 |
| Lauri Laasi Riigikogu liige |
Viimaste aastate taustal on aga kahjuks Riigikogu saalis toimuvat üha raskem nimetada aruteluks – enamasti näeme koalitsiooni tuima teerullipoliitikat ning kuuleme dialoogi asemel monoloogi.
Praktika on näidanud, et opositsioonile selgitatakse, kuidas antud juhul on tegemist parima võimaliku eelarvega ning üleüldse pole terves Eestis ega ilmselt ka kogu maailmas kedagi, kes paremat
eelarvet antud olukorras teha suudaks. Öeldakse, et kõik on suurepärane ning opositsioon võiks üldse
vait olla.
2012. aasta riigieelarve arutelu paneb mind aga mõtlema, kas valitsuse „kõik on suurepärane“ mantra pole äkki hakanud nende mälu mõjutama. Kuidas saab hetkel öelda, et kõik on suurepärane!? Valitsuse mälu värskendaks ehk see, kui nad liiguksid tagasi 25. oktoobri hommikusse, mil kella 11 ajal saabusid esimesed õpetajad Toompea lossi esisele platsile, et seista oma õiguste eest. Õpetajad soovisid näha, kas valitsuskabineti liikmed suudavad neile silma vaadata ning öelda, et raha palgatõusuks lihtsalt ei ole. Silma vaadata ei juletud, liiati siis veel meeleavaldusele minna. Peidus olid nii Ansip kui Aaviksoo, rääkimata väiksematest vendadest koalitsioonifraktsioonidest. Ja kui õpetajad tulid nende uste taha, siis peitsid koalitsioonipoliitikud ennast laudade alla, kappidesse ning kustutasid tubades
tuled, justkui kedagi ei oleks kohal. Pedagoogide muresid kuulas vaid Riigikogu opositsioon.
Öeldakse, et raha õpetajate palgatõusuks lihtsalt ei jätku, kuna riigi kulud on niigi suured. Kui aga kulusid pole võimalik enam vähendada, siis talupoja mõistus käsib suurendada riigieelarve tulusid. Riigieelarve tulusid suurendaks oluliselt astmeline tulumaks, kuid vale on seda pidada astmelise tulumaksu eesmärgiks.
Astmelise tulumaksu eesmärgiks on tagada maksukoormuse õiglane jaotumine erinevate tulusaajate rühmade vahel. Seega on täiendavad tulud vaid meeldivaks boonuseks astmelise tulumaksu kehtestamisel, mitte aga eesmärk omaette.
Just astmelise tulumaksu abil teenitavast lisarahast soovib Riigikogu Keskerakonna fraktsioon eelarvet
inimesesõbralikumaks muuta. Meie 12 muudatusettepanekust pean isiklikult kõige olulisemaks just laste ja haridusega seonduvaid. Esmalt tasuta koolitoidu laiendamine lasteaedadele ja gümnaasiumitele. Toiduainete hinnatõus on tinginud ka vajaduse tõsta riigipoolset toetust vähemalt ühe euroni toidukorra kohta. Sama oluline on õpetajate palga tõstmine, mille tase peab järele jõudma Eesti keskmisele. Kindlasti tahame taastada kärbitud riikliku ranitsatoetuse ning programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“. Just nende muudatusettepanekute toetamine on investeering tulevikku, investeering lastesse ja nende haridusse.
Riigikogu liikmena on minul praktiliselt võimatu toetada riigieelarvet sellisel kujul, kus peetakse silmas
ainult nende huve, kes endaga niigi hakkama saavad ning unustatakse tegelikud prioriteedid. Opositsiooni muudatusettepanekute toetamine on meie riigi jätkusuutliku tuleviku, inimkeskse Eesti jaoks hädavajalik.
Millal aga peaminister seda tunnistada julgeb, on iseasi.
No comments:
Post a Comment