Wednesday, June 20, 2012

Kristiine turvalisuse päev

Jalgratturite koolitus 2012

Kristiine linnaosas korraldatakse juba kuus aastat noorte jalgratturite juhiloa saamiseks kursusi. Koolituste koostööpartneriteks on Kristiine noortekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo piirkondlikutöö talitus ennetusteenistus, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Nokian Baltic OÜ ja Maanteeameti põhja regiooni liikluskasvatuse osakond.

Liiklusseadus §10 lg 3 sätestab, et 10-15 aastastel jalgratturitel peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba. Juhiluba tõendab jalgratturi liiklusseaduse ja ohutute sõiduvõtete tundmist.
Selle aasta jalgratturite koolitus toimus maikuus, eksamid sooritati juunis. Koolitusprogramm koosnes kaheksast teooria ja kaheksast sõidutunnist. Teooriatunnid toimusid Kristiine Linnaosa Valitsuse teise korruse saalis ja sõidutunnid Tulika 33c maja taga oleval jalgratta õppesõidu platsil. Teooriatundides õpiti tundma liiklusseadust, liiklusmärke, vaadati filmi „Jalgratturi ABC“, õpiti vajalikke esmaabivõtteid. Teooriakursus lõppes teooriaeksamiga, mida võttis vastu eksamikomisjon. Komistuskivideks teooriaeksamil osutusid liiklusmärgid, nende jälgimine testide joonistel ning parema-käe reegel. Nii tuli mõnelgi noorel sooritada teooriaeksamit mitu korda.
Sõidueksam toimus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonnas Rahumäe tee 6, kuhu oli ülesse sätitud spetsiaalne eksamirada liiklusmärkidega. Tänaseks päevaks on edukalt sooritanud eksamid 28 noort. Jalgratturite koolitus lõppes toreda jalgrattamatkaga Vanalinnas, mida aitas korraldada City Bike OÜ.
Infot ja õppematerjale meie jalgratturite koolitusest leiate Kristiine tervisedenduse Blogist: http://kristiinetervisedendus.wordpress.com/

Tänan kõiki koostööpartnereid, Kristiine noortekeskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator Maarit Niinepuud, vahvaid õpilasi ning nende entusiastlikke lapsevanemaid!

Turvalist jalgrattasõitu kõigile!

Kristel Tamm

Tervisedenduse peaspetsialist

Kristiine laste päevakeskus Haapsalus


Reisiseltskond
 Kristiine Laste Päevakeskusel on kujunenud heaks traditsiooniks lõpetada kooliaasta muljetavaldava reisiga. Kui eelnevatel aastatel tutvusime kodulähedaste kaunite paikadega, siis sel kevadel külastasime Valge Daami linna Haapsalut.

See oli huvitav tagasivaade ajalukku, sest just 13. sajandil rajatud piiskopilinnuses elab legendi järgi Eesti kuulsaim kummitus, igavene armastaja.
Osalesime ka suures Iloni Imedemaa seikluses, mis kulges läbi kolme Imedemaa korruse ja suure õue. Sees ootasid meid Ilon Wiklandi joonistatud kangelased, õuetoas meisterdamine.
Märkamatult möödus päikseline seiklusrikas päev merelinnas. Oleme tänulikud kõigile, kes võimaldasid reisi korraldada.

Kohtumiseni sügisel!

Ülle Tammik pedagoog

Laura Karpova sotsiaalpedagoog


Piiskopilinnuses


Tööotsijate tegevused Kristiine Sotsiaalkeskuses


Tööotsijate maalitud korvid.
 Aastast 2009 kuni maini 2012 on Kristiine Sotsiaalkeskuses toiminud projekt „Programmipõhine nõustamisteenus – pilootprojekt Harjumaa tööturu riskirühmade tööga hõivatuse säilitamiseks/ taastamiseks”, mis oli rahastatud ESF-i rahadest.

Projekti peamised tegevused olid seotud tööotsijate individuaalse- ja grupinõustamisega arendamaks tööotsimise ja kandideerimise oskusi ning vaatamaks sügavamalt enda sisse. Projekt pakkus osalejatele põhjuse tulla kodust välja, suhelda sarnaste muredega inimestega ning tegeleda enesearendamisega.
Kogu projekti jooksul osales 378 inimest, kellest programmi täismahus läbis 222 inimest. Mõned projektis osalejad ei soovinudki kogu mahus osaleda, vaid palusid näiteks enne töövestlusele minekut või ka tööle asumise esmases sisseelamise perioodil 1-5 individuaalset nõustamist. Projekti käigus rakendus tööle 79 osalejat. Enim asuti tööle kaubanduse, laomajanduse ja ehituse valdkonda.
Osalejate initsiatiivil on projekti perioodil lühema või pikema perioodi jooksul tegutsenud ka lauluklubi, peotantsu– ja käsitööring. Projektis osalenud on ükshaaval liitunud ka keskuses tegutsevate eakate ringidega. Lisaks on osaletud arvutikonsultatsioonidel ja keeleõpperingides, tõstes nii oma töiste oskuste taset.
Koos on külastatut erinevaid asutusi, eesmärgiga kuulata tööandjate ootusi töötajatele, vaadata erinevate struktuuride toimimist. Külastati riigikogu ja siseministeeriumi. On käidud erinevates muuseumites ning osaletud töötubades. Keskuses on toimunud näitused tööotsijate maalitud korvidest ja üks isiknäitus Tallinna vaadete ning looduspiltidega maalidest. Koos on käidud matkaradadel ja väljasõitudel.
Populaarseks kujunesid võlanõustamise ja majandamise ning tervisedenduse infopäevad. Projekt lõpetab selle kevadega oma kliendinõustamiste tsüklid ning asutakse tegema kokkuvõtteid.
Tööotsijaid oodatakse septembris liituma Tallinn Aitab programmi raames eestikeelse tööotsijate klubiga. Info ja registreerumine Kersti Kask 651 2706, Kersti.Kask@kristiinesk.ee.

Viktori looduspildid.

Tööotsijate klubi lõpuaktus.

17. Memme-taadi päevade rõõmsate mälestustega suvesse

Eesti Vabaõhumuuseumis 17. korda toimuvatel meeleolukatel Memme-taadi päevadel, 9.-10. juunil, oli esindatud ka Kristiine Sotsiaalkeskus ühes oma kollektiividega. Osalejail oli võimalus nautida rikkaliku programmi, mis algas rongkäiguga peaväravast Külaväljakule. Avamisel andsid tervituskontserdi Estonia Brass, ühendnaiskoorid Viktoria Jagomägi juhatusel ning rahvatantsurühmad Erika põlendiku juhendamisel.

Avamisele järgnesid etteasted erinevates taludes. Kristiine Sotsiaalkeskus võttis koha sisse Köstriaseme talu saunarahvana Haabersti Sotsiaalkeskuse rahva kõrval. Rongkäigust naasnuid tervitasid soojalt Kristiine ja Haabersti Sotsiaalkeskuste juhatajad Evi Vilgats ja Gennadi Vihman. Seejärel sai näha sotsiaalkeskuste kollektiivide etteasteid. Kristiine Sotsiaalkeskusest esinesid rahvatantsurühm „Kristiina“ (juhendaja Pilvi Aasmäe), seeniortantsurühm „Kateriine“ (juhendaja Ann Alas) ja linetantsurühm „Lustiline“ (juhendaja Helve Vainu). Samal ajal tutvustasid oma käsitöökunsti Kristiine sotsiaalkeskuse käsitööring (juhendaja Aili Pihel), kunstiring (juhendaja Aase Taar), siidimaaliring (juhendaja Liia Koppel) ja portselanimaali ring (juhendaja Ilmi Mansu).
Päev lõppes simmaniga, kus muusikat tegi Nõmme Kultuurikeskuse orkester. Muuhulgas saadi ka tervitusi Kesklinna linnaosa vanemalt Mihhail Korbilt ja maasikaid Kristiine linnaosa vanemalt Andrei Novikovilt. Vaatamata ähvardavale vihmale varahommikul ja tumedatele pilvedele lõuna ajal oli ilm siiski soodus meeldivaks ajaveetmiseks, hetketi suudeti isegi päike välja meelitada.

Tänu mõnusale seltskonnale, vahvatele etteastetele, aktiivsele kaasalöömisele ja suupistete eest hoolitsenud „Loiri Pagarile“ ja „Pagaripoistele“ võib taas kord Memme-taadi päevi kordaläinuiks pidada ning rõõmsate mälestustega suvesse sukelduda.

Sirli Sumeri

Tervisedendaja
Kristiine Sotsiaalkeskus





VÄLITREENINGUD LÖWENRUH´PARGIS

TASUTA TALLINNAS

22. juuni kell 12 Rahvusvaheline sõjaväeorkestrite festivali peakontsert, Vabaduse väljak www.esttatoo.ee

22. juuni kell 14 jõuab Vabaduse väljakule Tori kirikus süüdatud Võidutuli
22. juuni kell 12 noorteorkestri Kvam og Sellanara Skolekorps kontsert, Raekoja plats
22. juuni kell 21 süüdatakse jaanituli Stroomi rannas. Lasteprogramm kell 17-20, jaaniõhtu programmi algus kell 19
23. juuni kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Ene Salumäe
28. juuni kell 15 Norra kooliorkestri kontsert, Vabaduse väljak
29. juuni kell 10- 18 Rannarootsi regatt, Kalevi jahtklubi Pirital
29. juuni- 1. juuli igal päeval 17- 23 Tallinn JazzOn festival Tallinna vanalinnas
Rahvusvaheline džässifestivali moto on „Hea muusika headele inimestele“. Igal festivalipäeval astub üles 4 ansamblit Leedust, Lätist ja Eestist. Festivali viimane päev kujuneb omalaadseks džässilaulupeoks, kus esinevad erinevad koorid.
30. juuni kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Pille Raitmaa
3.- 6. juuli kell 11- 15 Läänemere kaitse õppepäev Stroomi ja Pirita rannas
7. juuli kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Aita-Liis Torrim ja Jaanus Torrim
5.- 8. juuli kell 10-18 Keskaja päevad, Raekoja plats ja Niguliste kiriku esine
5. juuli kell 19.30-23 keskaja päev Lillefestivalil, Tornide väljaku pargis
6. juuli kell 15- 18 Suvekuumus 2012- rannatüdruku valimine, Pirita rannahoone ees liival
12. juuli kell 14 ja 17 jalutuskäigud Kadrioru pargis (eesti keeles)
13.-15. juuli Tallinna merepäevad 2012
14. juuli kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Piret Aidulo
19. juuli kell 14.30 ja 17.30 jalutuskäigud Kadrioru pargis (vene keeles)
20.- 22. juuli „Ava lava, Tallinn“- Põhja-Eesti festival, Raekoja plats
21. juuli Kalamaja kalmistupargi taassünnipäev
21. juuli kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Ene salumäe
22. juuli Kadrioru pargi 294 sünnipäev
23.- 24. juuli kell 13-16 suveklubi lastele, Löwenruh´ park (Mustamäe tee 59a)
25.- 26. juuli kell 13-16 suveklubi lastele, Liikuri 60/ Võru 13a
26.- 27. juuli kell 13-16 suveklubi lastele, Tornide väljak
26. august jalutuskäigud Kadrioru pargis (vene keeles)
27. juuli kell 17 Tallinna XXVI rahvusvahelise orelifestivali avatseremoonia, Tallinna Toomkirik, Toom-Kooli 6
27. juuli kell 19.30 kontsert Niguliste torni trompetid, Niguliste kiriku torn, Niguliste 3. Esineb Aavo otsa trompetistuudio J. S. Bach „Wachet auf, nun ruf die Stimme...“
29. juuli kell 10 orelifestivali missa, Tallinna Jaani kirik, Vabaduse väljak 1
29. juuli kell 15-18 Lillefestivali Suvepäev, Tornide väljaku pargis. Teematund: „Aia ja feng shui seosed“- lektorid Siret ja Janno Seeder
1. august kell 13.30 orelivesper, Tallinna Jaani kirik, Vabaduse väljak 1. Esinevad Tallinna Noorte Orelifestivalil osalejad
4. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb noor organist I noorte organistide festivalilt
8. august kell 12 laste suvise lugemisprogrammi „Suvi raamatuga lõpetamine, Tammsaare pargis
Rõõmsat meelt jagavad klounid Piip ja Tuut. Lõpetamisele tulevad lapsi tervitama ka hobijalgratturid-raamatukoguhoidjad paljudest maailma riikidest
10.- 12. august „Ava lava, Tallinn“- Lõuna-Eesti festival, Raekoja plats
11. august kell 9- 21 Streetball Tallinn Open 2012, Vabaduse väljak
11. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Ene Salumäe
13. august kell 12- 19 doonoritelk, Vabaduse väljak
14. august kell 11- 17 doonoritelk, Vabaduse väljak
18. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Gedymin Grubba (Poola)
18. august kell 14 ja 17 jalutuskäigud Kadrioru pargis (eesti keeles)
25. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Kai Krakenberg (Saksamaa)
25. august kell 19-22 Lillefestivali lõputseremoonia, Tornide väljaku pargis
Esinevad Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide ühing Sergio Bastos ja Raivo Tafenau bändiga

Rohkem infot üritustest leiad http://www.kuhuminna.ee/ ; http://www.kultuuri.net/

Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanematele õppuritele

16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetavad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust.

Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19aastaseks saamiseni.
Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2012. aastal on 19,18 eurot kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 57,54 eurot kuus.
Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele.
Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19-aastaseks saamiseni.
Kui 16-aastane laps asub õppima välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

Korduvalt küsitakse: miks lapsetoetus mõnikord väheneb?

16- 19 aasta vanustele lastele säilib õigus lapsetoetusele üksnes õppimise korral ja toetust makstakse õppeaasta kaupa.

Pensioniametid kontrollivad iga uue õppeaasta alguses õppimistingimuse täitmist Haridusameti õppurite registri alusel ja toetuse maksmisperiood määratakse antud õppeaasta lõpuni. Teatavasti kestab õppeaasta üleminekuklassides (-kursustel) 1. septembrist kuni järgmise aasta 31.augustini. Kuid kui laps lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust (valdavalt on see juulikuu).
2012. aastal on lapsetoetuse suuruseks iga lapse kohta 19,18 € kuus, kui peres on üks või kaks last. Kui peres on kolm või enam last, siis kolmanda ja iga järgneva lapse kohta makstakse lapsetoetust 57,54 € kuus.
NB! lastetoetuse suuruse määramisel ei saa igakord aluseks olla laste sünnipärane järgnevus – pere esimene, teine, kolmas jne laps, vaid toetuse suuruse iga lapse kohta määrab asjaolu, mitu lastetoetusele õigust omavat last parajasti peres on.

Selgitame järgmise näite varal:
Peres on 3 last, kaks esimest last saavad lastetoetust 19,18 € kuus ja kolmas laps saab 57,54 € kuus.
Pere esimene laps sai 16-aastaseks ja lõpetab juunikuus põhikooli. See tähendab, et alates juulikuust on peres kaks lapsetoetusele õigust omavat last ehk alates juulikuust saavad pere ülejäänud lapsed (nii teine kui ka kolmas laps) mõlemad lapsetoetust 19,18 € kuus.
Kui pere vanim (16 .. 19-aastane) laps, kes juunikuus lõpetab kooli, jätkab õpinguid sama kalendriaasta sügisel uuel õppeaastal, jätkatakse talle lapsetoetuse maksmist ja tal on õigus tagasiulatuvale lapsetoetusele ka juuli- ja augustikuu eest. Sellest tulenevalt on taastatud olukord, et ka juuli- ja augustikuus oli peres kolm lapsetoetusele õigust omavat last ning pere kolmandale lapsele makstakse välja vaheraha 38,36 € (57,54 – 19,18) juuli- ja augustikuu eest.

Vt ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehte www.ensib.ee /lastega peredele/ küsi-vastame!/.
Infotelefon: 16106 või 6121360.

Tallinna Kopli Ametikool- TKAK

Tallinna Kopli Ametikooli (TKAK) loomise idee sai alguse 2002. aastal Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna ettevõtjate koostöös. Esimene Tallinna munitsipaalkutsekool, TKAK asutati 2003. aastal.

1. septembril 2004 alustasid 130 noort õpinguid kolmel perspektiivsel oskustöölise erialal: kinnisvarahooldaja, trammi ja trolli lukksepp-elektrik ning käsitöömeister. Trammi ja trolli lukksepp-elektriku ning käsitöömeistri erialal saab õppida nii eesti kui vene keeles.
TKAK pakub kutseõpet keskhariduse baasil, kutsekeskharidusõpet, kutseõpet põhiharidusnõudeta ja kutseõpet põhihariduse baasil! Esmakordselt avati 2011/2012 õppeaastal töökohapõhise õppe rühmad (keskkonnatehnika lukksepa ja kodumajanduse erialal).
Koolis on loodud kaasaegne õppekeskkond ja õpetamisel on põhirõhk tänapäevasel tehnoloogial ning praktilisel tegevusel. TKAK head koostööpartnerid on Tallinna suured ning tuntud tööandjad nagu BLRT Grupp, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis, AS Tallinna Vesi, Tallinna Loomaaed, Kadrioru Park, Tallinna Botaanikaaed, Eesti Kaitsevägi jt., kus TKAK õpilased saavad praktilisi tööoskusi arendada. TKAK on Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) ja Eest Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) liige.
Tallinna Kopli Ametikool kool on oma juhtimistegevuses õppijakeskne, valitseb asjatundlik ja efektiivne töökorraldus. Eestvedamisel pööratakse suurt tähelepanu kooli missioonile ja visioonile ning luuakse pilt soovitavast tulevikust. Juhtkonna ülesandeks on muuta töötajad energilisemaks ja motiveerida neid eelkõige samastumise kaudu, mitte aga läbi hüviste. Intellektuaalne stimuleerimine võimaldab koolis ergutada inimesi mõtlema, julgustab kasutama kujutlusvõimet ja tulema välja uute ideedega. Selline lähenemine on tõhus, kuna kool vajab muutusi ning väärtustab uuendusi.
Juhi roll muutub ajas. Erialaste teadmiste tõus koos tehnoloogia kiire arenemisega on viimaseil aastakümneil muutnud juhtimise eesmärke, seetõttu on Tallinna Kopli Ametikooliski ülesandeid ja lahendusi rohkem kui kunagi varem. Suurt rõhku pannakse koolis töötajatele, väärtustatakse intellektuaalset kapitali.
Sellel aastal toimub vastuvõtt meie kooli kümnendat korda. Senini oleme võtnud vastu rahvusliku puutöönduse , tekstiilitöö, kinnisvarahoolduse, keskkonnatehnika lukksepa ja elektriku erialale. Uueks erialaks on meil sepatöö ja sellest aastast alates ka aianduse eriala.
Suurt rõhku oleme pannud töökodade arendamisele. Üleminek uutele riiklikele õppekavadele on nõudnud suuresti kaasaegsete seadmete ja masinate kasutuselevõtmist.
Meid on aidanud selles meie head koostööpartnerid nagu Trammi ja Trollipark, OÜ Pluvo, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, OÜ Merkolek ja paljud teised linnasutused.
Lisaks igapäevasele õppetööle osaleme me aktiivselt Mardilaadal, Keskajapäevadel, Kalamaja Kevadlaadal jne. Täiskasvanud Õppija nädala raames on meie maja alati avatud seal osalejatele. Sellel aastal oli meil avatud kuus erinevat töötuba.
Detsembris korraldasime koolis jõululaada koos koolisiseste malevõistlustega. Samuti töötasid töötoad, kus osalejad olid väljaspool kooli.
Tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projektidele, saame me parimaid õpilasi premeerida õppereisidega tutvumaks Eestimaa erinevate vaatamisväärsustega.
Hiljuti oli kahepäevane reis Saaremaale, kus tutvuti Kuressaarega, Vilsandi rahvuspargiga ja Panga Pangal rannikuprogrammiga „Rannikust mereni“
4.juunist algab Tallinna Kopli Ametikooli uute õpilaste dokumentide vastuvõtt 2012/ 2013 õpetatavatele erialadele.
Tallinna Kopli Ametikoolis on välja töötatud väga palju erinevaid täiendkoolitusi. Osaleme aktiivselt ka töötutele mõeldud erinevates koolitusprogrammides. Valminud on uusi väljakutseid otsivatele inimestele mõeldud koolitused, millega saate tutvuda TKAK kodulehel www.tkak.ee. Toome siinkohal ära mõned neist
• Puidutöötlemine, Деревообработка, http://www.tkak.ee/koolituskalender?event_id=44
• Santehnik, Сантехник, http://www.tkak.ee/koolituskalender?event_id=43
• Keevitaja, Сварщик , http://www.tkak.ee/koolituskalender?event_id=45,
• Korteriühistu juhatuse liikmete koolitus, Глава квартирного товарищества, http://www.tkak.ee/koolituskalender?event_id=42
• Elektrimontaaz, Электромонтажник, http://www.tkak.ee/koolituskalender?event_id=41

Kaspar Kaugija

Tallinna Kopli Ametikooli direktor

Tallinna kergliiklusteede pikkus moodustab tänavu 210 km

Tulenevalt uute kergliiklusteede rajamisest ja olemasolevate korrashoiust on kergliiklejate arv Tallinnas iga aastaga kasvanud. Loodud on uusi võimalusi nii sportimiseks kui ka igapäevaste sõitude tarbeks. Lisaks sellele kasutab Tallinna kergliiklusteid igal aasta tuhandeid välisturiste, kes saabuvad enamasti kruiisi- ja reisilaevadega, aga ka jalgrattaga mööda maanteid.

Aastal 2011 jalgrattateede ehitusse tehtud investeeringute maht ulatus 1,7 miljoni euroni. Mullu tehtud töödest pälvis enim tähelepanu ligikaudu kahe kilomeetri pikkune „Kultuurikilomeeter“ Linnahallist Tööstuse tänavani. Vanale raudteetammile rajatud kergliiklustee annab juurdepääsu seni vähekasutatud rannaaladele ning kultuuriobjektidele - Linnahall, Kultuurikatel, Kalasadama kalaturg, Patarei vangla, vesilennukite angaarid, Eesti Meremuuseum, Noblessneri laevatehase hooned ja Kalamaja kalmistupark. Lisaks mahajäetud raudteetammi kasulikule kohaldamisele, on Kultuurikilomeeter oluline tõuge lähedalasuvate kultuurimälestiste korrastamiseks.
Mullu ehitas linn kergliiklustee Valdeku tänava ja Viljandi maantee äärde (lõigus Männiku tee – Viljandi mnt – linna piir). Kergliiklustee rajati Randvere tee rekonstrueerimistööde mahus (lõigus Kummeli tee –Pärnamäe tee)
„Astangu“ jalgrattatee (lõigus Paldiski mnt- Akadeemia tee) rajati Harku raudteetammile ja ta ühendab Harku valla kergliiklustee linna võrgustikuga. Ka see tee on aktiivselt kasutatav nii sportimiseks kui ka igapäevaste sõitude tarbeks.
Ehitushooaeg on juba avatud ning teede ehitustööd alanud. Üks suuremaid projekte käesoleval aastal on Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee ehitus, mis ühendab Mustamäe, Nõmme ja Haabersti linnaosi. Mullu sai valmis Haabersti linnaosa läbiv jalgrattatee lõik, mis kulgeb mööda endist Harku raudteetammi. Tänavu jätkab linn Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee ehitust Nõmmel ja Mustamäel (lõigus Pärnu mnt –Järveotsa tee). Rajatav asfaltbetoonkattega kergliiklustee on viie ja poole m laiune, valgustatud ning kahesuunaline. Kergliiklustee kõrvale rajatakse poole m laiune sõelmekattega jooksurada. Rajatav kergliiklustee on pisut üle viie km pikk ning trassile tuleb 16 puhkekohta. Rajatakse ka kolm autoparklat. Tööd on plaanis lõpetada 2012.a. juulis.
Käesoleval aastal rajatakse kergliiklustee Kadaka pst (lõigus Mäepealse tn - Kadaka pst 169A). Tööde lõpetamise tähtaeg on 29. juuni 2012.a
Kergliiklustee rajatakse ka Pärnamäe teele (lõigus Randvere tee – linna piir) mis ühendab linna kergliiklusteed Viimsi valla kergliiklusteedega. Tööde lõpetamise tähtaeg on 30.juuli 2012.a.
Eelmise aastaga võrreldes on Tallinna linnas juurde ehitatud ligikaudu üheksa km kergliiklusteid, mis teeb Tallinna kergliiklusteede kogupikkuseks 210 km.
Juba 8-ndal järjestikusel aastal annab Tallinna linn välja jalgrattateede kaardi, mis on rattahuvilistele tasuta. Käesoleval aastal jagame 3000 voldik-kaarti „Jalgrattateed Tallinnas 2012“. Kaardi ühel poolel on Tallinna kergliiklusteed koos loodusväärtustega, lisaks kesklinna vaatamisväärsused ja suuremad terviserajad, kaardi teisel poolel on ülevaade lähivaldade kergliiklusteedest koos Harjumaal asuvate loodusväärtustega. Lisaks on kaardil eraldi välja toodud suuremad rattapoed, kus on võimalik jalgrattaid remontida ja hooldada.
Juba 1.maist alates on neid võimalik saada linnaosade infosaalidest ja turismiinfokeskusest. Samuti jagame kaarte ratta- ja liiklusteemalistel väliüritustel.

Soovin teile kõigile meeldivaid suviseid sportimis- ja jalgrattaelamusi!

Kalle Klandorf

Tallinna abilinnapea

NOORSOOPOLITSEI: TURVALINE SUVI ON MEIE KÕIGI KÄTES

Alanud suve valguses on paslik mõtiskleda, kuidas me igaüks saaksime toimida nii, et suvi mööduks meeleolukalt ent sekeldusteta.

On selge, et soojad ilmad ja kuum päike toovad rõõmu paljudele meist. Siiski ei tasuks unustada, et kogu selle toreduse võib rikkuda ebameeldiv seik, mis mõtlematu tegutsemise tagajärjel kogu suve võib rikkuda. Politsei tegeleb taoliste tagajärgedega pea igapäevaselt. Olgu selleks siis kodust plehku pannud nooruk, salaja poe nurg taga suitsu või õlut pruukiv alaealine või poest kommi pätsanud võrukael. Ent kas poleks lihtsam neid pahategusid ennetada, teha midagi selleks, et hiljem ei peaks tehtut kahetsema?
Laialt on levinud arusaam, justkui on politseiniku peamine ülesanne ja soov karistada – kirjutada protokolle ning teha trahvi. See ei ole nii. Ka meie endi huvides on ju tegelikult see, et meid ümbritsev keskkonda oleks turvaline paik meie lähedastele, peredele ja sõpradele. Koos inimese endaga saame ära teha palju selleks, et hilisemate tagajärgedega tegeleda. Pean silmas nii koduste endi rolli oma lapse tegevuse üle kui ka seletustööd– miks mingi asi on vastuolus seadustega ning mida võib põhjustada mõtlematu tegutsemine. Et alkoholi joomine suurendab riski sattuda sekeldustesse, langeda kuriteoohvriks, rääkimata hilisematest tervisekahjustustest. Või, et kodust ära jooksmine ning nö juhututtavatega ringi uitamine ei ole turvaline. Kui me ise ei anna põhjust varastel oma laokile jäänud asju endale himustada, kui oleme näiteks läinud ujuma, ei pea ka hiljem nurisema, olu mul müüd seda veel vaja.
Usalduslikkust suhtest saab kõik alguse
Oluline on lapsevanema ja lapse vaheline usalduslik suhe. See, et laps julgeb oma ema-isa poole mures pöörduda ning nõu ja abi paluda. Kui me ei tunne ise huvi, kellega ja kus mu poeg või tütar parasjagu on ja millega tegeleb, siis hiljem ei tasu ka oodata, et seda infot kandikul keegi ette kannab. Tean, et lapse tegemiste vastu huvi tundmine võib paljuski olla tingitud kiirest elutempost, siis aeg-ajalt tuleb seda kas või endale meelde tuletada, nii imelik kui see ka ei tundu.
Rääkimine olulistel teemadel, milleks üks on õiguskuulekas käitumine, aitab kindlasti kaasa turvalisema elu poole. Kui üksi ei jaksa või puuduvad oskused, on alati mõistlik abisaamiseks pöörduda oma ala spetsialisti poole. Olgu selleks siis lastekaitsetöötaja, sotsiaalnõunik või noorsoopolitseinik. Uskuge, jagatud mure on pool muret ning üheskoos on lootust parema tulemuse saamiseni palju lihtsam jõuda.
Ehk kogu eeltoodu kokku võttes on väga palju asju, mida me kõik, lapsevanemad, õpetajad, sõbrad ja tuttavad saame ära teha selleks, et säästa endid ja lapsi sekeldustest, mis halvemal juhul võivad päädida kuriteo ohvriks langemisega. Samuti on alati õige abisaamiseks pöörduda kas siis politsei või mõne muu asutuse poole, kes hädasolijat aidata suudab.

Turvalist ja hoolivust täis suve!

Nurmely Mitrahovitš

Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna noorsooteenistuse vanem

INFOTUND "ENERGIASÄÄST ELAMUS"

1. augustil 2012 kell 18-20 tasuta infotund „Energiasääst elamus“ Tulika 33b II korruse saalis. Teavet jagavad MTÜ ESTIVOK ja koostööpartnerid järgmistel teemadel:


1. akende kohtventilatsiooni süsteemi toime, paigaldamise võimalused;
2. energia kokkuhoiu lahendused nii päikesekütte kui soojuspumbaga;
3. elanike kaasamine korteriühistus tasuta kodulehel.

Teeme selgeks, mis on päikeseküte ja milleks teda kasutatakse? Kas Eestis paistab päikest piisavalt, et sellist investeeringut teha? Kui suured on edaspidised elektri kulud, hoolduse kulud ja kui vastupidav ta on? Mis vahe on erinevatel päikesekütte seadmetel? Kui kallis päikeseküte on? Need on vaid mõned levinud küsimused, mis leiavad infotunnil vastused.
Räägime erinevatest soojuspumba liikidest. Teeme lühiülevaate, millal kasutada maasoojuspumpa, millal õhk-vesi soojuspumpa. Vaatame kuidas valida eramule, kortermajale või tööstushoonele õige võimsusega soojuspump ning mis kaasneb vale võimsusega soojuspumba soetamisega. Kindlasti räägime põhjalikumalt just õhk-vesi soojuspumbast, sest siin on kliendil väga kerge eksida pumba valikul ning erinevatel müügimeestel kerge "kärbseid pähe ajada". Vaatleme põhilisi näitajaid ja küsime peamisi küsimusi, mida müügimeestelt teada saada võiks! Uurime, kuidas õhk-vesi soojuspumbaga saab ära kasutada ventilatsioonist tulevat soojust. Räägime lahti COP mõiste. Selgitame hetkelise COP väärtuse ning aastase COP väärtuse erinevust. Vaatame koos, millised näitajad on soojuspumpadel peale COP väärtuse veel olulised. Räägime elektrienergia hinna mõjust soojusarvetele. Kuidas mõjutab elektrihinna tõus soojuspumpade kasutajaid? Viskame pilgu mõnele huvitavamale soojuspumbaobjektile Eestis.
Me elame demokraatlikus maailmas, kus kõigil on õigus oma õigustele. Portaal www.joincom.ee annab võimaluse KÜ sisesed asjad muuta selgeks, ausaks, mugavaks ja kiireks. Portaal tehti koostöös korteriühistu juhtidega, pidades silmas tegelikke sündmusi, mis ühe korteriühistu juhtimisel toimuvad. Seoses sellega on ka korteriühistu koduleht TASUTA! Foorum, näitude kogumine, uudised, protokollid, arved ja hanked on vaid mõned näited, mida portaal võimaldab. Meil on luba ka näidata üht korteriühistu kodulehte, mis on kasutusel alates veebruar 2012.

Niisiis, maja soojusta suvel, energiat säästa talvel!

LILLEKÜLA AJALUGU

Möödunud aasta suvel ilmus trükist „Lilleküla ajalugu 1940. aastani“. Praegu on rõõm teatada, et lõpetamisel on selle raamatu järg, s.o. „Lilleküla ajalugu 1940-1991“ käsikiri. Kui eelmise raamatu mahukus kujunes 344 lehekülge, siis uus Lilleküla tutvustav ajalooraamat tuleb vähemalt 500 leheküljeline.
Raamatu mahu suurenemise põhjuseks on see, et sel perioodil tekkis Lilleküla aladele rohkesti uusi ettevõtteid ja asutusi ning sel perioodil tihenes märgatavalt linnaosa hoonestus ning suurenes elanikkond. Materjali suurendas seegi, et rohkem inimesi jagas raamatu koostamisel oma mälestusi ja laenas ajaloolisi fotosid.
Nagu eelmiseski raamatus nii ka uues on kavas teksti liigendada rohkete peatükkidega. Nii leiab lugeja hõlpsamini üles talle huvipakkuvamat lõiku. Rõhuv enamus tekstist pole seni trükis ilmunud.
Paljud Lilleküla ajaloo seisukohast kesksed peatükid nagu individuaalelamute ehitamine, potipõllundus, hariduselu, majavalitsused, masinaehituse ettevõtted, kultuurielu ja mitmed teised on 20-40 leheküljelised. Trükis peaks raamat ilmuma juba selle aasta sügisel.
Kindlasti leidub Kristiine linnaosas inimesi, kes oleks nõus veel jagama oma mälestusi või raamatu illustreerimiseks laenama ajaloolisi fotosid. See kahtlemata rikastaks 1940.-1991. aastate Lilleküla ajalugu. Tõenäoliselt lähitulevikus midagi analoogilist ei ilmu ning seetõttu oleks praegu sobiv aeg kaasa aidata meie kodukandi ajaloo rikastamisele.
Minuga ühendust saab telefonil 5561 7990 või läbi Kristiine Linnaosa Valitsuse.

Robert Nerman

ajaloolane
Alates novembrist 2011 on Tallinna Linnaarhiivi fotokoguga võimalik veebipõhiselt tutvuda üleriikliku arhiivide fotode infosüsteemi- Rahvusarhiivi infosüsteemi FOTIS vahendusel www.ra.ee/fotis.

Aia rajamine 1960 kevadel. Vaade Kännu tänavalt Tüve tänava poole.
Lilleküla raudteeülesõit 1955. aastal.
Mustamäe tee ja Mehhaanika tänava nurk 1972.
Omaaegse vangilaagri hooned Endla.
Uued majad Paldiski maanteel 1956. aastal.
Uued majad Sõpruse puiesteel Endla ristmiku lähedal 1963.
Vaade Paldiski mnt 67 kauplusele ning Endla 94 elumajale 60-ndate algul.

KIIRE SUVI

Õues on juba tunda suve ning paljud teevad suveplaane. Paraku kipub linnaosa jaoks see aeg olema üks kiiremaid ning linnapilti enam muutvam.

Tähtsad teeobjektid saavad lõpetatud või alustatud. Suve jooksul jõuavad lõpule Tedre tänava rekonstrueerimise tööd lõigul Nõmme tee – Kotka tänav. Rekonstrueerimise käigus rajatakse puuduvad kõnniteed, sõidutee saab uue katte, lahendatakse sademevete ärajuhtimine, uuendatakse elektrisüsteemi, tänavavalgustust ja sidekanalisatsiooni. Tööde lõppfaasis paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid ja taastatakse haljastus. Töid teostab Lemminkäinen Eesti AS ning lepingu kogumaksumus on ca 1,09 miljonit eurot.
Tedre tänava tööde lõpuga samal ajal peaks selguma ka Vindi tänava remondi riigihanke tulemus ning kui kõik läheb plaanipäraselt, liiguvad teetööd edasi juba Vindi tänava rekonstrueerimisele.
Suured tööd käivad ka Huvikeskuse KULLO juures. Huvikeskuse pindala on umbes 7 800 m². Käesoleval aastal rekonstrueeritakse I ja II korruse vasakpoolse majatiiva klassid ja kabinetid, kokku1800 m² ulatuses. Ruumid saavad uue siseviimistluse, uue sisustuse ja välja vahetatakse elektrikaablid. Uuendatakse kõik WC-d, välja vahetatakse vee- ja küttetorustik ning radiaatorid. Keldrisse paigaldatakse uued küttemagistraalid ja vee- ning kanalisatsioonisüsteem. Rajatakse uued duširuumid ja garderoobid. Keldrisse tuleb terve maja vajadusi rahuldav kostüümiladu. Põhjalikult rekonstrueeritakse huvikeskuse peasissekäiku ja sissekäigu ees olevat haljastust. Uue katte saab maja ees asuv parkla. On mõeldud ka jalgrattaga liiklejatele. Nende jaoks tuleb eraldi jalgrattaparkla. Rekonstrueerimine toimub sihtasutuse Innove ja Tallinna Haridusameti toel. Tööde kogumaksumus umbes 850 000 eurot.
Kahjuks ei ole meie linnaosal oma kultuurikeskust, kuid oleme püüdnud seda kompenseerida pannes rõhku vabaõhuüritustele ning koostööle teiste linnaosadega. Nii on osutunud väga populaarseteks augusti lõpuni kestev „Käime Löwenruh´s“ ürituste sari ning samuti on hulganisti poniga ratsutamise huvilisi. Vabas õhus ajaveetmise mitmekesistamiseks rajame lähiajal Löwenruh´ parki ka kaks petanki väljakut. Petank on populaarne Prantsusmaal, kus seda harrastatakse linnade parkides. Mäng sobib igale eale (v.a väikelapsed, imikud) ning seda saab välitingimustes mängida varakevadest hilissügiseni. Ideaalne mäng- veeta aega sportlikult, hea seltskonnaga, kusjuures mäng ei eelda suurepärast sportlikku vormi. Petanki mängides saab kamaluga mängulusti, natukene võistluslikke momente ning nautida kaunist kevad-suvepäeva. Samal ajal kaalub linnaosa pargis asuva kogupere mänguväljaku kõrvale vabaõhulava püstitamist, mis peaks edaspidi looma võimaluse suviste vabaõhukontsertide ja enamate väliürituste korraldamiseks ja ürituste korraldajate kohalemeelitamiseks.
Hea lugeja! Soovin Sulle kaunist jaanituld ning päikesepaistelist suve.

Kohtumiseni augustikuu lehes!

Andrei Novikov

Kristiine linnaosa vanem


KRISTIINE LINNAOSA RONGIDE PEATUSKOHTADE REKONSTRUEERIMISTÖÖD

Kristiine linnaosa territooriumil asub kolm rongide peatuskohta: Lilleküla, Tondi ja Järve. Uute elektrirongide peatse tulekuga on kõigis kolmes peatuskohas alanud ulatuslikud rekonstrueerimistööd. Olemasolevad kõrged platvormid uutele rongikoosseisudele ei sobi, mistõttu tuleb platvormide kõrgused viia kõrguseni 550mm. Paraku kaasnevad platvormide kõrguste muutmisega täiendavad lisatööd, mida ei ole mitte vähe. Üldjoontes on kõigis kolmes peatuses teostatavad tööd sarnased, kuid igaühel neist on oma spetsiifika.

Kolmest peatuskohast kõige töömahukam on Lilleküla peatuskoht. Ehitatakse kaks 150 m pikkust ooteplatvormi kõrgusega 550 mm (kõrgus rööpa pealispinnast kuni platvormi ülaservani). Platvormidele ehitatakse varikatus, paigaldatakse valgustid, prügikastid, infostend ja piletimüügiautomaat. Rajatakse raudbetoonist jalakäijate trepid ja liikumispuuetega inimeste jaoks 8% kaldega teraskonstruktsioonist pandused. Ooteplatvormidele viivate treppide käigutee laiuseks saab olema 2m. Panduste ees ja järel jäetakse 1,5 x 1,5m vaba ruumi ratastooli pööramiseks.
Töid teostatakse kahes etapis. Kõigepealt olemasolevad platvormid lammutatakse poole pikkuse ulatuses (ülekäigust kaugemad osad) ning nende asemele rajatakse madalama kõrgusega platvormid. Järgneval etapil lammutatakse ülejäänud vanad platvormid ja ehitatakse nende asemel uued ning alustatakse kergliiklustee tunneli rajamisega.
Monteeritavatest raudbetoonelementidest kergliiklustee tunnel ehitatakse Tallinn-Tapa ja Tallinn-Keila raudteeharude vahele. Rajatise gabariidid: pikkus 38,1 m, laius – 3,5 m, kõrgus – 2,5 m. Tunnel hakkab ühendama Kristiine linnaosa Kotkapoja tänavat Kesklinna linnaosas asuva Tehnika tänavaga. Tunneli keskelt on pääs raudteeharude vahelisele A le Coq Arena jalgpallistaadioni poolsele alale. Pääsuks kõnniteedelt tunnelisse rajatakse raudbetoontrepid. Tunneli raudbetoonist pandus tuleb 8% kaldega.
Järvel ja Tondil läbiviidavad tööd on väiksema mahuga, kuid tehnilised lahendused on analoogsed, samuti ka tehnoloogia. Siiski erinevusi teatud määral on. Järve peatuskoha Balti jaama poolsesse otsa on mõlemale poole raudteed ette nähtud viie kohaga, asfaltbetoonkattega parklad. Raudtee poolt on parklad piiratud põrkepiiretega. Kõnnitee poolt on parkla piiratud torupiiretega.
Tondil ehitatakse uus raudteeülekäigukoht, olemasolev lammutatakse. Samuti lammutatakse amortiseerunud jaamahoone.
Nagu ülaltoodust näha on eelseisvad töömahud suured. Projekt «Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele» ei oleks mõeldav ilma Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasabita, mis moodustab 94% projekti kulude kogumaksumusest.

Toomas Häidkind

Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist


Eduard Tüür on Eesti Ajakirjanike Liidu auliige ja Kristiine linnaosa elanik. Tema esimene karikatuur avaldati 1955. aastal Haapsalu ajalehes. Kuni siiani on tema karikatuure avaldatud paljudes eesti ajalehtedes ja ajakirjades. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud hulgaliselt auhindu.


Karikatuur: ümbersõit.


Wednesday, June 13, 2012

Lillepeenar Löwenruh´pargis


Lillepeenar Löwenruh´ parki rajati maikuu lõpus.

 

Suur tänu kõikidele Kristiine lasteaedade lastele ja pedagoogidele, kes innukalt kaasa aitasid!


Maisimman


24. mail kogunesid vabaõhumuuseumi Sassi- Jaani talu õuele Kristiine linnaosa 11 lasteaia 295 lõpurühmade last koos 37 õpetajaga, et pidada maha üks tõeline maisimman.


Simmanil olid kavas rahvuslikud laulumängud ja tantsud, mis olid lasteaedade muusikaõpetajate poolt eelnevalt lastele selgeks õpetatud. Simman algas regilauluga „ Päävak tulõ välla“, järgnesid kõigile teada– tuntud rahvatantsud „Tõmba Jüri, „Virulaste tants“ ja „Kaera –Jaan“ Lisaks sellele õpiti kohapeal ära „Sabatants“, tantsu lõpuks tiirles Sassi – Jaani talu õuel üksteist erineva pikkusega „saba“ ja rõõmu sellest tantsust jätkus nii osalejatele kui pealtvaatajatele.

Tantsude vahepeal peeti pikniku, kus pakuti Eesti rahvustoite. Lasteaedade kokkade poolt valmistatud karask ja kama maitsesid lastele värskes õhus eriti hästi. Pärast pikniku tutvustas ansambel „Piibarid” juhendaja Toivo Luhats lastele rahvapille.

Simman lõppes ühislauluga „Laul sai otsa“. Kuna simmanil osalejaid ootab sügisel koolitee siis kõlasid lõpusõnad nii: „Olgu teil õnne teele minna, kodu poole kõndida, tare poole tatsata, kooli uksest sisse astu!“.

Täname kõiki õpetajaid, kes ürituse õnnestumisele kaasa aitasid!


Maret Truusalu

Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

Rohkem pilte: https://picasaweb.google.com/116697004964182338955/20120524Maisimman?authkey=Gv1sRgCOOY0s6Ax7X0xAE#

Kristiine lapsed näitasid oma tantsuoskusi Vene Kultuurikeskuses


 

24. aprillil toimus Vene Kultuurikeskuses Kristiine linnaosa lasteaedade tantsuetendus „Võlu oja“.

Etenduse stsenaariumi kirjutas ja kontserdi lavastas Lille Lasteaia õpetaja Katre Jaani. See oli suurepärane tantsuetendus kõigis aspektides. Suureks üllatuseks sai Getter Jaani esinemine kontserdi lõpus. Lapsed olid õnnelikud. Kõik konkursil osalenud lapsed said meeneks diplomid ja magusad kingitused.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul nõuab lapse arendamine kasvatajatelt ja õpetajatelt lisaks teadmistele ja oskustele ka paindlikkust ja loovust. “Kristiine Linnaosa Valitsuse ja linnaosas asuvate lasteaedade tihedas koostöös tagatakse kõigile lastele võimaluse omandada nende huvidele ja võimetele vastav huvitegevus,” lisas Novikov. “Aitäh meie väikestele tublidele tantsijatele!”
Rohkem pilte: https://picasaweb.google.com/116697004964182338955/20120424VoluOja?authkey=Gv1sRgCLKXierMuufUuQE#

XX Kristiine kevadlaat kuulutas heakorrakuu Tallinnas lõppenuks

Kristiine Sotsiaalkeskuses maikuus

Kevadnäituse avamisel, 4. mail Kristiine Sotsiaalkeskuses, oli välja pandud kunsti-, siidimaali, portselanimaali ning käsitööringi looming. Näitusel olid väga kaunid siidisallid, kudumid, säravad ja kevadised portselan-nõud ning palju muud kaunist kätetööd.
Fotod: siidimaal, portselanimaal, käsitöö
 

Väljasõit Pärnumaa äärealadele toimus 8.mail koos reisijuht Arne Timmiga. Külastati vana ja ilusat Uue-Varbla mõisa ning tehti puhkepeatus kaunis Matsi rannas. Lõunastati Tõstamaa mõisas, kus tutvustati ka mõisa elu-olu läbi sajandite ning pakuti ülevaadet mõisa ruumidest ja nende kasutusest. Sanga-Tõnise talu vene muuseumis, tutvuti vene ajaloo ja traditsioonidega. Pikem peatus tehti veel Lihulas, kus on raskeid lahinguid löödud ja vaga kloostrielu elatud.
Foto: Vene talu rahvas tervitab külalisi


Lastepäevakeskus osales 2. mail Kristiine kevadlaadal. Kristiine Sotsiaalkeskuse Lastepäevakeskusel on traditsioon korraldada jõulu- ja kevadlaatasid, kus lapsed saavad müüa oma tehtud kaunist käsitööd, mille nad on valmistanud erinevates töötubades. Sel aastal avanes aga erakordne võimalus müüa oma käsitöötooteid Kristiine laadal Tondimõisa pargis. Saadud tulu eest külastatakse Eestimaa ilusaid paikasid, muuseume ja teatreid.

Tallinnas tasuta

14. juuni jalutuskäigud Kadrioru pargis (eest keeles) www.kadriorupark.ee
15.- 17. juuni kell 10.00- 18.00 rahvakunstilaat, Raekojaplats
16. juuni kell 12.00 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Kersti Petermann.
19. juuni -14. juuli Tallinna Huvikeskus Kullo joonistamise- ja maalikursuse näitus Kullo Lastegalerii, Kuninga tn 6
20. juuni Kadrioru 2012 suvehooaja avamine
21. juuni jalutuskäigud Kadrioru pargis (vene keeles)
21. juuni kell 21.00 Eesti Kammerkooride Liidu koorimuusikaöö, Harju tänaval Ed. Vilde monumendi esisel platsil
22. juuni kell 12 Rahvusvaheline sõjaväeorkestrite festivali peakontsert, Vabaduse väljak http://www.esttatoo.ee/
22. juuni kell 14 jõuab Vabaduse väljakule Tori kirikus süüdatud Võidutuli
22. juuni kell 12 noorteorkestri Kvam og Sellanara Skolekorps kontsert, Raekoja plats
22. juuni kell 21 süüdatakse jaanituli Stroomi rannas. Lasteprogramm kell 17-20, jaaniõhtu programmi algus kell 19
23. juuni kell 12.00 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Ene Salumäe
28. juuni kell 15.00 Norra kooliorkestri kontsert, Vabaduse väljak
29. juuni kell 10-18 Rannarootsi regatt, Kalevi jahtklubi Pirital
29. juuni- 1. juuli igal päeval 17- 23 Tallinn JazzOn festival Tallinna vanalinnas. Rahvusvaheline džässifestivali moto on „Hea muusika headele inimestele“. Igal festivalipäeval astub üles 4 ansamblit Leedust, Lätist ja Eestist. Festivali viimane päev kujuneb omalaadseks džässilaulupeoks, kus esinevad erinevad koorid.
30. juuni kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Pille Raitmaa
3.- 6. juuli kell 11- 15 Läänemere kaitse õppepäev Stroomi ja Pirita rannas
7. juuli kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Aita-Liis Torrim ja Jaanus Torrim
5.- 8. juuli kell 10-18 Keskaja päevad, Raekoja plats ja Niguliste kiriku esine
5. juuli kell 19.30-23 keskaja päev Lillefestivalil, Tornide väljaku pargis
6. juuli kell 15- 18 Suvekuumus 2012- rannatüdruku valimine, Pirita rannahoone ees liival
12. juuli kell 14 ja 17 jalutuskäigud Kadrioru pargis (eesti keeles)
13.-15. juuli Tallinna merepäevad 2012
14. juuli kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Piret Aidulo
19. juuli kell 14.30 ja 17.30 jalutuskäigud Kadrioru pargis (vene keeles)
20.- 22. juuli „Ava lava, Tallinn“- Põhja-Eesti festival, Raekoja plats
21. juuli Kalamaja kalmistupargi taassünnipäev
21. juuli kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Ene salumäe
22. juuli Kadrioru pargi 294 sünnipäev
23.- 24. juuli kell 13-16 suveklubi lastele, Löwenruh´ park (Mustamäe tee 59a)
25.- 26. juuli kell 13-16 suveklubi lastele, Liikuri 60/ Võru 13a
26.- 27. juuli kell 13-16 suveklubi lastele, Tornide väljak
26. august jalutuskäigud Kadrioru pargis (vene keeles)
27. juuli kell 17 Tallinna XXVI rahvusvahelise orelifestivali avatseremoonia, Tallinna Toomkirik, Toom-Kooli 6
27. juuli kell 19.30 kontsert Niguliste torni trompetid, Niguliste kiriku torn, Niguliste 3. Esineb Aavo otsa trompetistuudio J. S. Bach „Wachet auf, nun ruf die Stimme...“
29. juuli kell 10 orelifestivali missa, Tallinna Jaani kirik, Vabaduse väljak 1
29. juuli kell 15-18 Lillefestivali Suvepäev, Tornide väljaku pargis. Teematund: „Aia ja feng shui seosed“- lektorid Siret ja Janno Seeder
1. august kell 13.30 orelivesper, Tallinna Jaani kirik, Vabaduse väljak 1. Esinevad Tallinna Noorte Orelifestivalil osalejad
4. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb noor organist I noorte organistide festivalilt
8. august kell 12 laste suvise lugemisprogrammi „Suvi raamatuga lõpetamine, Tammsaare pargis
Rõõmsat meelt jagavad klounid Piip ja Tuut. Lõpetamisele tulevad lapsi tervitama ka hobijalgratturid-raamatukoguhoidjad paljudest maailma riikidest
10.- 12. august „Ava lava, Tallinn“- Lõuna-Eesti festival, Raekoja plats
11. august kell 9- 21 Streetball Tallinn Open 2012, Vabaduse väljak
11. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Ene Salumäe
13. august kell 12- 19 doonoritelk, Vabaduse väljak
14. august kell 11- 17 doonoritelk, Vabaduse väljak
18. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Gedymin Grubba (Poola)
18. august kell 14 ja 17 jalutuskäigud Kadrioru pargis (eesti keeles)
25. august kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Kai Krakenberg (Saksamaa)
25. august kell 19-22 Lillefestivali lõputseremoonia, Tornide väljaku pargis. Esinevad Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide ühing Sergio Bastos ja Raivo Tafenau bändiga

Rohkem infot üritustest leiad http://www.kuhuminna.ee/ ja http://www.kultuuri.net/

Suvi Löwenruh´pargis

KÄIME LÖWENRUH´S alates 17. mai 2012 kell 12.00 toimuvad tasuta treeningud igal esmaspäeval ja neljapäeval algusega kell 12.00 Löwenruh pargis (Mustamäe tee 59a).

Tervisevõimlemine toimub 32 korral Löwenruh pargis, alates 17.mai– 30.august. Kavas on kepikõnd, sirutus-, venitusharjutused Sparta Spordiseltsi treeneri juhendamisel. Treeningtunni pikkus on 1 tund, algusaeg kell 12.00.
Kristiine Linnaosa Valitsusel ja Sparta Spordiseltsil valmis koostööprojekt „ Käime Löwenruhs“. Projekti eesmärk on enesesuutlikkuse ja teadlikkuse tõus tervisespordist, mis aitab püsida konkurentsivõimelisemana tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas. Meie alaeesmärkideks on populariseerida liikumisharrastust, võimestada sihtrühma ja toetada sihtrühma tervislikku elustiili, tõsta nende kehalist aktiivsust ja teadlikkust tervisespordi vajalikkusest. Projekti ootame osalema 125 inimest. Projekti rahastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Pidulik suvise treeningsarja lõpetamine Kuninganna Kristina päeval 2.september 2012, kus loositakse välja aktiivsemate osalejate vahel (osalenud vähemalt 25 treeningul) 5 Sparta treeningkaarti treeningute jätkamiseks Sparta Spordiseltsis.
Vaata lisaks: http://kristiinetervisedendus.wordpress.com/2012/05/18/valitreeningud-lowenruh-pargis/

JALUTUSKÄIGUD LÖWENRUH PARGIS JA LOODUSÕPPERAJAL 13.06. ja 20.06.2012 kell 18. Giidiks on Martin Suuroja. Kogunemine lõviskulptuuri juures, tasuta.

Kutsume kõiki huvilisi tutvuma Löwenruh pargi ajalooga. Saame teada, millised taimed pargis kasvavad ja mis linnud seal elavad. Põhipargi ja seda ümbritseva ala pindala on kokku umbes 9 hektarit. Pargis on säilinud kivisild, lõviskulptuur, jääkelder ja tallihoone. Pargis asub 14 vaatluspunktiga õpperada, mis tutvustab loodust ja ajalugu. Sissepääsu juures on skulptor Tauno Kangro poolt restaureeritud lõvikuju. 2004 aastal teostati tiigi puhastus- ja süvendustööd. 4. septembril 2008 avati pargis keskaegset kindlust meenutav kogupere mänguväljak.

VÄIKESED PONID OOTAVAD SIND! 14.06. ja 21.06. kell 16.30 – 18.00

Tondi Ratsaspordiklubi ponid sõidutavad lapsi Mustamäe tee 59 a, Löwenruh pargi mänguväljaku juures

Ponisõit maksab 0,50 eurot

Kõrged kodukulud

Jõudsalt lähenev suvi muudab meeleolu rõõmsamaks ning päikeseline ja soe ilm aitab tihti paljud mured unustada. Nii ununevad suure suve saabudes ka argised kõrgete kodukulude probleemid. Keskerakonna fraktsioon Riigikogus ei lase aga seda teemat vaka alla panna ning soovib aktiivset arutelu ja häid ettepanekuid, kuidas valitsus peaks aitama kodukulusid kontrolli all hoida.

Ilmselt mäletavad paljud teist Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) hiigelplakateid, millelt võis enne möödunud aasta Riigikogu valimisi lugeda uhkeid lubadusi lubadust, et kodukulud võetakse kontrolli alla. Reaalsuses pole aga IRL suutnud seda lubadust täita, pigem on läinud hoopis vastupidi. Vaatasin hiljuti Statistikaameti viimaste kuude analüüse ning üsna ebameeldiva üllatusena märkasin, et 2012. aasta märtsis mõjutasid tarbijahinnaindeksit võrreldes eelmise aastaga kõige rohkem just eluasemele tehtavad kulutused. Need kulud moodustasid hinnatõusust üle 40%! Aastaga kallines soojusenergia 17,7%, elekter 13,7% ja gaas 11,7%. Eesti elektriturg avaneb 2013. aastal avaneb ning paljud eksperdid on avaldanud arvamust, et see tähendab tarbijatele veel vähemalt 30 protsendilist elektri hinna tõusu. Selle tõusuga kaasneb aga ka teiste teenuste ja kaupade hind, sest tootmine läheb ettevõtjatele oluliselt kallimaks.

Enam pole erandiks lehelood ja telesaated, kus räägitakse avameelselt sellest, et üle pea kasvanud kodukulud tekitavad hulganisti võlglasi. Ohu märk on aga see, et võlglasteks saavad täiesti tavalised korralikud tööl käivad inimesed – lihtsalt nende palk ei jõua hinnatõusudele järele. Varasem naljana käsitletud „hea kui peres on pensionär“, on muutunud täiesti argiseks ja asjakohaseks. Töötavate inimeste palk ja vanema-vanaisa pensioni kokku liites saame summa, mis annab peredele võimaluse ära elada. Kuid tegelikult pole ju selline olukord normaalne. Noortel peredel peab olema võimalus elada omaette ning vanadel võimalus väärikalt nautida teenitud pensionipõlve.

Loomulikult pole paljude Eesti inimeste raske majandusliku olukorra süüks pelgalt kõrged kodukulud – meie maksu- ja sotsiaalsüsteemis on teisigi probleeme. Kuid kodukulud on toidu kõrval ühed esmased ja hädavajalikud, milleta kuidagi hakkama ei saa. Pole ju mõeldav, et meie kliimas tube ei köeta. Mida siis teha? Kodukulude kasvu ei saa ajada maailmaturu ja kõigi muude väliste tegurite kaela, sest tegelikult on valitsusel olemas võimalus hinnatõusu inimestele leevendada. Muidugi kui nad seda tahaksid. Hetkel kehtib toasoojale 20-protsendiline käibemaks ning elektri aktsiis ületab tervelt neli korda Euroopa Liidus sätestatud miinimumi. Riigimaksude langetamine nii toasoojale kui ka elektrile mõjutaks igakuiseid kommunaalarveid, muutes need väiksemaks. Sellised meetmed on lihtne abinõu aitamaks vältida Eesti inimeste langemist kõrgete kodukulude tõttu võlaorjusesse. Sügise saabudes hakkab Keskerakonna fraktsioon Riigikogus kindlasti jõuliselt nõudma seesuguste meetmete kehtestamist.

Tihti kiputakse süüdistama opositsioonierakondi populismis – iga kord kui esitame ettepaneku, mis võiks reaalselt inimesi aidata, tekib lärm selle ümber, et „kes küll kavatseb need ettepanekud kinni maksta“. Tuleb aga tõdeda, et kui valitsus inimeste rahakoti kaitseks midagi ette ei võta, siis need probleemid üha süvenevad. Mina olen seda meelt, et valitsus peab töötama inimeste heaks, mitte vastupidi. Kodukulud tuleb alla viia, maksku, mis maksab.

Lauri Laasi, Riigikogu liige
Foto: Lauri Laasi

"Hoovid korda" projekti raames toetuste saajad selgunud

Tänavu said hoovid korda projekti raames toetust 8 Kristiine linnaosa korteriühistut. Selle aasta linna prioriteetseks valdkonnaks oli parkimisprobleemi lahendamine ning seepärast on ka enamus toetatud projekte seotud just parkimisprobleemi leevendamisega.

Korteriühistu Teostatavad tööd:
1. Mooni 60 parkla, lahutamatu osa kõnnitee
2. Sõpruse pst 6 parkla
3. Tondi 44 parkla
4. Tondi 51a parkla
5. Linnu tee 3 parkla
6. Spordi 15 hoovitee
7. Vindi 7 haljasala ja kõrghaljastus
8. Spordi 3 kõrghaljastuse korrastamine

Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikovi sõnul on erilist kiitust väärt korteriühistu Tondi 51a, kes koostas 2010 aastal hooviala kujunduse tervikprojekti. Teostamine toimub etapiviisi. Esimesel aastal rajati osa parklast ja piirdeaed, eelmisel aastal valmisid majaesine kõnnitee, järsakule trepp ja sügavkogumismahutid. Tänavu viiakse võimaluste piires lõpuni parkla rajamine.
Fotod: korteriühistu Tondi 51a järsaku trepp ja sügavkogumismahutid


Linna energiaagentuur aitab kodukulud vaos hoida



Paljudele tavainimestele ei ütle sõna energiaagentuur midagi. Enamasti seostatakse seda sellega, et Eesti Energial on jälle põhjust hakata mingi utoopilise asja eest rohkem raha küsima. Kuid tõepoolest, mis asi see energiaagentuur üldse on? Kellele seda vaja on? Mis on selle ülesanne ja loomulikult kõige tähtsam küsimus– kes selle tegevuse eest maksab?
Rahustuseks võib kohe ära öelda, et energiaagentuur ei ole seotud Eesti Energiaga ja selle piiramatu kasumiahnusega. Põhjanaabrite eeskujul hakkasime linnaasutustes juurutama energiasäästlikkust ja seda toetavat tegevust. See töö käib tihedas koostöö näiteks Rakvere ja Tartu linnaga ning samuti ei ole unustatud ka pealinna elanikke. Suure eduga läks mullu septembris Lasnamäe Idakeskuse parklas toimunud rahvarohke kogupereüritus – Energiapäev, mille põhieesmärgiks oli näidata Tallinna elanikele uusimaid võimalusi, kuidas vähendada kommunaalarveid säästlikku ja keskkonnasõbralikku eluviisi järgides. Kogemused näitavad, et hoone korralik renoveerimine ja tarbija säästlik käitumine võimaldavad vähendada kommunaalkulusid keskmiselt kolmandiku võrra.
Ajal mil kõik hinnad tõusevad, kodukulud kasvavad ja meeletul hinnarallil ei paista lõppu tulevat, on ülioluline hakata jälgima seda, kuidas saaks oma kulusid vähendada. Minu tuttavate seas on inimesed, kes vahetavad üürikortereid just seetõttu, et nende elektritarbimine on suurem kui küttekulu, kuigi nad ei küta elektriga. Et inimesed saaksid hakata elama inimväärset elu tuleb Tallinna linnal midagi ära teha. Selleks saigi alustatud tööd, et luua meie oma energiaagentuur ning seeläbi inimesi kalli elektri ikkest päästa või seda vähemalt mingil määral leevendada. Energiaagentuur keskendub eelkõige energia juhtimise edendamisele ning kaasaegse energeetika sõlmprobleemidele, millest olulisim on säästev transport ja taastuvenergeetika.
Tallinn tegeleb aktiivselt sellega, et soodustada ühistranspordi kasutamist sõiduautode asemel. Tasuta ühistransport, uue trammiliini ehitamine Lasnamäelt kesklinna on kõigest väike osa sellest protsessist. Ülesanded energiasäästu vallas jagunevad linnaosa valitsuste ning teiste linna ametiasutuste vahel.
Energiaagentuurile analoogse üksuse tähtsus suureneb ka seoses energiaturu avamisega, mis juhtub juba järgmisel aastal. Uutes tingimustes tuleb paljudele linlastele anda head nõu ja soovitusi, kuidas käituda ja mida uutes tingimustes ette võtta. Tegelikult oleks tulnud selline üksust luua juba varem, siis kui oli veel võimalus kaasata Euroopa Liidu toetusfondide vahendeid. Kuid parem hiljem kui mitte kunagi. Tallinnal, kui Eesti suurimal omavalitsusel, lasub juhtiv roll säästva energiamajanduse edendamisel ning loomulikult ka inimeste teavitamises ning abistamises.
Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea

Autoomanik, hoia oma varal silm peal!


Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab koostöös Põhja prefektuuriga ennetuskampaaniat “HOIA OMA VARA!”, mis on suunatud autoomanikele ja mille eesmärgiks on seatud elanikkonna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel.

Kolmandat korda läbiviidav ohutuskampaania keskendub seekord varguste ennetamisele autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Kampaania käigus jagatakse autoomanikele informatiivseid voldikuid kahes keeles ja pannakse kortermajadesse seinaplakateid.
Kampaania on vajalik, kuna kevadel ilusate ilmade alates ja veelgi rohkem suvepuhkuste ajal kipuvad inimesed kaotama tavapärast valvsust. Samas on aga vargad endiselt väga aktiivsed ja toimetavad kogu aeg. Vähendamaks autoomanike võimalust langeda varguste ohvriks tuletataksegi kampaania käigus meelde, et varaste tähelepanu äratavad kõik asjad, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga autoomanik ise palju ära teha.
Autodest varguste ennetamiseks soovitame:

• Autost lahkudes kontrollida alati, kas olete lukustanud kõik uksed ja pagasiruumi ning sulgenud aknad ja katuseluugi.
• Kui autol on signalisatsiooniseade, ärge unustage seda parkides sisse lülitada.
• Ärge jätke automakki ja isiklikke hinnalisi esemeid salongis nähtavale kohale. Võimaluse korral võtke need endaga kaasa.

• Kui asju ei ole võimalik kaasa võtta, paigutage need pagasiruumi.

• Ärge jätke autosse mootorsõiduki registreerimistunnistust ega muidu sõiduki dokumente.

• Ärge jätke autot lahtiste akendega, kui lahkute auto juurest ka mõneks minutiks.

• Võimaluse korral mõistlik autot parkida alati avalikus ning hästi valgustatud kohas või kus liigub palju inimesi, et vältida varaste julget tegutsemist.

• Ärge jätke kindalaekasse pangakaarte ega muid isiklikke dokumente.

Tuletame meelde, et sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekundid.
Nii nagu ei jäeta autosse järelevalveta oma last või lemmiklooma, ärge jätke autosse ka väärtuslikke esemeid!
Samas kui peaks keegi langema varguse ohvriks, siis peab sellest kindlasti teatama politsei lühinumbril 110 või pöörduma lähimasse politseijaoskonda.