Thursday, September 16, 2010

Kristiine linnaosa online

Lugupeetud Kristiine elanikud!

Spetsiaalselt teie jaoks uuendas Kristiine Linnaosa Valitsus oma kodulehte. Sealt võite kii-resti ja lihtsalt leida kogu info meie linnaosas toimuva kohta. Koduleheküljel on avatud foorum, kus võite esitada küsimusi teid huvitaval teemal ning saate linnaosa valitsuse kvalifitseeritud spetsialis-tilt vastused.
Külastage meie veebilehte http://www.tallinn.ee/est/kristiine

Las Kristiine upub lillemerre!


Teise klassi õpilasele Nicole’le meeldivad väga ilusad lilled, mida võib otse koduaknast imetleda.

Oleme uhked, et tänu oma elanikele muutub Kristiine linnaosa aina ilusamaks. Meie toredad inimesed saavad aru, et kodu ei ole ainult suletud uksega eluruum, vaid on ka oma tänav, hoov ja lillepeenar maja ees, mis pakub naudingut nii silmale kui hingele.
Vaadake näiteks Kotka tn 6 majaesist lillemerd! Esmapilgul tavaline maja, mille fassaadi ei ole jõutud veel täielikult remontida (just praegu käivad remonditööd), kuid maja ümbrus on imeilus! Sellest ei saa peatumata mööda minna, jääd seisma ja imetled rikkalikult õitsvaid lillepeenraid.
Kogu selle ilu loojad on korteriühistu Kotka 6 esinaine Lea Prisko ja juhatuse liige Leida Sarapuu. Abiks on neile maja teised toredad elanikud.
Just tänu nendele suurepärastele inimestele muutub Kristiine ajapikku tõeliseks lillemereks.

Nautige lugemist!


Avatud raamatu riiul Kristiine Linnaosa Valitsuses.

Meid rõõmustab, et seoses Eestis toimuva lugemisaastaga paigaldatud raamatute vahetuse riiul on muutunud linnaosa elanike seas väga populaarseks. Inimesed võtavad raamatuid lugemiseks, vastu aga toovad juba läbiloetud ja kodustel raamaturiiulitel asjatult tolmu koguvaid raamatuid, mis võivad kellelgi teisele huvi pakkuda. Tuleb märkida, et võrreldes projekti algusega, on meie raamatu-riiulil nüüd märksa rohkem kirjandust nii eesti kui vene keeles. Kristiines on palju lugevaid inimesi ja see on tore!


Neile, kes veel ei tea meie aktsioonist, teatame, et raamatuvahetuse süsteem on väga lihtne. Riiulist võib võtta ühe raamatu, kui panna sinna mõni teine raamat tagasi. Raamatuvahetus on täiesti tasuta.


Thomas Carlyle (1795—1881), inglise kirjaniku, ajaloolase, filosoofi tsitaadid:
„Inimloomingu kõigist väljendustest kõige imelisem ja tähelepanuväärsem on raamatud. Raamatutes elavad möödunud aegade mõtted; kõlavad selgelt inimeste hääled, kelle tolm on juba ammu hajunud kui uni. Kõik, mida inim-kond on teinud, mõelnud, kõik, mida on saavutanud – see kõik säilis kui imeväel raamatute lehtedel...
...Õppige lugema — see võib olla tunduvalt raskem, kui te ette kujutate. Õppige valima lugemist, lugema südametunnistusega ja nii tähelepanelikult, kui vähegi saate kõike, mis pakub teile tõelist huvi, tõelist, mitte kujuteldavat ning seda, mis teie arvates tõepoolest vastab sellele, millega tegelete.”

Kuninganna Kristina päev 2010















Kristiine noored võitlesid Balti mere puhtuse eest!



Kristiine noortekeskuses oli noortel see suvi palju tegemist. Juunis toimusid traditsioonilised linnalaagrid ning juulis sisustasime terve toreda kuu noortega Stroomi rannas. Enne seda kui aga algas linnalaager augustis, käisid 7 ak-tiivset noort Soomes Costa del Kuutsalo laagris.

Tony Korts (15), Mart Kilumets (14), Katja Zilkina (12), Käthliin Järve (13), Johanna Padari (13), Gerly Teder (12) ja Marlene Leppänen (13) osalesid koos teiste noortega üle Euroopa, Kotka lähedal Kuutsalo saarel. Kellega nad kohtusid ja mida nad seal tegid, räägivad noored juba ise.
- Miks te otsustasite laagrisse minna?
Katja: Costa del Kuutsalo laager Soomes- see tundus juba nime poolest huvitav. Ma polnud varem Soomes ka käinud ning noortekeskuses olin koguaeg kuulnud, et noortevahetused on ägedad.
Tony: Tahtsin uusi tutvusi saada ja midagi muud polnud teha.
Mart: Ema käskis ja tahtsin uute inimestega tutvuda.
Käthliin: Noorsootöötaja kutsus ja see tundus lahe asi olevat.
- Mis oli selle laagri mõte?
Kõik: Balti Meri 2050. Mis sellega saab ja mida meie saame ära teha.
Tony ja Mart: Tegime Balti merest laulu, jutte ja etendusi.
Katja: Pärast oli meil laagrinõukogu, kus me kõik leppisime kokku, kuidas me edaspidi hoiame ja kaitseme Balti merd. Näiteks ei viska prügi merre jne.
- Kuidas te elasite seal?
Tony ja Mart: Telkides, osades telkides olid rahvused segamini. Meil näiteks olid peale eestlaste inglased.
Käthliin: Telgis jah, pesemas käisime saunas ja sõime välisööklas. Ükskord saime põdralihakastet- see küll hea ei olnud.
Katja: Ja siis üks öö sadas kohtutavalt vihma ja me ärkasime märjas telgis. Kõik asjad olid märjad!
- Milliseid tegevusi veel tehti?
Katja: Erinevaid grupikokkusaamisi- ja mänge.
Käthliin: Jah, hästi palju mänge ning ettekandeid.
Tony ja Mart: Mingid tunnid olid ka. Sauna saime ja hästi palju ujuda. Linnaeks-kursioon oli Kotkas ja käisime sealses noortekeskuses ja ujulas. Lehmajalgpall oli ka. Seal pidime joogitopsid silmade ette panema nagu prillid. Põhjad olid alt ära ja siis jalgpalli väravasse lööma.
Käthliin: Meil olid ka erinevad workhsop´id nagu purjetamine, trummi töötuba, kalastamine, matkamine ja Kaanuutamine.
Tony ja Mart: Kanuutamine oli äge, sest oli suur torm ja me olime üsna kalda ääres, sest kaugemale ei tohtinud minna. Kõigepealt kukkusid noorsootöötaja ja Johanna vette, sest nende kanuud polnud võimalik juhtida ja siis sai meil ka siiber ja tahtsime ka vette ja keerasime kanuu ümber. Vesi oli hästi soe ja lõpuks sai palju nalja. Pärast võisime terve päeva soojas saunas istuda.
-Mis tegi selle laagri teie jaoks huvitavaks ja toredaks?
Katja: Meil oli disko rannas ja suhtle-sime teiste noortega. Seal olid inglased, rootslased, soomlased, leedukad ja venelased. Saime inglise keelt harjutada.
Käthliin: Jah rannadisko oli äge! ja loomulikult inimesed ka.
Tony: Tüdrukud loomulikult! Kanuutamine!
Mart: Tüdrukud jah! Palju vaba aega oli ning kanuutamine oli üle kõige!
- Mida te ootate edaspidi nüüd noortekeskuse tegemistest?
Katja: Meil ongi juba noortega plaanis korralda noortevahetus. Ideed juba lendavad.
Käthliin: Jah noorsoovahetust teeme ja kutsume inglased külla.
Tony: Tahaks veel samasugust üritust!
Noorte tegemiste pilte saab vaadata www.facebook.com – costa del kuutsalo või Kristiine noortekeskus.

Kuhu minna

Kristiine noortekeskus, Sõpruse pst. 4
KUNST
14. september. Katkiste laeplaatide värvimine/kaunistamine: Värvitakse katkiseid laeplaate, et augud oleksid vähem silmatorkavamad. Erinevalt eelmistest sarnastest tegevustest, kasutatakse seekord tavalisi värve ja šabloone.
Algus 15.00
21. september. Boxpunx papercraft (paberist 3D- kujude meisterdamine). Noored meisterdavad paberkujusid, mille erilisus seisneb nende kuubikujulises vormis. Vastavalt soovile saavad noored, kas kaunistada oma kujusid ise või kasutada väljaprinditud oma ala professio-naalide kujundusi.
Algus 15.00
28. september. Ehete meisterdamine: Ehete valmistamine erinevatest pärlitest.
Algus 15.00
Kunstitöötoad toimuvad Kristiine noortekeskuses avatud töötoa meetodil, mis tähendab, et tegevusi tehakse terve päeva jooksul ning kõigil on võimalik osaleda. Lisainfot saab küsida: malle@taninfo.ee
KÜLASTUSED
12.september. Matk: viimaseid suve hingetõmbeid kasutades võtame ette retke värvilisse loodusesse.
Algus 12.00
29. september. Vabaõhumuuseumi külastus: üheskoos lähme tutvuma Eesti ajaloolise talukultuuriga. TASUTA.
Algus 16.00
Kristiine noortekeskuse külastuste kellaajad tähistavad kokkusaamisaega noortekeskuses. Lisainfo: maarit@taninfo.ee
ÜRITUSED
3. september. Teadmiste öö: vabas õhkkonnas kokkusaamine, et arutada hariduse vajalikkuse ja võimaluste üle. Toimub ka filmiöö ja disko, millega tähistame uue kooliaasta algust.
Algus 20.00
17. september. Tüdrukute õhtu: ainult tüdrukutele mõeldud õhtupoolik, kus viime läbi tüdrukute endi poolt välja pakutud tegevusi.
Algus 18.00
Ürituste lisainfot saab maarit@taninfo.ee
KOOLITUSED
9. september. Liiklusohutuse päev: tuletame noortega meelde, mis moodi tuleb linnas liigelda.
Algus 16.00
23. september. Aktiivide koolitus: toimub esimene kohtumine uute ja vanade liikmetega. Planeeritakse uusi tegevusi ning õpitakse üritusi korraldama.
Algus 16.00
Koolitused on avatud kõigile ning kellaajad tähistavad koolituse algust Kristiine noortekesku-ses. Lisainfo: eilika@taninfo.ee
KLUBID
7. september. Järeleaitamistunnid: iga nädal teisipäeviti hakkavad toimuma järeleaitamistunnid. Abi saab inglise, saksa, vene keeles ning kõikides muudes põhi- ja keskkooliainetes.
Algus 16.00
21. september. Saksa keele tunnid: kõigil huvitatutel on võimalik õppida algtasemel saksa keelt. Osalemine 25 kr/kuu. Tunnid toimuvad kord nädalas.
Algus 16.00
23. september. Aktiivide esimene kohtumine: aktiivid on Kristiine noortekeskust külastavate noorte poolt moodustatud aktiivsete ja vabatahtlikkust tööst huvitatud noortegrupp.
Algus 16.00
Kristiine noortekeskuse klubid toimuvad vastavalt noorte soovidele, kui soovite mõnes klubis eratunde või täpsustada kohtumiste aegu, siis lisainfot saab: eilika@taninfo.ee
Jälgi infot www.taninfo.ee/kristiine lehe-küljel!

Huvikeskus Kullo, Mustamäe tee 59
Kuni 19.09
. Huvikeskuses Kullo avatud tunnid, tunniplaan www.kullo.ee.
01.09-11.10. Kullo II korrus - Maalikursuse näitus „Maalilaager Karepal 2010“.
01.09-11.10. Kullo fuajee - Kullo keraamikaringi õpilastööde näitus.
NB! Kuni 29.10 Huvikeskuse Kullo õpilaste vastuvõtuperiood, pärast seda võetakse vastu ainult vabadele kohtadele.

Tallinna I Internaatkool, Tondi tn 40
22. oktoober
Sügispidu.
Algus: kell 9.30 toimetulekukoolis, kell 11.00 abikoolis.

Kristiine Spordihall, Forelli tn 12
3-4. oktoober
. Rahvusvaheline tõukassinäitus.
Algus 10.00.
17. oktoober. BIG BANK varjupaigakoerte heategevusüritus.
Algus 10.00.
23. oktoober. Eesti võistkondlike lauatennise meistrivõistluste 1. etapp.
Algus 10.00.
24. oktoober. Tallinna meistrivõistlused lauatennises.
Algus 10.00.
28. oktoober. Ülelinnaline seenioride tervisepäev
Algus 11.00 (korraldaja Kristiine Linnaosa Va-litsus).
30-31. oktoober. Eesti saalihoki meist-rivõistluste etapp.
Algus 10.00.

Sügis Järve noortekeskuses

Septembris alustavad noortekeskused nagu koolidki oma tegevust uue hooga. Sügise jooksul on toimumas erinevad töötoad ja tegevused.

Osaleda saab Papercrafti töötoas, mille käigus valminud tegelastest pannakse kokku animafilm. 27. septembrist 1. oktoobrini toimub üle-linnaline koolikampaania nädal. Selle aja jooksul külastavad noortekeskused Tallinna koole, andes noortele mitmekülgset infot, kus oma huvisid kõige paremini arendada saab. Osa saab võtta juba traditsiooniks kujunenud spordipäevast ning koolivaheaegade programmides, põristada trumme ja anda oma panus AIDSi vastu võitlemise päeval.
Sügisel alustavad tegevust uued ja jätkavad vanad klubid:
RongART
Järve noortekeskuse Harju ANK projekti tegevuste käigus külastavad noored erinevaid Harjumaa raudteejaamu, kus lavastavad mitmeid stseene ja performance’id, mis jäädvustatakse filmi- ja fotolindile.
Meistrite klubi
Tegevus pakub noortele võimaluse katsetada erinevaid tehnikaid viltimisest kipskujukeste vala-miseni. Klubi tegevuste käigus valmistatakse peamiselt ehteks või aksessuaarideks sobivaid esemeid. Klubi annab osalejatele ka teadmisi ja oskusi, kuidas valminud esemest teha nö tootefoto.
Filmiõppe töötoad
Professionaali juhendamisel valmivad töötubade lõpuks sotsiaalse sisuga (õppe)filmid. Filmi valmi-mise käigus õpitakse kõike, mida vaja teada filmimisest alates stsenaariumist/stooriboardist montaažini.
Kaamera klubi
Klubis osalevad noored saavad kõikvõimalikke teadmisi erinevate videote valmimistamiseks. Kahel korra kuus viibib koosviibimistel ka vabatahtlik professionaalne juhendaja. Peale grupiarutelude ja koosviibimiste, toimub ka individuaalne töö meedia-ruumis ning võtted väljaspool keskust.
Ootame huvilisi klubides osalemise soovist teada andma telefonidel 650 6131, 555 128 19 või e-mailile jarve@taninfo.ee. Lisainfo saamiseks külasta meie kodulehte www.taninfo.ee/jarve.

Tallinnas on noorel kuhu minna

Tallinn on noorterikkaim linn Eestis, seega on loomulik, et ka noortekeskuseid on siin rohkem, nimelt 11. Kaks neist asuvad Kristiine linnaosas.


Noortekeskus, mida järgnev lugu tutvus-tab, asub Järve vanas raudteejaama hoones aadressil Alajaama 1. Hoone renoveeriti ja avati nüüd juba ligi kaks aastat tagasi Järve noortekeskusena. Läbi kahe korruse asuvad kaks mänguruumi, noorsootöötajate kontor, garderoob ning meediastuudio. Noortekeskuses on võimalik mängida erinevaid mänge - Playstation 2 (lisana kaks tantsumatti), lauatennist, lauamänge. Kasutada saab arvuteid, kuulata muusikat, vaadata filme, suhelda sõprade ja noorsootöötajatega. Samuti on võimalus printimiseks, skaneeri-miseks ja kopeerimiseks. Noortekeskuse pärliks on teisel korrusel asuv meediaruum, kus on vahendeid erinevate multimeedia valdkondadega tegelemiseks (film, foto, küljendus/ kujundus, audio). Keskusel on ka väike aiaga piiratud õueala, mida saab kasutada erinevate tegevuste läbiviimiseks.
Septembris alustab Järve, nagu teisedki noortekeskused Tallinnas, oma sügisest hooaega. Selle käigus saavad noored osa võtta erinevatest keskuse poolt pakutud tegevustest ja klubidest. Tegevust jätkavad kevadel alus-tanud mõlemad filmiklubid. Osaleda saab ka juba traditsiooniks kujunenud Spordipäeval ning koolivaheaegade programmides. Alustamas on meisterdamise klubi ning RongART, mis hõlmab endas foto-, video- ja perfor-mance’i kunsti. Noored külastavad erinevaid Harjumaa raudteejaamu, kus lavastavad mitmeid stseene, mis jäädvustatakse filmi- ja fotolindile. Samuti on noortel võimalus teostada oma ideid noorsootöötaja nõul ja toetusel. Rohkem Järve noortekeskuse kohta leiad kodulehelt www.taninfo.ee/jarve.
Oktoobrist asub Järve noortekeskuses tööle EVS vabatahtlik Tšehhist. Sellegipoolest võivad keskuse töös kaasa lüüa kõik, kellel soov ja tahe aidata noorte ja nendega seotud elu põnevamaks ja aktiivsemaks muuta.
Tallinnas on 11 noortekeskust, mis laias laastus jagunevad kaheks: Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutused ning linnaosade noortekeskused. Kõigis keskustes kehtib Tallinna noortekeskuste kaart, mis annab õiguse keskuse teenuseid kasutada soodsamalt või päris tasuta. Tegevusi pakutakse avatud noorsootöö meetodil, mis tähen-dab, et noortekeskustesse on oodatud kõik noored, sõltumata võimalustest ja piirkonnast. Noortekeskuste eesmärgiks on pakkuda noortele vaba aja sisustamiseks erinevaid võimalusi vastavalt piirkonnale, keskuse eripärale, nagu näiteks multimeedia, ekstreemsport, muusika ja kunst. Kui huvi on, võib julgelt sisse astuda ja tutvust teha. Uuri lisaks www.taninfo.ee.

Kullo sammub uude õppeaastasse

Sõleke.

Tallinna Huvikeskusel Kullo – Eesti suu-rimal ja vanimal huvikoolil – täitub kevadel 70. tegevusaasta. Juubelihõngulist õppe-aastat alustatakse 57 erineva huviringiga, kus huvialast tegevust leiab endale ligi 2000 õpilast.
57 huviringist 10 alustavad tänavu tööd esmakordselt: matkaring, arvutiring, astronoomia-astroloogiaring, inglise keele ja kultuuri ring, disaini-kunstiring, moekunstiring, etnomuusika ansambel, vene õppekeelega kunstiring, Oma nuku meistrituba ja väikelaste loovusring.
Õppetöö toimub peamiselt õhtuti ja nädala-vahetustel, kuid on avatud ka hommikused rühmad, mis mõeldud koolieelikutele ja õhtu poole koolis käivatele lastele. Paljude ringide õppetöö toimub nii eesti kui ka vene keeles. Paljudes ringides on võimalik õppida ka täiskasvanutel – kunstiringides, giidiõppes, soome keele ringis, showtantsuringis jt.
Poistele pakuvad ennekõike huvi Kullo tehnikaringid, kuid sinna on väga oodatud ka tüdrukud. Alanud õppeaastal on tehnikahuvilistele avatud uus arvutiring, seal õpitakse arvutiehitust, graafika-, audio-, video-, teksti-ja tabelitöötluse aluseid ning uuritakse turvalisuse küsimusi. Endiselt on populaarsed moto/ ATV-ring, autoring, robotiehitus, meisterda-mine ning lennu-, laeva- ja automudelismiring.
Kunstihuvilised võivad valida 13 kunsti-ringi vahel, tegeleda saab skulptuuri, ke-raamika, nahkehistöö, maalimise, joonistamise, graafika, šaržide ja portree joonistamise ning õmblemisega.
Uutest huvialadest on sellel õppeaastal pak-kuda Oma nuku meistrituba, moehuvilistele moekunstiring ning vene õppekeelega disaini-kunstiring ja ring nimega „Ava endas kunstnik“.
Kunstiringi iga-aastane ülevaatenäitus toimub Tallinna vanalinnas asuvas Kullo lastegaleriis.
Muusikahuvilised saavad võtta individuaaltunde klaveri-, trummi-, kitarri-, akordioni-, viiuli-, kandle- ja flöödierialal. Pillimänguoskuse omandanuil on võimalus mängida Sõlekese instrumentaalansamblis, ansamblis Piibar ja sõbrad ning esimest aastat ka etno-muusika ansamblis. Laulmisega saab tegeleda mudilaste muusikaringides, vene lastekooris Raduga ja kooristuudios Ellerhein.
Uusi tantsijaid võtavad vastu nii showtantsustuudio Kati Tantsustuudio kui ka tantsuansambel „Sõleke“, kus osaleb üle 250 poisi ja tüdruku. Tantsuringidesse on oodatud kõik 4-18aastased tantsuhuvilised.
Eelmisest aastast väga populaarne kalastusring „Koos kalale“, loodusring ja teatriring jätkavad ka sellel õppeaastal. Jätkuvalt tegutseb ka mõttemängude ring, kust on välja kasvanud viis rendžu maailmameistrit.
Kuni 19. septembrini on kõik huvilised oodatud Kullo (Mustamäe tee 59) avatud tundidesse, kus saab ringide tööga lähemalt tutvuda.
Täpsem info Kullo koduleheküljelt www. kullo.ee või telefonil 646 6105.
Kullo e-posti aadress on kullo@kullo.ee.
Vastuvõtuperiood kestab oktoobri lõpuni.

Õppida, et olla tugev

Ongi alanud uus õppeaasta! Kellegi jaoks on see viimane samm suurde ellu. Keegi avas esimest korda uksed teadmiste imelisse ja kaunisse maailma, kus ootavad neid ees avastused, head sõbrad, huvitavad kohtumised ja tõsine töö.


Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem



Teid kõiki ootab ees raske argipäev. Tuleb pingutada, kuna koolis saadud hea hari-dus on tulevases töös, karjääris ja suhetes inimestega edu pant. See tähendab, et kõik teie pingutused tasuvad ennast ära. Eesti vajab haritud ja erudeeritud noori.
Haritud inimene on igakülgselt arenenud inimene, kellel on laialdased, sügavad, täpsed ja tõepärased teadmised, kes oskab kriitiliselt mõelda ja mõista ümbritsevat elu. Kuid selleks, et nimetada ennast haritud inimeseks, tuleb õppida. Õppimine arendab teie aju, õpetab otsima õigeid lahendusi, soodustab analüüti-list mõtlemist, arendab silma-ringi, mis on väga tähtis ja kindlasti vajalik, kui tahate kuuluda ühiskonda.
Õppige kõike, isegi seda, mis teile esmapilgul tundub „liigne”. Isegi kui teil ei lähe seda elus kunagi vaja, saate vähemalt hea kannatuse ja visaduse õppetunni. Isegi nii „laialivalguvad” ained nagu inimese- ja kodanikuõpetus või keskkonnakasvatus annavad meile üldarusaama elukorraldusest, meie tegelikkuse eripärast, õpetavad mõtlema ja analüüsima, kõrvutama ja otsima seaduspärasusi, tegema järeldusi ja otsima ühe või teise sündmuse tagamaid. See tähendab, meile õpetatakse kõike, mida peab haritud inimene teadma. Humanitaarteadused, mis oleksid nagu tarbetud tehnika kallakuga inimestele, annavad mõtteselguse, väljendusoskuse, arendavad kunstimaitset ja armastust sõna vastu.
Pidage meeles: teadmisi ei ole kunagi liiast! Elus tuleb kindlasti ette olukordi, kui tuleb koolis saadud teadmisi praktikas kasutada. Näiteks läksite metsa seenele ja eksisite ära. Kui olete õppinud geograafiat, astronoomiat, siis suudate orienteeruda ja metsast välja tulla. Kui teate matemaatikat, ei peteta teid poes tagasiantud rahaga või a l lahindlusprotsent idega . Teie kõne ja teie e-kirjad ei pane teisi muigama, kui olete õppinud emakeelt. Võib tuua hulganisti sarnaseid näiteid nii keemia, füüsika kui ka teiste ainete kohta.
Ebameeldivate olukordade vältimiseks tuleb õppida. Just õppida, mitte asjatult raisata väärtuslikku aega. Et kooliaeg oleks teie jaoks üks meeldejäävamatest, lõbusamatest ja huvitavamatest eluperioodi-dest. Ning et isegi aastate pärast, kui teadmistepagas on suurem, tahaksite seda ikka ja jälle täiendada, nagu teevad seda praegu paljud teie tuttavad ja sõbrad. Au ja kiitus neile selle eest!
Omalt poolt teeb Tallinn kõik selleks, et haridus pealinna koolides oleks kaasaegne, kättesaadav ja kvaliteetne. Rõõmustav on, et Kristiine haridusasutuste varustatus vastab viimastele arenenud info-ühiskonna nõuetele, luues tingimused isiksuse harmooniliseks arenguks.
Kallid sõbrad, koolilapsed ja üliõpilased, õpetajad ja vanemad, soovin, et teie uus õppeaasta oleks parem kui eelmine, et teie saavutused oleksid eredamad ja silma-paistvamad.
Kogu südamest soovin teile edu, loomingulisi avastusi, uusi huvitavaid ideid. Olge uudishimulikud ja töökad, terved ja õnnelikud!
„Õppige nii, nagu tunneksite pidevalt teadmiste puudulikkust ning nii, nagu kardaks oma teadmised laiali pillata.” Nii ütles Konfutsius...

Kristiine linnaosas jälle kaevatakse

Suhtume ehitajate töödesse ning liikluskorralduse muudatustesse mõistvalt, sest töid teostatakse meie endi huvides.



Tähelepanelik linnaosa elanik on märganud, et Kotka ja Pirni tänavate piirkonda on kokku veetud hulk suure läbimõõduga torusid ja käib vilgas ehitustegevus. Kotka tänav on liiklemiseks suletud ning ühistransport käib Nõmme tee kaudu. Tülikas lugu nii roolikeerajatele kui linnarahvale. Püüame lugejatele alljärgnevalt selgust tuua, mida ja miks ehitatakse. Etteruttavalt olgu öeldud, et tegu on soojustrassiga.

Toomas Häidkind
Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist


On üldteada, et Tallinna linnaelanike soojusenergiaga varustamises omab kõige suuremat osakaalu Tallinna Küte AS. Firma haldab enamikku linna soojustrasse ning Tallinna Küte ASi Mustamäe, Kadaka ja Ülemiste katlamajad annavad pea poole Tallinna küttevõrku edastatavast soojusenergiast. Lisaks toodetud soojusele ostab Tallinna Küte Lasna-mäe, kesklinna ja Maardu soojusvarustuseks soojust Iru elektrijaamast ja alates 2009. aastast ka Väo elektrijaamast.
Mustamäe ja Kadaka katlamajad varustavad soojusenergiaga Lääne-Tallinna piir-konda – Mustamäe, Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna soojatarbijaid. Ülemiste on reservkatlamaja ning Iru elektrijaama remondi korral annab soojusenergiat kesk-linna ja Lasnamäe piirkonda.
Kotka ja Pirni tänava ehitustööd on seotud Kesklinna ja Lääne-Tallinna piirkonna küttevõrke ühendava trassi rajamisega. Uue magistraali kasutuselevõtmine võimaldab ASil Tallinna Küte täielikumalt kasutada Iru elektrijaama soojuse tootmisvõimsusi kogu linna soojusega varustamisel ning mõne suure katlamaja avarii korral ei jäta elanikkonda kütteta. Väga kalli ühendusmagistraali rajamine ei ole kellegi idee fixe vaid spetsialistid on sellele mõelnud juba kümmekond aastat. Magistraali ehitamine on ette nähtud ka Tallinna energiamajanduse pikaajalises arengukavas (2003 – 2017).
Trass algab Kristiina tänaval asuvast soojuskambrist, edasi kulgeb kinnisel meetodil läbi Tallinn – Ülemiste raudtee-tammi, ületab raudteedevahelise ala ning läbib uuesti kinnisel meetodil Tallinn – Paldiski raudteetammi. Trassi edasine teekond kulgeb Kristiine linnaosa tänavatel: üle Kotka tänava piki Tihase tänavat, ületades Nõmme teed, Sõpruse puiesteed ning siis Mehaanika tänava kaudu Mustamäe teele ja sealt Pirni tänaval asuvasse lõpppunkti.
Magistraal koosneb kahest paksu isolat-sioonikihiga kaetud Ø 800 mm torust, mõlemad omakorda paigutatud Ø 1200 mm hülssi. Töid teostab samaaegselt kaks firmat. AS Küte ja Ehitus alustas Kristiina tänavalt ning AS Scanweld Pirni tänavalt. Kaevetöid viiakse läbi 100 kuni 150 m lõikudena. Käesolevaks ajaks on AS Küte ja Ehitus ületamas Kotka tänavat ning AS Scanweld Mustamäe teed.
Kaks brigaadi kohtuvad Sõpruse puies-teel järgmise aasta augustis. Käesoleval aastal toimetatakse seni, kuni ilmaolud lubavad.

Päästespetsialistid tulevad koju tuleohutusnõu andma

Tulekahjude ärahoidmine on päästekeskuse üks tähtsamaid ülesandeid. Viimastel aastatel on Põhja-Eesti Päästekeskus korraldanud Tallinnas ja Harjumaal kodukülastusi, mille eesmärk on selgitada elanikele tuleohutuse nõudeid ning pöörata tähelepanu puudustele ja ohtudele. Kodukülastused on leidnud positiivset vastukaja inimeste seas.

Seoses algava kütteperioodiga vajavad paljud inimesed taas nõu tuleohutuse küsimustes. Päästekeskus on valmis appi tulema. Alates 1.septembrist saavad Tallinna ja Harjumaa elanikud kutsuda koju päästespetsialisti, kellega üheskoos vaadatakse üle võimalikud ohukohad, nagu küttekolded, elektriseadmed jms.
Kodukülastuste käigus ei vormistata ettekirjutusi ja trahve. Kodukülastuse teenus on tasuta. Need, kes soovivad koju kutsuda päästespetsialisti, helistagu päästeala infotelefonil 1524. Sellelt numbrilt saab igaüks ka teavet pottsepateenuse, korstnapühkimise, lõkketegemise, grillimise ja päästespetsialistide kontaktide kohta.

Päästeamet: pühkige korstnad ära!

Kütteperioodi alguses soovitab päästeteenistus üle kontrollida kütteseadmed ning pikemate ootejärjekordade vältimiseks tellida varakult korstnapühkimise teenus.

Kütteseadmeid tuleb hooldada vähemalt kord aastas, kuna puhastamata korstendes ja lõõrides koguneb tahm ja nõgi, mis süttides põhjustavad tulekahju, teatas päästeamet.
Ühepereelamu korstent võivad elanikud ise pühkida, kui selleks on olemas vajalikud teadmised ja oskused, kortermajade puhul peab tellima kutsetunnistust omava korstnapühkija.
Täiendavat infot korstnapühkimise kohta leiab kodulehelt www.kodutuleohutuks.ee, korstnapühkijate kontaktid saab päästeala infotelefonilt 1524.
Möödunud aastal sai kütteseadmetest alguse 421 tulekahju ning nendes hukkus kolm inimest, tänavu on hooldamata küttekehad põhjustanud 201 tulekahju ning nõudnud kaks inimelu.

Mõttetalgud Kristiine ja Kesklinna koolidele jätkuvad

Mõttetalgute tööhetk.


Koos on alati kergem ja selle mõtte tuules korraldasid kahe naaberlinnaosa erinoorsootöö valdkonna spetsialistid 24. augustil 2010 ÜRO Lastefondi Eesti Rahvuskomitee (Unicef Eesti) ruumides (Auna 6) Kristiine ja Kesklinna üldhariduskoolide õpetajatele seminari.

Maris Raudam
Kristiine Linnaosa Valitsuse alaealiste komisjoni sekretär
Maris.Raudam@tallinnlv.ee

Annegrete Johanson
Kesklinna Valitsuse erinoorsootöö spetsialist

Tegemist ei olnud esmakordse üritusega. Kristiine linnaosa õpetajatele korraldati 2009 kevadvaheajal mõttetalgud ja Kesklinna õpetajatele korraldati samalaadne üritus 2010. aasta alguses. Seminaride korraldamise eesmärgiks on soov toetada alaealiste komisjoni sihtrühma noorega tegelevaid spetsialiste/tugivõrgustikke, et aidata tagada riskirühma noortel koolikohustuse täitmine ja ennetada korduv-õiguserikkumisi.
Eesmärgist tulenevalt kutsuti oma ekspertkogemust ja teadmisi jagama Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskusest ja Käitumisteaduste Erakoolist Mahena (koolitusluba nr 5855 HTM) juhtivad spetsialistid.
Peaõppejõuna esines Helsingi Ülikooli doktorant, kliiniline psühholoog MSc Ivar Tröner ja kaasõppejõuna juhtis mõttetalguid MSc kriisinõustaja, psühholoogia lektor Tallinna Ülikooli doktorant Tiina Naarits. Teemaks „Piiripealse käitumise mõistmine ja sekkumisvõimalused töös õpilastega”, mis omakorda jagunes erinevateks alateemadeks.
Päeva jooksul anti ülevaade: laste- ja noorukite probleemkäitumise kultuuripsühholoogilistest käsitlustest, vaimse tervise olemusest ja tunnustest, agressiivse käitumise sotsiaalpsühholoogi-listest ja psühhiaatrilistest tunnustest, psüühilistest kriisidest noorukieas ning isiksuse- ja käitumishäiretest. Lisaks räägiti piiripealse käitumise konfliktsituatsioonide analüüsist ja sekkumistehnikatest ning esmasest nõustamisest.
Teemad jagunesid nelja blokki ja iga bloki ühe osana toimusid osalejate endi mõttearendused, mis Tiina Naaritsa osava dirigeerimise abil moodustusid igapäevases töös kasutatavateks teesideks.
Tagasiside lehtede kokkuvõte toimunust oli korraldajatele ennekõike positiivne ja igati riskirühma noore tugivõrgustiku koostööd soosiv.
Peamise mõttena eristus soov, et tänaste lektorite esinemised võiks muutuda süsteemseks ning lisaks võiks kutsuda esinema isikuid/ spetsialiste/akadeemikuid, kes oskavad teooria ja praktika omavahel tasakaalus hoida.
Koostööootustena kohalikule omavalitsusele märgiti kõige enam: vanemlike oskuste arendamiseks ja teadmiste omandamiseks võimaluste pakkumist, sh näiteks antud seminaril käsitletaval teemal koolitusi ka lapsevanemale; ennetusteemalisi (keelatud ained, käitumine, väärtuskasvatus, hoia-kud, seksuaalsus, suhtlemine, konflikti lahendamine jms) infotundide korraldamist õpilastele; seikluskoolituste ning koolilepituste ja grupinõustamiste läbivii-mist koolis ilmnevate suhteprobleemide lahendamiseks.
Seminari rahastasid Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Kesklinna Valitsuse alaealiste komisjonid.
Veel kord tänades meile esi-nenud õppejõude, kõiki osalejaid ja koostööpartnereid ning soovi-des algaval 2010/2011 õppeaastal jätkuvat, edumeelset ja lahenduste-le orienteeritud koostööd.