus, Tallinna
Haridusamet, Tallinna õppenõustamiskeskus, Tallinna Pedagoogiline Seminar, OÜ Hakerus „Tommy Mängukool“, Džuudoklubi „Aitado“, MTÜ Tallinna Kesklinna Spordiklubi Visa, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Eesti Moreno Koolituskeskus, Tallinna Lille Lasteaed, EMT, Tallinna Kommunaalamet, Põhja Prefektuur, Lõuna Politsei, OÜ Aldamor, Dominos Projekt OÜ, Fassaadikeskus OÜ, Puumarket AS, Radis OÜ, Ruu Kivi OÜ, OÜ Henver, Lipuvabrik OÜ, FIE Igor Tjurin, Tiptiptap
OÜ.
Suur tänu kõikidele asutustele, firmadele ja eraisikutele, kes on oma toetusega muutnud väikeste
Lepatriinude lasteaiapäevad rõõmsamaks ja turvalisemaks ning tänu kellele on veedetud meeldejääv sünnipäevanädal!

EMT kingitud lepatriinu jõudis lasteaeda!
Ema – isa – laps. Lepatriinu Lasteaia meisterdamise töötuba.

Jõulupidu - Lepatriinu traditsiooniline (iga-aastane) üritus.

Kevadnäitus.

Vanemate kool ootab osalejaid

Ka sellel aastal jätkab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet sotsiaalprogrammi “Vanemate kool” rahastamist. Gruppide komplekteerimine on juba alanud ja grupid alustavad tööd veebruari lõpul.

Oodatud on lapsevanemad, kes on huvitatud vanemlike oskuste arendamisest ning kasvatuses ettetulevate probleemide oskuslikumast lahendamisest.
Grupid toimuvad nii vene kui eesti keeles.
Osalemine on lastevanematele TASUTA.
Registreerumisel teatada lapsevanema nimi ja kontakttelefon e-mailile pille.kolosov@kristiinesk.ee või telefonil 65 12 701.
Samadel kontaktidel saab vastuseid ka täiendavatele küsimustele.

Kristiines alustab taas ettevõtlike tööotsijate klubi

Alates 21.02.2012 hakkab Kristiine Sotsiaalkeskuses (Sõpruse pst 5) teisipäeviti kell 13.30 toimuma ettevõtlike tööotsijate klubi koolitus.

Koolituse eesmärk:
1. valmistada töötuid ja sotsiaalsetel töökohtadel töötavaid inimesi ette edukaks tööotsinguprotsessiks;
2. suurendada motivatsiooni konkureerimiseks tööturul;
3. kasvatada enesehinnangut;
4. selgitada tööandjate ootusi ning tööotsijatele esitatavaid nõudmisi;
5. anda ja tugevdada praktilisi oskusi.

Teemad, mida käsitletakse:
1. isiklikud ressursid (isiklik SWOT analüüs, ootuste kaardistamine, tulevikuplaanid, isikuomadused,
eesmärgid, eneseanalüüs, unistuste töökoht);
2. tööotsimisvõimalused (suhtlemine töötukassaga, võimalused). Tööotsimise oskuste arendamine (tööotsinguprotsessi ja tööturu tundmaõppimine, takistuste iseärasused);
3. CV koostamine (praktilised näited ja analüüs), e-maili teel koostatud CV-de kirjalikud korrektuurid;
4. tööintervjuude iseärasused ja oskuslik esitlus (praktilised nõuanded, harjutamine). Praktilised nõuanded
ja harjutused tööintervjuul isikliku mõjukuse suurendamiseks (tagasiside käitumismustritele ja kehakeele);
5. käitumine uuel töökohal (praktilised harjutused ja tagasiside), videotreening;
6. majandamisoskuste arendamine (töötukassa meetmete kasutamine, toimetulek võlgadega ja suhtlemine
pangaga – õigused ja kohustused, edasiõppimisvõimalused – täiendõpe või uue ameti õppimise võimalused);
7. kas minu isik on sobiv isiklikku ettevõtlust arendama;
8. ettevõtlusideede analüüs;
9. koolituse kokkuvõte. SWOT analüüsi ja tulevikuplaanide ülevaatamine, ootuste lisamine. Loo endale
ise töökoht (ettevõtlusega alustamine, toetusvõimalused).

Info ja registreerimine: Kersti Kask, tel. 6512 706, e-post: kersti.kask@kristiinesk.ee.

Kui olete töötu, siis on Teil võimalus kandideerida sotsiaalsele töökohale!

Kristiine Linnaosa Valitsus rakendab inimesi juba teist aastat heakorratöödel „Tallinn Aitab“ abipaketi raames.

Veebruari keskpaigast on vabanemas mitu töökohta, kuhu on võimalik kandideerida.
Nõuded kandidaadile on järgmised:
• Inimene peab olema olnud vähemalt aasta Tallinna elanik (rahvastiku registri andmete järgi).
• Inimene peab olema töötuna arvel Töötukassas.
Sooviavaldused ja lisainfo: Raivo Tammus, tel 645 7118, e-post: raivo.tammus@tallinnlv.ee,
Tulika tn. 33b, kabinet 204.

Tallinn hüvitab soojusenergia hinnatõusu

Alates veebruarikuust saab sotsiaalhoolekande osakonnale esitada taotlusi soojusenergia hinnatõusu kompenseerimiseks kütteperioodi esimese poole ehk eelmise aasta oktoober-detsember kohta.


Kompensatsiooni on õigus saada eluruumi omanikul, valdajal ja üürnikul juhul, kui tema elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn ning pereliikme keskmine netosissetulek kuus 2011/2012 kütteperioodi esimesel poolel (oktoober-detsember) on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
kuupalga alammäära netopalga (249,88 €) ja korteri kütmiseks tarbitakse soojusenergiat kaugküttevõrgust.
Keskmise sissetuleku arvestamisel võetakse arvesse kõik isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris on antud aadressil hüvitise määramise perioodil ning sissetulek peab olema tõendatav.
Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on soojusenergia hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele üks Tallinna abipaketi meede, mis aitab raskustesse sattunud linlastel raskel ajal paremini toime tulla. „Soojuse hind tõusis mullu detsembris 2010. aasta sama ajaga võrreldes ligi 12%,“ tõdes Sarapuu. „Oleme valmis selleks, et kodusooja hinnatõusu kompensatsiooni vajajate arv tänavu suureneb, sest seda kinnitab ka toimetulekutoetuse saajate arvu pidev kasv.“
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1999.a. määrusele „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ on kinnitatud
eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna (leibkonna) iga liikme ja
lisaks 15 m2 perekonna kohta. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele arvestatakse normpinnaks 51 m2.
Kompensatsiooni taotlemiseks tuleb kirjalik vormikohane taotlus esitada sotsiaalhoolekande osakonnale. Koos taotlusega peab esitama ka elamuhaldaja poolt esitatud korteri kommunaalkulude ühe kuu arve hüvitataval kütteperioodil. Taotlusi saab esitada 1. veebruarist 30. aprillini k.a. kütteperioodi esimese poole (oktoober-detsember) kohta. Kompensatsiooni suuruseks selle perioodi eest on 0,65 eurot kuus eluruumi pinna 1 m2 kohta.
Lisaks soojusenergia hinnatõusu hüvitisele on alates veebruarist vähekindlustatud elanikel, kelle keskmine kuue kuu netosissetulek kuus oli 2011. aasta II poolaastal alla 278,02 € leibkonnaliikme kohta, võimalus taotleda veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu kompenseerimist 2011. aasta II poolaasta
eest (2012. aasta eest veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu kompensatsiooni enam ei maksta).
Kompensatsiooni suuruseks on 17 € leibkonnaliikme kohta. Kompensatsiooni ei arvestata nende kuude
eest, mille eest on tarbitud vee ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumus kompenseeritud toimetulekutoetuse
vahenditest.

Avaldusi toetuse saamiseks võetakse vastu kuni 30. aprillini Tulika 33b, I korrus, tuba 118 ja 119
E 9.00–13.00 ja 14.00–18.00
T, N 9.00–13.00 ja 14.00–17.00
Täiendavat teavet saab tel. 645 7131, 645 7133

Rahvaloendajad alustavad tööd

Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd esmaspäeval, 20. veebruaril. Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes e-loendusel ei osalenud või kelle e-loenduse ankeet jäi lõpetamata.

Karin Volmer
Statistikaamet

Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. „Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,“ selgitas rahvaloenduse välitööde juht Maris Post.

Tuleb arvutiga

Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud.
„See tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,“ kinnitas välitööde juht. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks
sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21,“ ütles ringkonnajuht Jaana Värava.

Vastamiseks tasub valmistuda

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. „Küsimused on täpselt samasugused
nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada.
Näiteks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne „jah-ei“ küsimus,“ selgitas ringkonnajuht Jaana Värava.
Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.

Andmed turvaliselt kaitstud

Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab ainult tema ise. „Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed,“ selgitas Tallinna ringkonnajuht Jaana Värava.
Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse kõik eluruumid.
Rahva ja eluruumide loendus 2011
• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga
• Küsitlusloendus: 20. veebruar – 31. märts 2012
• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 20. veebruari Teid loendama ei tule.
• E-loendus toimus 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012
• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.
• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.
Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18)