Aita ligimest

Lugupeetud Kristiine lehe lugejad! Selle numbri otsustasime pühendada ühele olulisemale aspektile kohalike võimuorganite töös – ühel või teisel põhjusel raskustesse sattunud inimeste sotsiaalne abistamine. Loodan, et leiate siit suurel hulgal vastuseid oma küsimustele, mis aeg-ajalt seoses sellega tekivad.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Igas ühiskonnas, isegi kõige arenenumas on heidikuid – inimesed, kellele eriametite regulaarne ja kvaliteetne abi on eluliselt vajalik. Efektiivne hoolitsemine kõige nõrgemate kaaskodanike eest on tsiviliseeritud riikide tunnusmärk.
Pealtnäha on kõik lihtne: riik, mille peamine tuluallikas on maksulaekumised, on kohustatud hoolitsema nõrgemate elanike eest. Majanduskriisi tingimustes on see ülesanne raske.
See puudutab eeskätt pensionäre, puuetega inimesi, vähekindlustatud lastega peresid jne. Kahjuks tuleb tunnistada, et meie valitsus mõtleb „kasu mitte toovast elanikkonnast“ vähem kui peaks ning lükkab veel selle hoolitsuse kohalike omavalitsuste õlgadele, kel on niigi raskusi toimetulekuga.
Tallinna linn selliste omavalitsuste hulka ei kuulu. Elanikkonnale osutava sotsiaalabi mahud on viimasel ajal märgatavalt kasvanud, lisaks kasvab ka riigi ülesannete koormus linna- ja linnaosade sotsiaalametitele.
Hiljuti valmistas Tallinna Linnavalitsus kriisivastaste meetmete teise projekti 2011.-2012. aastaks. Projekt sisaldab 51meedet raskustesse sattunud Tallinna elanike ja ettevõtjate abistamiseks. Tallinna linnapea Edgar Savisaare arvates peab abipakett andma linna elanikele ja ettevõtjatele kindluse, et sõltumata majanduskriisi pikkusest saab Tallinn raskest olukorrast üle ja säilitab riigi arengumootori rolli.
Linnaosade sotsiaaltöötajad peavad peale vähekindlustatud perede, puuetega inimeste ja pensionäride toetamise tegelema ka töö kaotanud ja toimetulekutoetusest elavate inimestega. Need inimesed on kaotanud sihi, mis oli enne selgelt tööga piiritletud. Töötuna muutuvad nad ebakindlaks ja tundlikuks kõige suhtes. Peale materiaalsete probleemide tekivad neil ka psühholoogilised probleemid. Seetõttu on meie ülesanne maksimaalselt toetada neid inimesi, sellega tulevad meie sotsiaaltöötajad hästi toime.
Lõpetuseks tahaksin öelda, et 12. novembril tähistati rahvusvahelist sotsiaaltöötajate päeva, kelle töö on omamoodi elustiil, kuna nõuab inimeselt tugevaid vaimseid omadusi – kaastundlikkus, lahkus, vastutulelikkus, korralikkus. Just sellised on Kristiine Sotsiaalhoolekande osakonna, Kristiine Sotsiaalkeskuse ja Sotsiaalmaja töötajad, kes esimesena ruttavad toetama abivajajat.
Tahan tänada neid kõiki ennastsalgava töö eest ning soovida ka edaspidi juhinduda omas töös lahkusel ja ligimese armastusel põhinevast humaansuse põhimõtetest.