Sotsiaaltöö - pidevas arengus

12. november oli rahvusvaheline sotsiaaltöötajate päev ja on tore, et just selle kuu linnaosalehes saab sotsiaaltöö rohkem tähelepanu!

Eerika Rahuoja
Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja

Oma tööd ei tee sotsiaaltöötajad kunagi üksi, vaid see eeldab paljude inimeste koostööd, eelkõige abivajaja enda ja tema lähedastega, aga ka paljude teenuse osutajate ja sidusvaldkondade (haridus, tervishoid jne) esindajatega.
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus tundub, et miski ei ole enam nii nagu eile, on ka nooremal inimesel infoga raske kursis olla, seda enam eakatel. Nii jäävadki osad neile vajalikust teabest, halvemal juhul ka võimalikust abist, ilma. Üha rohkem puutume kokku olukordadega, kus selgub, et inimese põhimure on see, et tema lähedastel ei ole tema ärakuulamiseks aega. On kujunemas arusaam, et seda peab tegema keegi teine, nt sotsiaaltöötaja. Kuigi me tegeleme pidevalt ka sotsiaalteenuste arendamisega, ei suuda ükski töötaja asendada last, vanemat, vanavanemat jne. Viimastel on ometigi nii palju elutarkust edasi anda ja see omakorda aitaks kaasa põlvkondadevahelise sidususe jätkumisele.
Tänasest lehest leiategi mitmeid artikleid meie headelt koostööpartneritelt, kes koos meiega valutavad südant inimeste toimetulemise pärast: tutvustatakse vabatahtlike abistajate algatusi ning linnaosavalitsuse hallatavate asutuste töid ja tegemisi, aga ka seadusandluse muutumisega seonduvaid uuendusi, selgitatakse võimalusi vaimse tervisega hädas olevate inimeste abistamisel, mõtiskletakse sotsiaalse tõrjutuse ja kodutuse teemal...
Eespool mainisin, et tegeleme järjepidevalt ka hoolekandetöö arendamisega ja eelmisest lehest võisite lugeda, et koostamisel on Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2011-2014. Linnaosavalitsuse ülesanne on teha kõik selleks, et inimesel oleks Kristiine linnaosas hea ja turvaline elada ning ta tunneks ennast kaitstuna ka abivajaduse korral ja oleks teadlik abi saamise võimalustest.
Selleks peamegi oluliseks just kogukonna- ja ennetava töö osakaalu suurendamist, viimast eriti lastekaitse osas, et tagada perede õigeaegne toetamine.
Sotsiaalteenuste kavandamisel linnaosas lähtutakse põhimõttest, et kuna hooldus hoolekandeasutuses on kallis, siis on otstarbekas arendada meie piirkondlikku võimekust, tagades sellega teenuse kättesaadavuse inimese oma kodus või võimalikult kodu lähedal.
Linnaosavalitsuse hallatavates asutustes, sotsiaalmajas ja – keskuses, arendatakse nii olemasolevaid kui ka uusi teenuseid. Nii kavandatakse lastega perede tarbeks sotsiaalkeskuse laste päevakeskus arendada välja perekeskuseks, mis pakuks kogupäevategevust nii lastele kui nende vanematele, et tõsta perede toimetulekuoskusi ja ennetada laste probleemset käitumist.
Sotsiaalmajas plaanitakse uue võimalusena praktilise pereabi teenuse osutamist, kus toimub väheste toimetulekuoskustega perede õpetamine ja abistamine kodus, nn eluviisi treening, et kujundada perel vajalikud oskused ja harjumused. Samuti on kavas toetav teenus puudega lapse vanemate ja omaste hooldajate läbipõlemise ennetamiseks – neile võimaldatakse ajutist puhkust ja sel perioodil asendab hooldajat
sotsiaaltöötaja. Eakate ja puuetega inimeste puhul on eesmärgiks koduteenuste osutamine ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, mis võimaldaks paljudel inimestel hooldekodu asemel oma kodus edasi elada. Samuti julgustame neid otsustama senisest enam häirenuputeenuse kasuks, kuna see tagab inimesele turvalisuse, sest hädaolukorras (nt kukkumisel) häirenupule vajutades edastatakse signaal vastavale meeskonnale, kes reageerib koheselt väljakutsele.
Sotsiaalkeskuses on rõhuasetus suunatud sotsiaalteenuste (nt vähest kõrvalabi vajavate eakate päevahoid, puuetega inimeste toimetulekuõpetus) arendamisele, et vältida või ennetada inimeste institutsionaalsele hooldusele paigutamist. Tulenevalt keskuse ruumikitsikusest on uusi teenuseid võimalik väiksemas mahus osutama hakata ka olemasolevates ruumides, kuid teenuste laiendamine kõikidele sihtrühmadele on seotud sotsiaalkeskuse laienemisega Järve asumisse, kus aadressil Tuisu 20 on kavandatud uue üksuse väljaehitamine.
Loomulikult sõltub kavandatu elluviimine üsna oluliselt sellest, kas me saame selleks täiendavaid rahalisi vahendeid.
Kuid mitte ainult! Rahapuudus ei takista meil olemast kaasinimese vastu tähelepanelik ja hooliv. Meenub ühelt koolituselt saadud näpunäide, mis kõlas umbes nii: sõnasta vajadused, reasta need olulisuse/tähtsuse järjekorras ja sa näed –asjad hakkavad lahenema... ehk et hakkad ise meeles pidada inimestel nii oma elu korraldamisel kui ka nendel, kelle missioon on teisi abistada.
Tänan kõiki häid inimesi, kes arengukava sotsiaalhoolekande osa koostamisele oma panuse andsid!