Maja, kus elavad toredad inimesed

Nagu Kristiine Leht juba kirjutas, sai 2009. aasta tegusaima korteriühistu tiitli KÜ Tondi 44. Ühistu pärjati tiitliga enam kui poole sajandi vanuse maja renoveerimise eest.
Seda, kuidas ühistu nii kõrge hinnangu pälvis, küsisime juhatuse esimehelt Nadežda Gorjainovalt.

Mida huvitavat te oma majaga ette võtsite, et see sai nii kõrge hinnangu?
Alustan sellest, et nii minu kui ka kõigi elanike jaoks oli auhind suureks üllatuseks. Muidugi rõõmustas see, et tehtud tööd hindasid positiivselt mitte ainult majaelanikud, vaid ka linnaosavalitsus.

Kui suur Teie maja on?
Majas on 54 korterit ning kahele ettevõttele kuuluvad äriruumid. Ettevõtted on väga korralikud, tasuvad õigeaegselt nii kommunaalmaksed, haldamiskulud kui ka hoolduskulud. Ettevõtjatega ei ole vähimaidki probleeme, kuigi neile on see märkimisväärne koormus. Meil on neist suur abi.

Missugustest vahenditest te maja renoveerisite?
Ausalt öeldes, oli algus raske. Raha nappis. Ennekõike pidime lahendama pangalaenu küsimuse. Tegelesime sellega kaks aastat. Pank nõudis remondifondi olulist suurendamist. Esimesel, 2007. aastal, tõstsime remondifondi makseid 5 kroonini. Enne maksid elanikud 4 krooni ühe ruutmeetri eest. Aastal 2008 võtsime vastu otsuse, et alates 2009. aastast tõstame remonditasu 13 krooni peale. Nii tegimegi.

Kui palju maksab üks korter remondiraha kuus?
Keskmine korter on 43–45 ruutmeetrit. Kui võtta tasuks 13 krooni, siis kokku teeb see 559–585 krooni. Me otsustasime, et ei tegele pisiremondiga, vaid keskendume kohe suurtele töödele. Näiteks kaua siis võib vana katust paigata. Parem on suurendada remondifondi makseid, võtta laen ja asuda kapitaalremondi kallale. Pärast pikaajalist arutamist, hindamist, eri variantide võrdlemist võtsime pangast 4 084 000 krooni laenu 20 aastaks.

See on suur summa.
Jah, mitte väike. Kuid selle raha eest renoveerisime praktiliselt kõik meie maja süsteemid. Nüüd on selle 13 krooni eest ühe ruutmeetri kohta meil kõik korraga olemas. Varem oli talvehooajal soojusenergia kulu sooja vett arvestamata keskmiselt 69 MWh kuus, nüüd aga koos sooja veega 44 MWh kuus. Seega on summaarne soojusenergia kokkuhoid võrreldes remondieelsete maksetega umbes 450 krooni iga korteri kohta. Praegu maksame sooja eest 17 krooni ruutmeetrilt, varem maksime 30. Nii palju kui ma tean, oli see number tänavu talvel mõnes majas koguni 54 krooni m2.
Tänu sellele, et renoveerisime küttesüsteemi, soojustasime fassaadi, vahetasime välja aknad, välisuksed ja katuse, vähenesid maja üldkulud.
Meil oli väga suur projekt. Esiteks demonteerisime pööningult kõik küttetorud ja vahetasime ühetorusüsteemi alumise jaotusega kahetorusüsteemi vastu. Vana süsteemiga kütsime õhku, nii-öelda loopisime raha tuulde. Teiseks vahetasime korterites kõik radiaatorid välja uute termostaadiga radiaatorite vastu. See on visuaalselt ilus ning tagab stabiilse temperatuuri kõikides korterites. Majas on ka soe vesi, mida varem kunagi ei olnud. Vannitubadesse on paigaldatud käterätikuivatid, mida samuti varem polnud. Meil olid boilerid ja elektrisüsteem oli seetõttu väga koormatud – võis juhtuda igasugu asju, nagu lühis või tulekahju. Aga nüüd on väga mõnus oma korteris soojas vannis lesida.

Mida te veel olete teinud?
Pärast küttesüsteemi renoveerimist eemaldasime boilerid, vahetasime välja kütte- ja veetrassid, 2009. aasta mais asusime fassaadi korrastama. Meil väga vedas Avebe Ehitus OÜ-ga. Nad on nii tublid, majas töötas korraga viis brigaadi. Uuendasime kogu fassaadi kahe kuuga, kuigi meil on keerulise kujuga maja. Nad reageerisid kõikidele elanike märkustele ning tegid ümber, kui meile miski ei meeldinud. Lausa ime!
Seejärel võeti ette katusetööd. Ütlen ausalt, maja on ehitatud südamega. 50 aasta jooksul on suurem osa sarikaid säilinud nagu uued. Tegime uue roovitise, vahetasime välja kõik metallosad, vooderdasime ära torud, paigaldasime uued veerennid, vahetasime välja trepikodade varikatused, uksed ja postkastid.
Kui tellingud olid maha võetud, alustasime elektrisüsteemi renoveerimist, mille vahetasime samuti täielikult välja. Paigaldasime uued automaatidega elektrikilbid, plommisime ja meile väljastati sertifikaat. Oleme väga õnnelikud ja rahul.

Kas on veel mingeid plaane nüüd, kui maja on valmis?
Tahaks väga osaleda projektis „Hoovid korda”.
Kuid oma võimalusi hinnates otsustasime esmalt lõpetada remonditööd trepikodades.
Kahjuks on meil ka oma maad vähe – kunagi, kui oli võimalik, me ei erastanud suuremat territooriumi. Linnaosavalitsus pakkus, et võtaksime külgneva ala rendile – see on linna uus programm. Ahvatlev on see, et rendilevõtt on tasuta. Elanikud näitasid üles huvi. Hakkame täpsustama tingimusi ja selles programmis osalemise võimalusi.

Kas tõesti kõik elanikud on nõus programmides osalema?
Jah, võib öelda, et sajaprotsendiselt, kuid kõik programmid nõuavad omafinantseerimist, aga raha napib ja seetõttu peame otsustama, mis on praeguses etapis meie jaoks tähtsam.
Meil on väga hea maja, kus elavad toredad inimesed. Kõik püüavad maksta õigeaegselt, saades aru, et peame laenu tagastama. Eriti kohusetundlikud on pensionärid. Korteriühistu jaoks on see väga tähtis. Meie koosolekutel ei ole kunagi kisa ega kära, ainult arutelud. Iga otsus mõeldakse põhjalikult läbi ja võetakse vastu ühiselt. Kogemused ja praktika näitavad, et õigeid tulemusi annavad ainult ühiselt vastu võetud ning üksikasjalikult läbi mõeldud otsused.

Edu teile!
Aitäh. Mina aga tahaksin tänada meie ühistu nimel Kristiine Linnaosa Valitsust selle eest, et nad hindasid meie tööd nii kõrgelt.