Kõrged kodukulud

Jõudsalt lähenev suvi muudab meeleolu rõõmsamaks ning päikeseline ja soe ilm aitab tihti paljud mured unustada. Nii ununevad suure suve saabudes ka argised kõrgete kodukulude probleemid. Keskerakonna fraktsioon Riigikogus ei lase aga seda teemat vaka alla panna ning soovib aktiivset arutelu ja häid ettepanekuid, kuidas valitsus peaks aitama kodukulusid kontrolli all hoida.

Ilmselt mäletavad paljud teist Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) hiigelplakateid, millelt võis enne möödunud aasta Riigikogu valimisi lugeda uhkeid lubadusi lubadust, et kodukulud võetakse kontrolli alla. Reaalsuses pole aga IRL suutnud seda lubadust täita, pigem on läinud hoopis vastupidi. Vaatasin hiljuti Statistikaameti viimaste kuude analüüse ning üsna ebameeldiva üllatusena märkasin, et 2012. aasta märtsis mõjutasid tarbijahinnaindeksit võrreldes eelmise aastaga kõige rohkem just eluasemele tehtavad kulutused. Need kulud moodustasid hinnatõusust üle 40%! Aastaga kallines soojusenergia 17,7%, elekter 13,7% ja gaas 11,7%. Eesti elektriturg avaneb 2013. aastal avaneb ning paljud eksperdid on avaldanud arvamust, et see tähendab tarbijatele veel vähemalt 30 protsendilist elektri hinna tõusu. Selle tõusuga kaasneb aga ka teiste teenuste ja kaupade hind, sest tootmine läheb ettevõtjatele oluliselt kallimaks.

Enam pole erandiks lehelood ja telesaated, kus räägitakse avameelselt sellest, et üle pea kasvanud kodukulud tekitavad hulganisti võlglasi. Ohu märk on aga see, et võlglasteks saavad täiesti tavalised korralikud tööl käivad inimesed – lihtsalt nende palk ei jõua hinnatõusudele järele. Varasem naljana käsitletud „hea kui peres on pensionär“, on muutunud täiesti argiseks ja asjakohaseks. Töötavate inimeste palk ja vanema-vanaisa pensioni kokku liites saame summa, mis annab peredele võimaluse ära elada. Kuid tegelikult pole ju selline olukord normaalne. Noortel peredel peab olema võimalus elada omaette ning vanadel võimalus väärikalt nautida teenitud pensionipõlve.

Loomulikult pole paljude Eesti inimeste raske majandusliku olukorra süüks pelgalt kõrged kodukulud – meie maksu- ja sotsiaalsüsteemis on teisigi probleeme. Kuid kodukulud on toidu kõrval ühed esmased ja hädavajalikud, milleta kuidagi hakkama ei saa. Pole ju mõeldav, et meie kliimas tube ei köeta. Mida siis teha? Kodukulude kasvu ei saa ajada maailmaturu ja kõigi muude väliste tegurite kaela, sest tegelikult on valitsusel olemas võimalus hinnatõusu inimestele leevendada. Muidugi kui nad seda tahaksid. Hetkel kehtib toasoojale 20-protsendiline käibemaks ning elektri aktsiis ületab tervelt neli korda Euroopa Liidus sätestatud miinimumi. Riigimaksude langetamine nii toasoojale kui ka elektrile mõjutaks igakuiseid kommunaalarveid, muutes need väiksemaks. Sellised meetmed on lihtne abinõu aitamaks vältida Eesti inimeste langemist kõrgete kodukulude tõttu võlaorjusesse. Sügise saabudes hakkab Keskerakonna fraktsioon Riigikogus kindlasti jõuliselt nõudma seesuguste meetmete kehtestamist.

Tihti kiputakse süüdistama opositsioonierakondi populismis – iga kord kui esitame ettepaneku, mis võiks reaalselt inimesi aidata, tekib lärm selle ümber, et „kes küll kavatseb need ettepanekud kinni maksta“. Tuleb aga tõdeda, et kui valitsus inimeste rahakoti kaitseks midagi ette ei võta, siis need probleemid üha süvenevad. Mina olen seda meelt, et valitsus peab töötama inimeste heaks, mitte vastupidi. Kodukulud tuleb alla viia, maksku, mis maksab.

Lauri Laasi, Riigikogu liige
Foto: Lauri Laasi