Kui vanalt alustada võõrkeele õpingutega? Kas inglise keelt ongi vaja lastele õpetada, nad ju niikuinii vaatavad telekast inglisekeelseid multikaid, küll hakkab ise külge. Kas lapsele võõrkeele õpetamine on üks järjekordne sundus? Sellised küsimused tekivad paljudel väikelaste vanematel.
Äli-Ann Klooren
lapsevanem
Lapsed on küll väga erinevad, kuid kogemusest oma lapsega võin öelda, et kunagi ei ole liiga vara. Metoodiline õpetamine on siiski midagi muud kui passiivne teleka vaatamine ning keelt saab õpetada niimoodi läbi mängu, et laps ei saa arugi, et tegemist on õppimisega. Just sellist võimalust pakub Helen Doron Early English Kristiine Huvikool, kus õpetatakse lastele inglise keelt alates 3. elukuust kuni 14.
eluaastani. Õppeprogramm pakub 10 järjestikkust kursust, mis sisaldavad kõike vajalikku, et omandada inglise keel nagu teine emakeel - õige häälduse, grammatika ja rikka sõnavaraga.
Helen Doroni metoodika aluseks on nn. emakeele meetod, kus ei oodata kiireid tulemusi. Kogu õppimine käib läbi mängu, muusika ja käelise tegevuse, pärast aastast kursust ei räägi laps veel inglise keelt, kuid kõik õpitu on talle arusaadav ja talletatud mällu. Nii nagu emakeelegagi, kus laps võib esimestel eluaastatel vaid üksikuid sõnu öelda ning siis hakata äkki tervete lausetega rääkima, on ka selle meetodiga inglise keele õppimise puhul ning iga lapse areng on väga individuaalne. Olen oma
lapsega läbinud 3 kursust, alustasime 3-aastaselt. Kui esimese aasta lõpuks piirdus lapse inglise keel sõnadega, mida oli tunnis kuuldud, siis peale teist aastat rääkis ta juba tervete lausetega. Ning nüüd, peale kolmandat aastat, ehitab ta juba keerulisi lausekonstruktsioone, püüab selgitada oma mõtteid. Lisaks sellele on tal uskumatult lai sõnavara. Nii et praegu, 6-aastaselt, ei valmista talle raskust suhelda inglise keeles seda keelt kõnelevate inimestega.
See kõik on tulnud lihtsalt, sundimata, laps tunneb alati rõõmu sinna kooli minekust. Juba kooliruumid Kristiines Kännu 35, kus on palju mänguasju ja raamatuid, on nii lapsesõbralikud, et lapsele tundub nagu ta läheks mängutuppa.
Sama õhkkond jätkub ka tunnis. Lisaks inglise keele omandamisele l aiendavad need tunnid ka tunduvalt lapse silmaringi – õpitakse tundma loomi, linde, erinevaid maid jne. Kuna suur osa on plaatidelt laulude kuulamisel, siis arendab see ka laste muusikalist kuulmist ja lauluoskust ning annab hea ülevaate inglise populaarseimatest lastelauludest. Iga kursusega käivad kaasas ka töövihikud, mida
värvitakse või kleebitakse, see omakorda arendab käelist tegevust. Vanematel kursustel lisandub ka kirjutamine. Kuna kogu tegevus ja suhtlemine tunnis käib ainult inglise keeles, siis et ennast lastele
arusaadavaks teha, on õpetajatel näitlikud õppevahendid – mänguasjad, mängud, õpetajate endavalmistatud näidised, nn. propsid. Lastes tekitavad erilist vaimustust just õpetajate endi tehtud õppevahendid ning nii mõnigi kord pärast tundi üritab laps neid järele meisterdada. See omakorda
arendab nii lapse enda fantaasiat kui ka meisterdamisoskust. Tundides areneb ka laste sotsiaalne külg – lapsed õpivad üksteist tundma, mängitakse mänge, kus lapsed saavad omavahel suhelda.
Tihti kardetakse, et kui laps ei oska veel emakeeltki korralikult, kuidas siis hakata veel teist keelt juurde õppima. Oma kogemusest võin öelda, et tegelikkus on vastupidine, laps hakkab tundma huvi keele kui sellise vastu. Talle pakub avastamisrõõmu see, et ühed rahvused ütlevad asju ühtemoodi,
teised jälle teistmoodi. See arendab ka emakeelt, mõnikord ongi nii, et inglise keele tunnis õpitakse sõna, mida laps eesti keeles ei teagi veel. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et HDEE tunnid arendavad last väga mitmekülgselt.
Et Helen Doroni metoodika toimiks, on oluline vanemate tugi ja suhtumine. Esimestel aastatel käivad vanemad tundides kaasas, hiljem, kui laps tunneb, et ta on valmis üksi tundi minema, võib ta seda teha. Tähtis on, et vanemad ei paneks liiga kõrgeid ootusi oma lastele ning ei hakkaks neilt nõudma tulemusi nagu „mis sõnu sa täna tunnis õppisid“ või „ kas sa seda oskad nüüd inglise keeles öelda“. Lapsed on
väga erinevad, ühed haaravad nagu õhust, teine ei tee pool aastat suud lahti. Kuid see ei tähenda, et see, kes suud lahti ei tee, ei jätaks meelde, mida tunnis räägitakse.
Oluline on mitte hakata oma last võrdlema teistega ja lasta tal oma tempos areneda.
Helen Doron Early English pakub kursusi ka beebidele alates 3. elukuust. See on tekitanud poleemikat nii vanemate kui ka pedagoogide seas. Ühed leiavad, et nad „vaesekesed (3-kuused beebid) ei saa
veel emakeelestki aru, milleks neid siis veel võõrkeelega piinata“, teised jälle toovad võrdlusi kakskeelsete peredega, kus kumbki vanematest räägib lapsega algusest peale omas keeles ja lapsest kasvabki kakskeelne. HDEE beebikursus ei olegi mõeldud vaid inglise keele õppimiseks, vaid on nagu beebikool, kus on ühendatud muusikalised liikumismängud ning mängulised tegevused inglise keelega.
26 tegutsemisaasta jooksul on tekkinud üle 600 HDEE huvikooli enam kui 30-sse Euroopa ja Aasia riiki, kus õpib kokku rohkem kui 100 000 õpilast. Eestis on hetkel 3 huvikooli Tallinnas – Kristiine, Viimsi ja Lasnamäe huvikoolid. Iga õppeaasta algul toimuvad tasuta näidistunnid, kus saab ettekujutuse
tunni ülesehitusest ning valida sobival tasemel kursuse oma lapsele.
