Monday, August 29, 2011

Maksudest, toetustest ja soodustustest

Nagu ikka möödus suvi kiiresti ja märkamatult. Puhkused ja koolivaheaeg koos kõige soojema aastaajaga saab läbi. Ees ootab sügisjahedus, uus õppeaasta ja uued Tallinna elanikele mõeldud
soodustused.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Juba mõne päeva pärast avavad haridusasutused oma uksed õpilastele ja kasvandikele.
Mõni neist astub üle kooli läve esimest korda. See rõõmus sündmus on tõsine katsumus paljude
perede eelarvele, kuna kulutused kooliminekuks on üpris suured. Et leevendada auku rahakotis, maksab
Tallinn esimest korda kooliminevate jütside vanematele ranitsatoetust.
Tuletan meelde, et esimesse klassi minevale lapsele võib ranitsatoetust taotleda 3 kuu jooksul kooliaasta algusest: septembris, oktoobris ja novembris. Taotlus makstakse vanematele või hooldajale tingimusel, et vähemalt aasta enne lapse esimesse klassi minekut on üks lapsevanematest
rahvastikuregistri järgi elanud Tallinnas, on Tallinna elanik, elab samal aadressil taotlejaga ning asub õppima Tallinnas asuvas koolis.
Head esimeste klasside lapsevanemad, ärge unustage taotlust esitada Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonnale!
Samuti oodatakse sotsiaalosakonnas üks kord aastas sünnipäevaks makstava pensionilisa taotlevate pensionäride avaldusi. Pensionilisa taotlust võivad esitada vanadus- või invaliiduspensioni saavad isikud ning täiskasvanud, kes saavad rahva- või toitjakaotuspensioni. Tuletame meelde, et avaldus tuleb esitada sünnikuule eelneval kuul või sünnikuul.
Saavad Kristiine vähekindlustatud elanikud ka taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist.
Antud toetust saavad rahvastikuregistrisse kantud Tallinna elanikud, kelle keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta on kütteperioodil alla määratud miinimumi. Soojusenergia hinnatõusu kompensatsiooni makstakse arvestusega 18 m2 elamispinda ühe pereliikme kohta ning lisaks 15 m2 pere kohta.
Täpsema informatsiooni saamiseks nende ja teiste Tallinnas makstavate toetuste kohta võib pöörduda Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonda telefonil 645 7140.
Tähtis informatsioon Kristiine elanikele: Tallinna linn valmistub koduomanikke maamaksust vabastama. 2012. aasta 1. jaanuarist vabastatakse maamaksust 1500 m2 majaalust elamumaad.
Maksuvabastuse avaldusi saab esitada alates 1. septembrist 2011.
Rohkem infot maamaksuvabastuse taotlemise tingimuste kohta saate lugeda sellest Kristiine Lehest. Lisaks saadetakse kõikidele linnaosa elanikele kirjad põhjalikuma informatsiooniga.
Kõike head!

Maamaksu vabastuse avaldusi hakatakse vastu võtma 1. septembrist

Eesti leibkondade eelarves on sundkulutused toidule ja eluasemele viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samal ajal aga on reaalpalk langenud.


Statistikaameti andmetel on võrreldes 2007. aastaga kulutused eluasemele kasvanud 26%, soojusenergia hind tõusnud 40%, elektrienergia hind 24% ja maagaasi hind 33%, elukallidust on suurendanud ka käibemaksu ning aktsiiside tõus.
Eesmärgiga leevendada tallinlaste maksukoormust ning vähendada kulutusi eluasemele vabastatakse
alates 1. jaanuarist 2012 maamaksust Tallinna haldusterritooriumil asuva maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva kuni 1500 m² elamumaa ulatuses.
Maamaksust vabastatakse taotluse alusel. Avaldusi hakatakse vastu võtma alates 1. septembrist 2011 linnaosavalitsuste teenindussaalides ja Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis, elektrooniliselt ja posti teel.
Maamaksuvabastuse avalduse mugavaim esitamise viis on elektrooniliselt kodanikuportaali http://www.eesti.ee/ kaudu.
Kui Teil puudub võimalus esitada avaldus interneti teel, siis ootame Teid Kristiine Linnaosa Valitsusse
(Tulika tn. 33b).
Tähelepanu! Kui Te ei esita eespool nimetatud avaldust, tuleb maamaksu täies mahus maksta.

Koduomaniku maamaksu vabastuse informatsioon

1. Tallinn vabastab 2012. aasta 1. jaanuarist maamaksust kodualuse elamumaa kuni 1500 m2 ulatuses. Taotlust saab esitada 1. septembrist 2011 kuni 10. jaanuarini 2012.
2. Maamaksust vabastatakse 180 000 Tallinna koduomanikku.
3. Vormikohast avaldust on võimalik esitada elektrooniliselt kodanikuportaali www.eesti.ee kaudu; elukohajärgses linnaosavalitsuses; linnavaraametis; linnakantselei teenindussaalis; posti või e-posti teel. Avalduse vorm asub aadressil http://www.tallinn.ee/maamaksuvabastus.
4. Avaldust on kõige lihtsam esitada elektrooniliselt kodanikuportaalis http://www.eesti.ee/, kus taotlusvorm on andmetega eeltäidetud.
5. Kui isikul puudub interneti kasutamise võimalus, saab ta avalduse esitada linnaosavalitsuses isikut tõendava dokumendi alusel avalduse menetleja kaudu.
6. Seoses maamaksu määra muutumisega 2012. aastast tuleb avaldus esitada ka neil, kelle 2011. aasta arvestuslik maamaks jäi alla 5 euro ning seetõttu ei saanud 2011. aastal maamaksuteadet.
7. Kodualuse maa maamaksust vabastamiseks tuleb esitada avaldus ka pensionäridel, kes seni on saanud pensionäri maamaksuvabastust või -hüvitist.
8. Represseeritutel säilib seni kehtinud maamaksuvabastuse kord ja nemad uut avaldust esitama ei pea.
9. Korteriühistu esindaja võib tuua mitme korteriomaniku allkirjastatud avaldused.
10. Maamaksust vabastatakse Tallinna haldusterritooriumil asuva:
a. maa omanik (sh korteriomandi juurde kuuluva maa omanik),
b. reformimata maa kasutaja,
c. hoonestusõiguse omanik või
d. kasutusvaldaja
ülalnimetatu kasutuses olevalt elamumaalt kuni 1500 m2 ulatuses, kui taotleja elukoht on vastavalt
rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele sellel maal asuvas elamus. Maamaksuvabastust saab taotleda tingimusel, et taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.
11. Avalduses esitatud andmeid kontrollitakse automaatselt kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel seisuga 01.01.2012.

Kristiine esimene ajalooraamat on ilmunud

Selle aasta juunikuu lõpus ilmunud Robert Nermani raamat „Lilleküla ajalugu 1940. aastani“ on müügil suuremates raamatupoodides ning Kristiine Lehe andmetel on see väga nõutud lugemine.

„Lilleküla ajalugu 1940. aastani“ on neljast raamatust kavandatud sarja „Kristiine heinamaast Kristiine linnaosani“ esimene raamat. Esimesele osale järgneb loodetavasti juba selle aasta lõpus „Lilleküla
ajalugu 1940-1991“, seejärel „Lilleküla ajalugu 1991. aastast tänapäevani“ ning „Tondi ja Järve ajalugu“.
Kristiine linnaosa on senini suhteliselt vähe uuritud ning seetõttu leidub äsjailmunud raamatus palju uudset ja mitmekesist andmestikku Lilleküla ajaloost. Raamatust saame teada Lilleküla maastiku
kujunemisest ja arengust läbi sajandite, suvemõisate kujunemisest ja nende kuulsatest omanikest, erinevate perioodide elust-olust, laiemalt tuntud tööstuste tekkest ja arengust, kohalikest toponüümidest,
Lilleküla kultuuritegelastest jpm.
Kuigi Lilleküla tänavanimede ja majanumbrite osas on eri aegadel toimunud suuri muutusi, siis tekstis kasutati praegusi tänavanimetusi ja majanumbreid ning sulgudes vajaduse korral tolleaegset nime ja numbrit.
344-leheküljelises kõvakaanelises raamatus on haruldasi fotosid ning 17 skeemi, mis aitavad lugejal lokaliseerida omaaegsete tööstuste, suvemõisate, aiandite, kaupluste ja teenindusasutuste jm. asutuste
paiknevust.
Kui olete huvitatud raamatu ostmisest, siis helistage Robert Nermanile 5561 7990 või 655 1311.
E-post: robertnerman@gmail.com.
Raamatu hind otse autorilt 14 eurot (Apollo klubi veebihind 23,21 eurot, tavahind 26,37 eurot).
NB! Neljapäeval 15. septembril 2011 kell 13.00 Kristiine Sotsiaalkeskuses (Sõpruse pst. 5) kohtub Robert NERMAN linnaosa elanikega. Kohtumisel toimub raamatu „Lilleküla ajalugu 1940. aastani“ tutvustus ja müük.

ROBERT NERMAN: ”Ootan linlastelt abi!“

Robert Nerman oma raamatuga.
Eestlased on alati pidanud väga tähtsaks oma rahva, oma maa traditsioonide ja ajaloo säilitamist. Ka Kristiinel on selja taga huvitav ajalugu, mis väärib meie mällu talletamist.

Praegu tegelengi faktide, materjalide ja piltide kogumisega neljaköitelise teose „Karjamaast Kristii-ne linnaosani” jaoks. Selles sarjas püüan põhjalikult kirja panna Kristiine ajalugu.
Neljaköitelise teose esimene raamat – „Lilleküla ajalugu 1940. aastani” on juba raamatupoodidesse
ilmunud. Töötan juba teise köite kallal, milles kirjeldan Lilleküla ajaloos toimunud fakte ja sündmusi
ajavahemikul 1940-1991.
Arusaadavatel põhjustel on 1940.-1944. aasta kohta väga vähe materjale säilinud, kuid meie kui selle perioodi tunnistajad mäletame päris palju.
Seega tahaksin pöörduda Kristiine elanike, eriti põliselanike poole, et saada võimalikult palju informatsiooni selle linnaosa sõjajärgse ajaloo kohta. Ootan mälestusi Kristiines ja just Lillekülas tol ajal tegutsenud tööstusettevõtetest ja asutustest.
Usun, et linnaosa elanikud teavad väärt informatsiooni ka esimeste suurte kortermajade ehitamisest, vee- ja kanalisatsioonivõrgu loomisest, hariduse arengust ja paljust muust, mida oleks noortel huvitav lugeda nii täna kui ka tulevikus.

Kristiine Lehe toimetuselt: Head Kristiine elanikud, kindlasti on kellelgi teist säilinud nendest aegadest dokumente, suveniire, fotosid. Ajaloolisest aspektist võib see kõik olla väga tähtis ja lausa hindamatu
väärtusega.
Kui teil on soov saada Kristiinest jutustavate raamatute kaasautoriteks, pöörduge Robert Nermani poole telefonil 5561 7990 või 655 1311. E-post: robertnerman@gmail.com.

Kotka tänava staadion saab uue ilme

Selline oli Kotka 12 staadion 2009. aasta septembris...
Veel hiljuti oli Kotka 12 tühermaa, kus kõrgus vööni rohi, laiutas võsa ja koeraomanikud käisid oma lemmikutega jalutamas. Sageli võis seal märgata puhkamas kahtlase välimusega isikuid. Nüüd aga saavad ümberkaudsete majade elanikud jälgida oma akendest, kuidas tühjana seisnud maalapp
kaasaegse spordikompleksi ilme saab.
Umbes aasta pärast hakkab siin tööle Eesti Jalgpalli-liidu noorte treeningukeskus. Jalgpallisõpradele
on juba valmis aiaga piiratud jalgpalliväljak.
Järgmisena ehitatakse vaatajate tribüünid ning spordikompleksiruumid, mis tulevad kahte tulevase
treeningukeskuse territooriumil asuvasse kolmekorruselisse hoonesse.
Hooned renoveeritakse vastavalt kaasaegsetele nõuetele.
Ehitustööd on kavas lõpetada 2012. aasta septembris.

...praegu aga selline. Milline aga pärast ehituse lõpetamist, näeme aasta pärast.

ALAEALISTE KOMISJON - kivi kingas või nurgakivi võrgustikutöös

Suvi võib olla värviline ja mitmetähenduslik nii lastele, nende peredele, kui ka ametnikele. Kas hingame kergendatult, et saab puhata või kipume pigem hinge kinni hoidma, et mingeid jamasid ei juhtuks?

Ester Põiklik
Kristiine linnaosa alaealiste komisjoni esimees

Kristiine linnaosas toimub ala-ealiste komisjoni istung reeg-lina iga kuu teisel kolmapäeval.
Komisjoni istung on kinnine ja seega on ilmselt paljudele arusaamatu, mis seal tegelikult toimub. Iga inimene tajub maailma läbi oma vaatevinkli ja tuleb tunnistada, et noor, kes meie komisjoni istungile kutsutakse, on oma mõtetes ja vahel ka tegudes ummikusse sattunud. Alaealiste komisjoni töö eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning aidata probleemidega alaealisel ja tema perel toime tulla. Siinjuures väike meeldetuletus, et alaealiste komisjon ei ole karistusorgan, vaid mõjutusvahendi kohaldaja.
Meedias on palju kommenteeritud alaealiste komisjoni tööd, kirutud süsteemi ja rõhutatud vajadust muuta alaealiste mõjutusvahendi seadust. Professionaalne sekkuja ja nõustaja on kriitilise mõtlemisega
paindlik, ta ei saa oodata paremaid aegu ja tõhusamaid õigusakte.
Alaealistega töötades ei saa olla pessimist, sest siis ollakse mugavustsoonis. Võtmeks töös alaealistega on võrgustikutöö. Võrgustikutöö on panustamine suhetesse, mille aluseks on usaldus. Kõik on seotud usalduse ja sallivusega. Usalduse murdmine või nulltolerants omavahelistes suhetes võib muutuda probleemiks nii laste ja noorte hulgas, pereringis kui ka spetsialistide seas.
Alaealiste komisjoni sattunul on hirm või häbi, sageli mõlemad. Öeldakse, et häbist saab läbi, kui sa ise seda tahad. Komisjoni istungil ei istu ümber laua kohtumõistjad, vaid spetsialistid, kes on valmis
alaealist ja tema lähedasi suunama õigete valikute tegemisel. Selleks, et mõjutusvahend, mis noorele määratakse, leevendaks probleemi, on vaja perekonna toetust ja noore valmisolekut kokkulepetest kinni
pidada. Iga inimene on eriline, ühte inimest on võimalik kahekümne minutiga innustada õiguskuulekat elu maitsma, teist aga mitte. Valikute küsimus. Aastate jooksul on tekkinud ka mõned „kuldkliendid“,
kes hoiavad alaealiste komisjoni oma „tegemistega“ kursis. Selleks, et toimuks muutus, peame me ise kõigepealt muutuma: kui me teeme täna midagi, mida teised ei tee, siis me võime homme omada midagi, mida teised ei oma...
Mul on rõõm, et Kristiine alaealistega töötavad sarnaste väärtustega spetsialistid, mis lihtsustab suhtlemist, mõistmist ja sekkumist. Väga oluline on kiire ja professionaalne tegutsemine, hea koostöö lastekaitse, politsei, tugiteenuste, noortekeskuste, haridus-, meditsiini- ja rehabilitatsiooniasutuste
ning probleemidesse sattunud perede vahel.
Kristiine Linnaosa Valitsuse ala-ealiste komisjonil on selle aasta ennetustegevuse kavas lastele ja noortele elustiiliseminar Meie Noored Tallinnas, 20. oktoobril kell 17.00 Solarises. Vastavalt vajadusele toimuvad seikluskoolitused riskirühma noortele, ennetusteemalised kohtumised ja teavitamine, koolilepitamine, agressiivsuse leevendamise treeningud ning linnalaager.
Lastevanematele on sügisel algamas vanemate kool, mis toimub Kristiine Sotsiaalkeskuses kahes grupis: eesti ja vene keeles.
Kogukonnale soovin rohkem mõistmist, mitte hukkamõistmist.
Suur tänu võrgustikule, lastele ja noortele, kes on läbinud oma õppetunni ja jaganud seda sõpradega turvalise elustiili nimel.
Aitäh lapsevanemad, kes te olete olnud headeks partneriteks otsuste vastuvõtmisel teie lapse mõjutamise nimel.
Minu lugupidamine kolleegidele, koostöö teiega on nauding, nii palju on teilt õppida meie ühise kasvu nimel.

Oma tütrega Helen Doron Early English Kristiine Huvikoolis

Kui vanalt alustada võõrkeele õpingutega? Kas inglise keelt ongi vaja lastele õpetada, nad ju niikuinii vaatavad telekast inglisekeelseid multikaid, küll hakkab ise külge. Kas lapsele võõrkeele õpetamine on üks järjekordne sundus? Sellised küsimused tekivad paljudel väikelaste vanematel.


Äli-Ann Klooren
lapsevanem

Lapsed on küll väga erinevad, kuid kogemusest oma lapsega võin öelda, et kunagi ei ole liiga vara. Metoodiline õpetamine on siiski midagi muud kui passiivne teleka vaatamine ning keelt saab õpetada niimoodi läbi mängu, et laps ei saa arugi, et tegemist on õppimisega. Just sellist võimalust pakub Helen Doron Early English Kristiine Huvikool, kus õpetatakse lastele inglise keelt alates 3. elukuust kuni 14.
eluaastani. Õppeprogramm pakub 10 järjestikkust kursust, mis sisaldavad kõike vajalikku, et omandada inglise keel nagu teine emakeel - õige häälduse, grammatika ja rikka sõnavaraga.
Helen Doroni metoodika aluseks on nn. emakeele meetod, kus ei oodata kiireid tulemusi. Kogu õppimine käib läbi mängu, muusika ja käelise tegevuse, pärast aastast kursust ei räägi laps veel inglise keelt, kuid kõik õpitu on talle arusaadav ja talletatud mällu. Nii nagu emakeelegagi, kus laps võib esimestel eluaastatel vaid üksikuid sõnu öelda ning siis hakata äkki tervete lausetega rääkima, on ka selle meetodiga inglise keele õppimise puhul ning iga lapse areng on väga individuaalne. Olen oma
lapsega läbinud 3 kursust, alustasime 3-aastaselt. Kui esimese aasta lõpuks piirdus lapse inglise keel sõnadega, mida oli tunnis kuuldud, siis peale teist aastat rääkis ta juba tervete lausetega. Ning nüüd, peale kolmandat aastat, ehitab ta juba keerulisi lausekonstruktsioone, püüab selgitada oma mõtteid. Lisaks sellele on tal uskumatult lai sõnavara. Nii et praegu, 6-aastaselt, ei valmista talle raskust suhelda inglise keeles seda keelt kõnelevate inimestega.
See kõik on tulnud lihtsalt, sundimata, laps tunneb alati rõõmu sinna kooli minekust. Juba kooliruumid Kristiines Kännu 35, kus on palju mänguasju ja raamatuid, on nii lapsesõbralikud, et lapsele tundub nagu ta läheks mängutuppa.
Sama õhkkond jätkub ka tunnis. Lisaks inglise keele omandamisele l aiendavad need tunnid ka tunduvalt lapse silmaringi – õpitakse tundma loomi, linde, erinevaid maid jne. Kuna suur osa on plaatidelt laulude kuulamisel, siis arendab see ka laste muusikalist kuulmist ja lauluoskust ning annab hea ülevaate inglise populaarseimatest lastelauludest. Iga kursusega käivad kaasas ka töövihikud, mida
värvitakse või kleebitakse, see omakorda arendab käelist tegevust. Vanematel kursustel lisandub ka kirjutamine. Kuna kogu tegevus ja suhtlemine tunnis käib ainult inglise keeles, siis et ennast lastele
arusaadavaks teha, on õpetajatel näitlikud õppevahendid – mänguasjad, mängud, õpetajate endavalmistatud näidised, nn. propsid. Lastes tekitavad erilist vaimustust just õpetajate endi tehtud õppevahendid ning nii mõnigi kord pärast tundi üritab laps neid järele meisterdada. See omakorda
arendab nii lapse enda fantaasiat kui ka meisterdamisoskust. Tundides areneb ka laste sotsiaalne külg – lapsed õpivad üksteist tundma, mängitakse mänge, kus lapsed saavad omavahel suhelda.
Tihti kardetakse, et kui laps ei oska veel emakeeltki korralikult, kuidas siis hakata veel teist keelt juurde õppima. Oma kogemusest võin öelda, et tegelikkus on vastupidine, laps hakkab tundma huvi keele kui sellise vastu. Talle pakub avastamisrõõmu see, et ühed rahvused ütlevad asju ühtemoodi,
teised jälle teistmoodi. See arendab ka emakeelt, mõnikord ongi nii, et inglise keele tunnis õpitakse sõna, mida laps eesti keeles ei teagi veel. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et HDEE tunnid arendavad last väga mitmekülgselt.
Et Helen Doroni metoodika toimiks, on oluline vanemate tugi ja suhtumine. Esimestel aastatel käivad vanemad tundides kaasas, hiljem, kui laps tunneb, et ta on valmis üksi tundi minema, võib ta seda teha. Tähtis on, et vanemad ei paneks liiga kõrgeid ootusi oma lastele ning ei hakkaks neilt nõudma tulemusi nagu „mis sõnu sa täna tunnis õppisid“ või „ kas sa seda oskad nüüd inglise keeles öelda“. Lapsed on
väga erinevad, ühed haaravad nagu õhust, teine ei tee pool aastat suud lahti. Kuid see ei tähenda, et see, kes suud lahti ei tee, ei jätaks meelde, mida tunnis räägitakse.
Oluline on mitte hakata oma last võrdlema teistega ja lasta tal oma tempos areneda.
Helen Doron Early English pakub kursusi ka beebidele alates 3. elukuust. See on tekitanud poleemikat nii vanemate kui ka pedagoogide seas. Ühed leiavad, et nad „vaesekesed (3-kuused beebid) ei saa
veel emakeelestki aru, milleks neid siis veel võõrkeelega piinata“, teised jälle toovad võrdlusi kakskeelsete peredega, kus kumbki vanematest räägib lapsega algusest peale omas keeles ja lapsest kasvabki kakskeelne. HDEE beebikursus ei olegi mõeldud vaid inglise keele õppimiseks, vaid on nagu beebikool, kus on ühendatud muusikalised liikumismängud ning mängulised tegevused inglise keelega.
26 tegutsemisaasta jooksul on tekkinud üle 600 HDEE huvikooli enam kui 30-sse Euroopa ja Aasia riiki, kus õpib kokku rohkem kui 100 000 õpilast. Eestis on hetkel 3 huvikooli Tallinnas – Kristiine, Viimsi ja Lasnamäe huvikoolid. Iga õppeaasta algul toimuvad tasuta näidistunnid, kus saab ettekujutuse
tunni ülesehitusest ning valida sobival tasemel kursuse oma lapsele.

Tööotsijate toetusgrupid Kristiine Sotsiaalkeskuses

On jälle üks tavaline esmaspäeva pärastlõuna ning Kristiine Sotsiaalkeskuses on kogunenud tööotsijate grupp koos juhendajatega. Grupp ühendab 16 inimest, kes olnud töötud 4 kuud kuni 2 aastat. Kogunetakse 10 nädala jooksul igal esmaspäeval 2 tunniks, et koos 2 grupijuhiga arutleda erinevatel teemadel.

Kersti Kask
sotsiaalpedagoog

Iga inimese jaoks on oluline jõuda oma seesmise selguseni, mida ja miks ma teen. Seepärast mõtiskletakse ka grupis küsimuse üle, miks ma tööotsijate grupis osalen. Milliseid minu vajadusi rahuldab grupinõustamine?
Valik vastustest:
- otsin tööd;
- otsin raha;
- otsin vabadust;
- otsin (inim)suhteid;
- otsin (elu)mõtet;
- otsin julgust;
- otsin ennast;
- otsin eneseteostust;
- ootan, et vaim peale tuleks. Tahaksin uuesti ettevõtlusega tegeleda ja vajan kaasinimeste tõuget selleks;
- vajan teadmist, kes ma olen;
- vajan teadmist, milleks olen valmis.
Arutledes välja toodud vajaduste üle tõdeti, et tööd on ümberringi alati. Kuid otsides raha on selge, et iga töö eest ei maksta. Raha on ka alati vähe. Kui rohkem sisse tuleb, läheb ka õige pea rohkem välja. Arutledes jõuti asjaoluni, et inimene ei taju enne ummikusse jõudmist - „elan üle oma võimete“ . Sisuliselt tuleb selle momendini elada – kus oma võimalused ületatakse.
Grupiliige räägib: „Enne grupiga liitumist, olin kaotanud oma lähedased sõbrad, kes enam mind mõista ei suutnud. Nende elurütm oli erinev minust.“ Teine grupiliige tõdes kurvalt, et nainegi kodus ei saa aru, mida ta nii rahutuna ringi tammub. Aga hing on haige, ei tunne ennast kui vaba mees. Tuleb küsimus, milleks ma siin maailmas elan, kui eneseteostusvõimalusi napib. Siin grupis mõistetakse sind, koos arutlemine abistab mõtlemisel.
Mõni kord sunnib olulisi asju läbi analüüsima või endale kui „peeglist“ otsa vaatama. Inimene vajab ju
mõõdukat sundi. Paljud inimesed ei tunne end tänapäeval vabana. Nad tunnevad end juhituna tuhandetest sundustest. Ja need ei ole ainult välised sundused, majanduslik surve, mis sunnib
ettevõtjat töökohti vähendama; ühiskondlik surve, mis meid meie vabaduses ahistab ning otsekui sunnib
valikuid tegema. Elus on kümneid olukordi, kus seisame näiliselt silmitsi olukorraga „kas see või teine“: kas jääda ausaks enda vastu ehk siis väärtustatakse oma isiklikku terviklikkust, oma isiklikke piire ja vajadusi või ohverdada oma vajadused heade suhete säilitamise nimel ehk siis allutakse välistele nõudmistele hirmust ignoreerimise või kättemaksu ees või soovist järgida üldiseid
sotsiaalseid norme. Nii mööname, et eelkõige rõhuvad inimesi sisemised sunnid. Need on hirmud, mis meie üle valitsevad. Me tunneme end sõltuvana teiste tunnustusest.
Me tunnetame, kuidas meie elu juhivad teised ja me ei ole enam vabad ise otsustama. Emotsioonid, kired, vajadused ja paljud soovid mõjutavad meid ja piiravad meie vabadust. Tekib küsimus, kuidas saavutada sisemine vabadus. Nii on töötuna äärmiselt keeruline teha otsus alustada ettevõtlust, vahetada eriala, asuda uuesti kutsekooli õppima. Kõik need otsused on seotud individuaalsete võimaluste, loovusega jne, kuid alati seotud suure riskiga, kas ühiskond vajab mind sellisena.
Grupiliige meenutas, et koolitaja/munk Anshelm Grün on öelnud: „Vabadus on üks neist paljudest
sõnadest, mis inimestes aegade algusest saadik igatsust tekitab. Südamepõhjas igatseb iga inimene võimalust olla vaba, olla vaba teiste inimeste võimust, vaba teiste arvamusest, vaba sisemistest tungidest, vaba hirmudest, vaba süümepiinadest, vaba sõltuvustest.“ Samas oleme sedavõrd vabad, kui palju lubame endale vaba olla.
Tegemist on Kristiine Sotsiaalkeskuses INNOVE rahastamisel töötava projektiga, mille sisu on tööotsijate ja töökoha kaotamise riskiga inimeste individuaalne ja grupinõustamine. Siin toodud näide on sellisest arutelu ja analüüsiga sisustatud kohtumisest. Sellised vahelduvad konkreetse infojagamisega näiteks tööõigusest või töötukassa uuematest teenustest.
Grupi kohtumiste jooksul vaadatakse läbi järgmised teemad:
1. Vajadused ja ootused
2. Võimalused ja motivatsioon
3. Tugevused, nõrkused ja väärtused
4. Stressijuhtimine
5. Suhtlemisoskused
6. Infootsing
7. Seadusandlus
8. Edukas kandideerimine

Registreerimine tööotsijate gruppidesse on alanud.
Info Kersti Kask 6512 706, kersti.kask@kristiinesk.ee.
Individuaalne nõustamine augustis.
Uued grupid alustavad septembris.

Kevadel 2011 registreerus projekti 101 inimest neist 64 naised ja 37 mehed. Koheselt langes välja 8 inimest, kes leidsid, et selline koostöövorm neile ei sobi. Suve alguseks lõpetas ning sai sellekohase tunnistuse 69 inimest. Teadaolevalt on neist praeguseks tööl 26 inimest.

Tööotsijate Suvekool

8.-12.08 toimus Läänemaal tööotsijate suvekool. Inimesed, kes olid 2010/11 osalenud erinevates tööotsijatele suunatud tugiprogrammides Kristiine Sotsiaalkeskuses, kuid polnud saanud tööd või olid kaotanud uuesti töö, olid huvitatud kõikuma löönud enesekindluse taastamisest.

Mart Johanson
rühmajuht

Suvekoolis vaadati enda sisse toetudes psühhoanalüütilisele teooriale ning kristlikule õpetusele. Otsiti ennast lõhkuvate emotsioonide ning oma põhitungide haldamise meetmeid. Tehti läbi erinevaid tegevusi, et leida endale sobiv tehnika jõuvarude taastamiseks. Prooviti
siserännakuid, muusika rütme, liikumisteraapiat, loodusega ühte sulandumist, kujutava kunsti tegevusi jne.
Laagris osalejad nautisid kena laagripaika ning huvitavaid ja eripalgelisi õppejõude. Ühe õppejõuna tundsin kohapeal tekkinud grupi sünergiat ning positiivset toetust. Soovitan kõigil tööotsijatel mitte jääda enda ja oma murega üksi vaid tulla kodust välja.
Kristiine Sotsiaalkeskus pakub töötutele sügiseks:
TÖÖOTSIJATE KLUBI (vestlused, loengud, analüüsivad ja mängulised ülesanded)
alates 20.09 teisipäeviti 13.30 Sõpruse 5 saalis.
Info ja eelregistreerimine: Kersti Kask 651 2706
kersti.kask@kristiinesk.ee.

Tondimõisa pargis on uus koeraaed

Tallinna Keskkonnaameti tellimusel rekonstrueeriti Tondimõisa (end. Dunteni) pargi koerte jalutusväljaku piirdeaedu.

Kõiki koeraomanikke oodatakse koos oma lemmikutega värskenduskuuri läbinud koerte
väljakutele jooksma ja mängima.

Tallinnas on kokku 12 koerte jalutusväljakut ja nende asukohakirjeldused on üles pandud ka Tallinna lemmikloomaportaali aadressil www.tallinn.ee/lemmikloom.

Maskid, kas me tunneme teid?

Tõelised Veneetsia maskid Prantsusmaalt.
Tänavu suve meeldejäävaim ja eredaim sündmus Kristiines oli juunikuus Löwenruh pargis toimunud Veneetsia maskikarneval, mis tõi kokku väga palju rahvast. Esimest korda toimunud üritusest võtsid osa üle 100 esineja, mõned neist väljastpoolt Eestit, ning tuhatkond vaatajat.

Kristiine Lehe küsimustele vastab ürituse korraldaja Vadim Antsupov.

Kust tuli mõte korraldada Tallinnas Veneetsia karneval?
See sai alguse sellest, et juba viis aastat olen ise osalenud Veneetsias kuulsal karnevalil, kus iga kord maskeerin end uueks tegelaseks. Kostüümid ja maskid teen ise. Olen ainus osaleja mitte ainult Eestist, vaid kogu endisest Nõukogude Liidust.
Sealne korraldus meeldib mulle väga. Juba esimene karneval jättis mulle unustamatu mulje ning mul
tekkis mõte teha midagi sellist ka Tallinnas.

Aga mis seob Tallinna ja Veneetsiat?
Esiteks, nii Tallinn kui Veneetsia on hansalinnad. Teiseks, oleme juba palju aastaid sõpruslinnad.
Veel nõukogude ajal kinkis Veneetsia meile gondli. Muide, need on väga kallid, kuna kõik tehakse
käsitööna. Kahjuks mädanes see gondel mitu aastat laevatehases kuni nüüd paar aastat tagasi restaureeriti.
Isegi mõeldi keegi saata gondlijuhiks õppima, kuid plaaniks see jäigi. Praegu kogub gondel jälle Meremuuseumi hoidlas tolmu. Loodan, et kunagi lastakse see ikka vette.
Kui rääkida kahe linna sarnasustest, siis nii Tallinnas kui Veneetsias on levinud üks arhitektuuristiil – gootika. Ka tänavad on mõlemas linnas munakivisillutisega. Ning lõpuks ka linna-traditsioonid on väga sarnased: tegelikult tähistas karneval vastlanädala algust, mida tähistavad mõlemad linnad.

See tähendab, kokkupuutepunkte on palju?
Jah...
Kui karnevali korraldamise idee oli küps, hakkasin kirjutama projekte, käisin paljudes asutustes, kuid keegi ei tundnud huvi. Siis juhtusin jagama oma ideed Löwenruh pargis asuva samanimelise restorani omanikuga. Park osutus ideaalseks karnevali läbiviimise kohaks, kuna meenutab tillukest Veneetsiat. Seal on lõvi kuju, lõvi on ju Veneetsia sümbol. Löwenruh’s on ka kanal, mis ümbritseb pargisaart.
Tänu sellele, et 2011. aastal sai Tallinnast Euroopa kultuuripealinn, võeti meie projekt töösse. Kõik klappis suurepäraselt.

Kuidas te karnevalile osalejaid saite?
Kuna ma ise osalen Veneetsia karnevalil, siis tunnen väga hästi inimesi, kes sinna kogunevad ja hoian nendega ühendust. Saatsin neile kutsed. Muidugi kõik ei tulnud, kuid see on ka arusaadav. Eesti asub päris kaugel Itaaliast, Prantsusmaast ja teistest riikidest, kus sellised karnevalid tavaliselt toimuvad. See on esimene karneval Eestis ning vähesed entusiastid on valmis sõitma sellise ürituse pärast omal kulul „jumal teab kuhu ja milleks”.
Kuid tuleb au anda, et inimesed tulid kohale. Meie karnevalist võttis osa kaks tõelist Veneetsia maski Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Peale nende oli osalejaid Soomest, Venemaalt (Moskva, Peterburi) ning Eestist – Maardust, Narvast, Narva-Jõesuust, Tallinnast. Kokku umbes 120 inimest.

Vaatajatele meeldis üritus väga ning nad nõuavad järge. Kas see on plaanis?
Jah, muidugi, minu sooviks on ka, et iga-aastased maskikarnevalid saaksid meil traditsiooniks. Teeme meie üritusele reklaami. Kuna esimene kord õnnestus väga hästi, kavatsen järgmisel aastal kaasata uhked kostüümid välismaalt.
Proovin meelitada osalejaid auhindadega. Ehk isegi sõiduga Veneetsia karnevalile. Tööd on palju.
Kuid kõige tähtsam on minu jaoks tuua Veneetsia karneval Eestisse, kuna vähesed saavad lubada endale sõitu Veneetsiasse, et näha sealset karnevali. See on väga kallis lõbu.

Aga kuidas rahastamisega on? Tänavu oli see kultuuripealinna raames. Aga edaspidi?
Eks me otsi sponsoreid, pakume asutustele vastastikku kasulikku osalemist reklaami eest, vahetuskaupa jne. Teretulnud on kõik, kes soovivad toetada üritust nii raha kui ka osalemisega.
Ise kavatsen sõita Veneetsiasse. Oleksin rõõmus, kui keegi avaldaks soovi osa võtta kuulsast karnevalist ja tulla koos minuga. Moodustada võiks terve delegatsiooni ja näidata ennast.
Minuga saab ühendust kirjutades e-posti aadressile avgust@hot.ee. Õpetan, kuidas teha maski ja kostüümi, viin läbi õpitoa, kuna sel on oma traditsioonid – salajane Veneetsia maski koodeks.

Edu teile ja tänud ilu eest, mida rahvale pakute!
Löwenruh pargis toimunud Veneetsia maskikarneval tõi kokku palju rahvast.