Kohe-kohe on lõppemas 2009/2010 õppeaasta ning algamas oodatud ja pikk suvevaheaeg. Koos saabuva vabadusega saabuvad aga ka ohud – palju sisustamata vaba aega soodustab laste võimalusi sattuda pahandustesse.
Näiliselt möödub suvi lastekaitsespetsialistide vaatevinklist rahulikult, kuid seda enam hakkab laekuma sotsiaalhoolekande osakonda infot tehtud halbadest tegudest sügise alguses. Seega on sobiv aeg läbi mõelda oma laste suvised ajaveetmisviisid ja -võimalused, et tagada turvalisus oma noortele pereliikmetele.
Turvalisus – mis see on? Terve, turvaline ja tasakaalustatud kodanikuühiskond saab alguse perekonnast. Ivika Põldsepp on öelnud raamatus „Laste väärkohtlemine“, et laps tunneb end turvaliselt, kui on tagatud tema põhivajadused ja seejuures mitte ainult toit, riided ja peavari, vaid ka emotsionaalsed ja psühholoogilised vajadused. Viimasteks võib pidada vajadust armastuse järele, tunda end soovituna, saada positiivseid elukogemusi, olla kaitstud, avastada oma kaasasündinud vajadusi, saada juhendamist ning õpetamist, vajadus lahendada keerulisi
ülesandeid, vajadus vabaduse, lugupidamise, täiskasvanuga seotuse ning positiivse ellusuhtumise ja huumori järele. Seega on turvalisus seotud hulga komponentidega, millest
toit, riided ja peavari moodustavad vaid minimaalse osa. Kui laps ei taju turvatunnet, siis häirub tema normaalne pilt elust, mis on täis vastuolusid ja konflikte ning kujuneb madal enesehinnang. Niisiis – kodu on see lähtealus, kus läbi inimsuhetest tulenevate kogemuste saab kasvav laps
eeldused integreerumiseks ühiskonda või siis sotsiaalseks tõrjutuseks.
Millest aga tänased lapsed ja noored unistavad ning kuidas nad oma vaba aega armastavad veeta? Aastatel 1996-1998 viidi läbi rahvusvaheline teismeliste elustiili ja ostukäitumise
uuring, mida kajastatakse Lindstromi ja Seyboldi kirjutatud raamatus „Bränd ja lapsed“ (Tallinn 2003). Selles uuringus ilmnes, et kaasaegne noor eelistab oma vaba aega realiseerida läbi spordi, filmide, arvutite, interneti, šoppamise, muusikavideote vaatamise ja pidutsemise. Uuringu
„Eesti noored arvavad, et“ (2001) järgi eelistab 53% Eesti noortest vaba aega veeta koos sõpradega, 18% tegeleda spordiga ning 16% vaadata telekat.
Nagu näha, soovivad lapsed olla tegevuses ja seda ennekõike koos oma sõpradega ning ilmselgelt
ei ole sellises olukorras just kõige lihtsam ühitada laste ja vanemate huvisid ning turvalisust.
Võiks isegi öelda, et tänapäeva lastele turvalisuse kindlustamine on kõrgem pilotaaž. Kuid ennekõike aitab selles olukorras toime tulla oskus omada vajalikku infot, suhtlemine oma lapse ja tema sõpradega ning avarama pilguga olukorra vaatlemine.
Üks võimalus muuta oma laste suvi turvalisemaks, on leida neile suvelaagrid.
Võimalik on minna laagrisse Tallinnast väljapoole, aga samuti korraldavad nädalasi linnalaagreid kõik avatud noortekeskused. Täpsemat infot saab leida vastavatelt kodulehtedelt:
http://www.noortelaagrid.edu.ee/ ja http://www.ank.ee/ . Seejuures on toimetulekuraskustes peredel võimalik linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas osalist hüvitamist.
Samuti võib silma peal hoida Tallinna linna kodulehel http://kuhuminna.tallinn.ee/
Selleltki lehelt leiab jooksvat infot üritustest, mis Tallinnas toimuvad, sh ka tasuta üritused, kuhu võib alati koos lastega minna.
Tasub ka meeldetuletamist, et alates 01.06 pikeneb tunni võrra ka alaealiste
liikumisvabaduse piiraeg. Ilma täiskasvanud saatjata ei või alla 16-aastased noored viibida avalikes kohtades ajavahemikus kella 24.00-5.00, mis tähendab, et kodutee tuleb niimoodi
planeerida, et lapsed õigeaegselt koju jõuaks. Aga kui näiteks 15-aastane noor väidab, et tema
järele on nõus vaatama 18-aastane sõber, on lapsevanemal soovituslik võtta kontakti
vastutust kanda lubanud noore täiskasvanuga ning vahetada võimalusel mobiilinumbrid
ja rääkida täpselt läbi lapse edasine liikumine, sest seaduse kohaselt vastutavad oma lapsega juhtuva eest ennekõike vanemad.
Kui aga mingil põhjusel ei saa laps minna oma koju, siis neil juhtudel on võimalik lapsel endal pöörduda varjupaika:
Tallinna Lastekodu varjupaik (Maleva tn 16, telefon ööpäevaringselt 668 4759) või
Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla varjupaika (Mooni 1/ Paldiski mnt 51, telefon 660 8060).
Nagu eelnevalt mainitud, on informeeritus suurim abijõud, et vältida hilisemaid probleeme ja ennetada ebameeldivaid ootamatusi. Seega võiks külastada portaali eesti. ee, kus on riigi seadustest tulenevalt käsitletud lapse ja turvalisuse küsimusi seoses relvade, liikluse, meelemürkide, tule ja internetiga http://www.eesti.ee/est/laps/lapse_turvalisus/
Niimoodi on lapsevanemal alati võimalik olla küllaldaselt teadlik ja saab parimal viisil luua oma lastele turvalise suve. Vajadusel saate alati nõu ja abi ka sotsiaalhoolekande osakonna
lastekaitsetöötajatelt!
Soovin kõigile päikselist ja turvalist suve!
Terje Luude
Lastekaitse vanemspetsialist
No comments:
Post a Comment