Lapsetoetus ja palgatõus on selle sügise põhiteemad

Jüri Ratas
Riigikogu aseesimees

10. septembril algas XII Riigikogu IV istungjärk. Teemasid, mis sügisel arutusele tulevad, on palju, näiteks tuleb vastu võtta 2013. aasta riigieelarve, jõuda kokkuleppele lapsetoetuse tõstmises ning leida lisaraha ESMi teiseks sissemakseks.

Täna on lapsetoetuse süsteemi muutmine üks põhimõttelisemaid vaidluskohti opositsiooni- ja koalitsioonierakondade vahel. Ka mina ei saa nõustuda Reformierakonna poolt pakutava variandiga, mis muudaks lapsetoetuse vajaduspõhiseks. Leian sarnaselt Lastekaitse Liiduga, et lapsetoetus ei ole vaesustoetus, vaid iga lapse ja perekonna väärtustamine võrdsetel alustel. Lapsetoetus peab kindlasti tõusma ja seda kõigi laste jaoks. Kindlasti ei tohi lapsetoetust arvestada perekonna tulude hulka toimetulekutoetuse määramisel, sest sellisel juhul jäävad reaalselt abi vajavad perekonnad riigipoolsest toest ilma.

Endiselt vajab lahendamist ka õpetajate palgatõusu küsimus. Märtsikuu algul toimunud õpetajate streigist võttis osa üle 17 000 inimese, mis näitab, et haridustöötajate olukord on tõsiselt raske. Viimane palgatõus oli õpetajatel 2008. aastal, samas on vahepeal toiduhinnad ja eluasemekulud märkimisväärselt tõusnud. Lisaks õpetajatele ootavad õigustatult palgatõusu ka meditsiinitöötajad, politseinikud, päästjad ning kultuuri- ja sotsiaaltöötajad.

Kindlasti peab säilima tasuta koolilõuna kõigile põhikooli õpilastele ning selle tagamiseks tuleb suurendama riigipoolset toetust omavalitsustele. Riik maksab täna omavalitsustele 78 eurosenti ühe põhikooli õpilase kohta päevas, kuid koolilõuna maksumus on reaalselt suurem ja puuduv osa tuleb katta omavalitsuse eelarvest.
Lahendamata on ka kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamise küsimus. 2009. aasta teise lisaeelarvega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93%lt 11,4%-le, ehk võeti kohalikelt omavalitsustelt sadu miljoneid kroone (umbes 440 miljonit). Selle otsuse ning kodualuse maa maamaksuvabastuse tagajärjel on täna suur osa omavalitsustest rahalistes raskustes. Riigil tuleb esimesel võimalusel tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tagasi 11,93%-le ja lisaks sellele kompenseerida maamaksu kaotamist.
Käesoleva sügise jooksul tuleb leida ka täiendavalt 30 miljonit eurot ESMi teiseks sissemakseks. Oluline on, et see raha ei tuleks majanduslikult vähemkindlustatud ühiskonnakihtide arvelt.
Riigieelarvet otseselt mittepuudutavatest küsimustest tooksin välja erakondade rahastamise, mis peab muutuma selgemaks ja läbipaistvamaks. Lisaks tuleb seada ülempiir valimiskampaaniate maksumusele, sest rahvas ei soovi näha majaseina suurusi hiigelplakateid, valimispropagandat täis postkaste ega üksteist ründavaid valimisreklaame televisioonis ja raadios. Valimiskampaania tuleb muuta inimkesksemaks ja sisulisemaks. Konkureerima peavad erakondade maailmavaatelised seisukohad, mitte rahakotid.