Friday, October 22, 2010

Kristiine Sotsiaalkeskuse hooaeg on avatud





6. oktoobril toimus Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59) eakate päevale pühendatud
kontsert, mis oli samas ka Kristiine Sotsiaalkeskuse hooaja algusüritus. Kontserdil esinesid: Kristiine Sotsiaalkeskuse rahvapilliansambel „Mängulust“, juhendaja Ants Tikk ja tantsuansamblid: „Kateriine“, juhendaja Ann Alas ning linetantsugrupp „Lustiline“, juhendaja Helve Vainu. Ürituse külaliseks oli kutsutud lemmiklaulja Boriss Lehtlaan, kes oli üllatusena kaasa toonud akordionivirtuoosi Henn Rebase. Kontserti oli kuulama kogunenud saalitäis rahvast. Tervitussõnaga esines Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb.

Õpetajakuu Tallinna I Internaatkoolis



Tallinna I Internaatkool osales taas projektis “Hea õpetaja kuu”, mis toimus teist aastat järjest Eestimaa koolides.

Sel aastal oli projekti alapealkirjaks “Kogukond” - kool ei püsi koolina, kui seda ei toeta lapsevanemad ja kooli kõrval elavad inimesed. “Hea õpetaja kuu” projekt algas 1. oktoobril ja sellele järgnesid neli teemanädalat: koolikümblus-, lastevanemate-, tagasi kooli nädal ja õpilaste nädal. Koolikümblus nädalal külastasid meid Tallinna Ülikooli 3-nda kursuse eripedagoogika üliõpilased ja olid õpetajatele abiks ainetundide andmisel. Järgmisel teemanädalal olid õpetajad
koolipingis Astangu Kutse- ja rehabilitatsioonikeskuses, vilistlaste nädalal külastasid tunde meie vilistlased ning viimasel nädalal käivad meie kooli õpilased oma tuleviku erialadega tutvumas erinevates kutsekoolides.
Pidulikul õpetajate päeval 5. oktoobril tunnustasime üheskoos õpetajaid hea töö eest ning jagasime juba traditsiooniks saanud r ä n d k a r i k a i d .
Tunnustust ja karikaid jagati välja järgmistes kategooriates:
„Hea õpetaja 2010” pälvisid Marge Süld, Kärt Kübar ja Heidi Sild;
„Hea Kasvataja 2010” – Kristel Koger;
„Hea Ringijuht 2010”– Urve Pihlak;
„Hea Abiõpetaja 2010” – Liilia Reha;
„Hooliv Kaastöötaja 2010” – Siiri Ratas;
„Hea Ülemus 2010” - Marianne Laater;
„Krapsakas Uustulnuk 2010” – Maiu Seppel;
Õpetajate päeval oli kõigil õpetajatel võimalus osaleda loovuse toas, mille tegevus oli kantud mõttest “Õpetaja on maasool” ning loovust suunasid seekord õpetajad Silvia Paluveer ja Ingrid Astok. Tagasi kooli nädalal 18.-22.10 leidis vilistlane tee tagasi meie kooli.
Õpilaste nädal 25.-29.10 Üheskoos tegutsedes sai tõesti oktoobrikuu endale auga teise ja väga väärika nime – “Hea õpetaja kuu”.

Sportida on lõbus





23. septembril toimus Kristiine Gümnaasiumi staadionil linnaosa lasteaedade sügisene spordipäev. Selle üritusega alustavad linnaosa lasteaiad igal aastal oma uut hooaega.

Maret Truusalu
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

Aasta jooksul toimub neli suuremat üritust, kus osalevad kõik linnaosa lasteaiad. Sügisel tehakse sporti staadionil, talvel peetakse talvetralli kergejõustikuhallis, aprillis toimub omaloominguliste kavadega tantsupäev ja mais lõpetatakse hooaeg Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis meeleoluka
maisimmaniga. Nelikürituste sarja on Kristiine Linnaosa Valitsus linnaosa lasteaedadele korraldanud alates 1996. aastast. Kõik need ettevõtmised saavad teoks koos lasteaedade tublide õpetajatega.
Seekordsel spordipäeval osales 11 lasteaeda, kokku 318 last ja 37 õpetajat. Spordipäeval olid kavas: jalgpall, täpsusvisked, pallivise, köievedu ja teatejooks. Pärast ühist soojendusvõimlemist
koos laste sõbra Kriss-Sass-Saaga said lapsed kõiki spordialasid ise proovida.
Eriti suurt elevust tekitas laste seas jalgpallimäng, sest nii tore on mängida, kui igalühel on oma pall ja väravas saab seista lausa viiekesi.

Toredaid jalgpallimänge aitasid läbi viia FC Flora jalgpallurid ja treenerid.
Pärast sportimist kinkis Kriss-Sass-Saa igale osalejale šokolaadimedali ja kõrremahla ning tänas lasteaedasid diplomiga spordipäeval osalemise eest. Kristiines saavad head mõtted alati teoks, kohtumisteni uutel üritustel!

Kristiine linnaosas on koostamisel arengukava aastateks 2011-2014

Kristiine Linnaosa Valitsus on hetkel koostamas uut arengukava, mille eesmärgiks on luua alus plaanipärasele tasakaalustatud linnaosa arengule ja selle rahastamisele. Võttes aluseks linnaosa looduse, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkondade olukorra, Tallinna linna ja Kristiine linnaosa elanike avalikud huvid ning linna rahalised võimalused ja Tallinna arengudokumentides seatud sihid, esitatakse linnaosa üldine arenguline raamistik.

Martin Gasman
Haldussekretär

Arengukava ajaline määratlus lähtub Euroopa Liidu eelarveperioodist, et luua alus arengukava elluviimiseks vajalike projektide kaasfinantseerimisele. Ühtlasi määratletakse arengukavas
Kristiine positsioon ja tulevikusuunad Tallinna üldises arengus, mis lähtuvad elanike rahulolust ja linnaosa jätkusuutlikkuse perspektiivist. Lisaks on Kristiine arengukava lähtekohaks Tallinna
linnaeelarve koostamisel ja linnaosa investeeringute kavandamistel, kooskõlas teiste Tallinna arengudokumentidega ja linnaeelarve võimalustega.
Koostatava arengukava kuus põhieesmärki on järgmised:
1. Ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud kristiinelane – moderniseerimist toetava majanduskeskkonnaga Kristiine.
2. Vaimselt ja kehaliselt aktiivne kristiinelane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Kristiine.
3. Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv kristiinelane – haritud, võimekas ja avatud Kristiine.
4. Hoolitud, kaitstud ja abistatud kristiinelane – maandatud riskidega ja sotsiaalselt turvaline Kristiine.
5. Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav kristiinelane – hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Kristiine.
6. Linnaosa identiteeti kujundavad kristiinelased – teadmistepõhise juhtimise, hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Kristiine.
Arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused ning maksumuse prognoos töötatakse välja linnaosa valitsuse töörühmade ja linna valdkondlike ekspertide ühistöös. Tulemused arutatakse läbi linnaosa elanike, juriidiliste isikute ja huvigruppidega ning kooskõlastatakse linna ametiasutustega.
Käesoleval sügisel tehakse arengukava eelnõu avalikkusele kättesaadavaks linnaosa veebilehel ja lühikokkuvõte avaldatakse ka linnaosa ajalehes. Seejärel toimub arengukava avalik arutelu, vajadusel täienduste ja paranduste sisseviimine arengukavasse ning arengukava menetlemine
Kristiine Linnaosa Valitsuses ja halduskogus. Kõige lõpuks jõuab arengukava eelnõu esitamine menetlemiseks ja kehtestamiseks Tallinna Linnavolikogule.

Elektrikatkestuse põhjus võib olla vana pingesüsteem

Kristiine linnaosas on üle 6100 tarbija, kes saavad elektritoite läbi vanade, 30-60ndatel aastatel paigaldatud elektriliinide. Peamiselt on tegemist kaabelliinidega, mille kasulik eluiga on tänaseks
ületatud. Paraku tähendab see ühtlasi kiirelt kahanevat töökindlust ja ohutust.

Et vanas pingesüsteemis esineb rohkem rikkeid, näitab ka statistika. Vanad elektriliinid on ühed suurimad elektrikatkestuste põhjustajad Tallinna tarbijatele. Eelmisel aastal esines vana pingesüsteemiga elektrivõrgus kokku 128 peamiselt süsteemi tööeast tingitud riket. See tähendab, et praktiliselt iga kolme päeva tagant toimus rike, mis viis elektri sadadelt tarbijatelt. Enim oli rikkeid Kalamaja ja kesklinna piirkonnas, aga ka Kristiines. Need on linnaosad, kus
suur hulk tarbijaid on endiselt elektrivõrguga ühendu-ses läbi vana pingesüsteemi.
Vana pingesüsteemi tähtsaim miinus on neutraal- ja kaitsemaanduse puudumine.
Tänapäeva kodumasinad ühendatakse pistikupesadesse, kus maandus on ohutuse tõttu kohustuslik. Puuduva maanduse korral võib kodumasina rikke puhul selle kasutaja elektrilöögi saada. Uues pingesüsteemis lisab ohutust ka rikkevoolukaitse, mis vähendab elektrilöögi riski elektrijuhtmete ja –seadmete puudutamisel. Lisaks saab uue pingesüsteemiga kasutada pea kaks korda rohkem võimsust ja ühendada võrku kodumasinaid, mis vajavad pinget 400 V. Seega välistab uus süsteem tüütud olukorrad, kus pesumasina ja veekeetja üheaegsel kasutusel löövad korgid välja.
Vana pingesüsteem on tänaseks vanem kui 40 ja kohati isegi pea 80 aastat. Nagu vanade
asjadega ikka, muutub nende parandamine ajapikku ebaotstarbekaks ja mõistlikum on need asendada uuega. Nii on ka vana pingesüsteemiga. Eesti Energia Jaotusvõrk küll hooldab ja remondib seda pidevalt, kuid me ei uuenda seda. Kristiine linnaosas on ligi 413st hoonest 268-le juba täna loodud võimalus liituda uue pingesüsteemiga. Täielikult ehitatakse uus pingesüsteem välja järgmise 5 aasta jooksul.
Uue pingesüsteemiga liitumine on tasuta, küll aga tuleb hoones uuendada või välja vahetada elektrijuhtmed ja kilbid, mis teostatakse tarbijate endi finantseeringutest.
Taotluse uue pingesüsteemiga liitumiseks saab esitada Eesti Energia klienditelefonile
1545. Elektritöid saab tellida nii Eesti Energialt kui ka teistelt kvalifikatsiooni omavatelt
ettevõtetelt. Paneme kõikidele tarbijatele südamele, et elektrisüsteeme tohivad uuendada
vaid ettevalmistust omavad spetsialistid.
Vana pingesüsteemiga seotud küsimusi käsitleb Eesti Energia sel sügisel Kristiine linnaosa
korteriühistute infopäevadel. Täpsemat infot kuupäevade ja teema kohta jagab
linnaosavalitsus.

2010. aastal liitumine võimalik:
Alevi, Algi, Haava, Hagudi, Kannikese, Kasvu, Kauba, Keava, Kibuvitsa, Kiisa, Kogre, Kullerkupu, Käo, Lille, Maasika, Mehaanika, Metalli, Mooni, Mustamäe tee, Pardi, Rähni, Tulika, Veduri, Veerenni põik, Välja, Ööbiku, Ülase

Koolitus „Kristiine Linnaosa Valitsuse ühtne meeskond“

Maailma ühe edukaima kaubaketi omanik Stew Leonard pidas oma edu aluseks põhimõtet –suurepärane koht ostmiseks saab olla vaid siis, kui see on suurepärane koht töötamiseks. Linnaosavalitsuse töötajatel oli soov testida, kuidas töötab linnaosavalitsuse meeskond ning tuletada meelde vanu tarkusi ja saada juurde uusi teadmisi.

Sirje Laidinen
Kantselei peaspetsialist

Koostati projekt, mis sisaldas kolmest moodulist koosnevat 4-päevast meeskonnatöö koolitust. Kaks päeva oli planeeritud linnaosavalitsuse ja struktuuriüksuste juhtidele juhtimispõhimõtete ja juhi rolli käsitlemiseks ning kaks päeva kogu Kristiine Linnaosa Valitsuse kollektiivile meeskonnatöö põhimõtete käsitlemiseks.
Et linnaosavalitsuse eelarves ei ole meeskonnatöö koolituse läbiviimiseks piisavalt vahendeid,
siis otsustati küsida koolituse korraldamiseks abi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.
Linnaosavalitsus esitas taotluse Riigikantseleile Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetme
„Avalike teenistujate, kohaliku omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja
arendamine“ vahenditest koolitusraha saamiseks. Koolitusvajaduse põhjendus oli ilmselt nii veenev, et esitatud taotlus rahuldati.
Koolitaja leidmiseks pöörduti mitme koolitusfirma poole. Pakkumise esitanud koolitusfirmadest
osutus kõige sobivamaks eTraining OÜ pakkumine. Koolitused linnaosavalitsuse meeskonnale korraldas eTraining OÜ hotellis Salzburg. Õppepäevad osutusid huvitavateks ja kasulikeks kõigile osalejatele, ka neile, kes suhtusid ettevõtmisse algul ehk veidi skeptiliselt.
Ilmsiks tulid nii mõnedki probleemid, mida ei osatud seni teadvustada. Selgelt tulid välja
kollektiivi valupunktid ja töökorralduse nõrgad kohad. Koolituselt saadi kaasa häid nõuandeid, kuidas nendest üle saada, kuidas olemasolevaid probleeme lahendada ja uute tekkimist juba eos vältida.
Samas oli rõõm tõdeda, et üldkokkuvõttes on linnaosavalitsuse töötajates ja nende töös väga palju positiivset ja rahulolu väärivat.
Meeskonnatöö koolituse kõige tähtsam tulemus on see, et koolitus ei piirdunud ainult nelja
päevaga, vaid annab kõne- ja mõtteainet veel siiani. Selgitanud välja kitsaskohad juhtimises,
kommunikatsioonis ja organisatsiooni toimimises, töötatakse nende likvideerimise eesmärgil
kogu kollektiivis, nii juhtkonna tasandil, kui ka eraldi struktuuriüksustes.
Koolitusel osalenud on korrastanud oma teadmised meeskonna toimimisest ja paremini mõistnud oma rolli meeskonnaliikmena, teadvustanud, millisel määral on iga meeskonna liige vastutav meeskonna tõhusa ja efektiivse toimimise eest.
Saadud teadmised aitavad paremini töötada ühtse meeskonnana linnaosa elu paremaks muutmisel ja linnaosa elanikega parema kontakti saavutamisel.
Kindlasti on linnaosa elanikul ka hea Kristiines elada, kui linnaosavalitsus on suurepärane koht
töötamiseks.

Kultuur on igavene mõiste



Ainult kaks kuud veel aastani 2011, mil meie pealinn lisab oma staatusele veel Euroopa kultuuripealinna tiitli. Ka Kristiine linnaosa valmistub selleks tähtsaks sündmuseks.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Teada olevalt on Kristiine ainuke Tallinna linnaosa, kus ei ole veel oma kultuurikeskust ning üks meie lähiaastate eesmärkidest on just sellise keskuse ehitamine aadressile Mustamäe tee 20. Selle puudumine ei mõjuta aga kuidagi meie päris heal tasemel kulgevat kultuurielu. Meil on vedanud, et Kristiine asub kesklinna vahetus läheduses ning on ümbritsetud teiste linnaosade poolt. Seega saavad meie elanikud kenasti osa võtta neis toimuvatest üritustest. Tänu sellele on siiski valikuvõimalusi.
Omalt poolt püüame me Kristiine territooriumil olevaid asutusi kultuurikeskustena maksimaalselt ära kasutada. Näiteks Kristiine Sotsiaalkeskus, kus toimuvad erinevad
üritused igale eale; kaks noortekeskust (Sõpruse pst 4а ja Alajaama 1); Kultuuritehas Polymer, mis samuti pakub noortele palju vaba aja veetmise võimalusi jne.
Suurt osa Kristiine elus ja kultuuritraditsioonide säilitamisel mängivad mitte ainult Tallinna, vaid ka kogu Eesti vanim Huvikeskus Kullo, mis tähistab järgmisel kevadel oma 70-aastast juubelit. Kasutades juhust, tahaks avaldada neile tunnustust selle eest, ta nad võtavad pidevalt Kristiine
Linnaosa Valitsuse poolt korraldavatest üritustest osa.
Aktiivne töö antud valdkonnas käib ka linnaosa õppeasutustes. Näitena võib tuua rokkbändi Ketikoerad Tallinna Tööstushariduskeskusest, mis on edukalt esinenud mitmel meie üritusel. Samas koolis õpib ka Getter Jaani - Eesti otsib superstaari saate finalist.
Kristiine Linnaosa Valitsuse poolt korraldatavatest üritustest võib ära märkida kuninganna Kristina pidustused, juba traditsioonilisteks muutunud teatri- ja kontserdikülastused ning Eesti Vabariigi aastapäevad.
Kultuurist rääkides ei saa mööda ka ajaloost, kuna kaasaegsete kultuuritraditsioonide allikas peitub just sajandite sügavuses. Seoses sellega tahaks tuletada Kristiine elanikele meelde, et varsti ilmub sari meie linnaosast kõnelevaid raamatuid üldpealkirjaga «Kristiine heinamaast Kristiine linnaosani». Neljaköitelise raamatu autor ajaloolane Robert Nerman tegi suure uurimistöö, otsis üles ajaloo hõlma vajunud huvitavad faktid Kristiine ajaloost ning pajatab oma
raamatutes kõigist meie linnaosa arenguetappidest.
Mis aga peamine, järgmine aasta tuleb meie jaoks eriline, kuna Tallinn saab Euroopa kultuuripealinnaks ning kogu 2011. aasta vältel kannab meie linn uhkelt ja väärikalt seda tiitlit.
Lähiajal on meil kavas Korea kultuuri päevad, mis toimuvad 30. ja 31. oktoobril Saku Suurhallis. See on laiahaardeline heategevuslik projekt, mille raames tutvustatakse Lõuna-Korea kultuuritraditsioone. Üritust toetab ka Kristiine Linnaosa Valitsus. Loodan, et ka meie linnaosa
elanikud ei jää kõrvale ja võtavad üritusest aktiivselt osa. Teiste rahvaste kultuuridega tutvumine mitte ainult ei rikasta oma kultuuri, vaid ka annab jõulise tõuke kogu
ühiskonna arenguks. Meile on seda väga vaja.

Kristiine kaunimad kodud 2010 selgunud

Perekond Prassi kodu, Luige tn 40 - 80-ndatel rajatud kaunis helesinine unistus.


Perekond Õunpuu kodu, Linni tee 34a - 90-ndatel rajatud kaunis kodu, õdus ja meeleolukas.

Perekond Pai kodu, Laine tn 5 - kaunis 30-ndatel ehitatud häärber.


Kaunis kodu ei ole vaid ilus aed ja ülevärvitud
maja. See on kodutunne, hubane koldesoojus ja
hindamatu väärtus.
Konkursi “Kaunis Kodu” eesmärgiks on igal aastal
kaunimate kodude väljaselgitamine. Kristiine linnaosas
viiakse konkurssi läbi juba 8 aastat.

Thursday, October 21, 2010

Kilde varsti ilmuvast Lilleküla ajalooraamatust

Kui alustasin Kristiine linnaosa ajaloo käsikirja koostamist, siis ei kahelnud, et sellest piirkonnast võib leida rohkesti huvitavat materjali. Tegelikud tööd aga ületasid ka kõige julgemaid prognoose.

Robert Nerman
Ajaloolane

Materjale kogunes niivõrd palju, et kavandatud raamatu „Kristiine heinamaast Kristiine linnaosani“ asemel ilmub sellenimeline sari, mille esimene raamat „Lilleküla ajalugu 1940. aastani“ näeb trükivalgust juba järgmise aasta jaanuaris. Olen ka teiste perioodide kohta kogunud ja käsikirjana koostanud piisavalt mahukaid osasid, et on täiesti reaalne ka ülejäänud osade võimalikult kiire avaldamine. Esimesele osale järgneb 2011. aasta kevadel „Lilleküla ajalugu 1940–1991“, sama aasta suvel „Lilleküla ajalugu 1991. aastast tänapäevani“ ning sama aasta sügisel „Tondi ja Järve ajalugu“. Hetkel jätkan I raamatu viimistlemist ning teiste osade täiendamist.

Tuhandeid aastaid tagasi

Kristiine linnaosa maastikus võib leida mitmeid looduslikke jälgi, näiteks Tondi kasarmute taga. Umbes miljon aastat tagasi, enne tohutute jäämasside liikumist Tallinna poole, asus nüüdse Kristiine linnaosa kohal vooluvete kulutatud sügav ja lai vagumus. Laiust oli sellel jõesängil tõenäoliselt saja meetri jagu ja see suundus nüüdse Ülemiste järve läänekalda poolt praeguse Kopli lahe suunas. Mandrijää ränne toimus neljal korral. Viimane, nõndanimetatud Valdai jäätumine algas rohkem kui 70 000 aastat tagasi ning jää taandus meie aladelt ligi 11 500 aastat tagasi.
Samas võib siin leida maa-alasid, mis tõusid merepinnast suhteliselt hiljuti. Näiteks veel 12. sajandil ulatus Kopli laht kaugele üle Paldiski maantee. Kuna Harjumaa keskus asus algul Irus ja seejärel Toompeal, siis ühendusteed läänepoolsete
kihelkondadega kulgesid tõenäoliselt mööda praegust Pärnu maanteed ja Tondi ning Rahumäe teed pidi.
Muidugi aja jooksul muutus see tee korduvalt, kuid väheusutav, et ta väga palju oma asukohta muutis. Seega võib öelda, et see maantee on vanim inimtegevuse jälg Kristiine linnaosas.
Kindlasti asusid selle tee ääres ka esimesed hooned, sest liiklejad vajasid puhke-, söögi- ja ööbimiskohti ning vajaduse korral ka remondiabi. Kesklinnast kaugemale jäänud teed olid pikka aega raskesti läbitavad.
Alles siis, kui võeti ulatuslikumalt ette liivikute metsastamist ning seejärel ka kuivendustöid, teeolud järk-järguliselt paranesid.

Vanim teadaolev vaade

Võib-olla paljudele on üllatuseks, et kuni 1878. aastani oli praeguse Tallinna kohal kaks eraldi linna Toompea ja Tallinn. Toompeal asus erinevate aegade Eestimaa halduskeskus. Samuti olid seal mitmete nimekate Eestimaa mõisnike linnamajad. Võimsa hansalinnana oli Tallinnal avar autonoomia, tegelikult täielik iseseisvus, nagu mõnel Saksa riigilinnal ja Prantsuse või Itaalia kommuunil. Tallinnat valitses magistraat ehk keskaegse linna omavalitsus- ja kohtuorgan.
Selle vanimast ajast puuduvad andmed, kuid kindlasti oli ta olemas 1248. aastal, kui Taani kuningas Erik IV Adramaa kinnitas Tallinna Lüübeki õiguse. Tallinna omavalitsus kehtis kuni Vene linnaseaduse kehtestamiseni 1877. aastal.
Pärast seda liideti halduslikult Toompea ja Tallinn ühtseks linnaks. Esialgu ümbritses mõlemaid linnu Tallinna saras, millest linnaraad loovutas 1348. aastal praeguse Kelmiküla, Kassisaba, Tondi ja väikese osa Lillekülast Liivi ordule Toompea eeslinna rajamiseks. Suur osa nende kahe eeslinna vahelisest piirist asus praeguse Lilleküla kohal. Nimelt kulges piir Toompea eeslinnaga Paldiski mnt. viadukti lähedalt sirgjooneliselt Lille tänava ristmiku juurde ning sealt suundus otsejoones Lilleküla raudteejaama juures asunud kõrgendikuni. See kadus maastikult raudteetammi ehitamise ajal. Sellelt kõrgendikult suundus Toompea piir otsejoones edasi Liivalaia tänava alguseni.
Toompea ja Tallinna vahel oli tihti pingeline olukord, kuid linna piiramise ajal vaenlaste poolt tegutseti ühiselt. Marta 4 krundil asub paekivist mälestussammas, mille tekst ei ole enam loetav. See püstitati 1560. aastal toimunud lahingus hukkunud Blasius Hocgreve mälestuseks juba Liivi sõja ajal ja see on Tallinna monumentidest kindlasti kõige vanem. Sama lahingut tähistab ka Tallinna linnamuuseumis asuv Lambert Glandorfi 1561. aasta maalitud renessanssepitaaf, mida on nimetatud ka ehk mustpeade epitaafiks.
Mälestusmaali keskosas on kujutatud ristilöödud Kristus. Tema jalgade kõrgusel on mõlemal pool 1560. aasta lahingus surmasaanud Mustpeade põlvitavad kujud. Maali vasakul poolel on Tallinna linnavaade ning teel linna on näha sõjamehi ja pealtvaatajaid. Maali paremal pool on lahingukujutus, kus on kujutatud selle paiga omaaegne maastik. See on ühtlasi vanim teadaolev Tallinna vaade.

Rootsi aeg

Kristiine heinamaa nime saamine oli seotud maaomandi vaidlusega Toompea ja Tallinna linnavõimude vahel. Aeg-ajalt on väidetud, et vaidluse all oli kogu hilisema Kristiine heinamaa kuuluvus. See on ebaloogiline, sest Kristiine heinamaa asus väga suurel territooriumil ning nii suure ala omandiõigust oli võimatu kahtluse alla seada. Pigem oli küsimus mõnes lõigus, mida võis kahtluse alla seada. Näiteks praeguse Swedpanga kõrval oli üks Toompea eeslinna käänukoht ning selliseid kohti kasutati keskajal hukkamisplatsidena.
1608. aasta allikast selgub, et tollal oli tekkinud linna hukkamisplatsi lähedale mitu vaesema rahva elumaja. Ordu palus seetõttu linnalt, et hukkamisplatsiks leitaks mõni uus koht. See leitigi hilisema ajakirjandusmaja taha.
Pool sajandit hiljem ununes ordul linna vastutulek ning suusõnaline kokkulepe. Uut hukkamisplatsi hakati tahtlikult või tahtmatult pidama linnapiiri pöördekohaks (antud juhul Toompea ja Tallinna all-linna vahelise sarase piiri pöördekohaks). Mõlemad pooled vaidlustasid väikese siilu, mis jäi vana ja uue hukkamisplatsi ning praeguse Lilleküla raudteejaama juures asuva kõrgendiku (kus oli samuti linna hukkamisplats) vahele. Kuna nende maade väljamõõtmise ajal lahendas Rootsi kuninganna Kristina (Christina) esindaja kindralkuberner Erik Oxenstierna vahetalitusel Tallinna linna ja Toompea vahelist piiritüli linna kasuks, siis kuninganna auks hakati piirkonda nimetama Kristiinenthaliks ehk Kristiina oruks. Eestlased kutsusid seda piirkonda Kristiine heinamaaks.
Samal ajal kui päevakorral oli Tallinna rae ja Toompea võimude vaheline piiritüli, algas Tallinna Gümnaasiumi matemaatikaprofessori Gebhard Himseliuse koostatud kaardi järgi Pärnu maantee, Tondi liivikute, Mustamäe tee, Endla ja Koskla tänava vahelise osa jagamine 46 partselliks. 1652. aastal jaotati sellele alale rajatud partsellid linnarae liikmetele, tsunftide vanematele ja teistele mõjukatele isikutele. Rae korraldusel kaevati see ala kraavidega läbi ning jagati maatükid rae liikmetele ja gildide vanematele loosi teel, kusjuures igale gildivanemale kingiti teenete eest üks krunt.
Teised ostjad pidid tasuma krundilt 100 riigitaalrit, puhastama saadud maatüki kividest, maha raiuma võsa ja mättad kõrvaldama mättad.
Linna kulul kaevati piirikraavid sügavamaks ning need täitsid ka kuivenduskraavide otstarvet. Tollal rajatud kuivenduskraave on praegugi veel mõnes kohas näha. Kraavid mõjutasid nii esialgsete teede, kui ka hilisemate Lilleküla tänavate (Linnu tee, Nõmme tee, Tihase, Tedre, Räägu jt.) kujunemist. Kuna partsellide omanikud olid jõukad, siis võib arvata, et juba varsti hakati neile püstitama elamuid ja aedu.

Ojade vulin

Kristiine piirkonda iseloomustas varasemal ajal liigvee ja liivaluidete rohkus. Vanadelt linnaplaanidelt võib näha rohkesti allikaid ja ojasid. Suure osa sellest moodustas Mustjõe vesikond, mis sai alguse Mustamäe nõlva juurest, endise kiirabihaigla piirkonna allikatest, mis voolas diagonaalselt üle Mustamäe. Suur osa sellest ojast on torudesse viidud, kuid tänapäevalgi võib Linnu tee ääres, trollibussipargi piiril näha seda oja harusid, mis tõid lisavett Mustamäelt
Keskuse pargist ning Vilde tee 64 asuva kooli ligidalt. Rohkesti vett tõi Mustjõe silla ligidal ojasuudmesse loogelnud Paldiski maantee lähedalt Sipe (Zipe) oja. Paldiski maantee ja Endla tänava ristmiku piirkonda kujunes omapärane kogumiskoht, kuhu Sipe oja erinevad harud tõid rohkesti vett. Üks harudest tõi liigvee Stroomi metsast, mis ei olnud kuigi kaugel Mustjõe suudmest suure ringiga Kopli lahte. Teine haru suundus Sipe ojasse Pelgulinna poolt.
Suurimaks ja pikemaks lisaharuks oli Tondilt alguse saanud oja, mis voolas praeguse Lilleküla jalgpallistaadioni juurest Koskla ja Endla tänava lähedalt loogeldes samuti Sipe ojja. Sellesse harusse suundusid varasemal ajal liigniisked veed ka Tõnismäe, Kassisaba ning Uue-Maailma piirkonnast, kuid raudteetammi rajamise ajal jäi neist alles vaid Lilleküla jalgpallistaadioni juurest voolanud ojake.
Teiste ojade läbivoolu sulgemine tekitas 19. sajandi lõpus suuri probleeme Kassisaba ja Uue-Maailma elanikele. Liivaluited takistasid Kristiine heinamaal nii liiklust kui ka põldude rajamist. Algul jäi arusaamatuks, mis põhjusel vanemaid suvemõisaid erinevates Tallinna piirkondades. Praegugi on osaliselt selline aed alles Sprinkthali (Tondi ja Linnu tee nurgal) suvemõisa juures. Ainuke loogiline seletus sellele on suvemõisa juures asunud iluaedade kaitse liiva eest.
Tuiskliiva probleem hakkas lahenema 19. sajandi keskel, kui alustati liivastele aladele ulatuslike puude istutamist.
Muide sellel tähtsal ettevõtmisel oli keskne koht ka tänapäeva Kristiine aladel tehtud istutustöödel.

Tardunud fantaasiad Kullos





See tore kutsikas nägi nii armas välja, et tekkis soov võtta ta sülle, silitada ja lohutada. Oleksin nii teinudki, kui väikseke polnuks voolitud savist...

Ljubov Semjonova
Avalike suhete nõunik

„Mulle ta ei meeldi eriti,“ teatas järsku kutsika perenaine, õigemini armsa poolelioleva skulptuuri autor Laura. „Miks?“ imestasin mina. „Mina tahaks küll teda kussutada, ta on nagu päris, pehme ja karvane.“ Kuid mulle meeldis tüdruku kriitiline suhtumine enda nii õnnestunud töösse. See tähendab, ta ei jää kunagi saavutatul pidama, jätkab alati enda täiustamist ja jõuab suurte loominguliste saavutusteni. Nagu ka Villem, juba peaaegu väljakujunenud kunstnik - teise koera autor: suur, kuid sama lahke nagu Laura kutsikas.
Laura ja Villem, nagu ka Martin, Aleksander, Stefan, Ervi, Teele, Johan, Helmamaria, Sofi ja teised lapsed, käivad Kullo Huvikeskuse skulptuuriringis. Nende juhendajaks on kõrgkvalifitseeritud, omal ajal Kunstiakadeemia lõpetanud õpetaja Vergo Vernik. Kullos juhendab ta skulptuuriringi juba kümmekond aastat, aga kunagi omal ajal tuli ta siia ise õpilasena. Hiljem sai temast meie hulgast kahjuks juba lahkunud maailmakuulsa skulptori Kalju Reiteli abiline. Peaaegu 48 aastat õpetas Reitel Kullos noori.
Huvikeskuse Kullo skulptuuriring võib oma ajaloo üle uhkust tunda. Just siit astusid
suurde ellu paljud sellised tuntud Eesti kunstnikud ja skulptorid nagu näiteks Leo Rohlin, Jaak Soans, Tauno Kangro, Aili Vahtrapuu, Hille Palm, Tiiu Kirsipuu, Andrus Kasemaa, Terje Ojaver, Hannes Starkopf, Irina Rätsep ja teised.
Skulptuuriringi kõrval seadis ennast sisse keraamika ring, kus praegu õpib 25 last vanuses 7-18 aastat ja 18 täiskasvanut. Need kaks kunstiliiki on tihedalt läbipõimunud – mõlemas on tegu savi ja sellest meistri pingutuste ja unikaalse fantaasia tulemusena saadud ilusate esemetega.
Juba 37 aastat õpetab äärmiselt meeldiv ja tore Aino Arumäe lastele ja täiskasvanutele erinevate keraamiliste asjade valmistamise kunsti. Ning tüdrukud, kelle ma leidsin keraamika klassis töötamas, nagu oleksid oma õpetajasse: naerusuised ja keskendunud üheaegselt, tähelepanelikud ja püüdlikud. Nende noorte ja veel väikeste meistrikäte vahelt tulevad ilusad keraamilised vaasid, taldrikud, pannood, suveniirid ja isegi mänguasjad. Sama armsad kui seda ilu loonud tüdrukute nimed: Lola, Liisa, kaks Dianat, Caritta, Anna, Merit, Anett, Liisbet, Aleksandra.
Aga kas teie ei tahaks avastada endas Paul Gauguini, Paul Sérusier või miks mitte Michelangelo Buonarotti ande ning sööbida sajandite mällu? Või soovite lihtsalt kaunistada oma aeda või maja armsate ja kordumatute asjakestega?
Tulge Kullosse, Mustamäe tee 59!
Kes teab, palju meis peidetud andeid leidub?

Kohtumised linnaosa elanikega

Toimusid Kristiine Linnaosa Valitsuse spetsialistide järjekordsed kohtumised linnaosa elanikega.
Kohtumistel arutati Kristiine linnaosa probleeme ja võimalusi neile lahendusi leida.
Rohkem informatsiooni ürituste kohta leiate te järgmisest Kristiine Lehest 19. novembril 2010.

Kõige parem hoov


Tunnustusauhinna “Hoovid korda” preemiasaajate väljaselgitamise ajutine komisjon otsustas preemiaraha 150 000 krooni jagada nelja korteriühistu vahel: KÜ-d Kuldnoka 18 tunnustati preemiaga summas 55 000 krooni, KÜ-d Peterburi tee 22 preemiaga summas 55 000 krooni, KÜ-d Kunderi 30 preemiaga summas 30 000 krooni ja ergutuspreemia 10 000 krooni määrati KÜ-le Paldiski mnt 51.

Komisjoni esimehe, abilinnapea Deniss Boroditši sõnul pidas komisjon vajalikuks tunnistada preemia vääriliseks nelja korteriühistu tööd. „Esimest ja teist kohta jagavad kaks korteriühistut
– Kuldnoka 18 korteriühistu ning Peterburi tee 22 korteriühistu,“ ütles Boroditš. Kristiine linnaosas asuv KÜ Kuldnoka 18 eristus teistest parkla rajamise käigus tähelepanu pööramisega kõrghaljastuse säilitamise nõuetele. Asjatundliku projekti järgi rajatud parkimisplatsile annab
lisaväärtust ka erinevat värvi sillutise ja murukivide kasutamine.
Lisaks otsustati Kristiine linnaosas ära märkida korteriühistu Paldiski mnt 51, kus tõsteti esile oskust heakorrastada hoov väga kitsastes ja minimalistlikes tingimustes. Lastele on rajatud meeleolukas mängunurk, parkimine on lahendatud ning kõnniteed sillutatud.