Sõjakooli parki Tondil tuleb memoriaal?



Jaak Haud

MTÜ Tondi SK Ajalooklubi juhatuse esimees

Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi tänaval seisavad Eesti Vabariigi esimese iseseisvusaegse Tondi Sõjakooli kasarmud. Iga aasta 1. detsembril hommikul kell 05.20 sõidavad Tartust siia Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadetid ja õppurid, et „Tondipoiste“ ausamba ees viia läbi mälestusrivistus detsembrimässu mahasurumisel hukkunud nelja kadeti auks.Tondi Sõjakool töötas nendes kasarmutes 20. maist 1920.a. kuni 16. juuni 1940.a. Nende kahekümne aastaga said siin tuhanded noormehed Eesti Vabariigi ohvitserideks, kes saatuse tahtel kaasati Teise maailmasõja rinnetele või represseeriti okupantide poolt.Senise seisuga on tuvastatud 1714 (neist 933 olid reservohvitserid) vägivalla läbi elu kaotanud Eesti ohvitseri andmed:- nende hulgast 625 ohvitseri langesid lahingutes Isamaa vabaduse eest ja teise maailmasõja rinnetel (neist 47 Eesti kaitseväes, 30 metsavendadena, 9 Soome sõjaväes, 355 Saksa armees, 161 Punaarmees ja 23 rindel teadmata kadunut);- Eesti ohvitserkonna vastaste kommunistlike ning natsistlike repressioonide tagajärjel kaotas elu 1089 meest, neist 486 hukkasid kommunistlikud terroriorganisatsioonid, 17 hukkas Saksa julgeolekupolitsei ja 586 hukkusid NKVD vangistuses;- võitluses langenud, NKVD surmalaagrites hukatud ja hukkunud ohvitseridest 661 osalesid Vabadussõjas, kellest 230 olid Vabadusristi I või II liigi kavalerid.Ühetuhande seitsmesaja neljateistkümne (1714) ohvitseri hulgas kaotas elu üks kindral, kaks kindralleitnanti, 23 kindralmajorit, 63 koloneli või mereväekaptenit, 56 kolonelleitnanti või kaptenleitnanti, 173 majorit või kaptenmajorit ja 1395 nooremohvitseri või aspiranti, (neist – 321 kaptenit, 57 vanemleitnanti, 414 leitnanti, 317 nooremleitnanti, 278 lipnikku ja 9 meest langesid aspirantidena). Käsitletud ajavahemikul olid suurimad kaotused N. Liidu esimese okupatsiooni jooksul - 17. juunist 1940.a. kuni 30. septembrini 1941.a. Sel perioodil võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest hukkus 172 ning NKVD vahistas ja saatis vangilaagritesse 906 kaadri-, reserv- ja eruohvitseri. Ainuüksi 14. juunil 1941. aastal vahistati ühe päevaga 386 kaadriohvitseri, neist Värskas NKVD korraldatud petteõppustel üle 235.Värskas vahistatud ohvitseridest hukkus NKVD vanglates 118 meest.MTÜ Tondi SK Ajalooklubi initsiatiivil algatas Tallinna linn projekti, et Tondi kasarmute vahel Sõjakooli pargis püstitada Memoriaal langenud Eesti ohvitseridele. Traditsiooniliselt on paljudes riikides otse sõjakooli kämpuses püstitatud memoriaalid oma hukkunud ohvitseridele. Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans valmistas Memoriaali esialgse eskiisi.

Tekst memoriaali tugialusel (variant):

„SÕJAKOOL TONDI KASARMUTES OLI OKUPATSIOONIEELSE EESTI VABARIIGI OHVITSERIDE KASVULAVA. SIIN, AJALOOLISTE KASARMUTE VAHEL SÕJAKOOLI PARGIS, AVALDAB EESTI RAHVAS SELLE MEMORIAALIGA SÜGAVAT LUGUPIDAMIST OMA VABADUSVÕITLUSES LANGENUD VÕI EESTI RIIKLUSE HÄVITAJATE REPRESSIOONIDES HUKKUNUD OHVITSERIDELE!“