Friday, June 3, 2011

Toomas Kookla pälvis teenetemärgi

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja linnapea Edgar Savisaar andsid Tallinna päeval
15. mail raekojas Aukodanike Kogu pidulikul istungil vastsetele aukodanikele üle vapimärgi ja
teenetemärgid.

Tallinna teenetemärk antakse Tallinnale osutatud eriliste teenete eest. Sel aastal tunnustati teiste 16 silmapaistva isiku hulgas linnaasutuse Kristiine Sport direktorit Toomas Kooklat kauaaegse kohusetundliku töö eest asutuse juhtimisel ja arendamisel.
Tallinna teenetemärke on antud alates 1995. aastast, seni on teenetemärgiga tunnustatud 178 isikut. Lisainfo: http://www.tallinn.ee/aukodanikud.
Toomas Kookla on olnud kauaaegne Tallinna Spordiveteranide Koondise juht ja aktiivne liige. Selle aasta 5. jaanuaril tähistas Kristiine spordihall oma 20. aastapäeva. Kogu selle aja on Kristiine spordihalli juhiks olnud Toomas Kookla.

Kaunis kevadkontsert soojendas hinge

28. aprillil toimus Kaarli kirikus Kristiine linnaosas resideeriva helilooja Piret Rips-Laulu autorikontsert.

Autorikontserdi kavasse oli helilooja valinud nii vaimulikku kui ka ilmalikku kooriloomingut.
Esiettekandele tuli uudisteos „Läämi kaemi!“, selles teoses on kasutatud Kristiine linnaosa tänavanimesid sisaldavaid eesti poeetide luuletusi. „Läämi kaemi!“ on tsükliline kooriteos lastekoorile, meeskoorile ja solistile. Osa sellest tsüklist on võrukeelne, kuna heliloojal on maakodu Võrumaal
ja talle on sealne keelekeskkond eriti hingelähedane.
Piret Rips-Laulu loomingut esitasid ETV koorid Lii Leitmaa juhatusel ja Eesti Rahvusmeeskoor
Veronika Portsmuthi juhatusel.

Vokaalsolistid olid Kaisa Padur, Mirjam Mesak ja Arete Teemets. Lisaks neile esinesid keelpillikvartett Prezioso, oboemängija Riivo Kallasmaa ning klaveril helilooja ise.
Kontserdist tegi otseülekande ka Klassikaraadio http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1217493
Kontserdi pildid leiad fotogaleriist: http://www.tallinn.ee/kristiine/galerii_puu?g=2080!

Jalutuskäigud Löwenruh pargis ja loodusõpperajal

Löwenruh’ park on Tallinnas Kristiine linnaosas Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas asuv ala.
Põhipargi ja seda ümbritseva ala pindala on kokku umbes 9 hektarit. Pargis on säilinud kivisild, lõviskulptuur, jääkelder ja tallihoone. Pargis asub 14 vaatluspunktiga õpperada, mis tutvustab loodust ja ajalugu. Sissepääsu juures on skulptor Tauno Kangro poolt restaureeritud lõvikuju. 2004. aastal teostati tiigi puhastus- ja süvendustööd. 4. septembril 2008 avati pargis keskaegset kindlust meenutav kogupere mänguväljak.

Kutsume kõiki huvilisi tutvuma Löwenruh pargi ajalooga. Saame teada, millised taimed pargis kasvavad ja mis linnud seal elavad.
Kogunemine lõviskulptuuri juures, üritus on TASUTA.

K 08.06.2011 kell 18. 00.
K 15.06.2011 kell 18.00.
K 29.06.2011 kell 18.00.
Giidiks on Martin Suuroja.

Ametnikud kohtusid Kristiine elanikega

On palju küsimusi, mida tahaks küsida? Küsimustele vastab linnaosa vanem Mihhail Korb.


Heaks traditsiooniks on saanud Kristiines kogukonna kohtumised, kus linnaosa elanikud koos linnavalitsuse ametnikega arutavad linnaosa arenguplaane ja jagavad rõõme-muresid.

Selle aasta esimene kokkusaamine toimus kolmapäeval 25. mail Seebi tänava kvartalis, kus leidis aset ka vestlusring piknikuga. Ajaloolane Robert Nerman tutvustas Kristiine ajalooraamatut.
Üritusel osalesid: Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb, Riigikogu liikmed Lauri Laasi ja Deniss Boroditš, Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu, Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Relo Ligi, Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Monica Rand jne.
Kevadise meeleolu lõi laulja Sergei Maasin.
Rohkem pilte näete galeriist: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kohtumine-Kristiine-elanikega


Järgmine samasugune üritus toimub 8. juunil kell 18.00 Räägu pargis, mis asub aadressil Nõmme tee 52.
Esinejaks on Jüri Homenja.

Kui rikkad ei taha nutta

Miks me tormame appi Kreeka ja Portugali rikastele ametnikele ning laristajatest pankuritele, kuid unustame oma pensionärid ja töötud? Liiga agar Eesti maine eest hoolitsemine Euroopa Liidus võib meile karuteene teha.

Deniss Boroditš
Riigikogu liige,
Keskerakonna fraktsioon

Vaadates, kuidas valitsus kaitseb tuliselt vajadust kanda 150 miljonit eurot Euroopa Stabilisatsioonifondi, et aidata pankrotiäärel seisvaid EL riike, jõuan järeldusele, et keegi tahab näida suurema katoliiklasena kui paavst ise. Antud kontekstis aga – suurema eurooplasena kui vana Euroopa riikide elanikud.
Muidugi on kurb, et Kreeka, Portugali ja teiste pankroti äärel riikide valitsused ja juhid ei suutnud õigeaegselt kriisi tingimustes kohaneda ja musta stsenaariumi ette näha. Halb on ka see, et finantsreguleerimise mehhanism ELis on niivõrd puudulik, et lubab üpris frivoolselt kulutada eelarveraha. Mõne riigi ametnikel on kadestusväärsed palgatingimused. Näiteks Austrias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja Küprosel saavad riigiasutuste töötajad mitte ainult 12 või 13, vaid 14-16 kuupalka aastas! Lisatasud ja soodustused pealekauba.
Meil jääb ainult kadestada, et nad suutsid nii kõrge palgataseme saavutada. Kuid elama peab vastavalt sissetulekule. Kui eelarve ei luba, tuleb oma isu vähendada.
Ma ei taha nende maade elanikke õpetada, kuidas ja kui palju oma ametnikele maksta, kuid statistika näitab, et Portugalis on keskmine palk 2,5 korda, Kreekas aga 2,2 korda kõrgem kui meie keskmine palk.
Olgu, meie oleme Euroopa kontekstis vaene riik. Näiteks Soome - mitte ainult Euroopa, vaid ka maailma üks eesrindlikum riik, kes on teenitult tuntud kui vahendajariik rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Nad on alati aidanud Aafrika ja muid vaeseid riike.
Pärast taasiseseisvumist aitasid soomlased ka meid. Kuid kui päevakorrale tõusis rikaste Euroopa riikide aitamise küsimus, katkes isegi rahuliku ja rikka eluga harjunud soomlaste kannatus.
Esimest korda pälvisid Soome parlamendivalimised kogu Euroopa tähelepanu, kuna siiani marginaalseks ja populistlikuks peetud partei Põlissoomlased saavutas ootamatult valimistel
liidripositsiooni ja suurendas oma esindatust parlamendis 5-lt 39 kohani.
Sellele parteile võib kleepida ükskõik milliseid silte külge, kuid fakt jääb faktiks: protest rikaste, kuid peaaegu laostunud riikide toetamise vastu EL poolt liitis soomlased ja kallutas eelistuste vaekausi euroskeptitsismi poole. Peateemaks Soome valimiseelses kampaanias oli Portugali, Kreeka jms riikide
toetamine. Just see eristab nende valimiskampaaniat meie kampaaniatest, kus eluliste probleemide, sh euroalas kujunenud olukorra arutamine asendati valijate hirmutamisega kunstlikult üles paisutatud skandaalidega. Soome valimistulemused sundisid lõpuks sellele probleemile tähelepanu pöörama ka
meie ajakirjandust.
Kaine mõistus ütleb, et enne kui tormata appi neile, kes on harjunud jõuka eluga, tuleb anda oma elanikele võimalus elujärge parandada. 150 miljonit eurot hakkab Eesti maksma 2013. aasta juulist: 30 miljonit eurot iga aasta 5 aasta jooksul. Sellest summast piisaks, et tõsta 1/3 võrra pensionit meie 300 000 pensionäril (praegune keskmine pension 304,18 €). Kui mitte kolmandiku, siis vähemalt viiendiku võrra. Siis jätkuks raha ka õpetajate palkadeks, õiglasemaks töötute abistamise süsteemiks ning uute
töökohtade loomiseks.
Just see oleks õiglane oma elanike suhtes.

Kust läheb mõistlikkuse piir?

Juba pikka aega oleme arutlenud liialt kõrge elektrihinna teemal, mis rõhub meie inimesi, muutes keerulisemaks nende igapäevase toimetuleku. Tundub aga, et Ansipi juhitav koalitsioon ei näe selles keerulises olukorras, kus pere eelarvest kulub suurem osa elektrile, midagi ebatavalist.

Lauri Laasi
Riigikogu liige

Pidev elektrihinna tõus on juba rutiinne argipäev – hindadega oleme ammu Euroopas, aga kuidas on inimeste toimetulekuga? Sellise suhtumisega ei saa aga kuidagi leppida, peame kutsuma valitsust üles aru pähe võtma ja vaatama tõsiselt läbi elektrimaksude osa ning hoidma kontrolli all võrgutasusid, sest elektrihinna tõusule järgneb paratamatult ka teiste hindade tõus.
Just seetõttu esitasin koos kolleeg Rainer Vakraga pöördumise riigikontrollile, kus palume esimesel võimalusel analüüsida Eesti Energia tegevust elektrihinna kujundamisel ja seda just ettevõtte välisinvesteeringute taustal.
Nimelt on muret tekitav Eesti Energia liiga julge ja esmapilgul arulage käitumine maksumaksjalt kogutud rahaga. Täna pole aimugi, milline on meie kui elektritarbijate osa neis välisinvesteeringutes.
Siit tekivad erinevad küsimused: kui kaua suudab kohalik maksumaksja kinni maksta ühe nõrga nõukogu ja kavala tegevjuhtkonnaga monopoolse ettevõtte ambitsioonid?
Mis on Sandor Liive ja Juhan Partsi tegelik eesmärk üleinvesteerimisel (näiteks ülikallid elektri kauglugejad, millest tarbijal pole ei sooja ega külma, küll aga hüppab ilmselt rõõmust
nende süda, kes antud vidinaid Eesti Energiale tarnivad)? Tekib õigustatud küsimus, kust läheb investeerimisel mõistlikkuse piir?
Riigikontrollile pole võimalik ette kirjutada, mida, millal ja kuidas auditeerida, seega ongi mainitud
pöördumine eelkõige selleks, et juhtida tähelepanu ülimalt olulisele probleemile. Lootust objektiivsele
lähenemisele annab see, et siiani on riigikontrollil olnud piisavalt julgust näpuga näidata probleemidele, mis vajavad kiiret reageerimist. Nimelt on riigikontrolör ka Riigikogus esinedes
tõstatanud elektrienergiaga seotud probleeme, milleks on 2013. aastal elektrituru avanemisega kaasnev ja ebapiisav elektrienergia arengukava kuni aastani 2018.
Valitsus on end vastutusest taandanud nii-öelda sõltumatu regulaatori selja taha pugedes, kuid teame ju
hästi, et majandusministeeriumile alluvast Konkurentsiametist ei ole seni asja olnud monopolide ohjeldamisel.
Paaril korral on monopoli hinnataotluse peale šõu tegemise eesmärgil nina kirtsutatud, aga hiljem on ikka kulpi löödud ja hinnatõusutaotlusele kahel käel alla kirjutatud. Samas on Juhan Parts välja öelnud väga õige mõtte, et elektri hinna langetamine on oluline inflatsiooni ohjeldamiseks, kuna kõik muud hinnad on suuresti seotud ka elektri hinnaga. Üldise hinnatõusu leevendamiseks on ka tema hinnangul
oluline langetada elektri hinda – kui valdkonda kureeriv isik arvab nii, siis jääb oodata vaid sõnadele järgnevaid tegusid reaalsete valitsuse otsuste näol.
Ma ei tea, kas tasub loota, et valitsus lähiajal mõistab, kui raskesse olukorda nad tegelikult Eesti inimesed elektri hinna ja sellest tuleneva üldise hinnatõusuga panevad?

Suvi rõõmustab kõiki

Täna on suve esimese kuu kolmas päev. Ees seisab puhkuste aeg. Koolides algab vaheaeg. Kauaoodatud, kuid ühtlasi ka ohtlik. Ei ole tähtis, kas linnast kaugel, vanaemade-vanaisade juures taludes, suvelaagrites või linnas.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Mis on suvi lapse jaoks? Suvi on vabadus, eelkõige vanemate poolt seatud reeglitest. Suvel on lapsele
lubatud see, mis talvel keelatud oli. Suvel elavad lapsed pigem nii, nagu nemad tahavad, mitte nii nagu õpetajad või vanemad sooviks. Suvel on lastel rohkem vaba aega. Ei pea iga päev tegema kodutööd ning juba hommikul hakkavad lapsed otsima endale tegevust. Suvine vabadus on praktiliselt piiritu.
Lastest võib aru saada: kogu talv elavad nad suve, päikse ja koolivaheaja ootuses. Kuid milliseks see
koolivaheaeg meie laste jaoks kujuneb, sõltub vanematest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks võiksid
vanemad oma laste suve planeerida.
Niisiis millega võiks laps tegeleda need paar-kolm kuud, kui vanemad on tööl, aga koolis käima ei pea?
Kristiine lastele pakutakse päris palju vaba aja veetmise võimalusi. Eelkõige meil vedas, et just meie rajoonis asub Eesti suurim huvikeskus Kullo. Siin (http://kullo.ee/) võib igaüks, isegi väga nõudlik inimene, leida endale midagi meelepärast.
Lisaks sellele töötab Kristiines kaks noortekeskust: üks praktiliselt kesklinnas Sõpruse pst 4a (http://www.taninfo.ee/kristiine), teine aga Järvel Alajaama 1 (http://www.taninfo.ee/jarve). Kogenud noorsootööspetsialistid aitavad kindlasti leida midagi, mis pakuks noorele huvi.
Samuti Kristiines Forelli tn 12 asub suurepärane spordisaal Kirstiine Sport, kuhu on oodatud kõik
spordisõbrad sõltumata nende vanusest.
Täpsema info leiad kodulehelt: http://www.kristiinesport.ee/.
Kes eelistavad aktiivset puhkust, võivad külastada Kristiines asuvaid staadione Kotka ja A. Le Coq Arena, Audentese basseini jne.
Kui ei ole võimalust küsida abi professionaalsetelt vaba aja ja puhkuse korraldajatelt, võib sportida
ja mängida vabas õhus. Meil on suurepäraseid mänguväljakuid nii kõige pisematele kui ka juba
vanematele lastele. Sealhulgas suur mängu- ja spordiplats kogu perele Löwenruh pargi tiigi ääres.
Löwenruh´s toimub laupäeval, 11. juunil kell 12-16 Veneetsia karneval, kuhu olete kõik oodatud. Üritus
tõotab tulla väga huvitav. Ürituse üksikasjadest võib lugeda Kristiine lehe juuni numbrist. Siin räägime
teile hea meelega ka teistest toredatest vaba aja veetmise võimalustest suvel ja just meie rajooni elanike jaoks korraldatavatest ekskursioonidest.
Ning kuna Kristiine keskus on Kesklinna vahetus läheduses, siis võib külastada ka kõiki teisi pealinna
üritusi.
2011. aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn, mida võib lugeda Eesti ajaloo üheks tähtsamaks kultuurisündmuseks. Selleks, et saada ülevaade kõikidest Euroopa kultuuripealinna korraldatud
sündmustest, on loodud Eesti Instituudiga koostöös Kultuurikalender, mida peale eesti keele saab lugeda inglise, vene, saksa, soome, rootsi ja prantsuse keeles.
Kuna kultuuriürituste programm pidevalt täieneb, tasub jätta meelde selle lehekülje aadress: http://www.tallinn2011.ee/kultuurikalender.
Teistest Tallinna üritustest võib lugeda leheküljelt „Kuhu minna”: http://kuhuminna.tallinn.ee/osearch.php.
Lõpetuseks tahaks panna teile südamele: kallid koolilaste vanemad, olge väga tähelepanelikud oma lastega! Pange tähele, mis Teie last huvitab ning mis on tema jaoks tähtis. Võibolla just see, mis on lapsele huvitav suvel, sisustab tema aega ka talvel.
Ärge unustage, mida vähem on lapsel sisustamata aega, mida huvitavam ja sündmusterikkam on tema
elu, seda rahulikum on teie elu.
Head suve kõigile!

Veneetsia karneval Tallinnas

Tõeline Veneetsia.

Lustlik ja koloriitne karneval Veneetsiat meenutavas Löwenruh pargis, mis kutsub kõiki osalema kostüümides ja maskides – viimaseid saab meisterdada kohapeal õpitubades.

Veneetsiat meenutavas Löwenruh pargis toimub lustlik ja koloriitne karneval, kus esinevad erinevad tantsu- ja lauluansamblid, kõlab Veneetsia muusika, toimuvad konkursid ning kirevate kostüümidega rõõmustab silma maskide defilee. Kogupereüritus kutsub kõiki osalema kostüümides ja maskides
– viimaseid saab meisterdada ka kohapeal õpitubades. Uudistamiseks on väljas keskaegsed relvad ja näited tollasest moest, fotonäitus ning autori- ja karnevalimaskide näitus, linastub dokumentaalfilm „Võlukunsti palged“ Veneetsia karnevalist. Veneetsia on Tallinna sõpruslinn ning Tallinna Veneetsia
karneval on veel üks niit, mis seob kaht merelinna.
Üritus toimub laupäeval 11.06.2011 kell 12.00-16.00.

Kristiine turu juhtkonnas toimunud muutus toob turule uue hingamise

Kristiine turu kevadlaadal panid päeva rõõmsale meeleolule toreda punkti lõbusad klounid.
 
Värskelt toimunud muudatused Kristiine turu juhtkonnas toovad uusi ideid ka Tallinna ühele noorimale turule.

„Suurima muudatusena loome Kristiine turule eheda ja eestimaise talukauba tarvis oma tänava, kus just Eesti talunikud saavad oma kaupa pakkuda“, – räägib uus juhataja Margus Tamm. – „Kristiine turule
hakkab kindlasti jõudma väiketööstuste ja talude toodang, mida suurte kaubanduskeskuste lettidelt ei leia. Kristiine turul võib leida näiteks klassikalist talutoodangut nagu talupiim, taluvõi, käsitsi valmistatud kohupiim ja juust. Esindatud on ka taludes toodetud lihatooted ja kohapeal valmistatud hakkliha. Kõike seda saab turule kohaselt osta ka lahtise kaalukaubana.
Kokkulepped on olemas ka väiketalude kauba turustamiseks, kes toodavad erinevaid maitseaineid, maitsestatud mett, kuivatatud ja külmutatud marju. Nende jaoks on turul olemas operaatorid, kes võtavad väikekaupmeeste kauba müüki ilma, et tootja peaks ise omama müügikohta. Soovime ka suuremate talude kohta info eraldi välja tuua klaasvitriinidel, et ostjad teaksid, millised talud on meie turul esindatud.“
Marguse sõnul on Kristiine turul planeeritud ka rida meelelahutuslikke üritusi. Nii toimus juba 14. mail üritus „Kristiine turu kevadlaat“, kesksuvel on plaanis korraldada üritus „Hapukurgihooaeg Kristiines“, augustis – „Arbuusipäev Kristiines“, sügisel – „Pagaripäev Kristiines“ jne.
Üritustele kutsutakse tootjaid ja käsitöömeistreid üle kogu Eesti. „Loodame, et ees saab olema lõbus, maitsev ja huvitav aeg“, lisas Tamm.

Kristiine linnaosa elanik, ära jäta vargale võimalust !

Tubli Kristiine elanik, Sinul on tähtis roll meie linnaosa turvalisuse tagamisel. Koostööd tehes tagame turvalisema elukeskkonna.


Rasmus Raide
SKA politsei-ja piirivalvekolledži kadett


Esko Vaatmann
SKA politsei-ja piirivalvekolledži kadett

Kevade ja soojade ilmade saabumisel hakkavad eramajade omanikud korrastama oma hoove ja eramuid, tuues selleks puhuks välja kõik oma aiatöövahendid ja –tarbed alates rehadest ja lõpetades
muruniidukitega. Politsei jaoks tähendab see aga sageli seda, et rohkem hakkab teateid tulema varguste kohta, mis on toime pandud eramajade hoovidest.
Kuna kodu on iga inimese jaoks tema kindlus, siis ei mõeldagi selle peale, et mööda tänavaid hulkuvad „vargapoisid“ otsivad lihtsalt „saaki“, milleks on järelevalveta jäetud muruniiduk või mõni muu tööriist, aga ka iga teine ese, mida hiljem realiseerida saab.
Samuti unustatakse tihti lahti oma maja aknad, eeldades jällegi, et ega hoovi ei julge keegi tulla, jäetakse lahti uksed ajaks, mil ise näiteks toimetatakse tagahoovis ja sel ajal on vargad väga kiired tegutsema ilma, et Teie midagi märkaks.
Kui viibite pikemalt kodust ära, paluge oma häid sõpru, naabreid tühjendada postkasti, sest ajalehed postkastis annavad pahatahtlikele kohe märku Teie äraolekust. Varas aga ei soovi kohtuda oma vara kaitsva elanikuga ja kasutab sellise võimaluse hea meelega ära.
Varavastaste kuritegude hulgas on suurimaks probleemiks vargused autodest, kuhu jäetakse/unustatakse väärtuslikke esemeid. Mõned aastad tagasi olid suures osas varguse objektiks automakid. Tänaseks varguse objektideks on esmakohal autodesse jäetud esemed nagu näiteks GPS seadmed, käekotid,
mobiiltelefonid, sülearvutid, fotoaparaadid jne.
Varguse ohvritelt kuuleb sageli ütlust „ma läksin ju kõigest mõneks minutiks ära“.
Autoklaasi purustamine, istmelt eseme haaramine ning saadud „saagiga“ kadumine võtab aega sekundeid. Seevastu aknaklaasi asendamine ning varastatud esemete leidmine võtab hulga rohkem väärtuslikku aega. Selle kõige vältimiseks tuleb kas asjad kaasa võtta või nähtavatelt kohtadelt ära panna.
Samas, kui peaksite varguse ohvriks langema, siis tuleb sellest kindlasti teavitada politsei lühinumbril 110 või pöörduda lähimasse politseijaoskonda.
Hoia oma varal silm peal!

Koostöös Kristiine Linnaosa Valitsusega viisid Sisekaitseakadeemia politsei-ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kadetid Rasmus Raide ja Esko Vaatmann maikuus läbi ennetusprojekti „Hoia oma vara“ Kristiine Linnaosas, mille eesmärgiks oli tuletada elanikele meelde, kuidas oma vara kaitsta, ning hoiatada võimalikest ohtudest. Loodame, et inimesed mõistavad politsei sõnumit ja teevad kõik endast oleneva, et vältida kuriteo ohvriks langemist. Kogemus on näidanud, et inimeste aktiivse tegevuse korral oma vara kaitsel on võimalik vähendada varguste arvu kuni poole võrra.

Lasteaedade kevadpidu Vabaõhumuuseumis



Kristiine lasteaedade lõpurühmade lapsed käisid neljapäeval, 19. mail Eesti Vabaõhumuuseumi Sassi-Jaani talu õuel traditsioonilisel Maisimmanil.

Ürituse korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös linnaosa lasteaedade liikumis- ja muusikakasvatajatega. Maisimmanil said lapsed koos kasvatajate ja linnaosavanemaga laulda ja tantsida eesti rahvaviiside saatel ning süüa omavalmistatud eesti rahvustoite.
Kristiine linnaosa vanema Mihhail Korbi sõnul on Maisimman terve aasta jooksul toimunud üritustesarja viimane ettevõtmine, kus osalevad kõikide Kristiine linnaosa lasteaedade «abituriendid».
Sel aastal osales Maisimmanil 294 last ja 37 pedagoogi.
Muusikaga rõõmustas rahvamuusikaansambel Piibarid Toivo Luhatsi juhendamisel.
Kõik ürituse fotod leiad galeriist: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Maisimman-2011.

Poolsada kevadmaali erivajadustega lastelt


Tallinna I Internaatkooli 2M klassi õpilane valmistab ette kunstiprojekti loovtööd.


teemal „oma käega“.26. mail asusid erikoolide kunstihuvilised õpilased Viikingite külas Harjumaal maalima Pirita jõe kaunist ümbrust. Loodavad poolsada kevadmaali jäävad järgmisel õppeaastal rõõmustama ka teisi õpilasi, kui näitus valminud töödest rändab ringi Eestimaa koolides.

Silvia Paluveer
projektijuht, kunstiõpetaja Tallinna I Internaatkoolis


Juba viiendat aastat on kunstiprojekt „Valgele valgega ehk värviliselt“ julgustanud erivajadustega lapsi oma mõtteid ja tundeelu väljendama ning teistega jagama. Lisaks ühisele loodusemaalimisele meisterdasid kohalesõitnud noored kunstnikud eelnevalt loovtöö teemal „Oma käega“.
Loodusmaalidest ja loovtöödest panevad korraldajad kokku rändnäituse, mis kannab pealkirja „oma käe ja oma silmaga“.
Suur maalipäev lõppes traditsiooniliselt tublimate tunnustamise ning loomulikult õpilaste jaoks kõige meeldejäävamaga - tordisöömisega. Käesoleval aastal pakkus tort veelgi enam elevust, sest see oli valminud kohapeal, õpilaste endi fantaasiast ja kunstimeelest juhituna - oma käega tehtuna.
„Valgele valgega ehk värviliselt“ kunstipäevad ei inspireeri mitte ainult õpilasi vaid ka õpetajaid. Traditsiooniliselt on lisaks õpilaste töötubadele alati õpituba ka õpetajatele, kus nad saavad uusi teadmisi ja oskusi professionaalsetelt kunstnikelt või erinevate kunstivaldkondade esindajatelt. Käesoleval aastal oli õpetajatel võimalus õppida sulaklaasist pärlite valmistamise tehnikat.
Projektis osalesid tänavu Tallinna I Internaatkool, Lahmuse Kool, Vidruka Kool, Rakvere Lille Kool, Õismäe Kool, Päinurme Internaatkool, Vaeküla Kool, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool, Kiigemetsa Kool ja Valga Jaanikese Kool - kokku 105 õpilast ja õpetajat.
Projekti eestvedajaks on Tallinna I Internaatkool.
Projekti toetasid Tallinna Haridusamet, Haridus- ja Teadusministeerium ja mitmed eraettevõtted, nende hulgas OÜ Hallik („Hagar“), Dermoshop OÜ, AS Saku Õlletehas, Tallinna Külmhoone (“Premia”), Hambastuudio Kaubanduse OÜ, Emahool OÜ („Mothercare“) ja AS Tere.
Vaata ka http://valgelevalgega.blogspot.com/.

Toetustest

Soojusenergia hinnatõusu hüvitamine Tallinna vähekindlustatud peredele Kütteperioodi jaanuar - aprill 2011 eest
on õigus hüvitist saada leibkondadel, kes tarbivad korteri kütmiseks soojusenergiat kaugküttevõrgust ning kelle keskmine netosissetulek sel perioodil oli iga pereliikme kohta alla 249,88 euro kuus. Keskmise sissetuleku arvestamisel võetakse arvesse kõik isikud, kelle elukoht rahvastikuregistris
on kantud taotluses märgitud aadressile ja nende sissetulekud hüvitataval perioodil.
Hüvitise suuruseks on 0,45 eurot eluruumi pinna 1 m2 kohta kuus. Eluruumi pinna arvestuse aluseks on sotsiaalselt põhjendatud norm 18 m2 pereliikme kohta, sellele lisandub 15 m2 perekonna kohta. Eluruumis üksi elavate pensionäride normpinnaks võib arvestada kuni 51 m2.
Hüvitise saamiseks võib esitada avalduse sotsiaalhoolekande osakonnale kuni 31. juulini 2011. Koos avaldusega tuleb esitada korteri kommunaalkulude ühe kuu arve hüvitataval kütteperioodil ning vajadusel sissetulekut tõendavad dokumendid.

Meeldetuletus pensionäridele

Avaldus pensionilisa saamiseks tuleb esitada sünnipäevakuule eelneval või sünnipäevakuul, seega juunikuus sündinud pensionäridel tuleb avaldus esitada hiljemalt 30. juunil, juulikuus sündinud pensionäridel hiljemalt 31. juulil jne.
Pensionäridel, kelle sünnipäev on suvel ja kes suvekuudel ei viibi Tallinnas, palub sotsiaalhoolekande
osakond esitada avaldused juba varakult enne linnast lahkumist.

Meeldetuletus puudega laste vanematele

Ka käesoleval aastal on võimalik taotleda puudega lapse toetust. Toetus määratakse lapse vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale, kes rahvastikuregistri andmetel on Tallinna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari, elab rahvastikuregistri andmetel lapsega ühel aadressil ja lapsele ei ole määratud töövõimetuspensioni. Toetust määratakse üks kord kalendriaasta jooksul
arstliku ekspertiisi otsuse alusel. Toetuse suurus 2011. aastal on 76,70 eurot.

Teadmiseks esimese klassi lõpetanud laste vanematele

Vanematel, kes said 2010. aastal toetust seoses lapse esimesse klassi minekuga, ei ole vaja uuesti avaldust esitada. Toetuse teine osa makstakse välja juunikuu II poolel tingimusel, et toetuse taotleja ning laps on katkematult olnud Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis. Toetus määratakse
automaatselt eelmise aasta sügisel esitatud avalduse alusel.
Juhul, kui soovitakse makseandmeid muuta, siis tuleb selleks esitada avaldus hiljemalt 10. juuniks.

Toetuste avaldusi võetakse vastu Tulika 33b, I korrus, tuba 118 ja 119.
E 9.00 – 13.00 ja 14.00 – 18.00
T, N 9.00 – 13.00 ja 14.00 – 17.00
Täiendavat teavet saab tel 645 7133, 645 7131.

Lugeja küsib

Palun abi. Kolisin alles hiljuti Tallinna, elan nüüd Kristiines. Ei ole veel asjaga väga
kursis, kuidas ja mismoodi nende asjadega on! Mul on vaimse puudega täiskasvanud laps
ning sooviksin uurida, kuidas on puuetega inimeste toetustega ja teenustega? Palun ka
infot erivajadustega noorte kutseõppe võimaluste kohta. Loodan väga teie abi peale.

Vastab Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist Airi-Anu Mugur:
Tallinna linnas pakutavad toetused ja teenused puudega inimestele on mõeldud rahvastikuregistri järgi Tallinna linna elanikele.
1. Ühes kalendriaastas on puudega isikutel õigus taotleda omavalitsusest ühekordseid toetusi vastavalt kuludokumentidele:
1) toimetuleku tagamiseks kuni 64 eurot;
2) rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuse osaliseks hüvitamiseks kuni 96 eurot;
3) abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks kuni 128 eurot;
4) retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse osaliseks hüvitamiseks kuni 160 eurot;
5) teatripiletite maksumuse osaliseks hüvitamiseks kuni 32 eurot.
2. Transporditeenus puudega inimestele on mõeldud eelkõige liikumis-, nägemusja/või liitpuudega isikutele. Vaimupuudega klientide puhul tuleb läheneda kliendikeskselt ning hinnata mis põhjustel ei ole ta võimeline koos saatjaga ühistransporti kasutama.
3. Isikliku abistaja teenust vaimupuudega täiskasvanutele pakub MTÜ Tugiliisu (http://www.vaimukad.ee/). Teenuse eesmärgiks on tagada raske või sügava vaimupuudega isikute toimetulek erinevates eluetappides.
Täpsem info http://www.tallinn.ee/Isikliku-abistaja-teenus.
4. Puuetega Noorte Keskus JUKSi juures on arendus- ja töökeskus, täpsem info http://www.juks.ee/.
5. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on vaimupuudega noortel võimalik omandada kutseharidust erinevatel erialadel (nt abikoka eriala, puidupingitöölise eriala, koduteenindus, käsitöö, pagaritöö,
puidutöötlemine). Samuti toimuvad seal aasta aega kestvad kohanemiskursused toimetulekuõppe osas. Täpsem informatsioon http://www.astangu.ee/.
6. MTÜ Tugiliisu osutab lisaks veel igapäevaelu toetamise teenust. Teenust osutatakse kombinatsioonina juhtumikorraldusest ja päevakeskuses läbiviidatavatest huvitegevustest.
Tegevused on suunatud inimesele, kes on huvitatud tööle asumisest või töötab, kes on lõpetanud kooli või kellel on juba oma perekond, kes vajab toetust asjaajamistel vm. Täpsem info http://www.vaimukad.ee/.
7. Käo Keskuse Täiskasvanute Keskuses on täiskasvanud vaimupuudega kliendil
võimalik saada nii päevahoiuteenust, igapäevaelu toetamise teenust ning rehabilitatsiooniteenust.
Vajadusel on neid teenuseid võimalik saada ka kombineeritult.
Lisaks on koostöös Kopli Ametikooliga võimalik õppida kodumajanduse erialal. Rakendusrühmas on aga võimalik õppida töötaolisi tegevusi. Täpsem info http://www.kaokeskus.ee/.
8. Lisaks on kohalikul omavalitsusel võimalik määrata raske või sügava vaimupuudega isikule ka hooldaja, kelleks peab olema mittetöötav inimene. Hooldajale makstav tasu sõltub hooldatava puude raskusastmest.
• Raske puudega täisealise isiku hooldamise eest 15.40 eurot;
• Sügava puudega täisealise isiku hooldamise eest 25,60 eurot.

Heakorrast

Tondi kasarmute juures. 

Varese tänaval. 

Seebi tänaval asuvate garaažide juures.
Pikk ja raske talv on seljataga ning suvi koputab uksele. Ümberringi on palju rohelust, lilled õitsevad, linnud laulavad ja linnaosa muutub iga päevaga aina ilusamaks. Kuid kas ikka muutub? Peale lume sulamist algas Kristiine Linnaosa Valituse jaoks aktiivne kevadkoristushooaeg.

Jannu Kuusik
Linnaosa vanema asetäitja

Esimesed suurkoristused on linnaosas nüüdseks tehtud ning järjekordselt tuleb tunnistada tõsiasja, et aastast-aastasse on koristatava prügi kogused aina kasvanud ja igal aastal püstitatakse koristatava
rämpsu osas halvas mõttes uusi rekordeid.

Lõputu prügiteema

Ainuüksi selle laga kogus, mis lume alt välja sulas, ulatus kümnetesse tonnidesse. Uusi kohti, kuhu elanikud oma prügi maha on poetanud, tekib aina juurde nagu seeni pärast vihma. Koerte poolt tekitatud „miiniväljad“ katavad terveid haljasalasid jne. Suurtes kogustes rämpsu leidus eranditult kõikjal,
sh parkides ja haljasaladel, teepeenardel ning kraavides, kuhu elanikud mõtlematult oma prügi on loopinud alates prügikottidest kuni vanade telekate, külmkappide ja mööblini välja.
Ja kogu selle rämpsu koristamisega, mis meie kallid kaaskodanikud on tekitanud, peab siis linnaosavalitsus hakkama saama. Jah, me teeme seda, koristustööd käivad päevast-päeva edasi, kuigi selline tegevus meenutab järjest enam võitlust tuuleveskitega.
Kas prügi koristamine on aga ainult linnaosavalitsuse mure, kui elanikud ise oma linnaosa heakorrast ei hooli? Vaadates tänavatel vedeleva prügi koguseid, siis tundub küll, et ühiskond sellist reostamist ei tauni, reostatakse ise ja vaadatakse tuima näoga pealt, kui teised reostavad, sest mahavisatud prügist saab ju koheselt võõras mure.
Tuleb vaid helistada linnaosavalitsusse ning küll nad siis tulevad ja koristavad – see on ilmselt juba enamuse mõtteviis. Tundub, et inimesed teavad suurepäraselt oma kodanikuõigusi, kuid kodanikukohustused on vist küll juba ammu meelest läinud. Sellise probleemi juured peituvad sügaval ühiskonnas.
Senikaua, kui inimeste mõtteviis ei muutu, saamegi võidelda vaid tagajärgedega. Kuid kahjuks võib mingist hetkest alates selliste tagajärgedega võitlemine ka kohaliku omavalitsuse jaoks hakata üle jõu käima. Tegelikult läheb juba praegu suurem osa ressurssidest, mis on mõeldud heakorra jaoks, hoopis prügi koristamisele ehk siis tagajärgede likvideerimisele.

Vandaalid ei puhka

Lisaks tuleb kulutusi teha veel vandaalide poolt lõhutud ja soditud asjade parandamisele ning puhastamisele (näit pargipingid ja lastemänguväljakud).
Samasse kategooriasse liigitub ka varastamine. Varastatakse kõike, mis vähegi näppu jääb, eriti minev kaup on lilled, mida ei jõuagi enam nii kiiresti asemele istutada, kui neid eest ära varastatakse. Selliste inimeste teguviisi ja mõttemaailma ei ole võimalik mõista, ilmselt vajavad nad juba meditsiinilist laadi abi, sest tavamõistusega inimene selliseid asju korda ei saadaks. Elanikud võiksid mõelda sellele, et ressursse, mis kulutatakse prügi koristamisele ning heakorra tagamisele, saaks kasutada ka teisiti, kas või näiteks teeaukude lappimiseks või lastele mänguväljakute ehitamiseks. Kõik teavad ilmselt niigi,
et elame piiratud ressurssidega maailmas ning kõike korraga pole võimalik saada ja seetõttu tuleb teha valikuid.
Kui inimesed valivad reostamise, siis kuluvad ressursid reostuse likvideerimiseks ning pole eriti mõtet unistada muudest toredatest asjadest.

Kus me elame ja kes me oleme?

Tõenäoliselt on paljude linnakodanike jaoks selline mõiste nagu „kodu“ juba ammu devalveerunud. Siinkohal tuleks meenutada, et kodu ei ole ainult need neli seina, mis jäävad kinnise ukse taha. On olemas veel kodutee, -tänav, -kvartal, -linnaosa, -linn, -maakond, -riik jne. Seetõttu ongi mõistetamatu, et kui enamus inimesi oma kodus rämpsu maha ei loobi, siis miks nad teevad seda tänaval? Ilmselt
on kusagil kasvatuses ja isiksuse kujunemises tekkinud mingid suuremat sorti puudujäägid. Enamasti saadakse ju siiski aru, et mis on lubatud ja mis mitte, kuid see, et ka prügi mahaloopimine on samuti karistatav väärtegu, pole vist paljudele siiski kohale jõudnud.
Heaks näiteks linnaosa elanike hoolimatusest oma linnaosa suhtes on ka koristustalgud, mida linnaosavalitsus kevadeti korraldab. Talgutest osavõtt on alati kesine olnud ning imet ei juhtunud ka sellel aastal, sest talgutest võtsid osa vaid üksikud vabatahtlikud.
Head linnaosa elanikud, sellega näitate üles oma suhtumist, kui palju teile oma kodulinnaosa siis tegelikult ka korda läheb. Edasised kommentaarid on siinkohal liigsed.

Lehevedu

Teema lõpetuseks tuleb rääkida veel ka lehtede veost, mida linnaosavalitsus kevadeti korraldab. Igal kevadel on linnaosavalitsus tasuta ära vedanud puulehti, mida elanikud on oma aedades kokku riisunud. Vaatamata sellele, et talvine lumekoristus tühjendas linnaosa eelarvet juba niigi üsnagi olulisel
määral, otsustati ka sellel kevadel lehevedu siiski korraldada, sest paljud elanikud olid oma lehekotid juba sügisel aegsasti valmis pannud. Probleem on aga selles, et suur osa inimesi ei taha aru saada, et leheveo all mõeldakse siiski ainult puudelt langenud lehtede tasuta äraviimist ja ei midagi muud.
Elanikud, kes sellest aru ei saa, topivad oma lehekottidesse ka igasugu muud majapidamises tekkinud rämpsu, alates plastikpakendi-test kuni vanade mikrolaineahjudeni välja. Elanikelt kokkukorjatud puulehed peaksid jõudma kompostimisse, kuna aga paljud prügikotid sisaldasid ka kõike muud
(ca. pool kokkukorjatud nn lehekottidest), mis kompostimiseks ei kõlba, siis pidi linnaosavalit-sus maksma lisaks lehtede äraveo eest ka täiendavalt prügi ladestamistasu ja see summa ei olnud mitte väike. Nii, et järjekordne näide elanike suhtumisest, kus oma mõtlematusest tekitatakse linnaosavalitsusele lisakulusid, mida tegelikult saaks kasutada hoopis parematel eesmärkidel.
Seetõttu on järgmise aasta lehevedu tõsise küsimärgi all. Kui see toimubki, siis kindlasti enam mitte samadel tingimustel kui seni.

Kas on veel lootust?

Loodetavasti andis see artikkel ehk mõnelegi kodanikule veidi mõtlemisainet. Valikud on teie, kas kulutame kogu ressursi prügikoristamisele või reostame vähem ja saame selle raha eest ka midagi enamat korda saata.
Mida rohkem kulub raha prügikoristusele, seda vähem jääb alles muudeks avalikeks hüvedeks. On väike lootus, et ehk on tulevik siiski veidi helgem, sest nii uskumatu, kui see ka pole, on lapsed nendes asjades täiskasvanutest palju targemad. Tänapäeva haridussüsteemis on õnneks ka keskkonnale
mõeldud ning lapsed teavad juba üsnagi hästi, milline käitumine on õige ja milline mitte. Seega, head täiskasvanud, kui teil endil mõistusest puudu tuleb, siis küsige lastelt nõu. Artikkel sai lõppkokkuvõttes küll üsna pessimistlik, kuid selleks on ka põhjust enam kui küll. Võrreldes teiste riikidega ei ole meie heakord veel kõige hullem, on paremaid ja halvemaid ning meie oleme oma heakorra osas keskmisel tasemel. See ei tähenda aga, et me ei võiks sinna paremate hulka püüelda, kui ühiskond veidi rohkem
meid ümbritsevast keskkonnast hooliks.
Kui me aga oma suhtumist ei muuda, siis vaadake seda, mis toimub apolis, kui ka see mõtlema ei pane,
siis ei olegi vist enam midagi teha...