Kristiine linnaosa territooriumil asub kolm rongide peatuskohta: Lilleküla, Tondi ja Järve. Uute elektrirongide peatse tulekuga on kõigis kolmes peatuskohas alanud ulatuslikud rekonstrueerimistööd. Olemasolevad kõrged platvormid uutele rongikoosseisudele ei sobi, mistõttu tuleb platvormide kõrgused viia kõrguseni 550mm. Paraku kaasnevad platvormide kõrguste muutmisega täiendavad lisatööd, mida ei ole mitte vähe. Üldjoontes on kõigis kolmes peatuses teostatavad tööd sarnased, kuid igaühel neist on oma spetsiifika.
Kolmest peatuskohast kõige töömahukam on Lilleküla peatuskoht. Ehitatakse kaks 150 m pikkust ooteplatvormi kõrgusega 550 mm (kõrgus rööpa pealispinnast kuni platvormi ülaservani). Platvormidele ehitatakse varikatus, paigaldatakse valgustid, prügikastid, infostend ja piletimüügiautomaat. Rajatakse raudbetoonist jalakäijate trepid ja liikumispuuetega inimeste jaoks 8% kaldega teraskonstruktsioonist pandused. Ooteplatvormidele viivate treppide käigutee laiuseks saab olema 2m. Panduste ees ja järel jäetakse 1,5 x 1,5m vaba ruumi ratastooli pööramiseks.
Töid teostatakse kahes etapis. Kõigepealt olemasolevad platvormid lammutatakse poole pikkuse ulatuses (ülekäigust kaugemad osad) ning nende asemele rajatakse madalama kõrgusega platvormid. Järgneval etapil lammutatakse ülejäänud vanad platvormid ja ehitatakse nende asemel uued ning alustatakse kergliiklustee tunneli rajamisega.
Monteeritavatest raudbetoonelementidest kergliiklustee tunnel ehitatakse Tallinn-Tapa ja Tallinn-Keila raudteeharude vahele. Rajatise gabariidid: pikkus 38,1 m, laius – 3,5 m, kõrgus – 2,5 m. Tunnel hakkab ühendama Kristiine linnaosa Kotkapoja tänavat Kesklinna linnaosas asuva Tehnika tänavaga. Tunneli keskelt on pääs raudteeharude vahelisele A le Coq Arena jalgpallistaadioni poolsele alale. Pääsuks kõnniteedelt tunnelisse rajatakse raudbetoontrepid. Tunneli raudbetoonist pandus tuleb 8% kaldega.
Järvel ja Tondil läbiviidavad tööd on väiksema mahuga, kuid tehnilised lahendused on analoogsed, samuti ka tehnoloogia. Siiski erinevusi teatud määral on. Järve peatuskoha Balti jaama poolsesse otsa on mõlemale poole raudteed ette nähtud viie kohaga, asfaltbetoonkattega parklad. Raudtee poolt on parklad piiratud põrkepiiretega. Kõnnitee poolt on parkla piiratud torupiiretega.
Tondil ehitatakse uus raudteeülekäigukoht, olemasolev lammutatakse. Samuti lammutatakse amortiseerunud jaamahoone.
Nagu ülaltoodust näha on eelseisvad töömahud suured. Projekt «Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele» ei oleks mõeldav ilma Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasabita, mis moodustab 94% projekti kulude kogumaksumusest.
Toomas Häidkind
Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist
Eduard Tüür on Eesti Ajakirjanike Liidu auliige ja Kristiine linnaosa elanik. Tema esimene karikatuur avaldati 1955. aastal Haapsalu ajalehes. Kuni siiani on tema karikatuure avaldatud paljudes eesti ajalehtedes ja ajakirjades. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud hulgaliselt auhindu.
Karikatuur: ümbersõit.
Kolmest peatuskohast kõige töömahukam on Lilleküla peatuskoht. Ehitatakse kaks 150 m pikkust ooteplatvormi kõrgusega 550 mm (kõrgus rööpa pealispinnast kuni platvormi ülaservani). Platvormidele ehitatakse varikatus, paigaldatakse valgustid, prügikastid, infostend ja piletimüügiautomaat. Rajatakse raudbetoonist jalakäijate trepid ja liikumispuuetega inimeste jaoks 8% kaldega teraskonstruktsioonist pandused. Ooteplatvormidele viivate treppide käigutee laiuseks saab olema 2m. Panduste ees ja järel jäetakse 1,5 x 1,5m vaba ruumi ratastooli pööramiseks.
Töid teostatakse kahes etapis. Kõigepealt olemasolevad platvormid lammutatakse poole pikkuse ulatuses (ülekäigust kaugemad osad) ning nende asemele rajatakse madalama kõrgusega platvormid. Järgneval etapil lammutatakse ülejäänud vanad platvormid ja ehitatakse nende asemel uued ning alustatakse kergliiklustee tunneli rajamisega.
Monteeritavatest raudbetoonelementidest kergliiklustee tunnel ehitatakse Tallinn-Tapa ja Tallinn-Keila raudteeharude vahele. Rajatise gabariidid: pikkus 38,1 m, laius – 3,5 m, kõrgus – 2,5 m. Tunnel hakkab ühendama Kristiine linnaosa Kotkapoja tänavat Kesklinna linnaosas asuva Tehnika tänavaga. Tunneli keskelt on pääs raudteeharude vahelisele A le Coq Arena jalgpallistaadioni poolsele alale. Pääsuks kõnniteedelt tunnelisse rajatakse raudbetoontrepid. Tunneli raudbetoonist pandus tuleb 8% kaldega.
Järvel ja Tondil läbiviidavad tööd on väiksema mahuga, kuid tehnilised lahendused on analoogsed, samuti ka tehnoloogia. Siiski erinevusi teatud määral on. Järve peatuskoha Balti jaama poolsesse otsa on mõlemale poole raudteed ette nähtud viie kohaga, asfaltbetoonkattega parklad. Raudtee poolt on parklad piiratud põrkepiiretega. Kõnnitee poolt on parkla piiratud torupiiretega.
Tondil ehitatakse uus raudteeülekäigukoht, olemasolev lammutatakse. Samuti lammutatakse amortiseerunud jaamahoone.
Nagu ülaltoodust näha on eelseisvad töömahud suured. Projekt «Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele» ei oleks mõeldav ilma Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasabita, mis moodustab 94% projekti kulude kogumaksumusest.
Toomas Häidkind
Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist
Eduard Tüür on Eesti Ajakirjanike Liidu auliige ja Kristiine linnaosa elanik. Tema esimene karikatuur avaldati 1955. aastal Haapsalu ajalehes. Kuni siiani on tema karikatuure avaldatud paljudes eesti ajalehtedes ja ajakirjades. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud hulgaliselt auhindu.
Karikatuur: ümbersõit.
No comments:
Post a Comment