 |
| Jüri Ratas Riigikogu aseesimees Euroopa Rohelise Pealinna idee algataja |
29. juunil sel aastal osalesin Euroopa Rohelise Pealinna idee algatajana kõnega 2012. aasta Rohelises Pealinnas Vitoria-Gasteiz´is toimunud auhinnatseremoonial. Üritusel kuulutati välja võitja 2014. aastaks ja seekord osutuks 18 kandidaadi hulgast valituks Taani Kuningriigi pealinn Kopenhaagen.
Rohelise Pealinna tiitli põhiline eesmärk on kutsuda üles kõiki Euroopa linnasid ja inimesi igapäevaselt püüdlema parema ja säästvama elukeskkonna poole. Esimesed võitjad Stockholm ja Hamburg, tänane Euroopa Roheline Pealinn Vitoria-Gasteiz ning järgmisel kahel aastal seda auväärt tiitlit hoidvad Nantes ja Kopenhaagen on väga erinevad linnad nii suuruselt kui asukohalt. Sarnaseks muudab neid soov tagada oma elanikele meeldiv ja igati tervislik elukeskkond. Euroopa Rohelise Pealinna tiitli pälvimine näitab, et need linnad on seda ka selgelt saavutanud ning on heaks eeskujuks kogu maailmale.
Mul on väga hea meel, et Tallinnas päeval, 15. mail 2006. aastal välja käidud Euroopa Rohelise Pealinna algatus leidis tugevat toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Esimene Roheline pealinn kuulutati välja 2009. aastal ja järjekordne edukalt lõppenud konkurss tõestab, et tegemist on jätkusuutliku algatusega.
Tallinna soov saada 2018. aastal Euroopa Roheliseks Pealinnaks on mitmes mõttes sümboolse tähendusega. Siis tähistab meie riik oma 100. – juubelit, Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja maa ning Kadrioru park saab 300-aastaseks. Sümbolid ja vorm on tähtsad, aga neist olulisem on asja sisu.
Kultuuripealinna tiitel 2011. aastal näitas selgelt, et Tallinn suudab edukalt konkureerida teiste Euroopa linnadega. Rohelise pealinna tiitli saavutamiseks tuleb meil aga pingutada ja edasi areneda mitmes olulises küsimuses. Tõsine murekoht on endiselt liiklustingimused ja sellest tulenev müra ning õhusaaste. Linn peab muutma ühistranspordi korraldust efektiivsemaks, et suurem hulk inimesi jätaks auto koju ning liiguks igapäevaselt trammi, trolli või bussiga. Täna on veel vara öelda, kas Tallinna otsus tasuta ühistranspordile üle minna aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa, sest tasuta kvaliteetse teenuse pakkumine on keeruline väljakutse. Oleme palju teinud autoliikluse huvides, üht-teist ka kergliiklusele. Oma jalakäijad oleme jätnud aga vaeslasteks, liigvee, -lume, libeduse ja pori kätte, kus kõnnitee asemel on vaid sõiduteest madalam kõnniteetrass.
Kuidas muuta Tallinn suhteliselt tolmuvabaks linnaks, eriti kevadeti, on küsimus, mis vajab lahendamist. Otseselt on see seotud meie teede ja tänavate olukorra, nende hooldamise ja liikluskorraldusega.
Veel üks tõsine küsimus linnaõhu seisundi, liikluse ja haljasalade kõrval on mereääre avamine inimestele. Tallinn on merelinn, seega tuleb luua oma elanikele mõnus jalutustee piki Tallinna lahe rannikut. Oluliselt vajab parandamist ka kergliiklusteede võrgustik eeskätt ühtse terviklikkuse kujundamisel.
Rohelise Pealinna konkurss on paljuski nagu spordivõistlus, kus eeskätt on oluline osavõtt. Seni on tiitlile kandideerinud 56 erinevat linna, mis kõik on pingutanud igapäevaselt selle nimel, et nende elanikud saaksid elada väga heades keskkonnatingimustes. Tiitli saab pälvida iga aasta küll ainult üks, aga võitjaks võivad ennast pidada kõik konkursil osalenud linnad ja ennekõike nende elanikud.
Euroopa Roheline Pealinn on hea näide Euroopa Liidu sisesest algatusest ja meie positiivset kogemust on võimalik levitada ka mujal maailmas. Keskkond ja selle hoidmine on aktuaalne ja oluline teema kõigis maailmajagudes ja pole kahtlust, et üha olulisemaks see muutub. Ainult koos on võimalik tagada roheline ja igati inimsõbralik elukeskkond meie kaunile planeedile, meile ja meie tulevastele põlvedele.
No comments:
Post a Comment