Friday, April 20, 2012

Tallinlased soovivad tasuta sõita. Mis edasi?

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem
Hiljuti läbi viidud küsitlus näitas, et kolm neljandikku küsitluses osalenud tallinlastest toetab tasuta ühissõidukite ideed. Peale selle, et antud küsitlus oli ulatuslik selles osalenud inimeste poolest, tekitas see ka ühiskonnas kõige suure arutelu.

Küsitlus viidi läbi eesmärgiga uurida välja Tallinna linna elanike arvamus tasuta ühistranspordi kehtestamisest pealinnas 2013. aastast. Nüüdseks on teada, et 75% vastanutest toetasid projekti. Linn on oma hinnangu võimalikele riskidele, eelistele ja puudustele juba koostanud ning saab hakata projekti ette valmistama. Eelkõige tahaks märkida, et tallinlaste kõrge aktiivsus näitas selgelt – inimesed tahavad küsitluses osaleda vahetult neid puudutavate küsimuste otsustamises. Märkimisväärne oli küsitluses osalenud inimeste arv – 68 059 (see number ületab drastiliselt eelmiste küsitluste osalejate arvu). Kusjuures, oma arvamuse avaldajaid oli palju rohkem, kuid osaleda said ainult Tallinnas registreeritud elanikud. Tasuta Tallinna ühistranspordi teema puudutab eranditult ainult pealinlasi. Mida tasuta ühistransport meile annab?

Tasuta lõunast...
Eelkõige tuleb endale teadvustada, et piletite müügist saadud tulu katab ainult kolmandiku ühissõidukite kuludest, ülejäänud raha tuleb linnaeelarvest. Piletite müügistatistika näitab, et ainult 8% Tallinna ühistranspordi kasutajaid tasuvad oma kulud ise, 36% sõitjatest on tasuta sõiduõigus, 21% sõitjatest on üks või teine soodustus. Eestis saab ühistranspordis tasuta sõita 17 kategooriat elanikke ning sooduspiletiga 6 kategooriat elanikke. Isegi 30-päevast kuukaarti võib nimetada soodustuseks, kuna tarbija jaoks on see tavahinnast odavam. Seetõttu spekuleerida teemal „kust võetakse raha tasuta ühistranspordiks”, või meenutada pidevalt „tasuta lõunaid pole”, on kohatu. Raha võetakse sealt, kust ka praegu – linna eelarvest.

Olgu midagigi tasuta
Just selliselt olid häälestunud enamik küsitluses osalenud inimesi. Kui imelik see ka poleks, väga aktiivselt hääletasid tasuta ühistranspordi poolt pensionärid, kes saavad niigi tasuta sõita. Oma otsust põhjendasid nad nii: „Kuigi meile ei ole seda enam vaja, muretseme oma laste ja lastelaste eest”. Kui küsida, kes võidab tasuta ühistranspordist, on vastus selge: eelkõige on see kaudne abi paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele. Kahjuks viimaste arv pidevalt kasvab, nagu suureneb ka töötute arv. Kui pere sissetulek koosneb laste abirahast ja töötu abirahast, siis tasuta ühistransport on sellele perele suureks abiks kulude kokkuhoius. Tasuta ühistranspordi plussiks on kaelukeskkonna paranemine. Eeldatakse, et hulk autoomanikke istub samuti ühistransporti, mille tulemusel vähenevad ummikud ja kõik sellega kaasnev. Iseenesest ei motiveeri tasuta sõidu võimalus kedagi ühistranspordis liiklema, kuid koos teenuse kvaliteedi paranemisega oleks motivatsioon suurem. Kui autode arv pealinna teedel väheneb, võib rääkida teede kvaliteedi, liiklustingimuste ja linnaõhu paranemisest.

Asotsiaalid
Need, kes on tasuta ühissõidukite vastu, põhjendavad oma seisukohta peamiselt sellega, et siis ei saa keegi enam kodutuid ühissõidukitest välja ajada. Selline arvamus on põhjendamatu, kuna antud kodanike kategooria ei vaevu ka praegu piletit ostma, sõites tasuta. Lisaks ei tühista tasuta sõit veel ühissõidukite kasutamisreegleid, mis sätestavad, et ühissõidukis on keelatud viibida alkoholijoobes ja määrdunud riietes isikutel. Need reeglid jäävad kehtima ka edaspidi, mistõttu korralikel sõitjatel, ühistranspordi juhil ja munitsipaalpolitsei töötajatel on täielik õigus paluda sellistel sõitjatel väljuda.

Ainult tallinlastele
Tasuta ühistranspordi idee seisneb selles, et tasuta sõidu õiguse saavad ainult Tallinnas registreeritud isikud. Nagu küsitluse käigus selgus, elab pealinnas päris palju neid, kes ei ole Tallinnas registreeritud. Nemad ning ülejäänud Eesti elanikud õigust tasuta transpordile ei saa. Miks? Põhjus on lihtne: tasuta ühistransport Tallinnas ei saa olla tasuta kõigile Eesti elanikele. Kõik sõltub sellest, kes teenuse eest maksab – omavalitsus või riik. Kui Tallinn maksab enda eelarvest, siis on loogiline, et teenust võivad kasutada ainult pealinlased, kes maksavad linnale makse. Teisisõnu, kui soovid sõita Tallinnas tasuta, registreeri end linna elanikuks. Kui ei soovi end registreerida ja makse maksta – osta pilet. Valikuvõimalus on loogika ja seaduse raames. Registreeritud Tallinna elanike arv suurendab linnaeelarve tulubaasi, seega ka vahendeid, mis eraldatakse tasuta ühistranspordi toetamiseks.

Autoomanikud, hoidke oma varal silm peal!

Kristiine linnaosas toimub ennetuskampaania “HOIA OMA VARA!”, mis on suunatud autoomanikele ja mille eesmärgiks on seatud elanikkonna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel.

Kampaaniat korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Põhja prefektuuriga. See viiakse läbi juba kolmandat korda. Seekord keskendub kampaania varguste ennetamisele autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Varaste tähelepanu äratavad kõik asjad, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekundid. Seetõttu tuleks nähtavalt kohalt ära panna esemed ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi minnes. Soovituslik oleks sõiduk ööseks garaaži, valvega parklasse, hästi valgustatud kohta või valvekaamerate vaatevälja parkida. Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga autoomanik ise palju ära teha. Soovitused autodest varguste ennetamiseks: • Autost lahkudes kontrolli alati, kas oled lukustanud kõik uksed ja pagasiruumi ning sulgenud aknad ja katuseluugi. • Kui autol on signalisatsiooniseade, ära unusta seda parkides sisse lülitada. • Ära jäta automakki ja isiklikke hinnalisi esemeid salongis nähtavale kohale. Võimaluse korral võta need endaga kaasa. • Kui asju ei ole võimalik kaasa võtta, paiguta need pagasiruumi. • Ära jäta autosse mootorsõiduki registreerimistunnistust ega muidu sõiduki dokumente. • Ära jäta autot lahtiste akendega, kui lahkute auto juurest ka mõneks minutiks. • Võimaluse korral pargi autot alati avalikus ning hästi valgustatud kohas või kus liigub palju inimesi, et vältida varaste julget tegutsemist. • Ära jäta kindalaekasse pangakaarte ega muid isiklikke dokumente. Nii nagu ei jäeta autosse järelevalveta oma last või lemmiklooma, ärge jätke autosse ka väärtuslikke esemeid!

Kevadine linnalaager Kristiine lastele

Õpilaste kevadisel koolivaheajal korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus linnaosa kahekümnele lapsele neljapäevase (19.–22. märtsini kestva) linnalaagri. Kavas oli hulga põnevaid üritusi ja ettevõtmisi ning kõigile osavõtjatele oli linnalaager tasuta.

Oliver Liidemann
Noorsootöö peaspetsialist

Kevadine linnalaager algas seekord Glehni lossi külastamisega. Huvitava seigana said noored teada, et Nikolai von Glehn plaanis ehitada kanali oma lossini, et Tallinna lahest oma laevadega otse lossi trepini sõita. Suurejooneline idee teostuseni aga ei jõudnud. Päeva teisel poolel külastasime Nõmme loodusmaja, kus
oli palju sagimist: krabid, madu, hiired, rotid, jänesed, küülikud, kanad, kuked, kalkunid, kilpkonnad jne. Laste lemmik oli aga üheksavöölane, kellele meeldis väga mürada.
Teisel päeval külastasime ERR muuseumi ehk ETV maja. Tehnikat oli palju, nii uudset kui nostalgilist.
Stuudiod mis telekast vaadates jätavad ühe mulje, tunduvad kohapeal hoopis teismoodi.
ETVl on aga ruumipuudus ning arutlusele on tulnud väikeste ruumide lammutamine, et ehitada uusi suuri stuudioid.
Põhja Politseiprefektuuris nägime politseil kaasas olevaid erivahendeid. Lisaks saime teada, et vanuses 10–14 on noorte seas suitsemine jätkuvalt probleeme tekitav. Kasvav organism rikutakse kiirelt ära ja hilisemas eas võivad olla tagajärjed vägagi halvad.
Kolmapäeval külastasime Skyparki, kus iga põnn sai ennast tühjaks rabeleda. Kaks tundi mürgeldamist, hüppamist, erinevaid mänge – aeg läks kui linnutiivul. Peale lõunat külastasime vastselt avatud TTÜ muuseumi. Kõiksugu erinevaid tehnika vidinaid võis sealt leida nt arvutiteel mängitav trips-traps-trull ning inseneri mõistuselegi keeruline klotside mõistatus. Väljas oli ka Eesti vormel FEST10, aastast 2010. Masin
võistleb tudengitele mõeldud vormelisarjas, kus ehitatakse vormel algusest lõpuni ise.
Viimast päeva alustasime Kalev Spa külastusega: torudest allalaskmised, sukeldumised ja kõik võimalikud
mängud vees. Päeva ja laagri lõpetasime bowlingut mängides. Osalejad püüdsid kas oma rekordit lüüa või meeskondlikult edukad olla.
Oli üks tore ja järjekordselt vahva linnalaager.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul on ürituste programmi koostamisel võetud aluseks eelkõige need tegevused, mis võiksid noori kõige enam paeluda ning millised oleksid neile jõukohased ja uudsed. “Linnalaager asendab koolivaheajal teatud mõttes kooli: paljud vanemad on ju tööl ja laager pakub neile võimalust saata laps päevaks turvalisse keskkonda,“ rääkis A. Novikov. “Lapsed saavad aga linnalaagris
suhelda teiste oma piirkonna lastega, kellega tavaliselt koolis või ringis kokku ei satu. Uued sõbrad on noortele alati tähtsad, nagu ka tegevused. Hea, et saab lastele pakkuda põnevat meelelahutust ja nende vaba aeg on hästi sisustatud.“
Glehni lossi juures on kivikujud, mis lastele meeldivad ja sealse krokodilli peal saab turnida.

Nõmme Loodusmajas on võimalus tutvuda olevate lemmikloomadega.

Nõmme Loodusmaja. Kuidas harjutada madu käes hoidmisega?

Operaatori töö on väga vaheldusrikas ja põnev, iga päev tuleb ette midagi uut.

Kristiine linnaosa lapsed külastasid ERR muuseumi.

TTÜ muuseumi hoovis.

Põlvkondade lõimumise aasta

6. septembril 2010 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pühendada 2012. aasta „Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks“.

Euroopa aastad on suunatud teadlikkuse tõstmisele konkreetsetest teemadest, mis on Euroopa kodanikele
olulised. Aastal 2012 on fookuses rahvastiku vananemine ning sellest tulenevad väljakutsed ja võimalused
ühiskonnale. Eriline tähelepanu on suunatud põlvkondade vahelisele lõimumisele.
Teada on, et rahvastik vananeb kogu Euroopa Liidus. Alates 2012. aastast väheneb tööealise elanikkonna
arvukus ning üle 60-aastaste arv kasvab. Kõige kiirem vanemaealiste arvu kasv toimub aastatel 2015-2035,
kui nii öelda beebibuumi põlvkond jõuab pensioniikka. Need kirjeldatud sündmused võivad põlvkondadevahelist solidaarsust vähendada ja seda eelkõige jätkusuutliku pensionite ja tervishoiusüsteemi rahastamise vaatenurgast. Samas jääb tihti tahaplaanile vanemaealiste potentsiaal,
millega ühiskond peaks arvestama.
Aktiivsena vananemine tähendab head tervist vanemas eas ning täisväärtusliku liikmena ühiskonnas osalemist,
tundes enam rahuldust oma tööst, olles sõltumatum igapäevaelus ning aktiivsem kodanikuna.
Aktiivsena vananemise aasta annab võimaluse teadlikkuse tõstmiseks ja heade praktikate esile tõstmiseks. Rohkem tähelepanu soovitatakse pöörata põlvkondade vahelise sidususe, kogemuste vahetamise peale, investeerida ühistegevustesse ning koos vaba aja sisustamisele.
Kristiine Sotsiaalkeskus on koht, kus aastaid on külg külje kõrval teenuseid osutatud eakatele ja lastele.
Koos on tähistatud tähtpäevi ja kuulatud kontserte.
Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastat tähistatakse koos oma partneritega.
Kevadise ühisüritusena on aprilli kuus Kristiine Sotsiaalkeskuses avatud Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja õpilaste tööde näitus, kuhu olete kõik oodatud tööpäeviti 9.00-16.00.
Sügiseks on planeeritud ühisnäitus ja tegevused koondnimetuse all jutustan oma lugu. Noored otsivad
oma suguvõsa pärimusi ja eakad saavad võimaluse tuletada meelde oma lapsepõlvelugusid ning jagada neid
noortega. Mis vormis ja kuidas kõik teoks saab pole veel teada, sest tegemist on ju avatud loovusega. Üks
on aga juba praegu selge, kogu „lugude jutustamise“ protsessi tulemit saate näha näituse vormis sügise algupoolel.
Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja õpilaste tööde näituse avamisel esinesid sama kooli Muusikamaja õpilased.

Kontsert võeti näituse avamisel osalenute poolt hästi vastu.

Olete näitusele oodatud tööpäeviti 09.00-16.00.

Pealinna teede põhiprobleemidest

Kalle Klandorf
Tallinna abilinnapea kommunaalmajanduse ja
munitsipaalpolitsei küsimustes



Kuigi asfalt on vastupidav materjal, põhjustavad pragude ja aukude teket temperatuuride kõikumine, sool, naelrehvid, autodest teele tilkuvad õli ja kütus. Meie teede halb seisund on põhjustatud eelkõige kliimast. Sageli tekivad praod veest, mis imbub teekatte alla ja jäätub külmadega ära. Samuti mõjuvad asfaldile negatiivselt päikese ultraviolettkiired, mis lagundavad aeglaselt bituumenit ja muudavad pinna hapraks.

Kõige intensiivsemalt laguneb asfalt kevadel, kui õhutemperatuur kõigub päeva jooksul miinus- ja plusskraadide vahel, teed ja tänavad on aga kaetud sulaveega. Vee ja soola sattumine asfaldi pragudesse ja imbumine teekattesse põhjustab katte kahjustumist ja tõsiseid probleeme alumistes teekih-tides. Sattudes asfaldi alla, uhub vesi ära alumised pinnasekihid, mille tagajärjel hakkab teekate vajuma. Külmakraadidega see vesi jäätub, paisub ning seeläbi lõhub asfaltkatte.
Kahjuks ei tööta asfaltbetoonitehased veel täiel võimsusel ning teedeehitajad satuvad ummikusse – aukude remontimiseks materjali ei ole, aga teed lagunevad lausa sinu silmade all.
Spetsiaalse külmasegu kasutamine lubaks teostada teeremonti ka madalatel välistemperatuuridel.
Häda on selles, et sellise töö tulemus ei püsi kaua, aga sellise tehnoloogia maksumus ületab kolmekordselt
standardsete remondimeetodite hinda. Probleemi tuleb aga lahendada ning seega on talvise tehnoloogia kasutamine vältimatu.
Hetkel on Tallinna teedes umbes 1600 auku. Pilt on enam kui kurvastav, kuid arvestades meie kliimatingimusi, on see vältimatu.
Linnas on ca 30 tänavat, kus temperatuuri kõikumise ning naelrehvide mõjul on tekkinud suured augud,
mis vajavad kiiremas korras remonti.
Meie linna eelarvest on teede remondiks eraldatud 3,76 miljonit eurot. Sama summa oli eraldatud ka
mullu, kuid koos eraldatud lisavahenditega 4,7 miljonit eurot. Loodame, et saame seda teha ka tänavu.
Aukude remont käib ööpäevaringselt. Päeval töötab üks, öösel aga kolm brigaadi. Ühe vahetuse jooksul jõuab üks brigaad parandada kuni 100 auku. Ööpäeva jooksul vahetatakse kuni 120 m2 asfaltkatet.
2012. aasta algusest tänaseni on remonditud 3500 m2 teekatet, st remonditud on umbes 1500 auku.
Jaanuaris ja veebruaris oli teostatud remondi maksumus umbes 400 000 eurot.
Eelkõige remonditakse magistraalteid ning tänavaid, kus liiguvad ühissõidukid. Kutsume autojuhte üles eriti tähelepanelik olema ja ajutisi liiklusmärke jälgima. Praegu on neid linnas kokku 1585 tükki.
Veelompidest läbi sõites on soovitav kiirus maha võtta, et mitte sattuda veelombi põhjas olevasse auku, mis
võib lõpetada päeva remonditöökojas.
Samuti tuleb arvestada jalakäijatega ning valida õige liikumiskiirus. Tuleks vältida sõitu teepervele, kuna suure niiskuse tõttu võib pinnas hakata vajuma, ja kõrge äärekivi tekitada autole vigastusi, samuti võib auto kaotada juhitavuse. Silmas tuleb pidada alasid, kus kiirus on piiratud 30 kilomeetrini tunnis ja aukude kohti tähistavaid ajutisi liiklusmärke ei paigaldata.
Kahjuks halveneb teede seisund iga aastaga ning riik peaks eraldama rohkem raha nende korrashoiuks.
Kuid seda ei tehta ja seaduseandjad hoopis kärbivad omavalitsuste tulubaasi, mis on ainus võimalus teeremondiks lisaraha eraldada.
2008. aastal eraldas riik Tallinna eelarvesse teede remondiks ja hoolduseks 4,5 miljonit eurot. 2011. aastal
sai pealinn kõigest 1,3 miljonit eurot. Lihtne on märgata, et Tallinnale on eraldatud 3 korda vähem vahendeid.
Laiaulatuslikud remonditööd algavad pärast asfaltbetoonitehaste käivitamist eeldatavasti aprilli teisel poolel. Tuginedes eelmiste aastate kogemustele, lõpeb aukude remont maanteedel 15. maiks. Kevadtööde algus sõltub otseselt ilmastikutingimustest – lume sulamisest ja teede konstruktsioonide soojenemisest.
Sellele vaatamata kavatseme ka tänavu püsida eelmiste aastate graafikus.
Seoses intensiivse kevadise teeremondiga loodame linnakodanike mõistvale suhtumisele. Kuna põhitöid tehakse öösel, siis tuleb mõnikord kasutada ümbersõiduteid.
Kahjuks ei saa teha tööd ilma mürata, mis võib häirida elanike und. Me vabandame ja loodame
mõistvale suhtumisele.

Lööme linna läikima!

Tallinnas käib igakevadine suurpuhastus. 14. aprillil alanud heakorrakuu kestab kuni 12. maini ja lõpeb Kristiine kevadlaadal Tondimõisa pargis.

Selle aasta heakorrakuu lööklauseks on “Lööme linna läikima!“. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on tänavu heakorrakuu kampaania eesmärk teha pealinn puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks, 15. maiks.
Iga linnaosa valis kampaania jaoks endale kindla sihi, millele pööratakse heakorrakuu ajal rohkem tähelepanu. Kristiine linnaosas on see „Aed linna südamesse!” – jäädakse truuks oma ajaloolisele omapärale.
Heakorrakuu eesmärk on linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega, linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse, linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, “Heakorra ABC” infovoldiku jms kaudu.
Reedel, 27. aprillil toimuvad ülelinnalised talgud, kuhu kaasatakse ka koolid ja lasteaiad. „Peamine suund heakorrakuul on nurgataguste prügilate likvideerimine ning selleks korraldatavad talgud“ märkis abilinnapea Arvo Sarapuu. “Heakorrakuu jooksul toimub veel mitmeid heakorratalguid üle linna, mida korraldavad linnaosavalitsused koostöös mittetulundusühingute, lasteasutuste ja korteriühistutega“.
On aga veel üks tähtis asi: soditud ja määritud erinevate linna käes olevate rajatiste puhastamine. Kristiine
linnaosa puhastab omal kulul grafiti oma haldamisel olevatelt hoonetelt, laste mänguväljakutelt jm. Eraomandis
majade grafitist puhastamine on omanike ülesanne. Grafiti olemasolust informeerib linnaosavalitsus nii
hoonevaldajat kui munitsipaalpolitseid.
Heakorrakuu kampaaniat koordineerib Tallinna Keskkonnaamet.
Tallinnas hakati kevadisi heakorrakuid ametlikult korraldama 21 aastat tagasi. Tallinna linnavalitsus kuulutas
3. aprilli 1991. a. otsusega nr 79 aprillikuu heakorrakuuks. Hiljem kujunes välja traditsioon lõpetada heakorrakuu tegevused Tallinna päevaks.
Kõik heakorrakuu üritused on tasuta. Täpsemat teavet heakorrakuu tegevuste kohta leiab veebiaadressilt
www.tallinn.ee/heakorrakuu.
Heakorrakuu pidulik lõpetamine toimub laupäeval 12. mail Kristiine kevadlaadal Tondimõisa pargis, Nõmme tee 107, kus autasustatakse kõige aktiivsemaid heakorrakuust osavõtjaid. Meeleolu hoiab üleval
ansambel Apelsin.


Kristiine linnaosa talgud toimuvad 27. aprillil algusega kell 14.00 Sõjakooli pargis (Tondi kasarmute taga). Talgulistele tagatakse töövahendid ja -kindad. Talgute lõpus, orienteeruvalt kell 16.00 pakutakse talgulistele suppi, teed ja pirukaid. Kõik on oodatud kaasa lööma.