Heakorrakuu Kristiine linnaosas

Heaks traditsiooniks saanud heakorrakuu toimub käesoleval aastal Tallinnas 16. aprillist kuni 15. maini.

Heakorrakuu eesmärk on linna korrastamine talvisest prahist ja prügist. Sellel ajal on kavas Kristiine Linnaosa Valitsusel koristada parke ja majade vahelisi linnale kuuluvaid haljasalasid, likvideerida omavolilisi prügilaid, koristada kvartalisisesed sõidu- ja kõnniteed. Selleks on linnaosavalitsusel plaanis kaasata maksimaalselt elanikke, et ühendatud jõudude abil heakorrakuu lõpuks kogu Tallinna ilme värskemaks muutuks.
Neljapäeval, 28. aprillil toimuvad kevadtalgud Tondi kasarmute territooriumil. Kutsume Teid kõiki osalema! Linnaosavalitsus varustab talgulisi vajalike töövahenditega ning korraldab linna haljasaladelt vabatahtlike poolt kokku kogutud prahi ja riisutud puulehtede äraviimise.

Toimub ka ohtlike jäätmete vastuvõtmine Kristiines. Selleks korraldavad Tallinna Keskkonnaamet ja OÜ Kesto laupäeval, 7. mail kell 9.00-17.00 ohtlike jäätmete KOGUMISREIDI.

Ohtlike jäätmete kogumisringide ajagraafik:
09.00 - 09.45 Tondi/ Linnu tee ristmikul (Tondi 44 ees)
10.00 - 10.45 Sõpruse RIMI parklas (Sõpruse pst 174/176)
11.00 - 11.45 Tedre/Luige tn tühermaal
12.00 – 12.45 Koskla 3/5 parkla.


Kevadtalgud
toimuvad 28. aprillil 2011
kell 15.00 – 18.00
Tondi kasarmute territooriumil.
Kõik on oodatud kaasa lööma.
Info telefonil 645 7118.

Kristiine elanike hüvanguks

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Niisiis, selle aasta peamine sündmus – parlamendi valimised – on seljataga, riigikogu uus koosseis on juba tööd alustanud. Selle töö tulemusi saame näha natuke hiljem. Siinkohal tahan tänada kõiki oma valijaid, kes usaldasid ja toetasid mind möödunud valimistel.

Valijate toetus on tähtis iga poliitiku jaoks. Seega hindan teie toetust ja iga teie hääl on minu jaoks hindamatu.
Kahjuks osutusid valimistulemused Keskerakonna jaoks oodatust halvemaks. Partei kaotas valijate toetust ning seega ka kolm saadiku kohta uues koosseisus. Olen veendunud, et selle põhjustas Keskerakonnaga seotud ning meedia poolt aktiivselt ülespuhutud valimistele eelnenud skandaalid.
Keskerakonna aadressil kõlanud kriitika jättis oma jälje – valimised võitis Reformierakond.
Tsiviliseeritud ühiskonnas lubamatutele valimivõitluse meetoditele vaatamata saavutas opositsioonis olev Keskerakond teise koha. See tähendab aga, et märkimisväärselt suur hulk valijaid usaldab meid ja toetab poliitikat, mida meie partei Tallinnas ellu viib.
Kuid see tähendab ka seda, et lähiaastatel hakkab koalitsioon takistama opositsiooni heade ideede elluviimist nagu riigikogu eelmises koosseisus. Toompea ja Tallinna vastuseis jätkub. Sellele vaatamata püüavad riigikokku saanud Keskerakonna kandidaadid teha kõik, et riiklikul tasandil kaitsta teie – kallite valijate huve.
Mina aga jään Kristiine linnaosa vanema ametipostile ning jätkan teie huvide esindamist siin, Tallinnas.

Veel kord tänan kõiki, kes mind toetasid. Ilusat ja sooja kevadet, kallid Kristiine elanikud!

Kevad – uuenduste ja meelierutavate sündmuste aeg

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Aprill on aasta kõige muutlikum kuu. See on aeg, kui soojad päevad vahelduvad külmade öödega, aga muruplatsidel võib näha lund koos esimeste rohuliblede… ja prügiga, mis lume sulades nähtavale tuleb. See tähendab, käes on aeg iga-aastaseks koristus- ja heakorratöödeks.

Iga aasta toimub aprillis-mais Tallinnas valitsuse toel ja egiidi all heakorrakuu. Pärast pikka ja kõiki ära tüüdanud talve teevad linnaelanikud korda oma majad, hoovid, aiad ja maalapid. Tänavu algab traditsiooniline heakorrastus- ja haljastuskuu 16. aprillil, st juba homme ning kestab 15. maini. Selle
ajaga peame tegema ära suure töö linna puhastamisel talve jooksul kogunenud mustusest. Tallinna
Linnavalitsus eraldas juba 64 000 eurot, mis peamiselt läheb linnaruumi tekkivate prügilate likvideerimiseks.
Suurpuhastus toimub ka meie linnaosas. Kristiine Linnaosa Valitsus kutsub taas kõiki linnaosa elanikke kevadkoristusele, et nagu ka varasematel aastatel rõõmustaks suvel meie ühine maja meid eredate värvide ja puhtusega.
Traditsiooniliseks saanud kevadtalgud toimuvad 28. aprillil Tondi kasarmute alal, kuhu olete kutsutud ka teie. Nagu ikka pakutakse pärast tööd ka kuuma suppi. Tuleb märkida, et tänavu on Kristiines loodud kolmkümmend sotsiaaltöökohta just haljastustöödele. Seega korda hakkab looma varasemast veel rohkem inimesi. Kuu aja pärast muudab kevad meie linna tundmatuseni.
Täpsemat informatsiooni heakorrastuskuu üritustest leiate sellest ajalehest.
On tähelepanuväärne, et iga aastaga hoolitsevad meie linnaosa elanikud aina rohkem oma kodukoha eest. Mitte ainult eramajade omanikud, vaid ka need, kes elavad kortermajades ning on korteriühistute liikmed. Linnaprogrammis „Hoovid korda” osaleda soovivate ühistute hulk kasvab pidevalt. Tänavu
esitas oma taotlused 19 korteriühistut, kes jaatava vastuse korral saavad oma majaümbruse korda teha. See aga mõjub positiivselt kogu linnaosa ilmele.
Arvestades sellega, et tänavu on Tallinna jaoks eriline aasta – 2011 on Eesti pealinn ühtlasi ka Euroopa kultuuripealinn – mõistame me kõik, kui tähtis on hoida oma linn nii kohalike elanike kui ka külaliste jaoks kaunis ja hubane.
Kristiine elu sel kevadel ei piirdu ainult linnaosa heakorrastamisega. Meid ootab ees ka suur kultuurisündmus. Tallinn 2011 ürituste raames esineb Kristiines kontsertidega helilooja Piret Rips-Laul. Tema esinemiste programmi leiate ajalehest.
Üritus kulmineerub kontserdiga Kaarli kirikus 28. aprillil, kuhu olete kõik oodatud. Meeldiv elamus on garanteeritud.
Suurematest kevadüritustest tahaks veel esile tuua traditsioonilist kevadlaata, mis toimub 7. mail Kristiine, Tallinna ja Eesti elanikele tuntud Dunteni pargis. Ettevalmistused käivad juba täie hooga, olete oodatud.
Tujuküllast ja suurepärast kevadet!

Olen tänulik iga minu toetuseks antud hääle eest!

Lõppenud on kogu riiki pinge all hoidnud riigikogu valimised ning tahan tänada kõiki Kristiine elanikke aktiivse toetuse eest.

Deniss Boroditš
Riigikogu liige

Tänan kõiki, kes uskusid minusse! Ega asjatult öelda, et valimised annavad oma tegevusele hinde. Nüüd on reaalne võimalus veenduda selles, et Kristiine elanike seas on minu töö ja minu ideed leidnud tunnustust ja toetust.
Minu jaoks on teie usaldus eelkõige vastutus, mida ma püüan ka õigustada. Minu jaoks olid ja on kõige olulisem meid ümbritsevate ning kogu riiki puudutavate probleemide lahendamine. Mastaapsuselt
Euroopa suurim majanduslangus, kõrge töötus, mille tagajärjel inimesed lausa põgenevad välismaale, ebapiisav sotsiaalne kaitstus, pidev maksukoormuse suurenemine, mis põhjustab lõputu esmatarbekaupade kallinemise ja palju muud. Kuid peamine probleem on minu jaoks valitsuskoalitsiooni soovimatus neid küsimusi näha ja lahendada!
Teie usaldus ning minu soov seda õigustada ajendas mind tegema minu jaoks väga raske valiku, mille tulemusena ma lahkun abilinnapea ametikohalt ning lähen riigikokku, et tegeleda nende probleemidega
mitte ainult linna vaid kogu riigi tasandil.
Vaatamata sellele otsusele jätkan Kristiine elanikega aktiivset koostööd. Nagu ka varem võib pöörduda minu poole oma muredega ja arvestada minu abiga. Kristiine elanikel tekkivate küsimuste ja probleemide kiiremaks lahendamiseks ning linnaosa edaspidisele edukale arengule kaasaaitamiseks kavatsen teha koostööd ka enda järeltulijaga linnavalitsuses. Meil on ju veel nii palju teha! Tuleb jätkata teede taastamist, parkide, rohealade arendamist ja palju muud. Pealegi algab lähiajal Tedre
tänava kapitaalremont.
Kuna valimiste tulemused kahjuks ei lubanud Keskerakonnal Toompeal võimule tõusta, on probleemide lahendamine opositsioonis mõnevõrra keerulisem kui koalitsioonis. Valitsusparteid on ju nii palju
Keskerakonna poolt algatatud seaduseelnõusid tagasi lükanud. Kuid see ei tähenda, et mina ja minu kolleegid vaatame vaikselt pealt, kuidas valitsusparteid aeglaselt, kuid sihikindlalt meie riiki krahhi poole juhivad.
Me jätkame võitlust pragmaatilise majanduse, väärikate palkade ja sotisaaltoetuste eest, tavainimeste huvide, maksukoormuse kahandamise, kommunaalmaksude ja esmatarbekaupade hindade vähendamise, mis aga peamine, tasuta hariduse ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste eest.
Me kavatseme teha kõik selleks, et opositsiooni hääl kõlaks valjusti ja ei annaks valitsevale klikile asu!

Tänan sind, riik, stabiilse argipäeva eest !

Kiirabi tõi haiglasse toidumügritusega vanamemme. Nagu kord ja kohus loputati memmel magu läbi ja pandi tilguti alla puhkama. Tuleb memme juurde arst ja küsib: „Memm, ma ei saa aru, me ju alles kaks nädalat tagasi turgutasime sind toidumürgitusest. Möödunud kord sõid seeni. Milles nüüd asi?” Selle peale memm vastab rahulikult: „Leidsin veel purgikese, sõin ära, et raisku ei läheks…”

Ljubov Semjonova
Avalike suhete nõunik

Minu arvates iseloomustab see anekdoot kõige paremini olukorda Eestis pärast viimaseid, kuu aega tagasi toimunud riigikogu valimisi. Paljud eestimaalased, nagu see arstki, ei saa aru, kuidas 70000 ametlikult registreeritud töötut ning koos nendega veel 196000 ametlikult alla vaesuspiiri elavat inimest (16% elanikkonnast) riigis, kus 20% kõige vaesema ja 20% kõige rikkama kihi sissetulekuvahe on viiekordne, läksid ja hääletasid sama võimu poolt, mis neid sellesesse seisundisse viis. See tähendab kinnitasid, et toetavad valitsusparteide poliitilisi ja sotsiaalseid pingutusi, mis on suunatud Eesti elanikke vaesemaks muutmisele. Nemad - töötud, vaesed ja edukast elust maha jäänud inimesed - valisid olemasoleva stabiilsuse…

Meie valime… Meid „tõmmatakse haneks”? … Võid kindel olla!
Millise stabiilsuse me siis järgmiseks neljaks aastaks valisime? Vastus on lihtne kui eurosent. Eelkõige jäi koos meiega autoritaarsusele kalduv valitsus, millele on vägagi meeltmööda kiired, tihtipeale läbimõtlematud otsused, sealjuures ignoreerides rahva arvamust, kellele Eestis põhiseaduse kohaselt võim kuulub. Samuti jäid lubadused viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi sekka (praktiliselt puuduvate ressursside juures), ilusad muinasjutud pensionide tõstmisest (täpsustamata ajal) ning süüdimatud arutlused selle üle, et eurole üleminek ei avaldanud uskumatule hinnatõusule mitte mingit mõju. Lisaks valisime rekordilise inflatsiooni (kui uskuda Eurostati andmeid, oli veebruaris Euroopa Liidu kõrgeim pärast Rumeeniat); imeväiksed lastetoetused, mida isegi ei lubata tõsta (vastupidiselt pensionidele, mida ka ei tõsteta, kuid vähemalt regulaarselt lubatakse seda teha); külmutatud palgad, mille suurus ei tekita muid tundeid peale pettumuse ja häbi teiste euroala riikide elanike ees. Vabatahtlikult jätsime endale stabiilselt kättesaamatu arstiabi, stabiilselt vananeva elanikkonna ja veel palju muid „sama stabiilseid” probleeme, mis peaksid ärgitama elanikkonda vähemalt proovima oma eksistentsi muuta. Kuid ei ärgitanud...

Väljatõrjumise ohust
Nagu eespool juba öeldud, vahe 20% vaeseima ja 20% rikkaima kihi sissetulekutes on viiekordne ning selle näitaja poolest on meie riik Euroopa vaeste riikide esikümnes. Sotsiaalne väljatõrjumine muutub Eesti üheks kõige tõsisemaks probleemiks, mis võib negatiivselt mõjutada riigi tulevikku. Et kuidagigi olukorda parandada, tuleb muuta sotsiaalne väljatõrjumine sotsiaalseks kaasamiseks. Kuid kes hakkab sellega tegelema, kui riik ei kavatse muuta oma majanduskurssi, mis on suunatud just nende toetamiseks, kes on niigi „hästi kaasatud” ja kes saavad sellest korralikke dividende? Näitena toon mõned Eestis valitsevat sotsiaalset ebavõrdsust puudutavad andmed. Õigemini andmed, mis näitavad sedasama „stabiilsust”, millele jäid truuks paljud meie toredad valijad. Niisiis, ametlik töötus Eestis langes rekordiliselt 14,6%-lt 2010. aasta märtsist 2011. aasta jaanuariks 10,3%-ni ning moodustab natuke alla 70000 registreeritud töötu. Alla vaesuse piiri elab Eestis ametlikult 16% elanikkonnast. Eesti on viimasel kohal 27 Euroopa Liidu riigi seas riigipoolsete kulutuste poolest sotsiaalvaldkonda (12% SKP-st, samas kui EL keskmine on 27%) ning on vaeseim 17 euroala riigist. Kriisi tagajärjel langes Eesti majandus 2005.-2006. aasta tasemele. Aastatel 2009-2011 võttis Eesti riigikogu vastu neli negatiivset eelarvet (k.a. kaks lisaeelarvet). Ka täna on päevakorras negatiivne eelarve. 2009. aasta juunis tõsteti KM 18-lt 20%-ni, aastatel 2008-2011 tõusis 25-30% võrra kütuseaktsiis, kallines elekter ja gaas. Viimaste aastatega lahkus Eestist üle 130000 elaniku parema töö otsingule, st peaaegu iga kümnes eestimaalane, k.a. imikud ja vanurid. Eesti Toidupanga andmetel oli 2010. aasta sügisel iga 13. Eesti elanik näljas, 20000 nendest on lapsed. Ei tahaks liialdada, aga kes tahab, see näeb. Kes aga oskab mõelda, taipab, et võitlus vaesuse vastu ei ole heategevuslik žest, nagu arvab meie stabiilne valitsus. Võitlus vaesuse vastu on elementaarne riigiõiguse akt, mitte kellegi tuju. Kuid tundub, et viimastel aastatel oleme selle unustanud. Lisaks on see üks peamine inimõigus – igal inimesel on õigus piisavale elatustasemele. Oleme oma valiku teinud. Sellega peame veel vähemalt neli aastat elama. Stabiilselt. Lõpetuseks veel üks anekdoot: „Võeti vastu pensioniseaduse parandus: igaühele, kes pärast pensile jäämist kohustub elama mitte üle kolme aasta, pension kolmekordistatakse”.
Stabiilset nädalavahetust teile!

Piret Rips-Laul: Absoluutse kuulmisega inimene

Kuidas jõudsid heliloomingu juurde?
Sündisin ja kasvasin Lõuna-Eestis, Valga linnas. Kuna mu vanemad ei ole muusikud, siis polnud minu sündides meie kodus ka klaverit. Ema-isa töökohas oli aga suur saal, kus sain vahel klaverit proovida ja ise lugusid luua. Kui ma ema käekõrval 5-aastasena Valga Muusikakooli katsetele läksin, siis mängisin klaveril ühe loo ainult mustadel klahvidel. Valgetel klahvidel mängimine tundus liiga lihtsa ülesandena... Muusikakoolis avastati peagi, et mul on absoluutne kuulmine, mida ei ole sugugi kõigil muusikainimestel, ning soovitati tõsisemalt mõelda muusiku elukutse peale. Heliloojana ma veel end ette ei kujutanud ning õppisin Tallinna Muusikakeskkoolis ja Konservatooriumis klaverit. Heliloojaks õppisin professor René Eespere juures Eesti Muusikaakadeemias aastatel 2000–2004. Heliloominguga olen aga tegelenud kogu oma elu alates lapsepõlvest kuni tänase päevani.

Kuidas oled seotud Kristiine linnaosaga?
Valgas elasin ainult esimesed 14 aastat, siis kolisin Tallinna elama. Elasin pealinna erinevates linnaosades, kuid alates 2004. aastast olen valinud oma elukohaks Kristiine, mis võlub mind kesklinna läheduse ja parkide rohkusega. Minu arvates on see Tallinnas parim paik elamiseks!

Oled loonud palju koorilaule, neist mitmed on kõlanud varasematel üldlaulupidudel ja kõlavad ka 2011. aasta noorte laulupeol „Maa ja ilm“. Miks oled kirjutamiseks valinud just koorimuusika?
Olen ise koorides laulnud, ise koore juhatanud. Olen otsinud uut repertuaari ja siis vahel leidnud, et sellist laulu, mida laulda ja juhatada tahaksin, polegi veel olemas. Neil hetkedel ei jää ju muud üle kui ise koorimuusikat kirjutama asuda.

Aprillikuus oled Kristiine linnaosas resideeruv helilooja. Mida selline kogemus heliloojale annab?
See on vajalik kogemus nii linnaosale kui heliloojale, sest iga linnaosa võiks rohkem teada kunstnikest, kirjanikest ja heliloojatest, kes nende linnaosas elavad. Heliloojad aga võiksid oma loomingut selle linnaosa koolides, kirikutes ja muudes avalikes kohtades rohkem tutvustada, et tekiks parem side kuulaja ja kirjutaja vahel. Heliloojad on sageli liiga isoleeritud muust maailmast ning keerlevad päevast-päeva ainult iseenda loodud pisikeses helideringis. Resideerumine ühes Tallinna linnaosas annab võimaluse korraks oma helide maailmast välja tulla ning luua parem side naabrite ja kuulajatega. Minu uudisteos, mis kõlab Tallinna Kaarli Kirikus 28. aprillil kell 19, on pühendatud kõigile Kristiine linnaosa elanikele ja sisaldab tänavanimesid, mis on meie kodukandis nii tihedalt seotud looduse ja lindudega.
Tulge kuulama ja leidkem muusikateosest üles oma tänava nimi!

Tunne teiste rahvaste kombeid

MISA projekti „Kristiinekate sõbralik pere“ raames toimus kaks toredat ühisüritust Lille ja Vindi lasteaedade lastele.

Ülle Nõmmik

Lembi Berkman

10. novembril kutsusid Lille lasteaia Lõvilõugade rühma lapsed endale Mardipäevaks külla Vindi lasteaia Pääsukeste rühma lapsed. Pääsukeste rühm on 6-7aastaste laste keelekümbluse rühm. Kokkusaamise eesmärgiks oli tutvuda eesti rahvakommetega ja laste omavaheline suhtlemine eesti keeles. Lille lasteaia lapsed olid riietunud mardisantideks ja esinesid õpetajate Ülle, Katre ja Lembi juhendamisel väikese mardikavaga „Mart ei tulnud söögi pärast, Mart ei tulnud joogi pärast, Mart tuli karjaõnne pärast“. Tantsiti ja lauldi mardilaule. Seejärel meisterdati ühiselt mardimaske ja mängiti rahvuslikke pille. Maskid peas, kutsuti Vindi lasteaia lapsed ühisele marditrallile. Aga nagu vanasõnagi ütleb: „Kelle jalg tatsub, selle suu matsub“, nii said lastelgi kõhud tühjaks. Mida martidele vanasti pakuti? Eks ikka õunu, pähkleid, leiba ja muud suupoolist. Lahkuti sõpradena ja lubati vene vastlapäeval jälle kokku saada. 1. märtsil oli Vindi lasteaia kord külalisi oodata. Ei jäänud need tulemata. Lille lasteaia lapsi oodati Maslenitsale ehk vastlatele vene moodi. Õpetaja Hedi tutvustas Lille lasteaia lastele vastlakombeid ja Vindi lasteaia lapsed vastasid eesti keeles küsimustele. Seejärel oli aeg tegutsema hakata – õues ootas vastlapäeva talvenukk ja vastlapäeva tegevused erinevates keskustes. Lapsed valisid endale sõbra teisest lasteaiast ja tegevust jätkus mitmes vallas. Sõbraga sai koos mäest alla kelgutada, talvekindlust vallutada, kelkudega võidusõitu teha ja takistusterada läbida. Ürituse naelaks oli talvenuku põletamine ja kevade väljavõlumine. Nüüd olid kõigil kõhud tühjad ja hästi maitsesid nii soe tee kui pannkoogid moosiga. Kas saame jälle kokku? „Kindlasti!“, arvasid lapsed.

Rahvusvaheline võrkpalliturniir ”Tallinna Kevad 2011”

VK Täht korraldas traditsioonilise võrkpalliturniiri Tallinna Kevad 2011. Turniiri on korraldatud alates 1976. a, kõigepealt Kalevi Laste Spordikooli poolt ja hiljem jätkas selle noorteturniiri korraldamist võrkpalliklubi Täht. Seega oli toimunud turniir arvult juba 25.

Turniiril osales 23 võistkonda Soomest, Lätist, Leedust ja Eestist. Eelnevatel turniiridel on osalenud ka Venemaa ja Poola võistkonnad. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi võimlas mängiti kokku 58 mängu kolmel väljakul. Turniiri õnnestumiseks lõid kaasa klubi vilistlased, võrkpalli veteranid, tegevkohtunikud ja klubi noored õplased, keda kõiki tahan tänada. Turniiri korraldamist toetasid Kristiine Linnaosa Valitsust ja OÜ Orfeum, kes toitlustas võistlejaid.

Mängiti neljas kategoorias:

Neiud 1993 ja nooremad 1. Riia Võrkpallikool 2. VK Täht 3. Kohila VK 4. Kunda VK

Tütarlapsed 1995 ja nooremad 1. Soome 2. Kaunase Võrkpallikool 3. Riia Võrkpallikool 4. Marupe (Läti) 5. Jonava (Leedu) 6. VK Täht

Noormehed 1993 ja nooremad 1. Riia Võrkpallikool 2. SK Tats 3. VK Täht 4. Võru Spordikool 5. Pärnu Spordikool 6. ”Kalev”

Poeglapsed 1997 ja nooremad 1. VK Täht 2. Riia Võrkpallikool 3. Jonava 4. Võru Spordikool 5. Pärnu Spordikool 6. Audentese Võrkpalliklubi Järgmisel aastal peetakse turniir 9.-11. märtsil, lisaks praegustele osalejatele on turniiri vastu huvi tundnud ka võistkonnad Rootsist, Poolast ja Venemaalt.

Veelkord tänab VK Täht kõiki, kes aitasid kaasa turniiri õnnestumisele.

Sinu elu milline stiil kelle valik

17. märtsil 2011 toimus Solarise keskuses järjekordne Meie Noored Tallinnas elustiil –kõigile noortele, kes tahavad oma elust midagi teha. Meie Noored Tallinnas elustiili patroon on hr Märt Avandi. Maris Raudam Kristiine Linnaosa Valitsuse alaealiste komisjoni sekretär, MNT elustiil korraldusmeeskonna liige Meie Noored Tallinnas elustiili (edaspidi MNT elustiil) korraldavad (alates 2011) kolme linnaosa: Kristiine, Kesklinn ja Põhja-Tallinna valitsused koostöös Tallinna Noorsootöö Keskuse ja AS Solaris Keskusega. MNT elustiil ei ole meelelahutuslik üritus, tegemist on mobiilse noorsootöö mudeli ühe reaalselt nähtavama väljundiga, mille raames pakutakse kaubanduskeskuses hängivatele noortele alternatiive. Sellest tulenevalt ei ole korraldajate eesmärk kutsuda kaubanduskeskustesse võimalikult palju noori kokku, vaid me soovime kaasata juba harjumuspäraselt kaubanduskeskustes vaba aega veetvaid noori erinevatesse tegevustesse nn avatud huviringi põhimõttel. Solarise keskuse kasuks osutus asjaolu, et meie linnaosade noorte kolmest nö lemmik kaubanduskeskustest (Viru, Solaris ja Kristiine) märkas mobiilse noorsootöö reide just Solarise turvameeskond, samuti olid nad kõige koostööaltimad. 2010 sügisel toimusid esimesed MNT elustiili alased läbirääkimised ja tänu meeldivale koostööle on MNT elustiil tänaseks saanud kahel korral toimuda just Solarise keskuses. MNT elustiili kontseptsioonist tulenevalt oleme töötubade juhendajateks kaasanud oma ala professionaale, kes on huvitatud noortega tegelemisest ja suunamisest ning nõus seda tegema eelkõige vabatahtlikkuse põhimõttel. 17. märtsil 2011 juhendasid noori Reigo Ahven (muusika), Joel Kotsjuba ja D-Lux (tants), Õnne Rudi (make-up), Kristel Pinn ja Anne-Mari Pender (seksuaalkasvatus), Uku Sepsivart ja Danil Taro (disain). Töötubade vahendid on soetatud sponsorite ja eelarveliste vahendite abil, kahel korral on meie make-up töötuba sponsoreerinud L´Oreal Baltic SIA Eesti filiaal. Mõistvateks koostööpartneriteks on olnud ka Kino Artis ja Apollo Raamatupood, kes võimaldasid noortel kasutada omi ruume. Korraldustoimkonna soov on MNT elustiiliga jätkata ja loodame, et sama meelt on ka meie koostööpartnerid. Usume, et me kõik koostöös suudame meie noortele jagada elujõuliste ja loovate inimeste saladusi. Tutvustada hoiakuid ja tehnikaid, mida saab enda arendamiseks kasutada. Sest see, millised on meie noored järgmisel aastal või kümne aasta pärast, sõltub valikutest. Soovime, et kõik noored leiavad oma stiili, julgevad teha õigeid valikuid ja särada!