Kristiine Sotsiaalmajas osutatakse toetatud elamise teenust alates 2003. aastast. Antud momendil on teenusel 28 peret, kellega tegelevad kaks erialase haridusega sotsiaaltöötajat.
Maarika Kärp, Rita Badendick
Kristiine Sotsiaalmaja sotsiaaltöötajad
Toetatud elamise teenuse eesmärk on tagada inimese sotsiaalne toimetulek, eraldades talle eluruumi ja osutades toetavat teenust. Kristiine Sotsiaalmajas toetatud elamise teenusel olevate inimeste toimetuleku tase ja probleemid on väga erinevad. On neid, kes vajavad vähe kõrvalabi, kuid kellel ilma selle väheseta hakkaksid probleemid siiski kuhjuma. Siin elavad toimetulekuraskustega pered, lastekodust elluastunud ja puuetega inimesed.
Sotsiaaltöötajate erilise tähelepanu all on lastega pered. On ju lapsed kõige kaitsetumad ja enim kõrvalabi vajavad. Sageli on sotsiaalmajja suunatud noor ema ise tulnud toimetulekuraskustega
perest või lastekodust ja tema sotsiaalsed oskused väga väikesed.
Lastega pered vajavad suunamist hooldus- ja kasvatusküsimustes. Abi ja nõustamist vajatakse kõige rohkem igapäevaelu toimingutes: kuidas ja millise arsti juurde minna, kuidas täita dokumente, suhelda lasteasutustega, kohtuga ja palju muud. Vahel peavad sotsiaaltöötajad olema kontrollivaks pooleks, teostama järelevalvet, kas lapsega on kõik korras, kas kokkuleppeid täidetakse, kuidas laabub õppetöö. Tähtis on koostöö linnaosa lastekaitsetöötajatega ja lasteasutustega.
Osa toetatud elamise teenuse klientidest on füüsilise, vaimse puude või psüühikahäiretega. Puuetega klientide keskmine vanus on 32 aastat, klientide hulgas on nii mehi kui naisi.
Igale juhtumile lähenetakse individuaalselt ning lähtutakse inimese otsestest vajadustest ja isiksuslikust eripärast. Selgitatakse välja enim lahendamist vajavad probleemid ja küsimused ning asutakse neid koos kliendiga lahendama.
Teenuse raames teostatavad tegevused on sotsiaalnõustamine, praktiline toetamine, mis on suunatud kliendi iseseisvuse ja toimetuleku saavutamisele.
Toetatud elamise teenus on mõeldud neile, kes iseseisvalt ei tule oma igapäevaeluga toime. Nende elukorraldust aitab parandada avalike ja toetavate teenuste juurde suunamine,
sotsiaalnõustamine, asjaajamine ametiasutustes, pere ja ümbritseva võrgustikuga suhtlemine, abistamine töö otsinguil, haridustee jätkamisel ja palju muud. Oluline on toetamine igapäevase elu korraldamisel ja majandamisel.
Osa klientidest õpib linna erinevates õppeasutustes, mõned on leidnud endale sobiva töö.
Sotsiaalmaja ühiselureeglite järgimine ning teiste elanikega arvestamine on tingimused, mille täitmist sotsiaalmaja elanikelt oodatakse.
Eluasemevajadus on sarnane kõigil sihtgruppidel olenemata toetuse vajaduse erinevustest. Peale selle ei ole eluasemeprobleem niivõrd seotud puudega kui majanduslike ja sotsiaalsete teguritega. Kuigi toetatud elamise teenusele suunatud inimesed peaksid vajalikke oskusi omandades lõpuks iseseisvalt eluga toime tulema, ei ole see paraku kõigi teenusele suunatute
puhul võimalik. On neid, kelle puude raskusaste või sotsiaalse mahajäämuse tase ei võimalda tal kunagi iseseisvalt elada ja ta jääbki toetatud elamise teenusele. Enamik elanikest peaks sotsiaalmajast edasi liikuma omaette eluasemele, kuid väike sissetulek ei võimalda neil konkureerida vabal kinnisvaraturul, mistõttu nad jätkavad oma elu sotsiaalmajas oodates linna poolt munitsipaalkorteri eraldamist.
Sotsiaalmaja headeks koostööpartneriteks on olnud Kristiine Linnaosa Valitsus, Eesti Punase Risti Tallinna Selts ja Kristiine Sotsiaalkeskus.
No comments:
Post a Comment