Friday, April 9, 2010

Võrkpalliklubi Täht korraldas rahvusvahelise turniiri noortele

Maret Truusalu,
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

Turniir toimus 12-14. märtsil Lilleküla Gümnaasiumis (Kuldnoka 24).

Võrkpalliturniir oli Lilleküla Gümnaasiumi renoveeritud võimla avaturniiriks. 2009. aastal kooli renoveerimise käigus paranesid oluliselt ka sportimisvõimalused. Nüüd on koolil uus 25 x 42 meetri suurune võimla, mis mahutab mitu palliväljakut.
Võrkpalliturniiril osalesid võistkonnad Soomest, Venemaalt, Lätist, Leedust - kokku osales 19 võistkonda ja mängiti 51 kohtumist. Võistkondade tase oli ühtlane ja võistlus kujunes kõrgetasemeliseks. Auhinnakohti jagus kõikidele osavõtnud maadele. Osavõtjate sõnul oli korraldus ladus ja 1976. aastal alguse saanud traditsiooniline rahvusvaheline võrkpalliturniir õnnestus hästi. Korraldajatele jaksu traditsiooni jätkamisel!



Foto: VK Täht U-16 tütarlapsed koos turniiri peakorraldaja Jaan Prassi ja treener Rita

Töötute programmipõhise nõustamisprojekti infopäev teenusele suunajatele

Koidu Saame,
Kristiine Sotsiaalkeskus, projektijuhi assistent

10. märtsil kogunesid Kristiine Sotsiaalkeskuse päikeseküllasesse saali Tallinna ja Harjumaa töötutega seotud sidusorganisatsioonide ametnikud ja spetsialistid. Toimus Euroopa Sotsiaalfondi ja Kristiine Linnaosa Valitsuse rahastusel elluviidava projekti „Programmipõhine nõustamisteenus – pilootprojekt Harjumaa töötruu riskirühmade tööga hõivatuse säilitamiseks/taastamiseks“ infopäev.


Ürituse eesmärgiks oli tutvustada teenusele suunavatele organisatsioonidele projektiga seotud koostöövõimalusi.
Südamlike ja ühistegevusele innustavate mõtetega avas ürituse Kristiine linnaosavanem Mihhail Korb. Seejärel andis Kristiine Sotsiaalkeskuse juhataja Evi Vilgats ülevaate keskuse mitmekülgsetest tegevusvaldkondadest ning programmipõhise nõustamise tähtsusest. Meeleoluka muusikalise vahepala esitasid Kristiine Sotsiaalkeskuse staažikad külastajad hr Einar Johanson (laul) ja hr Gunnar Vompas (akordion).
Projektijuhi assistent Koidu Saame tõi välja projekti eesmärgid, nende saavutamiseks elluviidavad tegevused, selgitas lahti sihtgrupi, tutvustas projekti nõustajate meeskonda ning tulemuslikkuse mõõdikute määratluse.
3 aasta jooksul osutatakse programmipõhist nõustamisteenust 240 Harjumaa tööturu riskirühma kuuluvale isikule, kellest vähemalt 72 saavutavad nõustamisprogrammi lõpuks hõivatuse tööturul. Nõustamisprogramm kestab isikule kuni 6 kuud, koosnedes kuni 5 individuaal- ja perenõustamisest ning 10 grupinõustamisest. Paralleelselt töötavad eesti- ja venekeelsed grupid, mis alustavad tööd augustis 2010, jaanuaris 2011, augustis 2011 ja jaanuaris 2012. Nõustajateks ja grupijuhtideks on kogenud sotsiaaltöötajad ning psühholoogid. Lisaks kohtuvad osalejad nii võla- kui ettevõtlusalaste nõustajatega.
Projekti kontaktisik Kersti Kask tutvustas nõustamismudeli töömanuaali ning avas nõustamitegevuse metoodilise ja korraldusliku külje tagamaid. Lisaks anti koostööpartneritele võimalus programmis kasutatava eneseanalüütilise harjutuse isiklikuks katsetamiseks.
Koostööpartnerist Harju Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Kaupo Reede selgitas ettevõtlusnõustamise tähtsust tänases majandus- ja tööhõivesituatsioonis. Eduka ettevõtlusega alustamise eeldusteks on ettevõtlikkus, teatud riskivalmidus ning valmisolek pidevateks eneseületamisteks. Reede kinnitusel on ettevõtted viimastel aastatel kaotanud ca 60% varasemast kliendibaasist ning vaevlevad suutmatuses täita endale võetud kohustusi. Samas on ca 40% kindlat klientuuri endiselt turul olemas.
Projekti raames annavad ettevõtlusvaldkonna praktikutest konsultandid ülevaate ettevõtluspõhimõtetest ning alustamisega seotud toetusvõimalustest. Teemast huvitatud suunatakse konsultantide toel ideedest äriplaane vormistama ning ettevõtlustoetusi taotlema. Kaupo Reede sõnul annab praegune tööhõivesituatsioon ettevõtlussoodumusega inimestele võimaluse oma seni teostamata äriideed realiseerida. Pikaajalisele eksperdikogemusele tuginevalt usub Reede, et projekti 240 osalejast vähemalt 10 omavad potentsiaali areneda tugevaks eraettevõtjaks.
Projekti elluviimine jätkub nõustamistegevuse ettevalmistustega, keskendudes koostööpartnerite teavitamisele ning augustis 2010 alustavate nõustamisgruppide komplekteerimisele. Osalejate registreerimine algab juunikuus.
Projekti kontaktisik: Kersti Kask, tel 6 512 706, Kersti.Kask@kristiinesk.ee, http://www.kristiinesk.ee/


Foto: Nõustamisprojekti infopäeval.

I talimängud Tallinna I Internaatkoolis



Margit Aedma,
Tallinna I Internaatkooli infojuht

Seoses XXI taliolümpiamängudega Vancouveris otsustati Tallinna I Internaatkoolis korraldada oma talimängud. Mängude toimumisajaks valiti 25.-26. veebruar 2010. Ilma koha pealt osutusid valitud kuupäevad ideaalseteks – suur külm oli möödas, suur sula polnud veel alanud.

25. veebruari hommikul toimus esimeste talimängude pidulik avamine. Pärast ergutuskõnet kooli direktor Evi Kraanilt ja mängude ajakava tutvustust kooli kehalise kasvatuse õpetaja Mati Ummeri poolt esinesid veel kooli lastekoor ja Nõmme Noortemaja tantsutüdrukud.
Seejärel võis sporditegemine alata.
Paralleelselt toimus mitmeid üritusi, et igaühele leiduks jõukohast ja huvitavat tegevust.
Esimesel päeval said abikooli 2.-5. klassi õpilased Hiiu staadionil suusatamise algõpetust – paljudele väiksematele oli see seoses viimaste aastate kehvade lumeoludega päris esimene kord suuskadel. Abikooli 6.-9. klassi õpilased aga osalesid jääpalli võistlustel. Spordiala meeldis lastele väga, esikohale 5 klassi hulgast tuli 9A klass.
Abikooli esimesed klassid koos toimetulekukooli 1.-9. klassidega lustisid päikesepaistel koolimaja ümber 12 "jaamas". Õpilased koos õpetajatega läbisid postidega tähistatud jaamad: kõige enam pakkusid rõõmu lastele kotis trepilt hüpped lumme, mis lõppesid istmikul mäest alla liuglemisega. Eriline oli õpilastele tõukekelguga sõit ja kaaslase sõidutamine, suusasaapa täpsus- ja kaugvisked jpm.
Kõiki punapõskseid sportijaid ootas toas soe tee ja lõunasöök. Peale väikest puhkust ja riiete kuivatamist olid abikooli ja toimetulekukooli õpilased uuesti õues lumelinna ehitamisel. Suureks abiks olid sõdurpoisid Vahipataljonist erikujuliste lumekäikude ja skulptuuride valmistamisel.
Hoolduskoolis Kiili tänaval toimus 25.02 talimängude raames saalispordipäev. Sai ennast proovile panna Team Walkeri abil saalis suusatades (üksteisega kokku ühendatud suusad). Võistlus toimus neljas rühmas ning finišisse jõudsid kõik võistkonnad peaaegu üheaegselt. Kuna Team Walker nõuab tasakaalu hoidmist ja säilitamist, siis oli kukkumist, naeru ja nalja palju.
Teisel päeval, 26. veebruaril käisid abikooli 2.-5. klass Mustamäel Katlamäel kelgutamas, 6.-9. klassile aga peeti kooli meistrivõistlused murdmaasuusatamises. 6.-7. klass võistlesid distantsil 1,4 kilomeetrit, vanemad kaks korda pikemal distantsil.
Abikooli 1. klassid ning väiksemad toimetulekukooli klassid alustasid saalis laulumängude ja teatevõistlustega, kus kasutati lustakaid abivahendeid. Vanemate klasside õpilased aga suusatasid ümber koolimaja ajale ja kelgutasid mäel. Seejärel toimus vahetus: vanemate klasside õpilased hakkasid saalis lauluõpetaja juhendamisel mängima ja võistlema osavusele ning väiksemad läksid õue kelgutama ja suusatama.
Hoolduskoolis aga oli teine päev õuespordipäev, kavas olid bagisõit ja kiirlaskumine. Bagisõit kujutas endast üksiksõitu kelgutamises, kus treenerid andsid kelgule suure hoo. Treenerid olid omadega täitsa läbi. Kiirlaskumiseks oli valmistatud spetsiaalne mägi ja see ala valmistas eriti palju rõõmu ja lusti.
Talimängude lõpetamise korraldas iga kooliosa eraldi: abikoolis said suusatamises iga klassi parimad kaela medalid ja kõik osalejad jäätise, toimetulekukoolis anti kõikidele osalejatele keraamiline medal ja jäätis. Hoolduskoolis sai iga laps koju viia medali.
Mängudel osalenud õpilased ja õpetajad on kindlad, et Tallinna I Internaatkooli talimängud toimuvad kindlasti ka tulevikus.

Toimus mudilaste etlemiskonkurss

Teisipäeval 2. märtsil toimus Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis koolieelikute etlemiskonkursi „Eesti keele kaunis kõla„ Kristiine linnaosa eelvoor.
Seitsmendat korda toimunud Tallinna linna konkursi Kristiine eelvoorust võttis osa 25 last 10 Kristiine linnaosa lasteaiast. Osalesid Susanna Jürisson, Caroliina Lill (Muinasjutu Lasteaed); Ingrid Mölder, Marii Ert (Tihase Lasteaed); Elise Lisell Pähkel, Elys Anette Soidla (Haraka Lasteaed); Fred Erik Kallas, Greeta Kaur, Heinrih Heintalu (Kannikese Lasteaed); Marie Elisabeth Kleinot, Susanna Maria Pihlak, Kertu Kangro (Lille Lasteaed);
Kirke Koni, Mirtel Rist, Kertu Triin Roosmann, Betti Paomees (Lepatriinu Lasteaed); Elis Künnapuu, Katariina Andrejev, Anete Helmik (Mutionu Lasteaed); Jelizaveta Korb, Jaan Villem Põld, Emil Helder (Linnupesa Lasteaed); Silver Helk, Marianna Kalašnikova, Sofia Lissova (Vindi Lasteaed).
Lapsed lugesid salme armsast emast ja kodumaast, ilusast eesti keelest ja
sõpruse tähtsusest ning paljudest muudest olulistest asjadest. Iga laps esitas eelvoorus kaks luuletust ilusas eesti keeles.
Žürii koosseisu kuulusid Tallinna Haridusameti koolivälise töö osakonna peaspetsialist Merike Kivimäe (esimees), Kristiine Gümnaasiumi huvijuht Maarja Tinn ja Kristiine Linnaosa Valitsuse kantseleijuhataja Aino Sepp, kes valisid välja kolm parimat:
6-aastane Emil Helder Linnupesa Lasteaiast Ilmar Trulli luuletusega „Mida vähem magustoitu seda ilusam on tädi", õpetaja Riina Wilson;
4-aastane Katariina Andrejev Mutionu Lasteaiast luuletusega „Preili kompvek karamell“ (Leelo Tungal), õpetaja Carmelina Kannelmäe;
5-aastane Carmen – Clara Põldaru Linnupesa Lasteaiast Uno Leiese luuletusega „Vaat kus konn“, õpetaja Esta Tubalkain.
Konkursi lõppvoor ja pidulik lõpetamine toimus emakeelepäeval, 14. märtsil Estonia Talveaias. Žürii koosseisu kuulusid UNICEF Eesti president Elle Kull, Tallinna Haridusameti alushariduse osakonna juhataja Marika Kallas ja koolivälise töö osakonna peaspetsialist Merike Kivimäe, Heategevusfond Dharma arendusjuht Tiina Parmasto ning ETV saatejuht Hannes Hermaküla.
Tublimaist tublimateks osutusid Mariann Kullamäe (Tallinna Mahtra Lasteaed, õpetaja Iia Kisant), Emil Helder (Tallinna Linnupesa Lasteaed, õpetaja Riina Wilson), Rasmus Ermel (Rõõmutarekese Lasteaed, õpetaja Riina Mänd), Iti Joost (Tallinna Luha Lasteaed, õpetaja Ene Veskus), Hans Robert Kannukene (Tallinna Lasteaed Rabarüblik, õpetaja Piia Aasmäe), Egert Starkopf (Tallinna Männiku Lasteaed, õpetaja Veera Uudemets).
Emil Helderi õpetaja Riina Wilsoni puhul tuleb ära märkida seda, et tema juhendamisel on väikesed etlejad olnud väga edukad ja tema töö pedagoogina ei jää märkamatuks. Soovime talle jõudu selle töö jätkamisel.
VII ülelinnalisest mudilaste etlemiskonkursist „Eesti keele kaunis kõla“ võttis osa 92 lasteaeda ja 2 huvikooli. Linnaosade eelvoorudes osales kokku 238 mudilast, lõppvooru pääses neist 28 etlejat.
Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme võitjaid!


Foto:
Emil Helder (vasakul) koos õpetaja Riina Wilsoniga, Katariina Andrejev koos õpetaja Carmelina Kannelmäega, Carmen – Clara Põldaru koos õpetaja Esta Tubalkainiga.

Puude hooldusest, raieloa taotlemisest

Kui puu võra esimese 10 – 20 aasta jooksul õigesti kujundada, siis ei vaja see hiljem eriti lõikamist. Lõikuse abil kujundatakse puule tugevate okstega, õige tiheduse ja kujuga võra ning piisavalt kõrge tüvi.

Enamiku lehtpuude lõikamiseks on parim aeg varakevadel enne pungade puhkemist. Puid, mille kevadist lõikamist takistab tugev mahlajooks (vaher, kask, ploom, kirss) lõigatakse suvel ja varasügisel. Talvist lõikamist ei tohiks teha väga suure külmaga, sest siis muutub puit rabedaks.
Lehtpuude iga-aastase hoolduslõikuse käigus lõigatakse põhiliselt kuni aastavanuseid oksi. Lõikusega eemaldatakse liigsed tüve- ja juurevõrsed, eelnevate aastate lõikamiskohtades vohavad võrsed, puuvõras sissepoole kasvanud oksad, kuivanud oksad, vigastatud koorega oksad, võra kuju moonutavad oksad. Et puud vähem nõrgestada, tuleks vajalik lõikus jaotada mitme aasta peale. Kui puu varjab liialt akendesse langevat päikesevalgust, on võimalik puu võra suurust vähendada okste tagasilõikamise teel.
Noorenduslõikus ja puuvõra vähendamine nõuab järgnevatel aastatel hoolsat puuvõra kujundamist.
Noorte istutatud puude korral tuleb kontrollida aastaringselt nende tugesid, jälgides, et puu oleks kindlalt kinnitatud ning sidumismaterjal ei sooniks puu tüve. Toestusvaiad eemaldatakse 3 – 5 aasta pärast, kui puu on kindlalt juurdunud. Samuti tuleb noori puid põuaperioodil kindlasti kasta.
Põõsaste hoolduses tuleb tähelepanu pöörata põõsaalustele, hoida neid umbrohuvabana. Umbrohtumise takistamiseks on kasulik põõsaaluseid multšida. Multš laotatakse 5 – 7 cm paksuse kihina. Kui tahetakse põõsaid noorendada, väetatakse neid aasta enne tagasilõikust. Istutatud põõsaid tuleks kasta korrapäraselt 2 aasta jooksul pärast istutamist.
Tallinna linnas reguleerib puude raiet, okste lõikust Tallinna Linnavolikogu 25.08.2007 määrus nr 45 „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“. Määruse § 1 lg 4 kohaselt ei ole vaja taotleda raieluba alla 8 cm rinnasdiameetriga (puu tüve läbimõõt, mõõdetuna 1.3 meetri kõrguselt juurekaelast) puudele, põõsastele ja enamlevinud viljapuudele v.a. avalikel haljasaladel kasvavatele viljapuudele. Sama määruse § 1 lg 5 alusel ei ole vaja hoolduslõikusluba taotleda kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks ja linnaosa puuhooldusspetsialistidelt tellitud puude hoolduslõikuseks linnaosa hooldusalal.
Kõikedel teistel juhtudel on raie- ja kujunduslõikuseluba vajalik. Selleks tuleb esitada taotlus Tallinna Keskkonnaametile. Korteri- või elamuühistutel tuleb taotlusele juurde lisada üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui raieõigust taotletakse ühistu territooriumil olevale puule. Taotluse võib viia Tallinna Linnavalitsuse (Vabaduse väljak 7) infosaali või saata e-postiga aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee või faksiga nr 6404 583. Puude raie- ja hoolduslõikuse lubasid väljastavad Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna spetsialistid, telefon 6404274. Väljastatud raieluba ei ole võimalik saata e-postiga, kuna sellel peab olema taotleja allkiri. Raieluba väljastatakse Tallinna Linnavalitsuse (Vabaduse väljak 7) infosaalist allkirja vastu. Puu võib maha võtta pärast raieloa väljastamist.



Foto: Hästi hooldatud pargipuud Enköpingu linnas Roostis.

Talvest ja talvisest teehooldusest

04. jaanuaril 2010 sündis Tallinnas uus lumerekord – lumekihi paksuseks mõõdeti 62 cm. Erakordne talv nõudis meilt erakordseid meetmeid. Kui varem on linnaosast maksimaalselt lund välja veetud 10 koormat, siis sellel aastal viisime linnaosa kõrvatänavalt välja 6 735 m³ lund ehk 450 veoautokoormat.

Osa lumest olime sunnitud ladustama Kotka 12 staadionile, kus me ehitasime sellest 8 meetri kõrguse liumäe. Sellelt mäelt lasime vastlapäeval liugu ja osadest lumekuhjadest ehitasime lumekujusid.
Suur lumekogus, kitsad kõrvaltänavad olid tõsiseks väljakutseks meie tänavahooldust teostavale lepingupartnerile - AS-le Veolia Keskkonnateenused. Mitme meetri kõrgused lumehanged muutsid meie niigi kitsad kõrvaltänavad veelgi kitsamaks, mistõttu mõnedki neist muutusid nö ühesuunaliseks. (kui teine auto vastu sõitis, pidi leidma mõne sissesõidu, tasku või siis tuli paar meetrit tagurdada). Samuti muutsid lumekoristamise keerulisemaks tänavate äärde pargitud sõidukid. Kahjuks unustasid mõned sõidukiomanikud liikluseeskirjas sätestatud nõuded, et juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel, ristmikel ning asula sõiduteel tohib sõidukeid parkida ühes reas, kusjuures sõiduk ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest.
Meie lepingupartner paneb kinnistuomanikele südamele, et kevad-sügisperioodiks haljasriba kaitseks asetatud kivid jm takistused tuleb talveks ära koristada.
Sõidukiomanikele tuletame meelde, et:
lumesahk on laiem kui sõiduauto. Sealt, kus sõiduauto napilt veel läbi mahub, lumesahk seda ei sa. Saha normaalne töölaius on 3 m.
lund saab korralikult lükata vaid siis, kui sõidukid on õigesti pargitud
probleemiks on nn peeglite ja antennidega lumehanged ehk sõidukiomanikud, kes ei kasuta oma sõidukit talveperioodil, parkides sõiduki tänava äärde ning kus siis sõidukid muutuvad peegli ja antenniga lumehangeks, takistades sellega tänavakoristust.


Foto: Kullerkupu tn lumevedu.

Töötute klubi Kristiine Linnaosas

Kersti Kask,
Sotsiaalpedagoog

9. märtsil kogunes esmakordselt Kristiine Sotsiaalkeskuse saalis Töötute klubi, mille eesmärgiks on valmistada töö kaotanud inimesi ette edukaks tööotsinguks ja suurendada motivatsiooni tööturul konkureerimiseks.

Töötute klubi on üks Tallinna linna abimeetmetest programmi „Tallinn aitab“ raames. Töötute klubi kohtumisele kutsuti inimesi Kristiine LOV sotsiaalosakonnas, Töötukassas, ajalehes ja linnaosa erinevates asutustes olnud kuulutuste kaudu.
Eelnevalt registreerus 46 töötut. Esmakohtumisel oli kohal 39 töötut, 17 meest ja 22 naist ning nende keskmine vanus 47 aastat. Saalis oli inimesi, kes olid töötud olnud 2 kuud, aga ka neid kes töötuna juba 2 aastat pidanud toime tulema.
Esimesel kohtumisel analüüsisid osalenud psühholoogi juhendamisel ennast ja oma sisemisi ressursse. Teisel kohtumisel, mis toimus 23. märtsil, keskenduti muutustele elus ja nende tagajärgedele. Koos arutati läbi ka CV koostamine. Oluline oli teha koos läbi praktilised ülesanded. Koduseks ülesandeks jäi tegelemine eneseanalüüsiga.
Järgnevateks kohtumisteks on kokku lepitud teemad: majanduslik toimetulek, võlanõustamine; tööalane seadusandlus rõhuga viimasel ajal toimunud seadusemuutustele; ettevõtluse alustamise võimalused.
Kavas on veel praktilised nõuanded isikliku mõjukuse suurendamiseks (käitumismustrid ja kehakeel), enesearendamise meetodid (tööotsinguprotsessi ja tööturu tundmaõppimine, takistuste iseärasused), käitumine tööintervjuul (praktilised harjutused ja tagasiside).

Mida osalejad arvasid?
Toomas ei jäänud üritusega rahule, kuna teadis juba kõike varem ning tema konkreetset soovi – saada endale soomekeelne CV – ei täidetud.
Piret oli kohtumisega rahul. Ta teadis juba kõike, millest jutt oli, kuid teadmised rivistusid enda sees mingisse uude raamistusse. Huvitav oli teha ka harjutusi enda kohta.
Tarmole meeldis, et koha peal sai ka uut infot. Kätte jagatud materjalide vahel oli töökuulutus. Infot anti ka 18.03 toimuva tarbijakaitse päeva kohta ja 05.04 EELK Jaani kirikus toimuva töötusele suunatud jumalateenistuse ja infopäeva kohta. Tal on kavas kindlasti osaleda mõlemal üritusel.
Silvi ütles, et talle lihtsalt meeldis kindla eesmärgi pärast kodust välja tulla. Lisaks klubis osalemisele, uuris ta ka võimalusi osaleda teistel Kristiine Sotsiaalkeskuse üritustel.
Elle oli rahul uue tutvusega, mille sõlmis kohvipausi ajal. Ka on ta väga rahul, et koju saab ülesandeid kaasa. Tema on inimene, kellele meeldib üksi omaette asju teha, nende kallal mõelda.


Foto: Esimese ürituse avas linnaosavanem Mihhail Korb ning Kristiine Sotsiaalkeskust, kus üritus toimus, tutvustas keskuse juhataja Evi Vilgats.

Maja, kus elavad toredad inimesed


Nagu Kristiine Leht juba kirjutas, sai 2009. aasta tegusaima korteriühistu tiitli KÜ Tondi 44. Ühistu pärjati tiitliga enam kui poole sajandi vanuse maja renoveerimise eest.
Seda, kuidas ühistu nii kõrge hinnangu pälvis, küsisime juhatuse esimehelt Nadežda Gorjainovalt.

Mida huvitavat te oma majaga ette võtsite, et see sai nii kõrge hinnangu?
Alustan sellest, et nii minu kui ka kõigi elanike jaoks oli auhind suureks üllatuseks. Muidugi rõõmustas see, et tehtud tööd hindasid positiivselt mitte ainult majaelanikud, vaid ka linnaosavalitsus.

Kui suur Teie maja on?
Majas on 54 korterit ning kahele ettevõttele kuuluvad äriruumid. Ettevõtted on väga korralikud, tasuvad õigeaegselt nii kommunaalmaksed, haldamiskulud kui ka hoolduskulud. Ettevõtjatega ei ole vähimaidki probleeme, kuigi neile on see märkimisväärne koormus. Meil on neist suur abi.

Missugustest vahenditest te maja renoveerisite?
Ausalt öeldes, oli algus raske. Raha nappis. Ennekõike pidime lahendama pangalaenu küsimuse. Tegelesime sellega kaks aastat. Pank nõudis remondifondi olulist suurendamist. Esimesel, 2007. aastal, tõstsime remondifondi makseid 5 kroonini. Enne maksid elanikud 4 krooni ühe ruutmeetri eest. Aastal 2008 võtsime vastu otsuse, et alates 2009. aastast tõstame remonditasu 13 krooni peale. Nii tegimegi.

Kui palju maksab üks korter remondiraha kuus?
Keskmine korter on 43–45 ruutmeetrit. Kui võtta tasuks 13 krooni, siis kokku teeb see 559–585 krooni. Me otsustasime, et ei tegele pisiremondiga, vaid keskendume kohe suurtele töödele. Näiteks kaua siis võib vana katust paigata. Parem on suurendada remondifondi makseid, võtta laen ja asuda kapitaalremondi kallale. Pärast pikaajalist arutamist, hindamist, eri variantide võrdlemist võtsime pangast 4 084 000 krooni laenu 20 aastaks.

See on suur summa.
Jah, mitte väike. Kuid selle raha eest renoveerisime praktiliselt kõik meie maja süsteemid. Nüüd on selle 13 krooni eest ühe ruutmeetri kohta meil kõik korraga olemas. Varem oli talvehooajal soojusenergia kulu sooja vett arvestamata keskmiselt 69 MWh kuus, nüüd aga koos sooja veega 44 MWh kuus. Seega on summaarne soojusenergia kokkuhoid võrreldes remondieelsete maksetega umbes 450 krooni iga korteri kohta. Praegu maksame sooja eest 17 krooni ruutmeetrilt, varem maksime 30. Nii palju kui ma tean, oli see number tänavu talvel mõnes majas koguni 54 krooni m2.
Tänu sellele, et renoveerisime küttesüsteemi, soojustasime fassaadi, vahetasime välja aknad, välisuksed ja katuse, vähenesid maja üldkulud.
Meil oli väga suur projekt. Esiteks demonteerisime pööningult kõik küttetorud ja vahetasime ühetorusüsteemi alumise jaotusega kahetorusüsteemi vastu. Vana süsteemiga kütsime õhku, nii-öelda loopisime raha tuulde. Teiseks vahetasime korterites kõik radiaatorid välja uute termostaadiga radiaatorite vastu. See on visuaalselt ilus ning tagab stabiilse temperatuuri kõikides korterites. Majas on ka soe vesi, mida varem kunagi ei olnud. Vannitubadesse on paigaldatud käterätikuivatid, mida samuti varem polnud. Meil olid boilerid ja elektrisüsteem oli seetõttu väga koormatud – võis juhtuda igasugu asju, nagu lühis või tulekahju. Aga nüüd on väga mõnus oma korteris soojas vannis lesida.

Mida te veel olete teinud?
Pärast küttesüsteemi renoveerimist eemaldasime boilerid, vahetasime välja kütte- ja veetrassid, 2009. aasta mais asusime fassaadi korrastama. Meil väga vedas Avebe Ehitus OÜ-ga. Nad on nii tublid, majas töötas korraga viis brigaadi. Uuendasime kogu fassaadi kahe kuuga, kuigi meil on keerulise kujuga maja. Nad reageerisid kõikidele elanike märkustele ning tegid ümber, kui meile miski ei meeldinud. Lausa ime!
Seejärel võeti ette katusetööd. Ütlen ausalt, maja on ehitatud südamega. 50 aasta jooksul on suurem osa sarikaid säilinud nagu uued. Tegime uue roovitise, vahetasime välja kõik metallosad, vooderdasime ära torud, paigaldasime uued veerennid, vahetasime välja trepikodade varikatused, uksed ja postkastid.
Kui tellingud olid maha võetud, alustasime elektrisüsteemi renoveerimist, mille vahetasime samuti täielikult välja. Paigaldasime uued automaatidega elektrikilbid, plommisime ja meile väljastati sertifikaat. Oleme väga õnnelikud ja rahul.

Kas on veel mingeid plaane nüüd, kui maja on valmis?
Tahaks väga osaleda projektis „Hoovid korda”.
Kuid oma võimalusi hinnates otsustasime esmalt lõpetada remonditööd trepikodades.
Kahjuks on meil ka oma maad vähe – kunagi, kui oli võimalik, me ei erastanud suuremat territooriumi. Linnaosavalitsus pakkus, et võtaksime külgneva ala rendile – see on linna uus programm. Ahvatlev on see, et rendilevõtt on tasuta. Elanikud näitasid üles huvi. Hakkame täpsustama tingimusi ja selles programmis osalemise võimalusi.

Kas tõesti kõik elanikud on nõus programmides osalema?
Jah, võib öelda, et sajaprotsendiselt, kuid kõik programmid nõuavad omafinantseerimist, aga raha napib ja seetõttu peame otsustama, mis on praeguses etapis meie jaoks tähtsam.
Meil on väga hea maja, kus elavad toredad inimesed. Kõik püüavad maksta õigeaegselt, saades aru, et peame laenu tagastama. Eriti kohusetundlikud on pensionärid. Korteriühistu jaoks on see väga tähtis. Meie koosolekutel ei ole kunagi kisa ega kära, ainult arutelud. Iga otsus mõeldakse põhjalikult läbi ja võetakse vastu ühiselt. Kogemused ja praktika näitavad, et õigeid tulemusi annavad ainult ühiselt vastu võetud ning üksikasjalikult läbi mõeldud otsused.

Edu teile!
Aitäh. Mina aga tahaksin tänada meie ühistu nimel Kristiine Linnaosa Valitsust selle eest, et nad hindasid meie tööd nii kõrgelt.

On aeg korrastada oma ümbruskonda

Heakorrakuu algab sellel aastal 24. aprillil 2010 ja lõpeb 23. mail.

Heakorrakuu eesmärk on linna korrastamine talvisest prahist ja prügist. Linnaosavalitsusel on plaanis kaasata maksimaalselt elanikke, et ühendatud jõudude abil heakorrakuu lõpuks kogu Tallinna ilme värskemaks muutuks.
Heakorraeeskirja järgi kinnistu omanik:
hoiab korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia;
teostab heakorratöid kinnistuga külgneval puhastusalal;
ei tohi raiuda ilma raieloata oma kinnistult puid ja põõsaid (v.a viljapuud ja marjapõõsad).


Kas meeldib?

Elu peab olema ilus!


Mihhail Korb,
linnaosavanem

Kevad ei tähenda mitte ainult sooje ilmu, looduse taasärkamist, head enesetunnet ja rõõmsat tuju, vaid see tähendab ka juba tavaks saanud linnakoristuse ja heakorrastamise aega.

Igal aastal toimub Tallinnas heakorrakuu, kui pärast pikka talve korrastavad linnaelanikud oma maju, aedu ja territooriume. Üritus viiakse läbi linnavalitsuse eestvedamisel ja toel. Ka tänavu kutsub Kristiine Linnaosa Valitsus oma elanikke aktiivselt osalema kevadistel koristustöödel, et suvele rõõmsamate värvide ja puhtusega vastu minna.
Antud traditsioonil on sügavad juured, ametlikult sai see alguse 21. aprillil 1936. aastal, kui Eesti Vabariigi president Konstantin Päts kiitis heaks mitmeaastase heakorrastusprogrammi. Erilist kaalu programmile andis see, et president isiklikult hakkas toetama elukeskkonna heakorrastamisele suunatud üle-eestilist liikumist.
Sellest ajast muutus majaümbruse heakord oluliseks normiks, kusjuures territooriumi heakorrastamise nõuded olid väga ranged. Näiteks vajasid majade ehitamisel kooskõlastamist nii ehitusmaterjalid kui ka puude ja põõsaste arv majade ümber. Vastavalt nendele nõuetele oli maaomanikul keelatud remontida aias autot või jätta oma krunt hooldamata. Nõuete täitmist kontrollis politsei.
Säilinud dokumentidest võib näha, et igas politseijaoskonnas olid lohakate majaomanike nimekirjad, kelle majade ees kulgevad kõnniteed ei vastanud nõuetele. Puuduste kõrvaldamiseks anti kaks nädalat aega ning kui olukord jäi endiseks, kirjutas politsei välja trahvikviitungi. Siiski polnud aga trahvihirm see, mis pani inimesi oma majaümbruse eest hoolt kandma. Heakord ja puhtuse hoidmine olid täiesti iseenesest mõistetavad asjad. Elanikel ei tulnud näiteks mõttessegi, et puudelt langenud lehed võiksid õhtuni vedeleda kõnniteel.
Tänapäeval kehtivad heakorrareeglid ei ole enam nii ranged, kuid see ei tähenda veel seda, et võiksime ükskõikselt suhtuda hooletusse jäetud majadesse ja koristamata tänavatesse. Kuigi Kristiine kohta seda öelda ei saa. Me kõik näeme, kuidas meie linnaosa eramajade ja korteriühistute elanikud hoolitsevad oma elukoha eest iga aastaga üha rohkem. Seda kinnitab asjaolu, et viimase nelja aastaga on linnaprogrammis „Hoovid korda” osalenud ja linnalt selleks toetust saanud 66 Kristiine linnaosa korteriühistut, mõned isegi korduvalt.
Ainuüksi tänavu laekus korteriühistutelt 18 osalemisavaldust. See tähendab, et inimestel ei ole ükskõik, millistes tingimustes nad oma lastega elavad. Ka on palju neid, kes teevad hoove ja maju korda oma jõududega.
Kui rääkida parimatest korteriühistutest, siis näitena võib tuua möödunud aasta tegusaima korteriühistu tiitli pälvinud KÜ Tondi 44. Sellest, kuidas toimus maja renoveerimine, võite lugeda intervjuust juhatuse esimehe Nadežda Gorjainovaga (lk. 4). Veel seitse korteriühistut: Energia 3, Spordi 16, Rahumäe tee 4, Jupiter (Sõstra 6), Kuldnoka 18, Kasvu (Kasvu 11/13) ja Kotka 24 said kiituskirjad elukeskkonna parandamise eest. Maja renoveerimise ja territooriumi heakorrastamise eest sai riigipoolse autasu korteriühistu Tüve 14/16, mille juhatuse esimees Reet Tüür sai korteriühistu parima esimehe tiitli.
Võime uhked olla, et tänu Kristiine elanikele muutub meie linnaosa iga aastaga aina kaunimaks. Kindlasti ei ole kaugel ka see aeg, kus enamus Kristiine majadest, aedadest ja parkidest näevad välja nagu postkaardil. On rõõm tõdeda, et üha rohkem saame imetleda oma kätega loodud ilu, sest me mitte lihtsalt ei ela siin, vaid siin on ka meie kodu selle kõige paremas tähenduses. Kodu on palju enamat, kui kinnise ukse taha jääv eluruum, kodu on see elukeskkond, kus me suurema osa ajast viibime – kodulinn, kodutänav, kodupark ja –haljasala. Kodu on see, mis teeb meie südame soojaks ja toob naeratuse näole. Hoolitsegem oma kodu eest, et oleks põhjust rohkem rõõmu tunda ja naeratada!
Heakorrakuu lõppedes muutub Kristiine jälle üheks kõige rohelisemaks linnaosaks. Olen veendunud, et kõige enam rõõmu valmistavad meile värvikirevad lilled. Juba aastaid kaunistame oma ühist maja lillepüramiididega ja istutame lilli tänaval asuvatesse lillepottidesse.Kutsun teid üles ka oma hoove ja aedasid kaunistama lilledega. Nii saab Kristiinest tõeline lilleoaas. Ega asjata ei kanna üks meie linnaosa piirkond nime Lilleküla. Las Kristiine upub lillemerre!

Tallinna tublim majahoidja elab Kristiine linnaosas


24. märtsil selgus Tallinna linna Lumemurdja konkursi võitja.
Selle uhke tiitli sai KÜ Tüve 14/16 majahoidja Evi Ennemuist,
kes on seda ametit pidanud juba üksteist aastat.

KÜ Tüve 14/16 elanike jaoks ei tulnud sugugi üllatusena, et just Evi Ennemuist võitis konkursi «Tallinna linna Lumemurdja», mille eesmärgiks oli välja selgitada ja tunnustada Tallinna linnas tegutsevate korteriühistute eeskujulikke majahoidjaid. Vaatamata sellele, et see talv oli uskumatult külm ja lumerohke, muudkui sadas ja sadas ning paistis, et see sadu ei lõpe kunagi, tegi ja teeb tubli majahoidja oma tööd nii korralikult, et majaesine kõnnitee ja parkla on alati perfektselt puhastatud. Isegi suure lumesajuga võib seal jalutada nagu suvel, sest tee on alati asfaldini puhastatud. Muide, kõlab küll uskumatult, aga Evi Ennemuist tähistas 17. märtsil oma 75. sünnipäeva – kas pole mitte imetlustvääriv inimene. Selleks, et ette kujutada, kui palju oli linnas lund tegelikult, võib tuua sellise näite: kui 4. jaanuaril jõudis lumepaksus rekordtasemeni ehk 62 cm, tähendas see seda, et linnatänavatel oli lume
üldkogus võrdne umbes 233-le Lilleküla staadioni suurusele alale. Alates 10. detsembrist kuni 26. veebruarini püsis temperatuur ainult miinuspoolel – seega oli kokku 58 sulata päeva.

Hokit mängivad tõelised mehed!


Vaatamata sellele, et vabaõhuliuväli Räägu pargis oli alles
hiljuti avatud, seda juba aktiivselt kasutavad uisutamise
sõbrad. Nende seas ka hokiklubi Tornaado noored sportlased.

Kristiine Linnaosa Valitsust aitasid liuvälja avamisel väga head partnerid. Ettevõte AS Veolia Keskkonnateenused puhastas ja tasandas territooriumi, Tallinna Veest saime vett ning Põhja-Eesti Päästekeskuse Lilleküla komando valas liuvälja. Tegelikult treenivad noored Tornaado klubi hokimängijad edukalt Jeti ja Premia jäähallides, kuid põhitreeningutest (ning koolist) vabal ajal tulevad nad Räägu pargi liuväljale. Kuigi siin ei ole hokiväljakut koos kogu varustusega, aga liuväli ise on üpris väike, neile piisab ruumi, et veelkord mängida läbi kombinatsioonid ja harjutada litri viskamist väravasse. Ning kes teab, ehk kasvavad nendest tublid hokimängijad. Pole ka hullu, kui neist ei saa meistreid. Peamine, et lapsed on terved ja tegelevad millegagi, mis neile meeldib. Hokiklubi Tornaado treeneri ja manageri Indrek Linde sõnul on klubi loodud 2009 aastal, et anda oma panus Eesti jäähoki arengule. Klubis on kolm võistkonda ja üle 70 mängija, millest C-klassi võistkond koosneb hooaeg 2008/09 Eesti meistritest. Noored sportlased osalevad hooajal 2009/10 erinevate vanusegruppidega Eesti ja Soome meistrivõistlustel ning Lätis erinevatel turniiridel, kokku üle saja mängu.