Friday, August 17, 2012

Lõimumisprojekt "Sõbrake" süvendas sõprust


Õpilased meisterdavad sajajalgset-
et sajajalgne saaks liikuda,
 tuleb astuda õiget jalga ühes rütmis
 Lõimumisprojekt “Sõbrake” toimus 2011 aasta sügisest (novembrist) kuni 2012 aasta kevadeni (maini) kolme kooli: Tallinna Tondi Põhikooli, Tallinna Õismäe Kooli ja Kohtla Järve Ühisgümnaasiumi huvijuhtide pool organiseeritud ühistegevuses ja selles projektis osales kokku 30 õpilast ning 10 õpetajat.

Läbi projekti tegevuste õppisid kolme kooli õpilased ja õpetajad üksteist tundma, said sõpradeks ning rikastus ka nende suhtluskeel, vene keelt kõnelevad õpilased said võimaluse eesti keelses keskkonnas suhelda eesti keeles ja meie õpilased said võimaluse õppida vene keelt läbi aktiivse suhtlemise ja ühistegemise.
Kuna ühistegevused kolme kooli: Tallinna Tondi Põhikooli, Õismäe Kooli ja Kohtla Järve Ühisgümnaasiumi vahel kestsid sügisest kevadeni ja lõppesid ühiste laulumängude -ja teatrifestivaliga Tallinnas Tondi Põhikoolis ja Õismäe Koolis siis tekkis kõigil osalejatel läbi sõpruse ühine soov jätkata ja lõimuda veelgi rohkem läbi ühistegevuste (laagrid, teatrifestivalid, töötoad, matkad, ekskursioonid, erinevad kultuuridevahelised rahvakalendritähtpäevade tähistamine jms), et rikastuda läbi erinevate kultuuride ja keele.
Eriti õpetlik oli tegevusaasta Kohtla Järve Ühisgümnaasiumi õpilastele, kes teadsid erivajadustega õpilastest ja nende maailmast vähe ning tekkis soov jagada, abistada , hoolida, arvestada endast nõrgemaga ja ühiselt tegutseda läbi spordi, muusika ja käsitöötubade tegevuste kaudu.
Kõigi kolme kooli õpetajad rikastusid läbi uute kogemuste ja tegevuste, mida kindlasti sooviti jätkata üheskoos, et kogeda taas ühes tegemise rõõme ja tugevdada sõprussidemeid kolme kooli vahel.
Lõimumisprojektid on tänases õpikeskkonnas end õigustanud ning õpilastele ning nende õpetajatele igati vajalikud- leiduks vaid häid ja algatusvõimelisi projektide eestvedajaid!

Maire Paluveer
Tondi Põhikooli huvijuht

Uus hooaeg Kristiine noortekeskuses

Kristiine noortekeskuses on algamas uus hooaeg, mis toob kaasa hulgaliselt põnevaid tegevusi ja värvikaid hetki. Oleme avatud kõikidele 7-26- aastastele noortele, et pakkuda mitmekülgseid võimalusi vaba aja veetmiseks ja arendavaks tegevuseks.


Meie hubane keskkond loob võimaluse meeldivaks ajaveetmiseks sõpradega või uute eakaaslaste tundmaõppimiseks. Keskuses on palju kaasahaaravaid lauamänge, saab mängida piljardit, playstation 2, lauatennist ja -jalgpalli. Lisaks nimetatud võimalustele toimuvad igakuiselt mitmed maailmapilti laiendavad ja arendavad tegevused.
Alates septembrist alustame taas igal kolmapäeval populaarse meisterdamisringiga „Käsi ei väsi“ ning kord kuus toimuvad vestlusringid „Maailm täis võimalusi“ ja „Näita, et hoolid“. Esimeses jagame uusi teadmisi elukutsevaliku ja õpingutega seotud teemadel ning teises leiame vastuseid seksuaalsusega seonduvatele küsimustele. Kavas on ka mitmeid meelelahutuslikke korduvtegevusi. Kirjeldatud ja ka kõikide teiste korduvtegevuste kohta on võimalik saada lisainfot Kristiine noortekeskuse kodulehelt.
Lisaks leiab pidevalt aset erinevaid üritusi ja ühekordseid tegevusi, mis ilmestavad noortekeskuse igapäevaelu ja muudavad siin veedetud hetked meeldejäävaks. Näiteks on võimalus osaleda piljardivõistlustel, poiste- ja tüdrukuteõhtutel, erinevatel turniiridel, kohtumistel huvitavate persoonidega ja paljudel teistel üritustel. Meie tegevustes osalemine on enamasti tasuta ja ilma eelregistreerimiseta. Loomulikult saab keskuses ka niisama aega veeta või vajadusel koolitöid teha. Ootame kõiki noori uudistama ja noortekeskuse võimalustega tutvuma!
Kristiine noortekeskus asub Kristiine kaubanduskeskusest üle tee ja on avatud E-R 14.00 - 20.00.
Lisainfo:
Kristiine noortekeskus
Sõpruse pst. 4a
kristiine@taninfo.ee
tel: 656 6802 või 5556 7783
www.taninfo.ee/kristiine

Kristiine Sotsiaalkeskuse uudised

K 5. sept 15.00 Piiblitund, pastor Helari Puu
T 11. sept 12.00 Vestlusring “Mis uudist”, Olga Kenk
T 11. sept 15.00 Vaegkuuljate infotund, Uno Taimla
N 13. sept 14.00 Vabadusvõitlejate koosolek, Gunnar Vompas
N 13. sept 14.30 Väärikate Meeste Klubi avakoosolek, Holger Oidjärv
K 19. sept 14.00 Tulge tantsima – tantsime end terveks! Ann Alas
R 21. sept 13.00 Kirjanduslõuna autori loominguga, Õie Hirvesaar
E 24. sept 12.00 Klubi “Ristik” - ristsõnahuvilistele
T 25. sept 13.30 "Aktiivsete tööotsijate klubi“ avamine
K 26. sept 14.00 Laulame koos vanu populaarseid laule, Eda Neider
N 27. sept 10.00 Väljasõit „Sügispäev Tallinna lähistel“ eelregistreerimisega, tasuline
N 27. sept 13.00 Infotund eakatele skautidele
iga 13.00 esmaspäev tööotsijate laulu-ja lustiselts

Päikselist sügist!

Kristiine Sotsiaalkeskuses on alates 14. augustist hooaeg avatud tugiteenustele. Pakume Kristiine elanikele soodushindadega individuaalsetest vajadustest lähtuvaid, kvaliteetseid, toimetulekut toetavaid tugiteenuseid. Teenusele pääsemiseks palume end eelregistreerida:

Maniküür-pediküür, registreerimine tel 651 2703
Kosmeetik, ripsmete ja kulmude värvimine, registreerimine tel 651 2703
Vererõhu mõõtmine, registreerimine tel 651 2703
Juuksur (tööpäevadel 9.00-13.00), registreerimine tel 651 2702
Massaaž, registreerimine tel 651 2702



Kristiine Sotsiaalkeskuse huviringid alustavad oma hooaega septembris.
Uusi liikmeid ootavad: tantsuringid - seeniortants, rahvatants ja line-tants; võimlemine ja eesti keele õpe.
Info ja registreerimine tel 651 2702 või tulla Sõpruse pst 5 tervisedendaja Sirli Sumeri juurde.


Kristiine Sotsiaalkeskus, Sõpruse pst 5 ootab kõiki soovijaid 25. septembril kell 13.30 AKTIIVSETE TÖÖOTSIJATE KLUBISSE. Info ja registreerimine: Kersti Kask 651 2706.


Kristiine Sotsiaalkeskuses alustab tegevust Väärikate Meeste Klubi.
Sa soovid:
- olla väärikas, tähelepanelik, suhtlemisvalmis
- hoolitseda enda füüsilise ja vaimse tervise eest
- hoolida enesest ja teistest
- jagada oma elukogemusi ja - oskusi kaaslastega
Sa oled:
- mees, kes julgeb end aktsepteerida sellisena nagu oled
- mees parimais aastais, kes saab lubada endale omi tegemisi
- mees, kes julgeb sõbra kaasa kutsuda
Oled teretulnud Väärikate Meeste Klubisse, kus on võimalik:
- saada oma tervise tarvis jõukohaseid ja lihtsaid juhiseid
- näha ja kogeda Eestimaa väekaid paiku
- olla oma positiivse ellusuhtumisega teistele toeks ja rõõmuks
Saame kokku neljapäeval, 13.septembril, kell 14.30 Kristiine Sotsiaalkeskuse saalis, Sõpruse pst 5.
Huvi ja tegevuste kasvades seame uued plaanid, et regulaarselt kohtuda kokkulepitud ajal ja kohas.
Teejuht Holger Oidjärv.


VANEMATE KOOL ALUSTAB TAAS TÖÖD
Oodatud on lapsevanemad, kes on huvitatud vanemlike oskuste arendamisest ning kasvatuses ettetulevate probleemide oskuslikumast lahendamisest. Grupid toimuvad nii eesti kui vene keeles. Grupitöös osalemine on TASUTA. Registreerumisel teatada lapsevanema nimi ja kontakttelefon e-mailile: pille.kolosov@kristiinesk.ee või telefonil 651 2701. Samadelt kontaktidelt saab vastuseid ka täiendavatele küsimustele. Registreerumistähtaeg on 10. september.








Thursday, August 16, 2012

Kuidas seeniortantsurühm "Kateriine" Jurmalas käis


Asta Kokk
tantsija "Kateriinest"
 Tantsuõpetaja Eve-Mall Saar tegi meie rühmale ettepaneku osa võtta rahvusvahelisest lillefestivalist Jurmalas 15– 17.juuni 2012. Sõidu kasuks otsustatud– asusime juhendaja Ann Alase käe all tantse lihvima ja nii startisimegi 15.juuni varahommikul linnaosavalitsuse poolt muretsetud mõnusa bussiga teele. Lõunaks jõudsime Jurmalasse, paigutusime hotelli. Meid oli 12 inimest ja saime ühe kuuese toa ja kaks kolmekohalist. Lõunatasime, tutvusime ümbrusega ja peale õhtusööki kogunesime Leedu tantsurühmaga saali. Kumbki rühm näitas mis oskas ja tantsisime ka ühistantse. 16. juunil s.o. laupäeva hommikul oli hotelli pargis lillepidu. Demonstreeriti lillekleite, iga rühm tuli oma tehtud kimpude ja pärgadega lauldes lavale ja tantsis ka oma tantsud. Õhtul kuulasime Majori kultuuripalee juures pargis Läti lauluansambli esituses nende rahvalaule. Esinesid 18 Läti seeniortantsurühma, külalistena ka Austria tantsijad. Eraldi said lavale Leedu tantsijad ja siis meie “Kateriine” oma kõige kiirema polkaga. Saime tugeva aplausi osaliseks. Peale kontserti jalutasime Jurmala randa, kus pärjad ja lillekimbud vette heitsime. Nii lõpetati lillefestival.

Pühapäeval tegime ekskursiooni Jurmalas koos giidi ja leedukatega. Peale lõunasööki asusime koduteele ja õhtul kaheksaks olime kodus.
Kateriinede juhendaja Ann Alas (vasakult teine)

Jurmala ajaloomuuseumis esimesel õhtul
  
Kateriined tantsujuht Eve-Mall Saarega

Lillekimbud, mis peo lõppedes merre saadeti

Esinemisootuses


Sõbrad Leedust


Esinemispaik Majori kultuurimaja ees


Skulptuur Kilpkonn sümboliseerib pikka iga


Linnaekskursioonil


Tänukiri


TALLINNAS TASUTA

Lugupeetud Kristiine linnaosa elanikud!

Tallinnas toimub hulk tasuta üritusi, näitusi, kontserte, mida tasub kaema minna. Kutsun Teid kõiki osalema ja mõnusalt aega veetma!

Andrei Novikov

Kristiine linnaosa vanem

18. august kell 10 heategevuslik sibulalaat, Stroomi rand
Esinevad Jana Kask, Erich Krieger, Boris Lehtlaan

18. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Gedymin Grubba (Poola)

18. august kell 17 jalutuskäigud Kadrioru park (selgitused eesti keeles)
Kogunemine Luigetiigi kaldal, päikesekella juures. Kuraator Elle Pent.
19. august kell 17 jalutuskäigud Kadrioru park (selgitused vene keeles)

Kogunemine Luigetiigi kaldal, päikesekella juures. Teabejuht Susanna Olshevskaya.

20. august kell 18 esineb ansambel „Jäääär“, Eesti taasiseseisvumispäeva kontsert, Tallinna Botaanikaaed

20. august kell 10-24 perepäev „Kas mäletate teletorni kaitsmist 1991. aastal?“ Tallinna Teletorn, Kloostrimetsa tee 58a

24. august- 2. september Kultuuritehas Polymer FESTIVAL, Madara 22

24. august kell 19-22 Lillefestivali lõputseremoonia, Tornide väljaku park
Esinevad Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide ühing Sergio Bastos ja Raivo Tafenau bändiga.

25. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Kai Krakenberg (Saksamaa)

1. september kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Elke Unt

2. september kell 10-17 Kuninganna Kristina päev koos sügislaadaga, Löwenruh´
park, Mustamäe tee 59a
Laat avatud 10-16, Kuninganna Kristina päev 13-17.

Kuninganna Kristina päev tähistab Kristiine kujunemislugu, mida korraldatakse alates 2005. aastast septembrikuu esimesel pühapäeval. Kristiine heinamaa hakkas suvituskohast linnaosaks muutuma 1904. aastal. Esimesed kirjalikud andmed Lilleküla minevikust ulatuvad 17. sajandi keskpaika, kui päevakorral oli Tallinna linna ja Toompea vaheline piiritüli. See lahendati 1653. aastal Rootsi kuninganna Christina esindaja, kindralkuberner Erik Oxenstierna vahetalitusel. Piirilepingu üriku fotokoopia koos tõlkega on eksponeeritud restoranis „Löwenruh“. Nimetatud ajaloosündmuse äramärkimisega soovime väärtustada oma kodukandi ajalugu. Löwenruh pargi ajaloost kirjutab ajaloolane Robert Nerman.

3. september kell 14-16 aabitsapidu 2012, Vabaduse väljak

8. september kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Toomas Trass

15. september kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Ene Salumäe

15. september kell 14-20 kontsert „Erinevus rikastab“ nädala lõpukontsert, Vabaduse väljak

20. september kell 10-13.30 laste tervisepäev Mustamäe MINI- SOS, Männi park

20. september kell 19-23 Valgus kõnnib Kadriorus, Kadrioru park
Sellel õhtul langeb park müstika ja valgusemängu loori alla, sest meeleolu aitavad luua tuhanded küünlad ning tõrvikud. Muusikat, tantsu ja elavat tuld.

22. september kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Kristel Aer
Rohkem infot üritustest leiad www.kuhuminna.ee; www.kultuuri.net


Eduard Tüüri karikatuur


Innovatiivne jalgrattaparkla ehk kuidas hoiduda murest jalgratta parkimise pärast



Bikeep logo
 Bikeep meeskond (Meelis Haidak, Kustas Kõiv, Ott Reinhold, Taivo Jagomann)
www.bikeep.com
Üha enam kohtab Eesti linnades jalgratastel mööda tuhisevaid inimesi, kes tööle, kes kooli, kes teeb lihtsalt sporti. Ent sihtkohta jõudes on vaja oma kallist maastikujalgratast või vanaema vana ratast kuskil hoida. Viimasel ajal on meediast läbi käinud mitmeid artikleid, milles räägitakse jalgratta varguste suurest protsendist. Vargaid ei huvita, kas on tegemist nõukaaegse „kokuga“ (kokkupandava rattaga) või mõne uhkema sportimiseks mõeldud rattaga, kui neil on ratast vaja, siis nad selle ka võtavad ning tervena või juppidena Eestis või naaberriikides maha müüvad.
Enamikes kohtades on olemas jalgrattarestid, ent need ei taga ratturile turvalisust ja mugavust, kuna lukuga saab jalgrattaresti külge kinnitada enamjaolt vaid ühe veermiku (esi- või tagaratta) ning see teeb varga elu suhteliselt lihtsaks: eemaldades ülejäänud jalgratta veermikust. Seetõttu eelistavad jalgratturid pigem tänavaposte, mille külge saab kinnitada jalgratta raami. Paraku ei jagu tänavaposte kõigile jalgratastele.

Illustratiivne pilt BIKEEP lahendusest
 Vaja läheks ühte korralikku turvalist jalgrattaparklat, mitte sellist, kus on palgatud inimene teatud kellast teatud kellani jalgrattaid valvama, vaid midagi hoopis kaasaegsemat. Siin pakuvad lahenduse välja neli noort inseneri, kes on loomas uudset jalgrattaparklat – BIKEEP’ i (bike keep-jalgratta hoidmine), kus jalgratta parkimine on mugav, kiire ning mis kõige olulisem, ka turvaline.
Meie, neli noort inseneri, oleme valitud oma jalgrattaparkla ideega startup garage (Summer of Startups) programmi, kus meid toetatakse nii mentorluse, kontaktide kui ka rahastusega. Üheksa nädala jooksul tuleb testida ideed, ehitada ärimudel, ehitada prototüüp, leida partnereid ning teha loodud toote müüki.
BIKEEP jalgrattaparklal on nii mõningaid võlusid. Nimelt saab jalgratta kinnitada nii, et karastatud terasest kett seob omavahel nii taga-, esiratta kui ka raami. Posti ümber, millele jalgratas toetudb, on kummiribad ja ketti ümbritseb pehme rüüs, et ratast mitte kahjustada. Parkalala muudavad veel turvalisemaks sinna paigutatud kaamera ja alarmsüsteem, mis hakkab tööle, kui keegi püüab kinnitusketti või terminali kahjustada.
Jalgratta lukustamiseks võib olla mitu erinevat viisi:
• Helistades tasuta numbrile (vatamata kõne), mis on näidatud jalgrattaparkla terminali juures, kuvatakse telefoninumber terminali puutetundlikule ekraanile ning numbrile vajutades näitab indikatsioontuli posti küljes vaba parkimiskohta- lukusüsteem aktiveeritakse. Kahemeetrise ketiga saab siduda jalgratta vastavalt ratturi vajadusele. Helistades hiljem uuesti samale terminalil näidatud telefoninumbrile, avatakse lukk.
• Personaalse parooliga, saab jalgratast parkida siis, kui elnevalt on ennast Bikeep.com veebilehel registreeritud. Terminali tuleb sisestada parool ning parkimine toimub sarnaselt helistamisega.
• RFID (radio-frequency identification) puhul võib olla tegemist mistahes RFID kaardiga (nt ukse avamise kaardiga). Terminali ees tuleb kaardiga viibata ning parkimine registreeritakse kaardilt saabuva unikaalse koodi abil.
• NFC (near field communication) tehnoloogia on olemas uuematel nutitelefonidel ja sarnastel seadmetel. Parkimise alustamiseks ja lõpetamiseks tuleb oma telefon sarnaselt RFID kaardile viibata terminali vahetus läheduses.
BIKEEP lahendus sobib ideaalselt suuremate kaubanduskeskuste, koolide ja ametiasutuste juurde, võimaldades mugavalt ja turvaliselt enda ratast hoida. Nüüd jääb vaid loota, et koos turvaliste ja mugavate jalgrattaparklate kerkimisega linnapilti, rajatakse ka turvaline ja mõistlik jalgrattateede võrgustik.

VANEMATE KOOL ALUSTAB TAAS TÖÖD

Suvi on möödas ja “Vanemate kooli” grupid alustavad jälle tööd septembri lõpus. Grupid toimuvad üks kord nädalas kümne järjestikuse nädala jooksul.
“Vanemate koolis” tegeleme me lihtsate ja igapäevaste teemadega, aga nagu me kõik teame, saavad suured asjad just väikestest alguse ja seetõttu vanemaks olemisel tühiseid pisiasju pole.
Oodatud on lapsevanemad, kes on huvitatud vanemlike oskuste arendamisest ning kasvatuses ettetulevate probleemide oskuslikumast lahendamisest. Grupid toimuvad nii eesti kui vene keeles. Gruppide tööd rahastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning lapsevanematele on osalemine TASUTA.
Eelmises grupis osalenud isa Mart: “Kõhklesin kaua enne kui gruppi registreerusin. Sain grupist palju jõudu ja tuge. Tundsin ennast lapsega seotud probleemide lahendamisel üksinda. Grupis selgus, et minu probleemid pole erandlikud vaid ka teistel vanematel on sarnaseid. Koos arutades leidus nii mõnigi hea lahendus, mida sain ka oma peres kasutada. Soovitan kõigile kõhklejatele – tule ja saa positiivne kogemus.”

Registreerumisel teatada lapsevanema nimi ja kontakttelefon e-mailile: pille.kolosov@kristiinesk.ee või telefonil 651 2701. Samadelt kontaktidelt saab vastuseid ka täiendavatele küsimustele. Registreerumistähtaeg on 10. september.

 

1. augusti infotunni „Energiasääst elamus“ kokkuvõte

1. augustil k.a. toimus Kristiine LOV-s infotund teemal „Energiasääst elamus“, kus MTÜ ESTIVOK www.estivok.ee ja koostööpartnerid käsitlesid energiasäästualaseid küsimusi eelkõige korterelamutele.

Külastajatele tutvustati mitmete ettevõtete tooteid ja teenuseid nii slaidiprogrammiga kui ka reaalselt infoboksis. Esitleti energiasäästlikku korterelamut, jagati teadmisi ventilatsioonist, soojuspumpade võimalustest ja päikesekütte kasutamisest.

Uudse teemana esitleti korteriühistutele kodulehe kasutamise reaalset võimalust JoinCom OÜ esindaja poolt.

Vastavalt Kristiine LOV ja MTÜ ESTIVOK ettepanekule toimub 19. septembril 2012 kell 18.00-20.00 Tulika 33B II korruse saalis kõigile huvilistele tasuta infotund teemal „Energiasääst väikeelamus“, kus seekord jagab MTÜ ESTIVOK koostööpartnerite ja MKM esindajaga teavet eelkõige väikeelamute elanikele.

Käsitletavad teemad haakuvad suures osas ka korterelamutega, seega ootame kõiki huvilisi teabepäevale.
Põhiteemade tutvustus:
* väikeelamute rekonstrueerimise toetusega seonduvad küsimused –
MKM esindaja, ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Pille Arjakas mõtestab lahti väikeelamute rekonstrueerimise toetusmeetmega seonduvad küsimused.
* kohtventilatsioon –
Rotovent OÜ www.rotovent.ee toodete hulgas on Aereco mehaaniline niiskustundlik ventilatsioonisüsteem, mis paigaldatakse igat tüüpi aknaraamile ja on sobiva hinnasuhtega lihtsaim viis elementaarse ventilatsiooni saavutamiseks nii väikeelamutele kui ka kortermajadele.
* lokaalventilatsioon –
Termex OÜ www.termex.ee peamiseks tegevusalaks on nii eramute kui ka kortermajade ventilatsioonilahenduste väljatöötamine ja seadmetega komplekteerimine. Üha rohkem leiavad kasutust ventilatsiooni lokaalsed lahendused, millede realiseerimiseks on erinevaid kohtventilatsiooniseadmeid. Pakume mitmete suurtootjate toodangut millega on kaetud kogu ventilatsioonitöödel vajalik sortiment. Läbi veebipoe pood.termex.ee on võimalik soetada erinevaid seadmeid ja materjale ventilatsiooni korrastamiseks ja ehitamiseks.
* soojuspumpade kasutusvõimalused –
Ait-Nord OÜ www.ait-nord.ee tegeleb soojuspumpade paigaldamisega ka väikeelamutele. Tootevalikus on mitmed variandid, mida tutvustatakse ka infotunnis.
* päikesekütte lahendused –
Anrebell OÜ www.anrebell.ee käsitleb oma tootevaliku hulgas ka päikesekütte olemust ja kasutusala, tuginedes Eestis paigaldatud seadmetele. Kas Eestis on piisavalt päikest, millised on investeeringud päikesekütte kasutamiseks, millised on edaspidised elektri ja hoolduskulud, millised on erinevad päikesekütte seadmed jne.?
* soojustehnika tooted –
LH Küte OÜ on eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes tegeleb Saksa kontsernide Oventrop (www.oventrop.com) ja Reflex (www.reflex.de) esindamise ja müügiga Eestis.
LH Küte OÜ on kogenud ja usaldusväärne partner eramajade ja suuremate korruselamute ning korteriühistute eritööde valdkondades: kütte, vee -ja kanalisatsioonisüsteemid, erinevad katlamajad, päikeseküttesüsteemid.
Meie eesmärgiks on pakkuda klientidele kaasaegseid, innovatiivseid ja läbimõeldud tehnilisi lahendusi, millised annavad parima võimaliku tulemuse ka energiasäästu osas.soojustehnika tooted, küttesüsteemide ehitus nii väikeelamutele kui ka kortermajadele
* ringluspumbad, kütte- ja veevarustustooted –
OÜ KOLMEKS www.kolmeks.com on ligi 70-aastase kogemusega Soome firma, kelle laia tooteskaalasse kuuluvad nii pikaealised- ja ökonoomsed ringluspumbad kui ka paljud kütte- ja veevarustusega seotud tooted maailmas tunnustatud tootjatelt - sh SPIROTECH-i õhueemaldusseadmed.
* tahkekütuse katlad –
Kerdmar STK OÜ www.kerdmarstk.eu tegeleb Leedust pärit Stropuva tahkekütuse katelde müügi ja paigaldusega väikeelamutele, mille põlemisaeg ja efektiivsus on suuremad kui konkurentidel.

Soovitame osaleda infotunnis, mille kaudu on võimalik hankida teavet energiasäästlike väikeelamute saavutamiseks.

KRISTIINE LOV
MTÜ ESTIVOK

Infotund "Energiasääst väikeelamus" 19.09.2012 kell 17.30

19.09.2012 kell 17.30 infotund „Energiasääst väikeelamus“

Kristiine Linnaosa Valitsuse II korruse saal, Tulika 33B
Eelregistreerimine Marje Rohtla telefonil 645 7119



17.30 – 18.00 Registreerimine, kohvilaud, ettevõtete toote-teenustega tutvumine

18.00 – 18.05 Avasõnad - energiasääst elamutes Ragnar Kuusk
18.05 – 18.20 Väikeelamute rekonstrueerimise toetus- vajalikkus ja tegelikkus MKM ehitus- ja      elamutalituse peaspetsialist Pille Arjakas
18.20 – 18.40 Aereco kohtventilatsioon elamutes Karl Sooväli
18.40 – 19.00 Soojustehnika tooted Tiit Adams

Paus - tutvumine ettevõtete toote-teenustega

19.10 – 19.30 Soojuspumpade kasutusvariandid Marius Vahter
19.30 – 19.40 Ventilatsioon vastavalt vajadusele Viljo Kaul
19.40 – 20.00 Päikesekütte lahendused, koduleht Eerik Kaste

Infoboksis:
* Kolmeks OY toodete esitlus Peeter Kõiva
* Kerdmar STK OÜ tahkekütuse katla esitlus Kert Kadak

Tallinn– 2018. aasta Euroopa Roheline Pealinn?


Jüri Ratas
Riigikogu aseesimees
Euroopa Rohelise Pealinna idee algataja

29. juunil sel aastal osalesin Euroopa Rohelise Pealinna idee algatajana kõnega 2012. aasta Rohelises Pealinnas Vitoria-Gasteiz´is toimunud auhinnatseremoonial. Üritusel kuulutati välja võitja 2014. aastaks ja seekord osutuks 18 kandidaadi hulgast valituks Taani Kuningriigi pealinn Kopenhaagen.
Rohelise Pealinna tiitli põhiline eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja inimesi igapäevaselt püüdlema parema ja säästvama elukeskkonna poole. Esimesed võitjad Stockholm ja Hamburg, tänane Euroopa Roheline Pealinn Vitoria-Gasteiz ning järgmisel kahel aastal seda auväärt tiitlit hoidvad Nantes ja Kopenhaagen on väga erinevad linnad nii suuruselt kui asukohalt. Sarnaseks muudab neid soov tagada oma elanikele meeldiv ja igati tervislik elukeskkond. Euroopa Rohelise Pealinna tiitli pälvimine näitab, et need linnad on seda ka selgelt saavutanud ning on heaks eeskujuks kogu maailmale.
Mul on väga hea meel, et Tallinnas päeval, 15. mail 2006. aastal välja käidud Euroopa Rohelise Pealinna algatus leidis tugevat toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Esimene Roheline pealinn kuulutati välja 2009. aastal ja järjekordne edukalt lõppenud konkurss tõestab, et tegemist on jätkusuutliku algatusega.
Tallinna soov saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks Pealinnaks on mitmes mõttes sümboolse tähendusega. Siis tähistab meie riik oma 100. – juubelit, Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja maa ning Kadrioru park saab 300-aastaseks. Sümbolid ja vorm on tähtsad, aga neist olulisem on asja sisu.
Kultuuripealinna tiitel 2011. aastal näitas selgelt, et Tallinn suudab edukalt konkureerida teiste Euroopa linnadega. Rohelise pealinna tiitli saavutamiseks tuleb meil aga pingutada ja edasi areneda mitmes olulises küsimuses. Tõsine murekoht on endiselt liiklustingimused ja sellest tulenev müra ning õhusaaste. Linn peab muutma ühistranspordi korraldust efektiivsemaks, et suurem hulk inimesi jätaks auto koju ning liiguks igapäevaselt trammi, trolli või bussiga. Täna on veel vara öelda, kas Tallinna otsus tasuta ühistranspordile üle minna aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa, sest tasuta kvaliteetse teenuse pakkumine on keeruline väljakutse. Oleme palju teinud autoliikluse huvides, üht-teist ka kergliiklusele. Oma jalakäijad oleme jätnud aga vaeslasteks, liigvee, -lume, libeduse ja pori kätte, kus kõnnitee asemel on vaid sõiduteest madalam kõnniteetrass.
Kuidas muuta Tallinn suhteliselt tolmuvabaks linnaks, eriti kevadeti, on küsimus, mis vajab lahendamist. Otseselt on see seotud meie teede ja tänavate olukorra, nende hooldamise ja liikluskorraldusega.
Veel üks tõsine küsimus linnaõhu seisundi, liikluse ja haljasalade kõrval on mereääre avamine inimestele. Tallinn on merelinn, seega tuleb luua oma elanikele mõnus jalutustee piki Tallinna lahe rannikut. Oluliselt vajab parandamist ka kergliiklusteede võrgustik eeskätt ühtse terviklikkuse kujundamisel.
Rohelise Pealinna konkurss on paljuski nagu spordivõistlus, kus eeskätt on oluline osavõtt. Seni on tiitlile kandideerinud 56 erinevat linna, mis kõik on pingutanud igapäevaselt selle nimel, et nende elanikud saaksid elada väga heades keskkonnatingimustes. Tiitli saab pälvida iga aasta küll ainult üks, aga võitjaks võivad ennast pidada kõik konkursil osalenud linnad ja ennekõike nende elanikud.
Euroopa Roheline Pealinn on hea näide Euroopa Liidu sisesest algatusest ja meie positiivset kogemust on võimalik levitada ka mujal maailmas. Keskkond ja selle hoidmine on aktuaalne ja oluline teema kõigis maailmajagudes ja pole kahtlust, et üha olulisemaks see muutub. Ainult koos on võimalik tagada roheline ja igati inimsõbralik elukeskkond meie kaunile planeedile, meile ja meie tulevastele põlvedele.

Kristiine linnaosa kõrgepingeõhuliinid likvideeritakse


Endla tänav 55

Toomas Häidkind
Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist

Kui kõik läheb nii, nagu esialgselt planeeritud, siis kõrgepingemastid on Kristiine linnaosast lähiaastatel kadunud, sest AS Elering on võtnud eesmärgiks asendada linnaosa territooriumil asuvad kõrgepinge õhuliinid kaabelliinidega.

Kristiine linnaosa läbib kolm 110 kV õhuliini: Järve – Endla, Endla – Veskimetsa ja Veskimetsa – Järve. 2014. aastaks likvideeritakse Järve – Endla õhuliin, töödega alustatakse juba 2013. aastal. Nimetatud õhuliin varustab elektrienergiaga Kristiine linnaosa ja kesklinna.
Eeskätt tuleneb õhuliini kaablisse paneku vajadus õhuliini tehnilisest seisukorrast, kuid ka õhuliinide elektrivälja mõjust läheduses asuvate elamute elanikele. Endla – Järve õhuliin on lõplikult likvideeritud pärast Endla – Veskimetsa ja Järve – Veskimetsa 110 kV kaabelliinide rajamist. Liinid rajatakse vastavalt 2015. ja 2016. aastal.

Endla – Järve kaabelliin hakkab ühendama Endla 35 ja Järve 35 asuvaid alajaamu. Trassi pikkuseks on 3854 m. Trassi ja olemasoleva õhuliini kulgemisteed ei ühti. Kaabelliini trass algab sarnaselt õhuliiniga Järve alajaamast. Olemasoleva õhuliini portaalist viiakse kaabel mööda tugikonstruktsioone maasse ning edasi kulgeb kaabelliin piki Järve tänavat ja Alajaama tänavat. Peale Tammsaare teega ristumist suundub trass piki Seebi tänavat Tondi tänavani, sealt edasi Kotka tänavani ja järgnevalt piki Tulika tänavat Endla 35 asuvasse alajaama.

Kaabelliini paigutamiseks on ette nähtud nii lahtise kaeviku kui ka kinnise meetodi kasutamine. Liin paigaldatakse torudesse, mis paiknevad 2...5 m sügavusel pinnases. 45% trassi pikkusest paigaldatakse lahtisel meetodil, ülejäänud osa kinnisel meetodil, mis kujutab endast horisontaalset suundpuurimist.

Tähelepanelikul lugejal tekib kindlasti küsimus, et miks ei ole kohe pärast Endla – Järve kaabelliini rajamist võimalik likvideerida Endla – Järve õhuliini. Probleem on selles, et Endla – Järve õhuliini mastid kannavad kuni liinide ühinemiskohani, mis asub Tildri ja Tildri põik ristmiku lähistel, ka Endla – Veskimetsa õhuliini ning peale liitmiskohta Veskimetsa – Järve õhuliini.

Mida õhuliinide kaotamisega meie linnaosa võidab? Üsna palju, sest piiranguteta saame hakata kasutama õhuliini kaitsevööndi alla jäävat linnaruumi. Selgituseks olgu öeldud, et õhuliini kaitsevöönd on maa-ala, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, mille ulatus on 110 kV pinge korral 25m.

Asendades Endla – Järve vananenud õhuliini kaabelliiniga, paraneb Kristiine linnaosa elektrienergiaga varustamiskindlus. Kindlasti tunnevad õhuliinide kadumisest rahulolu ka paljud elektrivälja suhtes tundlikud inimesed.

Löwenruh park läbi sajandite


Robert Nerman
ajaloolane
Tung looduse poole on sajandite pikkuse ajalooga. Kuna tiheda hoonestusega ja linnamüüriga ümbritsetud vanalinnas elas rohkesti inimesi ning paljud nendest pidasid loomi, siis võib arvata, et linnaõhk ei olnud puhas. Algeline kanalisatsioon ei leevendanud olukorda ning soovida jättis ka veevarustus. Puhastavaid tuuli takistas ka kõrge linnamüür. Seepärast on mõistetav, miks linlased üritasid rajada väljapoole linnamüüri aedu ja suvemaju. See kehtis ka Tallinna kohta, kus vaid kohanimedena on teada kümneid põldusid, aedasid või üksikhooneid. Neid oli ka tänapäeva Lillekülas. Kristiine heinamaa rajamine 17. sajandi keskel oli suurimaks pretsedendiks aianduspiirkonna loomiseks linna lähedale. Võimalik, et seda mõjutas juba varem Tallinnast läänepoole rajatud Toomgildi (Paldiski mnt., Endla tänava ja raudtee vahelisel alal) heinamaa. 1652. aastal jaotati praeguse Mustamäe tee, Endla tänava, Pärnu mnt., Tondi tee ja Linnu tee vaheline ala 46 partselliks ning suuremad maatükid jagati linnarae liikmete, gildide ja tsunftide vanemate ning teiste mõjukate isikute vahel. Rae korraldusel kaevati see ala kraavidega läbi ja maatükid jagati loosi teel, mille eest tuli tasuda 100 taalrit ning puhastama saadud maatükid kividest, maha raiuma võsa ja kõrvaldama mättad. Kuna Rootsi kuninganna Kristiine lahendas Tallinna linnale soodsalt ühe maavaidluse Toompea sarase piiride osas, siis tänulik linnaraad otsustas nimetada just samal ajal rajatava aianduspiirkonna Kristinenthaliks ehk Kristiine oruks. Peagi aga hakati piirkonda nimetama selle põhiotstarbe tõttu Kristiine heinamaaks. Kuna partsellide omanikud olid jõukad, siis võib arvata, et üsna pea tehti algust suvekodude ja neid ümbritsevate aedade rajamisega. Rootsi ajast on säilinud ka andmeid esimestest suvemõisatest. Näiteks 1681. aasta linnaplaanil oli hilisema Löwenruh suvemõisa kohal väike mõis nimega „B. Stralborn“. Heinrich Julius Woltemate 1689. aasta linnaplaanil oli sama suvemõisa kohal maavaldus, mis oli tähistatud kirjaga „Straalborn, Evest“. See tõendab, et suvemõisa omanikud vaheldusid üsna sageli.



1710. aastal jõudsid Vene väed Tallinna alla. Rootsi väejuhatus otsustas põletada Tallinna eeslinna majad. Nii hävis ka suurem osa Kristiine heinamaa hoonetest. Osa maju jäid alles ning nendesse asus uue võimu eliit. Rootsi ajal ehitatud hilisema Löwenruh suvemõisa kohal asunud peahoonesse asus varsti pärast Põhjasõda elama Friedrich von Löwen. Muide tema järgi hakkas suvemõis kandma Löwenruh nime. F. von Löwen sündis 1654. aastal Koluvere mõisas. 1711–1730 oli ta Eestimaa asekuberner, seejärel 1736. aastani Eestimaa kuberner. Talle kuulusid ka paljud mõisad Läänemaal, nende seas Koluvere, Seira, Vanamõisa, Lautna jt. F. von Löwen suri 1744. aastal. Pärast tema surma päris Löwenruh tema poeg kindral Friedrich von Löwen. Mõisa alale olid rajatud kasvuhooned ja kalakasvatustiigid, mis said vett Tondi liiviku allikatest.
18. sajandi lõpus sai Löwenruh suvemõisa omanikuks kindral Friedrich von Rosen, kelle nimest tulenes eestikeelne nimevariant Roosna mõis. Roseni-aegne periood oli soodsaim. Uus omanik lasi ehitada hooneid ning planeeris kauni pargi koos kanalite, saarekeste ja sildadega. 1798. aastal avati Löwenruh suvemõisas lõbustus- ja kümblusasutus. Inimesed võisid külastada restorani, kondiitriäri, tantsusaali, keeglirada, lasketiiru ja ravikümblusasutust. Linnu tee ääres oli allikas, mis sisaldas rauda, väävlit ja muid kasulikke aineid. P. A. Possarti 1846. aastal Stuttgardis välja antud raamatus „Statistik und Geographie des Gouvernements Esthland“ kandis ravimuda sisaldav allikas Karlsbrunneri nime. August von Kotzebue eestvõttel andis suvemõisas etendusi tema rajatud Tallinna asjaarmastajate teater ehk Revaler Liebhaber-Theater, mis tegutses aastatel 1784–1795.
Tööstuse rajamine Kristiine heinamaale oli otseselt seotud laiemate muudatustega ning kindlasti mõjutas seda senisest suurem tähelepanu tähtsamate teede korrashoiule. 1817. aastal koostatud Tallinna tähtsamate teede nimekirja kuulusid muuhulgas ka Paldiski mnt. Mustamäe teest Mustjõeni ning Mustamäe ehk Löwenruh tee, mis tollal ulatus praeguse Kadaka teeni. Neid teid hooldati linna kulul paremini, mis mõjutas suvemajade ehitamist ning nende kasutamist tööstus- või lõbustus- ja puhkeasutustena.
Esialgu domineerisid lõbustus- ja puhkekohad. 19. sajandi alguses toimusid Löwenruh suvemõisas laadad, mille ajal korraldati tantsupidusid. Haruldane polnud seegi, et Kristiine heinamaal käidi puhkamas kaugemalt. 1816. aastal välja antud saksakeelses brošüüris Tallinnast kui supluskohast propageeriti igati Löwenruh suvitusvõimalusi ja suhtelist odavust. Puhkajate teenindamise huvides liikusid 19. sajandi I veerandil kesklinna ja Löwenruh vahel kindla intervalli järel voorimehed.

KalakasvatusParaku hakkas Lilleküla juba 19. sajandi esimesest veerandist supelpiirkonnana tähtsust kaotama. Kirjanduses on selle põhjuseks toodud Löwenruh suvemõisas toimunud kahetsusväärset sündmust, et mereväeohvitser tappis vihahoos käsitööselli. Sügavam põhjus oli Kalamaja supelasutuste ning eriti Kadrioru puhkerajooni konkurents, millel olid nii kauni pargi kui ka mereäärse asukoha tõttu eelised. Suvemõisate omanikel tuli otsida uusi võimalusi tulu saamiseks.
Aastatel 1804-1811 asus Löwenruh mõisas kaupmees Friedrich Noltkele kuulunud ettevõte, mis valmistas äädikat, šokolaadi, värve ja salpeetrit. Löwenruh omanikud rajasid pargi linnapoolsesse külge kalatiigid, mida võib praeguseni näha. Ühtekokku oli kalakasvanduses 19 suurt tiiki, mis tõid omanikule head tulu. On teada, et Löwenruh kalu müüdi suuremas koguses ka Peterburi. Majandustegevus võimaldas juba 19. sajandi keskel taastada peahoone ning park põhjalikult ümber kujundada. Pargi ette kahele poole silda osteti 19. sajandi keskel Saksamaalt 2 lõviskulptuuri, millest üks on tänapäevani alles.
Löwenruh suvemõis jätkas 19. sajandi II poolel peamiselt majandusettevõttena. 17. veebruaril 1859. aastal sai selle omanikuks Hedwig Rosen. 1863.–1864. aasta kinnisvara hindamise materjalide järgi kuulus kahel partsellil asunud krunt nr. 354 Henriette Rosenile. Löwenruh territooriumil asus tollal kaks elumaja. Kinnistu ulatus teisele poole Linnu teed praeguse Tildri tänavani.
30. mail 1880. aastal omandas suvemõisa Heinrich Keyserling, kellele kuulusid ka läheduses asunud kaks partselli. Kinnisvara suurt väärtust tõendasid korralikud ehitised. Kinnistu suurus koos juurde ostetud maaga Linnu tee ääres oli ligi 56,3 ha ning seda kasutati peamiselt heinamaana.
1882. aasta aprillis sai Löwenruh (kinnistu nr. 1375) omanikuks Christine Kuntze. Paraku juhtus 1886. aastal tulekahi, mille tagajärjel jäid mõisahoonetest järele vaid varemed. See oli tõsine tagasilöök, kuid C. Kuntze jätkas suvemõisas kalakasvatusega. 19. ja 20. sajandi vahetusest pärineb Löwenruh pargi põhiline, tänaseni säilinud planeering ning enamik pargi keskosas kasvavatest puudest. 13. novembril 1898. aastal läks suvemõis kinkelepingu alusel Alexandra Keyserlingi omandusse.
Endine Löwenruh suvemõis (kinnistu nr. 1375) jätkas iseseisvuse ajal majandusettevõttena. Linna rahandusosakonnas 19. detsembril 1933. aastal koostatud teatelehe järgi oli suvemõisa suurus ligi 26 ha. Varasemal ajal oli selle postiaadress Kadaka tee 27, kuid 1930. aastatel muudeti hoonestuse tihenemise tõttu majade numeratsiooni ning uueks aadressiks sai Kadaka tee 51.
Endise Löwenruh suvemõisa kinnistul asus 1933. aastal kolm 1-korruselist elamut, millest kaks olid puidust ja üks paekivist. Suurem puitmaja oli 144 m2 pinnaga ning 7 toaga. Väiksemas puitmajas (96 m2) oli neli 1-toalist korterit. Suvemõisa omanik Anna Graf (Graft) ei osanud tollal majade vanust täpsemalt öelda, igal juhul oli tegemist vanade hoonetega. 1902. aastal ehitatud paekivielamus oli kaks 1-toalist korterit. 1933. aastal oli siin hõre asustus ning seetõttu ei olnud suvemõis ühendatud elektrivõrguga, mistõttu kasutati petrooleumivalgusteid. Peale elumajade olid krundil paekivist loomalaut, tall ja katlamaja triiphoonete kütmiseks.

1936 müüs Löwenruh omanik Anna Graf majandi 118 000 krooni eest a/s Kopli Kinnisvarale. Selle suure majapidamise ostule eelnes Kopli Kinnisvara põhjalik analüüs, milles osalesid agronoom Johan Kalm, kalanduse eriteadlane J. Kodres ja aianduse eriteadlane Eerik Lepp. Kopli Kinnisvaral oli kavas rajada krundile suurejooneline kalakasvatus. 1930. aastate lõpus püsis päevakorral Kõrgema Aiandusinstituudi idee. Raske öelda, kumb kahest kavast oleks realiseerunud, kuid 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäid need teostamata. Majand tegutses erinevate nimede all edasi 1940. ja 1950. aastatel.
Nõukogude ajal s.o. 1940-1941 kandis Löwenruh majand Kalatööstuse Peavalitsuse abimajapidamise „Löwenruh“ nime.
1941. aastal tehti karjalaudale juurdeehitus, kus hoiti Hollandi-Friisi tõugu puhastverd karja. Karjalauda ümberehituse maksumuseks arvestati 50-60 000 rubla. See suurejooneline kava jäi lähenevate sõjasündmuste tõttu siiski teostamata.

EKP põllumajanduslik abimajand
1945. aasta aprillis asus endise Löwenruh suvemõisa maa-alal Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP põllumajanduslik abimajand. EKP Keskkomitee oli sisuliselt Moskva kõrgeimaks võimuesindajaks Eestis. See ametkond oli suure võimutäiusega ning oli harjunud sellega, et ta korraldusi täideti vastuvaidlemata. Igasugune vastuseis nn. töörahva huve kaitsvale ametkonnale võis tollal olla eluohtlik. Teiselt poolt kõnelevad selle aja dokumendid veenvalt terve mõistuse püsimisest. Näiteks esitas EKP Keskkomitee 1945. aasta kevadel Tallinna RSN TK arhitektuuri osakonnale projekti Mustamäe (tollal Kadaka) tee äärde kavandatud suure juurviljahoidla väljaehitamiseks. Sellise suure kuurilaadse ning samas kapitaalse hoone väljaehitamine suure liiklusega tänavate äärde ähvardas lõhkuda kogu ümbruse struktuuritervikut. Seetõttu ei kõhelnud arhitektuuri osakond projekti tagasi saatmast. Mõjuvõimsale tellijale soovitati juurviljahoidlale leida parem asukoht. Hilisemal ajal andsid linnavõimud märksa kergemale survele järele. Nendest võrdlustest võib järeldada ühte, et nõukogude võim koos korrumpeeritusega oli tollal veel väljakujunemise järgus.
EKP Keskkomitee abimajand ei tegutsenud Löwenruh territooriumil kaua. Eesti NSV ministrite nõukogu 1948. aasta korraldusega moodustati sinna kalakasvandus. Sama aasta septembris koostatud ülevaatuse aktist selgub, et kalakasvandus allus Tallinna Kalakombinaadile ja kandis nime Tallinna Kalakombinaadi tiigimajand Löwenruh.
Sel ajal oli tiigimajandi territooriumil mitu elumaja, neist kaks olid täiesti lagunenud ja elamiskõlbmatud. Majandil olid veel sepikoda, ait ja abiruumid põllutööriistade ja transpordivahendite hoidmiseks. Kuna tehnikat polnud, siis kasutati seda ruumi kalakombinaadi 300-400 tonni soola hoidmiseks. Juurviljahoidlat kasutati kala-, soola- ja õlilaona.
1945. aasta sügisel oli ainukeseks transpordivahendiks hobune. Lisaks veoloomale oli tiigimajandil veel 2 lehma ja 60 siga.
Tõsiseks probleemiks oli majandil elamispind. Alati leidus mõjukamaid isikuid, kes kasutasid ära nähtamatuid hoobasid, et saada korterit tollal veel uhkes ja korrastatud pargis. Polnud juhus, et kalakombinaadi direktori korraldusel majutati endise Löwenruh suvemõisas asunud elumajja kuus tiigimajandis mittetöötavat isikut ning samal ajal tõsteti oma korterist välja majandi ainukene kalakasvataja. Veel elas tiigimajandi territooriumil viis EKP keskkomitee endise abimajandi tööliste perekonda.
Löwenruh suvemõisa kohal asunud ettevõte vahetas sageli nime. Näiteks 1949. aasta alguses koostatud dokumentides mainitakse Löwenruh kalamajandit. 1949. aasta lõpus või 1950. aasta algul muudeti see kalurikolhoosiks Löwenruh. Selline nimi ei püsinud ka kaua, sest Eesti NSV Kalatööstuse ministri 1950. aasta korraldusega nimetati kalamajand ringi Tallinna Kalurikolhoosiks. 1950. aastate alguses esineb dokumentides ja ajakirjanduses Tallinna Kalamajandi nimi.

Tallinna Kalamajand– puukool– aiand
1948. aastal oli kalurikolhoos Löwenruh kasutuses 4 tiiki forellide kasvatamiseks, üldpinnaga 1728 m2. Lisaks sellele oli veel 3 tiiki üldpinnaga 684 m2 ning 9 tiiki kalade talvitamiseks, kogupinnaga 1578 m2.
Juba 1940. aastate lõpus laienes tiigimajand oluliselt. 1949. aasta Kalatööstuse ministri käskkirjaga kohustati tiigimajandi direktoril üle võtta teisel pool Mustamäe teed asunud ilma peremeheta jäänud endised Lobjaka kalatiigid koos 6,2 ha suuruse pargiga. Sel ajal töötas tiigimajandis 6 töölist. Aasta jooksul anti majandist müüki 30 340 forelli ja 3 620 karpkala. Selle aasta sisse mahtus ka pargis asunud 18 sillakese remont. Majandi territooriumil asus 25 puude ja sirelihekkidega palistatud ristkülikukujulist kalatiiki. Läbipaistvas vees ujusid laisalt tihedas parves tähnilised forellid. Nende vääriskalade kasvatamisel tuli teha palju tööd. Varakevadeti, kui kalad asusid veel talvitustiikides, puhastati ja desinfitseeriti suviste tiikide põhjad. Kalu söödeti iga päev ja jälgiti, et vee juurde- ja äravoolukohad oleksid puhtad, sest sellega tagati tiikide korralik veepuhastus.
Veidi eemal, suure talvetiigi kaldal, asus kalade haudejaam, väike madal hoone täis ülestikku asetatud musti puukaste. Igal kevadel asetati neisse sugukaladelt võetud mari ning pidevalt läbivoolavas vees hakkasid kuldkollased marjaterad arenema. Mõne aja pärast paigutati imepisikesed maimud juba tiikidesse. Forelle kasvatati kunstlike söötade abil, mille hulka kuulusid ka õlletööstuse jäägid. Vitamiinina lisati söötadele nõgeseid ja sideaineks kasutati jahu. Kunstliku sööda abil kasvanud forell kaalus kaheaastaselt 200–250 grammi. Sama vana jõeforell kaalus vaid 50–70 grammi. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuks oli värske vee lisamine. Peale forelli kasvatati kalamajandis ka karpkalu. Kalamajand likvideeriti 1957. aasta novembris.
1957. aasta Eesti NSV Põllumajanduse ministri käskkirjaga likvideeriti Linnu tee, Kadaka (tänapäeval Mustamäe ) tee 51 ning Räägu tänava vahelisel maa-alal asuv Tallinna Kalamajand ning see allutati koos kolmes erinevas piirkonnas (Mitšurini ehk Vismari 33, Telliskivi 9 ja Pirita tee 22) asuva aiandiga Tallinna Puukoolile. 1957. aastaaruande seletuskirjast selgub, et Tallinna Puukooli keskus paiknes Kadaka tee 51. Puukoolil oli Tallinna piires kasutada ca 11 ha suurune maa-ala, millest 2,4 ha oli põllumaad, 0,5 ha heinamaad ja 1 ha kasvuhoonete ja lavade all. Kasvuhooneid oli 25, neist köetavaid 21. Köetavat pinda oli 3164,5 m2, lavasid oli 1415 lavaraami 6000 m2 suurusel pindalal. Puukooli ülesandeks oli Tallinna elanike varustamine viljapuude- ja marjapõõsaistikutega samuti kiviktaimla taimede, lillesibulate ja lilletaimedega. Esimeseks direktoriks määrati Jüri Metsaorg. Ta oli ühtlasi ka vanemagronoomi ajutine kohusetäitja alates 1. novembrist 1957. Vanemraamatupidajaks määrati samast ajast Albert Pesur.
Tallinna Puukool allus Riiklikule Aianduse ja Mesinduse Trustile. 1958. aastal kinnitas Riiklikule Aianduse ja Mesinduse Valitsuse juhataja Tallinna Puukooli põhikirja, mille kohaselt puukool töötas isemajandamise põhimõttel. 1958. aasta jaanuaris sai puukooli uueks direktoriks Arved Mühle. Tema alluvuses töötas 40 inimest. Endine direktor Jüri Metsaorg jätkas puukoolis vanemagronoomina.
1958. aasta aruande järgi oli puukoolil kasutada 945 m2 lavaruumi ja 928 m2 kasvumaja pinda, kust saadi kokku 66 tsentnerit köögivilja ja 2008 tuhat taime (enamasti lilled), avamaal kasutati köögivilja kasvatamiseks 1,2 ha. Kasvatati ka kala, kuid see tootmisharu andis kasu asemel kahjumit. Peamiseks puudujäägiks oli halb veerežiim, mis põhjustas kalade hulgalist hukkumist. Vesi voolas tiikidesse mööda lahtist kraavi, mis möödus äsjavalminud majadest, kus puudud kanalisatsioon.
1960. aastal allus Tallinna Puukoolile 7 osakonda, neist 4 aiandit (Mitšurini 33, Kadaka tee 51 juures, Telliskivi 9 ja Pirita tee 22). Peale nende allus puukoolile kompostmulla tootmise osakond, mis asus puukooli keskusest 21 km kaugusel, Iru külanõukogus. Karantiiniaiand asus Saku külanõukogus ning näidisaed Pirita tee 22. Seal paiknes ka aiand nr. 4.
Need muutused polnud ainukesed Löwenruh suvemõisa alal. Peagi alustas seal tegevust kuulus Pirita aiandussovhoos, mis hiljem kandis Pirita lillekasvatuse näidissovhoos. Selle ja paljude teiste väärikate majandite juures peatume edaspidi.

Elektririkkest või elektriohust teata 1343

Et Tallinnas on elektririkkeid reeglina vähem kui mujal Eestis, ei tea pealinna elanikud alati, millisel numbril rikke korral pöörduda. Riketest saab teada anda helistades või SMS-i saates Elektrilevi rikketelefonile 1343. Samuti saab seda teha veebilehel www.elektrilevi.ee oleva vormi kaudu.


Elektrikatkestuse tekkides palume enne rikkenumbrile helistamist oodata 15-20 minutit, kuna selle ajaga jõuab katkestuse info andmebaasi ja siis oskab klienditeenindaja rikke likvideerimise kohta juba täpsemat infot anda. Rikketelefon tuvastab helistaja piirkonna ja loeb automaatvastajast esmalt ette info meile selles piirkonnas teadaolevatest riketest ja nende kõrvaldamise ajast. Kui automaatvastajale loetud tekst juba sisaldab teie tänava või linnaosa rikkeinfot, pole teil vaja rikkest klienditeenindajale teatada, kuna selle kõrvaldamisega juba tegeletakse. Kui infot teie rikke kohta ette ei loeta, tuleb jääda liinile ja oodata teenindajaga ühendamist pärast automaatvastuse lõppu.

Numbril 1343 tuleb teada anda ka elektriohtu põhjustavatest olukordadest – näiteks mahakukkunud juhtmetest või lahtistest alajaamade ja elektrikilpide ustest.

Tänavate rekonstrueerimine Kristiines


"Tedre suletud" asendub "Vindi suletud"
 Tedre tänav avati 17. juulil pärast põhjalikku uuendamist liiklusele. Juulikuu lõpus algasid rekonstrueerimistööd Vindi tänaval.


Tedre tänava kapitaalremont toimus Nõmme tee ja Kotka tänava vahelisel lõigul. Uuendati teekatendi konstruktsioon ja tehnovõrgud, sealhulgas rajati sademevee kanalisatsioon ning paigaldati uus tänavavalgustus. Tallinna Vesi AS tellimusel rekonstrueeriti samaaegselt vee ja kanalisatsioonitorustik.

„Tööde algus viibis tehnilistel põhjustel rohkem kui aasta,“ nentis Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Projekteerimise käigus kujunes ehitustööde maht kavandatust märkimisväärselt suuremaks. Sõidutee osutus liiga kitsaks, kraavid tuli likvideerida ning teed palistanud vanad puud maha võtta.“

Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikovi sõnul oli jalakäijate ohutus prioriteet number üks. Nii rajatigi paplite asemele kõnnitee.

Rekonstrueerimise käigus rajati muu hulgas ka kõnniteed, mis sel tänaval seni puudusid. Tedre tänava rekonstrueerimise riigihanke võitis AS Lemminkäinen Eesti, lepingu kogumaksumus on 1,09 miljonit eurot.
Samas algasid rekonstrueerimistööd Vindi tänaval. Vindi tänava Tihase ja Tedre tänava vahelise lõigu, 410 meetrit, uuendab AS Tref Nord. Rekonstrueeritakse teekatendi konstruktsioon ja tehnovõrgud, sh rajatakse sademevee kanalisatsioon ning uuendatakse tänavavalgustus. AS Tallinna Vesi tellimusel rekonstrueeritakse samaaegselt vee- ja reovee kanalisatsioon. Liiklus Leevikese ja Tihase tänava vahelisel lõigul muutub ühesuunaliseks, Leevikese ja Tedre tänava vahelisel lõigul jääb kahesuunaliseks. Uued parkimise kohad rajatakse Vindi tänav 16 ette ning Leevikese ja Tihase tänava vahelisel lõigul jääb paaritute numbritega tänava pool parkimiseks.

Ehitustööde maksumus on 882 tuhat eurot ja tööde lõpptähtajaks on 7. september 2012.

Suvekuude toimetused lõpusirgel


Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

Suvi on paljude jaoks juba möödas ning aeg, kus sai korraks aja maha võtta ning nautida suveilma või elada kaasa meie sportlaste olümpiasaavutustele kahjuks samuti. Linnaosas on samal ajal toimunud aktiivselt ehitustegevus - valminud on Tedre tänav, KULLO keskuse ning Vindi tänavaga seotud ehitustööd hakkavad samuti varsti lõppema.

Lilleküla Gümnaasiumi tribüünid ning Kristiine Spordimaja suur saal

2009. aastal renoveeriti Tallinna Lilleküla Gümnaasium tervikuna, selle käigus sai kool endale ka uue spordiväljaku. Täna võimaldab uus 25x42 meetri suurune spordiväljak korraldada nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasemel võistlusi koos suure pealtvaatajate hulgaga. Suvepuhkuse eelsel linnavalitsuse istungil eraldas linnapea oma reservfondist täiendavalt raha, mis võimaldab soetada spordiväljakule uued tribüünid kogumaksumusega 65000 eurot.

Kristiine Spordimajas viib igapäevaseid treeninguid läbi noorte korvpallis Eesti edukaim klubi Siili Palliklubi, kuhu kuulub ca 225 7-19. aastast harrastajat. Kahjuks pole viimasel kahel hooajal saanud ametlikeks võistlusteks kasutusõigust spordimaja suur saal. Tänu toimuvatele remonditöödele saab seda olukorda muuta. Ligi 32000 eurot maksvate ehitustööde koosseisus eemaldatakse aastaid lisatud värvi- ja lakikihid, põrand lihlitakse ning sellele kantakse normidele vastav märgistus, rasked ja ohtlikud korvikonstruktsioonid asendatakse kaasaegsetega. Korvikonstruktsioonide asendamine uutega võimaldab korvirõnga kõrgust reguleerida selliselt, et ka noorkorvpallurid ehk mini klassi mängijad saaksid harjutada ja mängida neile ette nähtud reeglite järgi lastes konstruktsiooni alla selliselt, et rõnga kõrguseks oleks ettenähtud 260 cm (tavakõrgus 305cm). Lisaks põrandale ja korvikonstruktsioonidele toimuvad ka hädavajalikud seinte ja lae parandustööd.


Valmiv vabaõhulava
 Löwenruh park saab endale lava

Kahjuks puudub meie linnaosal oma kultuurikeskus ning seepärast olen võtnud suuna, kus panustatakse senisest enam pargialade arendamisse ning sinna täiendavate vaba aja veetmise võimaluste loomisesse. Usun, et suure sammu selles osas saavutame lava ehitusega Löwenruh parki. Lava koos pinkidega varustatud pealtvaatajate alaga valmib augustikuu jooksul. Arvestades asjaolu, et edaspidi jääb ära üritustel kasutatava lava rendi kuluartikkel, loob see täiendava võimaluse korraldada pargis enam vabaõhu üritusi ning teisalt pakkuda lava kasutamise võimalust ka kõigile soovijatele, meelitades seeläbi siia ka teisi ürituste korraldajaid.

Kuninganna Kirstina päev, Kristiie sügislaat ning teised üritused

Sellel aastal toimub Kuninganna Kristina päev ja Kristiine sügislaat Löwenruh pargis 2. septembril 2012 algusega kell 10.00. Usun, et formaat, kus me ühildame kaks üritust meelitab kohale rohkem huvilisi, andes sellele enam mastaapi ning mitmepalgelisemat tegevust igale eale. Ürituse peaesineja Getter Jaani astub lavale kell 14.00.

Lisaks linnaosas toimuvatele üritustele soovitan külastada 24. augustil toimuvat Tallinna lillefestivali lõputseremooniat ning kindlasti sügikuude ühte ilusamat üritust 20. septembril Kadrioru pargis toimuvat „Valgus kõnnib Kadriorus“.

Kristiine sügislaat ja Kuninganna Kristina päev Löwenruh pargis

Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab juba kaheksandat aastat järjest meeleoluka perepäeva Löwenruh´ pargis- Kristiine sügislaat toimub 2. septembril 2012 koos Kuninganna Kristina päevaga. Uuel Löwenruh´ pargi vabaõhulaval astub peaesinejana teie ette Getter Jaani. Lapsi sõidutavad ponid, noori ootab Kullo huviringe tutvustav telk. Kuninganna Kristina päeval jätkub tegevust, kuulamist ja vaatamist kõigile. Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov tunnustab projekti „Käime Löwenruhs“ aktiivseid osalejaid.

Esmakordselt on sellel aastal Kuninganna päev koos sügislaadaga. Laadale on oodatud kõik kauplejad, kes pakuvad mahetooteid, aiakaupu ning käsitööesemeid mõistliku hinnaga. Kauplejate registreerimine http://www.tallinn.ee/est/kristiine/kristiine-sugislaat-2012. Perepäev ja laat on kõikidele tasuta, sh kauplejatele.

Tuesday, August 14, 2012

Kristiine sügislaadale registreerimine

Oodatud on kõik kauplejad, kes pakuvad mahetooteid, aiakaupu ning käsitööesemeid mõistliku hinnaga.

Registreerimine: www.tallinn.ee/kristiine.

Asukoht: Löwenruh park, Mustamäe tee 59a. Kauplemisala: „Löwenruh“ restorani ja „Kullo“ vaheline haljasala Mustamäe tee ääres kella 10- 16. Riideid, nii kasutatuid kui uusi, ei saa Kristiine laadal müüa!