Elu peab olema ilus!

Mihhail Korb,
linnaosavanem

Kevad ei tähenda mitte ainult sooje ilmu, looduse taasärkamist, head enesetunnet ja rõõmsat tuju, vaid see tähendab ka juba tavaks saanud linnakoristuse ja heakorrastamise aega.

Igal aastal toimub Tallinnas heakorrakuu, kui pärast pikka talve korrastavad linnaelanikud oma maju, aedu ja territooriume. Üritus viiakse läbi linnavalitsuse eestvedamisel ja toel. Ka tänavu kutsub Kristiine Linnaosa Valitsus oma elanikke aktiivselt osalema kevadistel koristustöödel, et suvele rõõmsamate värvide ja puhtusega vastu minna.
Antud traditsioonil on sügavad juured, ametlikult sai see alguse 21. aprillil 1936. aastal, kui Eesti Vabariigi president Konstantin Päts kiitis heaks mitmeaastase heakorrastusprogrammi. Erilist kaalu programmile andis see, et president isiklikult hakkas toetama elukeskkonna heakorrastamisele suunatud üle-eestilist liikumist.
Sellest ajast muutus majaümbruse heakord oluliseks normiks, kusjuures territooriumi heakorrastamise nõuded olid väga ranged. Näiteks vajasid majade ehitamisel kooskõlastamist nii ehitusmaterjalid kui ka puude ja põõsaste arv majade ümber. Vastavalt nendele nõuetele oli maaomanikul keelatud remontida aias autot või jätta oma krunt hooldamata. Nõuete täitmist kontrollis politsei.
Säilinud dokumentidest võib näha, et igas politseijaoskonnas olid lohakate majaomanike nimekirjad, kelle majade ees kulgevad kõnniteed ei vastanud nõuetele. Puuduste kõrvaldamiseks anti kaks nädalat aega ning kui olukord jäi endiseks, kirjutas politsei välja trahvikviitungi. Siiski polnud aga trahvihirm see, mis pani inimesi oma majaümbruse eest hoolt kandma. Heakord ja puhtuse hoidmine olid täiesti iseenesest mõistetavad asjad. Elanikel ei tulnud näiteks mõttessegi, et puudelt langenud lehed võiksid õhtuni vedeleda kõnniteel.
Tänapäeval kehtivad heakorrareeglid ei ole enam nii ranged, kuid see ei tähenda veel seda, et võiksime ükskõikselt suhtuda hooletusse jäetud majadesse ja koristamata tänavatesse. Kuigi Kristiine kohta seda öelda ei saa. Me kõik näeme, kuidas meie linnaosa eramajade ja korteriühistute elanikud hoolitsevad oma elukoha eest iga aastaga üha rohkem. Seda kinnitab asjaolu, et viimase nelja aastaga on linnaprogrammis „Hoovid korda” osalenud ja linnalt selleks toetust saanud 66 Kristiine linnaosa korteriühistut, mõned isegi korduvalt.
Ainuüksi tänavu laekus korteriühistutelt 18 osalemisavaldust. See tähendab, et inimestel ei ole ükskõik, millistes tingimustes nad oma lastega elavad. Ka on palju neid, kes teevad hoove ja maju korda oma jõududega.
Kui rääkida parimatest korteriühistutest, siis näitena võib tuua möödunud aasta tegusaima korteriühistu tiitli pälvinud KÜ Tondi 44. Sellest, kuidas toimus maja renoveerimine, võite lugeda intervjuust juhatuse esimehe Nadežda Gorjainovaga (lk. 4). Veel seitse korteriühistut: Energia 3, Spordi 16, Rahumäe tee 4, Jupiter (Sõstra 6), Kuldnoka 18, Kasvu (Kasvu 11/13) ja Kotka 24 said kiituskirjad elukeskkonna parandamise eest. Maja renoveerimise ja territooriumi heakorrastamise eest sai riigipoolse autasu korteriühistu Tüve 14/16, mille juhatuse esimees Reet Tüür sai korteriühistu parima esimehe tiitli.
Võime uhked olla, et tänu Kristiine elanikele muutub meie linnaosa iga aastaga aina kaunimaks. Kindlasti ei ole kaugel ka see aeg, kus enamus Kristiine majadest, aedadest ja parkidest näevad välja nagu postkaardil. On rõõm tõdeda, et üha rohkem saame imetleda oma kätega loodud ilu, sest me mitte lihtsalt ei ela siin, vaid siin on ka meie kodu selle kõige paremas tähenduses. Kodu on palju enamat, kui kinnise ukse taha jääv eluruum, kodu on see elukeskkond, kus me suurema osa ajast viibime – kodulinn, kodutänav, kodupark ja –haljasala. Kodu on see, mis teeb meie südame soojaks ja toob naeratuse näole. Hoolitsegem oma kodu eest, et oleks põhjust rohkem rõõmu tunda ja naeratada!
Heakorrakuu lõppedes muutub Kristiine jälle üheks kõige rohelisemaks linnaosaks. Olen veendunud, et kõige enam rõõmu valmistavad meile värvikirevad lilled. Juba aastaid kaunistame oma ühist maja lillepüramiididega ja istutame lilli tänaval asuvatesse lillepottidesse.Kutsun teid üles ka oma hoove ja aedasid kaunistama lilledega. Nii saab Kristiinest tõeline lilleoaas. Ega asjata ei kanna üks meie linnaosa piirkond nime Lilleküla. Las Kristiine upub lillemerre!