Intervjuu linnaosavanemaga

Linnaosavanem Andrei Novikov

Käes on aasta lõpp ning siinkohal on sobilik küsida, kuidas aasta läks, mis olid suuremad lõpetatud projektid?

Ma ei liialda, kui ütlen, et 2012. aasta oli väga töökas. Justnimelt töökas, sest tänavune aasta muutis märgatavalt meie linnaosa. Kõige suuremad teetööd toimusid Tedre ja Vindi tänaval, samuti Forelli tänaval ning mitmel pool väiksematel tänavatel, kus toimus kanalisatsioonitrasside paigaldus.  Sel aastal viidi lõpule Kristiine eramajade piirkonna kanaliseerimine. Uue näo said raudtee ooteplatvormid ning detsembrikuu lõpus avatakse ka uus Lilleküla jalakäijate tunnel, mis ühendab raudtee all Kotkapoja ja Tehnika tänavad. Suured remonditööd toimusid ka KULLO huvikeskuses ja Kristiine sportmängude majas.
Aasta alguses hakkas kehtima Kristiine linnaosa arengukava ning alustati terve rea uute suuremahuliste planeeringutega, mis loovad mõne aasta pärast Kristiine linnaossa kaks uut city piirkonda – esimene neist Rahumäe tee ja Tammsaare tee nurgal ning teine Endla ja Mustamäe tee ristumisalas. Samuti võeti sel aastal vastu Spordi tn 3a planeering, mis loob arendajale võimaluse alustada seal pikalt tondilossina seisnud lasteaiahoone asemele elamute rajamisega.
Te olete tuntud kui linnaosa parkide suur sõber, mis toimus uut seal?
Mulle tõepoolest siiralt meeldivad meie linnaosa haljasalad ning ma usun, et nendel on potentsiaali kujuneda meie linnaosa elanike vaba aja keskusteks. Kui eelmise aasta lõpus said parkidesse üles välitrenažöörid, siis otsustasime sel aastal jätkata sportlikku suunda. Kevadel sai käivitatud kepikõnni ürituste sari ning see osutus sedavõrd populaarseks, et algselt suvekuudeks planeeritud ürituste sari pikenes lausa detsembrini ning jätkub ka järgmise aasta kevadel. Parkidest oleme pööranud erilist tähelepanu meie linna esinduspargi, Löwenruh pargi, atraktiivsuse tõstmisele. Siia oleme koondanud nii traditsioonilised kui ka uued üritused. Nii sel kui järgmisel aastal toimuvad pargis laadad, kuninganna Kristina päev ja Veneetsia karneval. Tänavu aasta oleme rajanud parki ka vabaõhulava, mis annab meile suvekuudel uuenduslikult võimaluse korraldada välikontserte ja tasuõhtuid. 
Mida toob uus aasta?
20. detsembril kinnitab Tallinna Linnavolikogu järgmise aasta eelarve. Vindi tänava avamisel andis linnapea lubaduse alustada järgmisel aastal Vindi sisehoovi (Nõmme tee 23 hooviala) remonditöödega. Linnavolikogu poole saadetud eelarves on see lubadus sees. See saab olema väga suuremahuline projekt, mis puudutab vähemalt 2000 selle piirkonna elanikku.  Järgmisel aastal alustatakse ka kauaoodatud kõrgepingeliinide maa-alla paigaldamisega. Esimeses järgus toimuvad tööd Tulika alajaama ja Järve alajaama vahelisel trassil.
Kristiine linnaosa elanikkond on kasvav ning ületas 2012. aasta alguses esmakordselt 30000 elaniku piiri. Kristiines elab ca 6000 last ehk siis 20% meie elanikest on lapsed. See aga tähendab paratamatult lasteaiakohtade puuduse probleemi meie linnaosas – järgmisel aastal luuakse juurde 44 lasteaiakohta, nendest 22 Kristiine ning 22 Linnupesa lasteaeda. Samuti oleme suunanud erinevaid arengudokumente, mille tulemusena nähakse täna ette 2015. aastal Tuisu 20 uue 12 rühmalise lasteaia ehitust, mis aga omakorda tähendab 264 lasteaiakohta.
Mida Te sooviksite Kristiine linnaosa elanikele praegu, mil aasta lõpuni on jäänud loetud päevad ning uksele koputab uus 2013. aasta?
Veel enne kui saabub uus aasta, tähistame jõule. Soovin kõigile Kristiine linnaosa elanikele jõuludeks soojust, armastust ja meelerahu, et pühad mööduksid lähedaste inimeste keskel, et laud oleks lookas ning et kõik mured laheneksid.
Ning samuti soovin kõigile edukat uut aastat! Mina ja minu head kolleegid Kristiine Linnaosa Valitsuses anname endast parima, et Kristiine linnaosa muutuks 2013. aastal veel ilusamaks, hubasemaks ja turvalisemaks. Ilusaid pühi!    

Paljuräägitud palgatõusu vajadusest

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

Viimasel ajal tuleb siit ja sealt erinevaid palgatõusu nõudeid, mis on ka igati põhjendatud. Ma leian, et tõepoolest on meil hulganisti erinevate erialade esindajaid, kelle töö vajab palju enam tunnustust ning seda mitte erinevate tänukirjade näol, vaid just väljendatuna konkreetses palganumbri tõusus.

Ma ei sooviks juhtkirjas kõnelda meditsiini valdkonnast (kuigi toetan nende nõudmisi), sest selle eriala esindajatest kirjutavad lehed iga päev ning keskenduksin nendele, kellel oma rahulolematuse väljendamiseks on keelatud kasutada sellist väljendusvormi nagu streik. Räägiksin siinkohal hoopis politseinikest ja päästjatest, kes peavad samu teemasid omakeskis tasakesi arutama justkui nõukogude ajal kusagil kööginurgas. Pole hetkekski kahtlust, et soovime, et häda korral saabuks meile kiiresti nii politsei kui ka päästeekipaaž ning et see koosneks sellistest inimestest, kes tunneksid seadusandlust, oleksid korrektsed ja ausad, suudaksid vajadusel anda pätile nuiaga, ega kardaks siseneda põlevasse hoonesse. Jääb aga arusaamatuks, miks peab kõike seda tegema kuutasu eest, mis on võrreldav keskmise Soome ehitaja mõne päeva teenistusega.

Tegelikkuses on aga olukord veelgi trööstitum, sest igapäevatöös toetuvad nii politsei kui ka pääste vabatahtlikele. Vabatahtlikkus on iseenesest hea ja tervitatav kui kodanikuinitsiatiivi ja heatahte väljendus, kuid seda ei tohi hakata võtma kui süsteeme iseenesest mõistetavat osa ning hakata põhjendama ühe või teise kulutuse ärajäämist sellega, et „meil on ju vabatahtlikud“. Vabatahtlikule ei pea tõesti maksma ning pigem maksab ta hoopis ise peale, kuid sellise suhtumise laiendamine ka põhitöötajatele ei tohiks olla valitsuse poliitika. Sellise suhtumise järgmiseks sammuks ongi politsei ümbernimetamine abipolitseiks ning päästeameti vabatahtlikeks päästjateks. Kindlasti on see võimalik, sest näiteks USA osades omavalitsustes on kogukond otsustanud, et nemad ei ole võimelised maksma selle teenuse eest ning sellest hoopiski loobunud– kui tänane valitsus soovib näha sellist tulevikku ka Eestis, siis me oleme täiesti õigel suunal. See võib tunduda meie oludes absurdina, kuid sügavamalt paneb mõtlema fakt, et näiteks täna ei suudaks ilma abipolitseiniketa tagada enamuses omavalitsustes patrullteenust.

Tegelikult on kurb seda pealt vaadata ning üha enam hakkab valmistama muret, et täna on hakanud muutuma suhtumine mundrikandjasse kusagil kaugel Viljandis, kuid mis juhtub kui see kandub homme üle Tallinnasse. Minu mõistes ei ole politseinike ning päästjate palgaküsimus tegelikkuses niivõrd küsimus eelarve võimalustest, kuivõrd küsimus iseenesestmõistetavast minimaalsest turvalisuse tasemest riigis või linnas.

Mustpeade maja peab jääma linnale!




Andrei Novikov


Septembrikuu jooksul on võimalik anda oma hääl Mustpeade maja linnale säilimise toetuseks. Küsitluse eesmärgiks on selgitada, mida arvab rahvas, kas Mustpeade maja peab jääma Tallinna omandiks või selle peab ära andma välismaisele organisatsioonile, millel on 36 liiget ja mille tegevusest pole aru saada, kuidas on organisatsioon seotud Mustpeade vennaskonnaga, mis loodi 16. sajandil!
Pisut juriidilisemalt detailidest
10. detsembril 1991 esitas 15. märtsil 1961 Hamburgis registreeritud Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval (edaspidi ka vennaskond) Pikal tänaval asunud ja neile kuulunud vara, Mustpeade maja hoonetekompleksi ja selle juurde kuuluvate kinnistute, tagastamise taotluse. 23. detsembril 1997 esitas vennaskond kohtule avalduse taotlusega tuvastada põhikirjalise tegevuse järjepidevuse fakt. Eelmärgitud perioodil oli vara omanikuks Eesti Vabariik ja valitsejaks Haridusministeerium. Kuna riik ei olnud huvitatud Mustpeade maja jäämisest oma haldusalasse, lepiti kokku vara üleandmises Tallinna linnale ning samuti selles, et vara omanikuna esitab Tallinna linn Vabariigi Valitsusele viivitamatult selle olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmise taotluse. Riigikogu majanduskomisjoni 13. veebruari 2006 otsusega lubati ministeeriumil kultuuriobjekt Tallinna linnale üle anda ning 27. veebruaril 2006 Eesti Vabariigi ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu alusel omandas Tallinna linn Mustpeade maja.
Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012 korraldusega nr 288 jäeti linnavolikogu taotlus Mustpeade maja tagastamata jätmiseks taaskord rahuldamata. Vabariigi Valitsus leidis, et hoonetekompleksi tagastamine „ei takista selle kasutamist avaliku kultuuriobjektina ega ohusta selle säilimist vaid pigem soodustab seda“. Tallinna linn esitas 26. juulil 2012 Tallinna Halduskohtule Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012 korralduse nr 288 tühistamise nõude. Kaebuse läbivaatamine on täna kohtus pooleli.
Mustpeade maja on üleriigilise tähtsusega kultuuriobjekt ning rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Mustpeade majas tegutseb Tallinna Filharmoonia Kontsertmaja. Mustpeade maja on arhitektuuripärl, ainulaadne renessanss-stiilis hoone kogu Põhja-Euroopa kontekstis. Mustpeade maja hoonetekompleksi suured saalid on ühed kõige imposantsemad Tallinnas, kõrvuti Raekoja ning Suure Gildi saalidega. Peale Valge saali on hoonekompleksis ainulaadne tähtvõlvidega Oleviste (Olavi) saal, mille all asuval keldrikorrusel on 15. sajandist pärinevad silindervõlviga suured ruumid. Lisaks Mustpeade maja Oleviste saalile on tähtvõlvidega kaetud ainult Oleviste kiriku pikihoone. Lisaks on hoonekompleksis rida salonge ja väiksemaid, kammersaale. Seega võimaldavad Mustpeade Majas erineva suurusega saalid korraldada pidevalt kontserte, etendusi ja vastuvõtte, sh riiklikke vastuvõtte jne. Mustpeade maja on unikaalne näide vanalinna ehitusgeneesist, kus on võimalik detailselt jälgida arhitektuurisuundumuste arengut Tallinnas 15. sajandist kuni 20. sajandini, olles sellisel kujul suurepärane Tallinna arhitektuuriajaloo õpik.
Küsitluse eesmärgiks on rõhutada, et Tallinna Linnavolikogu taotluse lahendamisel jättis Vabariigi Valitsus arvestamata ja välja selgitamata avaliku huvi tagada Mustpeade maja säilimine Tallinna linna omandis oleva avaliku kultuuriobjektina. Avalikes huvides ei ole tagastada Mustpeade maja välismaisele või mõnele teisele eraõiguslikule isikule, seda enam kui selle eraõigusliku isiku tegevuseks ei ole avalik-õiguslike kultuuriülesannete täitmine. Avalikku huvi võib peegeldada ka avalik arvamus. Sellest tulenevalt korraldataksegi küsitlus eesmärgiga uurida Eestis elavate ja tegutsevate isikute, linnaelanike, külaliste ja Mustpeade maja avalikke funktsioone tarbivate isikute arvamust Mustpeade maja Tallinna linna omandis avaliku kultuuriobjektina säilitamise küsimuses.

Suvekuude toimetused lõpusirgel



Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem



Suvi on paljude jaoks juba möödas ning aeg, kus sai korraks aja maha võtta ning nautida suveilma või elada kaasa meie sportlaste olümpiasaavutustele kahjuks samuti. Linnaosas on samal ajal toimunud aktiivselt ehitustegevus - valminud on Tedre tänav, KULLO keskuse ning Vindi tänavaga seotud ehitustööd hakkavad samuti varsti lõppema.

Lilleküla Gümnaasiumi tribüünid ning Kristiine Spordimaja suur saal

2009. aastal renoveeriti Tallinna Lilleküla Gümnaasium tervikuna, selle käigus sai kool endale ka uue spordiväljaku. Täna võimaldab uus 25x42 meetri suurune spordiväljak korraldada nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasemel võistlusi koos suure pealtvaatajate hulgaga. Suvepuhkuse eelsel linnavalitsuse istungil eraldas linnapea oma reservfondist täiendavalt raha, mis võimaldab soetada spordiväljakule uued tribüünid kogumaksumusega 65000 eurot.

Kristiine Spordimajas viib igapäevaseid treeninguid läbi noorte korvpallis Eesti edukaim klubi Siili Palliklubi, kuhu kuulub ca 225 7-19. aastast harrastajat. Kahjuks pole viimasel kahel hooajal saanud ametlikeks võistlusteks kasutusõigust spordimaja suur saal. Tänu toimuvatele remonditöödele saab seda olukorda muuta. Ligi 32000 eurot maksvate ehitustööde koosseisus eemaldatakse aastaid lisatud värvi- ja lakikihid, põrand lihlitakse ning sellele kantakse normidele vastav märgistus, rasked ja ohtlikud korvikonstruktsioonid asendatakse kaasaegsetega. Korvikonstruktsioonide asendamine uutega võimaldab korvirõnga kõrgust reguleerida selliselt, et ka noorkorvpallurid ehk mini klassi mängijad saaksid harjutada ja mängida neile ette nähtud reeglite järgi lastes konstruktsiooni alla selliselt, et rõnga kõrguseks oleks ettenähtud 260 cm (tavakõrgus 305cm). Lisaks põrandale ja korvikonstruktsioonidele toimuvad ka hädavajalikud seinte ja lae parandustööd.



Valmiv vabaõhulava

 Löwenruh park saab endale lava

Kahjuks puudub meie linnaosal oma kultuurikeskus ning seepärast olen võtnud suuna, kus panustatakse senisest enam pargialade arendamisse ning sinna täiendavate vaba aja veetmise võimaluste loomisesse. Usun, et suure sammu selles osas saavutame lava ehitusega Löwenruh parki. Lava koos pinkidega varustatud pealtvaatajate alaga valmib augustikuu jooksul. Arvestades asjaolu, et edaspidi jääb ära üritustel kasutatava lava rendi kuluartikkel, loob see täiendava võimaluse korraldada pargis enam vabaõhu üritusi ning teisalt pakkuda lava kasutamise võimalust ka kõigile soovijatele, meelitades seeläbi siia ka teisi ürituste korraldajaid.

Kuninganna Kirstina päev, Kristiie sügislaat ning teised üritused

Sellel aastal toimub Kuninganna Kristina päev ja Kristiine sügislaat Löwenruh pargis 2. septembril 2012 algusega kell 10.00. Usun, et formaat, kus me ühildame kaks üritust meelitab kohale rohkem huvilisi, andes sellele enam mastaapi ning mitmepalgelisemat tegevust igale eale. Ürituse peaesineja Getter Jaani astub lavale kell 14.00.

Lisaks linnaosas toimuvatele üritustele soovitan külastada 24. augustil toimuvat Tallinna lillefestivali lõputseremooniat ning kindlasti sügikuude ühte ilusamat üritust 20. septembril Kadrioru pargis toimuvat „Valgus kõnnib Kadriorus“.

KIIRE SUVI

Õues on juba tunda suve ning paljud teevad suveplaane. Paraku kipub linnaosa jaoks see aeg olema üks kiiremaid ning linnapilti enam muutvam.

Tähtsad teeobjektid saavad lõpetatud või alustatud. Suve jooksul jõuavad lõpule Tedre tänava rekonstrueerimise tööd lõigul Nõmme tee – Kotka tänav. Rekonstrueerimise käigus rajatakse puuduvad kõnniteed, sõidutee saab uue katte, lahendatakse sademevete ärajuhtimine, uuendatakse elektrisüsteemi, tänavavalgustust ja sidekanalisatsiooni. Tööde lõppfaasis paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid ja taastatakse haljastus. Töid teostab Lemminkäinen Eesti AS ning lepingu kogumaksumus on ca 1,09 miljonit eurot.
Tedre tänava tööde lõpuga samal ajal peaks selguma ka Vindi tänava remondi riigihanke tulemus ning kui kõik läheb plaanipäraselt, liiguvad teetööd edasi juba Vindi tänava rekonstrueerimisele.
Suured tööd käivad ka Huvikeskuse KULLO juures. Huvikeskuse pindala on umbes 7 800 m². Käesoleval aastal rekonstrueeritakse I ja II korruse vasakpoolse majatiiva klassid ja kabinetid, kokku1800 m² ulatuses. Ruumid saavad uue siseviimistluse, uue sisustuse ja välja vahetatakse elektrikaablid. Uuendatakse kõik WC-d, välja vahetatakse vee- ja küttetorustik ning radiaatorid. Keldrisse paigaldatakse uued küttemagistraalid ja vee- ning kanalisatsioonisüsteem. Rajatakse uued duširuumid ja garderoobid. Keldrisse tuleb terve maja vajadusi rahuldav kostüümiladu. Põhjalikult rekonstrueeritakse huvikeskuse peasissekäiku ja sissekäigu ees olevat haljastust. Uue katte saab maja ees asuv parkla. On mõeldud ka jalgrattaga liiklejatele. Nende jaoks tuleb eraldi jalgrattaparkla. Rekonstrueerimine toimub sihtasutuse Innove ja Tallinna Haridusameti toel. Tööde kogumaksumus umbes 850 000 eurot.
Kahjuks ei ole meie linnaosal oma kultuurikeskust, kuid oleme püüdnud seda kompenseerida pannes rõhku vabaõhuüritustele ning koostööle teiste linnaosadega. Nii on osutunud väga populaarseteks augusti lõpuni kestev „Käime Löwenruh´s“ ürituste sari ning samuti on hulganisti poniga ratsutamise huvilisi. Vabas õhus ajaveetmise mitmekesistamiseks rajame lähiajal Löwenruh´ parki ka kaks petanki väljakut. Petank on populaarne Prantsusmaal, kus seda harrastatakse linnade parkides. Mäng sobib igale eale (v.a väikelapsed, imikud) ning seda saab välitingimustes mängida varakevadest hilissügiseni. Ideaalne mäng- veeta aega sportlikult, hea seltskonnaga, kusjuures mäng ei eelda suurepärast sportlikku vormi. Petanki mängides saab kamaluga mängulusti, natukene võistluslikke momente ning nautida kaunist kevad-suvepäeva. Samal ajal kaalub linnaosa pargis asuva kogupere mänguväljaku kõrvale vabaõhulava püstitamist, mis peaks edaspidi looma võimaluse suviste vabaõhukontsertide ja enamate väliürituste korraldamiseks ja ürituste korraldajate kohalemeelitamiseks.
Hea lugeja! Soovin Sulle kaunist jaanituld ning päikesepaistelist suve.

Kohtumiseni augustikuu lehes!

Andrei Novikov

Kristiine linnaosa vanem

Ehitamisest Kristiines

Kätte on jõudmas varasuvine aeg ning nagu kombeks algab just praegu paljude talvel tehtud plaanide realiseerimine. Selliseid plaane on nii linnaosal tervikult kui ka igal selle elanikul.

Siinkohal aga juhiksingi kinnisvara omanike tähelepanu vajadusele pidada kinni teatud reeglitest. Kristiine linnaosas on ulatuslik väikeelamute ala, mille kinnistute omanikel võib tekkida soov olemasolevatele elamutele juurdeehitusi teha või lausa tühjale krundile väikeelamut rajada.
Planeerimisseadus võimaldab kohaliku omavalitsuse nõusolekul olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja elamu püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi.
Projekteerimistingimused ehitusloa saamiseks koostatavale ehitusprojektile koostab linnaplaneerimise amet maaüksuse omaniku kirjaliku taotluse alusel. Taotluse blankett on saadaval kodulehel http://www.tallinn.ee/.
Kui ehitis on kaasomandis esitatakse taotlus kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
Ehitamise ja projekteerimise aluseks on ehitusseadus, mis kehtib küll aastast 2002, kuid mida täiendati 01.05.2009.
Kui soovitakse ehitada väikeehitist, mille ehitusalune pind on 20-60 m² ja kõrgus kuni 5m; muuta ehitise tehnosüsteeme või asendada samaväärsega, püstitada piirdeaeda, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd, asendades välimisi avatäiteid muutes sellega ehitise välisilmet, piisab kui taotletakse linnaplaneerimise ametilt kirjalikku nõusolekut.
Kuni 20 m² suuruse ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest tuleb teavitada linnaplaneerimise ametit. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada taotlus koos ehitise asukoha kirjeldamisega krundil. Kui kohalik omavalitsus ei esita lisanõudeid võib omanik asuda väikeehitist püstitama ja viie tööpäeva jooksul esitama ehitise kohta teatise.
Kõik vajalikud blanketid nii kirjaliku nõusoleku, teavitamise, ehitusloa ja kasutusloa kohta on ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee.
Ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa läbivaatamise eest tuleb tasuda ka riigilõivu.
Kui ehitusluba või kirjalik nõusolek on olemas, tuleb ehituse alustamisest teavitada linnaosa valitsust kolm tööpäeva enne ehituse alustamist.
Valminud ehitisele tuleb taotleda kasutusluba. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kasutusluba ei ole vaja taotleda elamiseks mittekasutatavale väikeehitisele. Enne planeerimis-ja ehitusseaduse jõustumist st. enne 1995a 22 juulit kasutusele võetud ehitistel ei pea olema kasutusluba, küll aga võib neid kasutada üksnes ettenähtud otstarbel. Kasutusloa olemasolu eest vastutavad kõik isikud, kelle ühisomandis on ehitis.
Kontrolli ehitustegevuse üle teostab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolli osakond ja Tallinna Munitsipaalpolitsei, kes on viimasel ajal tugevdanud kontrolli omavolilise ehitustegevuse üle.
Kutsume kõiki kinnisvara omavaid linnaosa elanikke vaatama üle kas nende hooned vastavad kehtivale projektile ja kui on tehtud muudatusi, mis kajastuvad ka elamute välisilmes, tuleb tehtud muudatused seadustada.
Selleks tuleb taotleda Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt projekteerimistingimused, mille alusel tellida litsentsi omavalt arhitektilt või projekteerimisbüroolt ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba.
Olemasoleva projektdokumentatsiooniga on võimalik tutvuda ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivis (Vabaduse väljak 7).
Kevade saabudes hoogustub ehitustegevus, kuid seda tuleb teha kehtivaid seadusi järgides.

Tallinlased soovivad tasuta sõita. Mis edasi?

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

Hiljuti läbi viidud küsitlus näitas, et kolm neljandikku küsitluses osalenud tallinlastest toetab tasuta ühissõidukite ideed. Peale selle, et antud küsitlus oli ulatuslik selles osalenud inimeste poolest, tekitas see ka ühiskonnas kõige suure arutelu.

Küsitlus viidi läbi eesmärgiga uurida välja Tallinna linna elanike arvamus tasuta ühistranspordi kehtestamisest pealinnas 2013. aastast. Nüüdseks on teada, et 75% vastanutest toetasid projekti. Linn on oma hinnangu võimalikele riskidele, eelistele ja puudustele juba koostanud ning saab hakata projekti ette valmistama. Eelkõige tahaks märkida, et tallinlaste kõrge aktiivsus näitas selgelt – inimesed tahavad küsitluses osaleda vahetult neid puudutavate küsimuste otsustamises. Märkimisväärne oli küsitluses osalenud inimeste arv – 68 059 (see number ületab drastiliselt eelmiste küsitluste osalejate arvu). Kusjuures, oma arvamuse avaldajaid oli palju rohkem, kuid osaleda said ainult Tallinnas registreeritud elanikud. Tasuta Tallinna ühistranspordi teema puudutab eranditult ainult pealinlasi. Mida tasuta ühistransport meile annab?

Tasuta lõunast...
Eelkõige tuleb endale teadvustada, et piletite müügist saadud tulu katab ainult kolmandiku ühissõidukite kuludest, ülejäänud raha tuleb linnaeelarvest. Piletite müügistatistika näitab, et ainult 8% Tallinna ühistranspordi kasutajaid tasuvad oma kulud ise, 36% sõitjatest on tasuta sõiduõigus, 21% sõitjatest on üks või teine soodustus. Eestis saab ühistranspordis tasuta sõita 17 kategooriat elanikke ning sooduspiletiga 6 kategooriat elanikke. Isegi 30-päevast kuukaarti võib nimetada soodustuseks, kuna tarbija jaoks on see tavahinnast odavam. Seetõttu spekuleerida teemal „kust võetakse raha tasuta ühistranspordiks”, või meenutada pidevalt „tasuta lõunaid pole”, on kohatu. Raha võetakse sealt, kust ka praegu – linna eelarvest.

Olgu midagigi tasuta
Just selliselt olid häälestunud enamik küsitluses osalenud inimesi. Kui imelik see ka poleks, väga aktiivselt hääletasid tasuta ühistranspordi poolt pensionärid, kes saavad niigi tasuta sõita. Oma otsust põhjendasid nad nii: „Kuigi meile ei ole seda enam vaja, muretseme oma laste ja lastelaste eest”. Kui küsida, kes võidab tasuta ühistranspordist, on vastus selge: eelkõige on see kaudne abi paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele. Kahjuks viimaste arv pidevalt kasvab, nagu suureneb ka töötute arv. Kui pere sissetulek koosneb laste abirahast ja töötu abirahast, siis tasuta ühistransport on sellele perele suureks abiks kulude kokkuhoius. Tasuta ühistranspordi plussiks on kaelukeskkonna paranemine. Eeldatakse, et hulk autoomanikke istub samuti ühistransporti, mille tulemusel vähenevad ummikud ja kõik sellega kaasnev. Iseenesest ei motiveeri tasuta sõidu võimalus kedagi ühistranspordis liiklema, kuid koos teenuse kvaliteedi paranemisega oleks motivatsioon suurem. Kui autode arv pealinna teedel väheneb, võib rääkida teede kvaliteedi, liiklustingimuste ja linnaõhu paranemisest.

Asotsiaalid
Need, kes on tasuta ühissõidukite vastu, põhjendavad oma seisukohta peamiselt sellega, et siis ei saa keegi enam kodutuid ühissõidukitest välja ajada. Selline arvamus on põhjendamatu, kuna antud kodanike kategooria ei vaevu ka praegu piletit ostma, sõites tasuta. Lisaks ei tühista tasuta sõit veel ühissõidukite kasutamisreegleid, mis sätestavad, et ühissõidukis on keelatud viibida alkoholijoobes ja määrdunud riietes isikutel. Need reeglid jäävad kehtima ka edaspidi, mistõttu korralikel sõitjatel, ühistranspordi juhil ja munitsipaalpolitsei töötajatel on täielik õigus paluda sellistel sõitjatel väljuda.

Ainult tallinlastele
Tasuta ühistranspordi idee seisneb selles, et tasuta sõidu õiguse saavad ainult Tallinnas registreeritud isikud. Nagu küsitluse käigus selgus, elab pealinnas päris palju neid, kes ei ole Tallinnas registreeritud. Nemad ning ülejäänud Eesti elanikud õigust tasuta transpordile ei saa. Miks? Põhjus on lihtne: tasuta ühistransport Tallinnas ei saa olla tasuta kõigile Eesti elanikele. Kõik sõltub sellest, kes teenuse eest maksab – omavalitsus või riik. Kui Tallinn maksab enda eelarvest, siis on loogiline, et teenust võivad kasutada ainult pealinlased, kes maksavad linnale makse. Teisisõnu, kui soovid sõita Tallinnas tasuta, registreeri end linna elanikuks. Kui ei soovi end registreerida ja makse maksta – osta pilet. Valikuvõimalus on loogika ja seaduse raames. Registreeritud Tallinna elanike arv suurendab linnaeelarve tulubaasi, seega ka vahendeid, mis eraldatakse tasuta ühistranspordi toetamiseks.

Ilusat kevadet!

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

Vaatamata looduse vingerpussidele, on õhus tunda kevade tulekut. See aga tähendab, et varsti on linnas algamas heakorrakuu, mille eesmärk on puhastada linn talvel kogunenud prügist.

Kevade tulekuga tulevad reeglina nähtavale kõik siiani lume all peidus olnud probleemid. Need on augud
sõiduteedes ja autoratastega poriks sõtkutud muruplatsid, vandaalide poolt lõhutud laste mänguväljakud,
suitsukonid, koerte jalutuskäikude jäljed ja palju muud, mis ei paku normaalsele linaelanikule mingit silmarõõmu. Kõige selle nähes jääb mulje, et paljude meie kaaskodanike jaoks lõpeb mõiste „kodu” enda korteri ukse või eramaja ümbritseva aia taga. Kuidas muidu võib seletada sellist suhtumist „võõrasse” territooriumisse?
Samas on rõõmustav näha, et suurem osa Kristiine elanikest suhtub enda elukohta kui tõelised patrioodid,
elades linnaosa tulevikule kaasa ja võttes selle korrastamisest aktiivselt osa.
Vähem kui kuu aja pärast algab Tallinnas juba traditsiooniks saanud heakorrakuu, mille jooksul puhastatakse
talve jooksul kogunenud prügist tänavad, hoovid ja haljastusalad, uuendatakse laste mänguväljakuid, likvideeritakse sanktsioneerimata prügihunnikud, viiakse prügi välja erasektorist jne.
Ees ootab suur ja pingeline töö, kuid linna on selles alati aidanud elanikud ning seega võib juba praegu öelda,
et ka Kristiine rahvas võtab aktiivselt osa Linnaosa Valitsuse töötajate poolt korraldavatest talgutest. Nende
ajast ja kohast teatame eraldi. Muudame koos oma linnaosa veel ilusamaks.
Veel üheks kevade oluliseks sündmuseks on Vindi tänava rekonstrueerimine, mis algab plaani kohaselt varasuvel ning mida on ümbruskonna inimesed oodanud juba mitu aastat. Vindi elanikud on korduvalt pööranud linna ja linnaosa võimude tähelepanu sellele, et kunagi veoloomade jaoks ehitatud tänav on autode jaoks liiga kitsas, kuid liiklus sellel on päris tihe. Hommikuti, kui vanemad viivad oma lapsi lasteaeda, aga kõrvalasuvasse poodi tuuakse kaupa, on tänav erinevate sõidukite poolt lausa blokeeritud. Seega on muudatused märgatavad.
Need saavad olema suured tööd. Tänavale tuleb uus asfaltkate, ehitatakse välja kaasaegne kanalisatsioonisüsteem, sh sademevete ärajuhtimiseks, mille puudumine muutis tänava senini kevadeti tõeliseks basseiniks.
Rekonstrueerimise käigus pööratakse erilist tähelepanu ka tänavavalgustusele ja kõnniteede ehitamisele.
Vindi tänava remont koos Tedre tänava rekonstrueerimise lõpetamisega on selle kevade ning kogu aasta suurimad projektid.
Kallid Kristiine elanikud, soovin teile imelist ja töörohket kevadet, head tervist ja päikselist tuju!

Trahvi asemel tööle

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

„Noh, kodanikud joodikud, huligaanid, loodrid, kes tahab natuke tööd teha?” Umbes sellist küsimust võib nüüdsest kuulda ka meie kohtusaalides.

Eesti haldusseaduse rikkujate administratiivkaristuse nimekirjas on nüüd uus punkt – üldkasulik töö.
Jutt käib valikust, mida rikkujale pakutakse: kas maksta trahvi või teha teatud arv tunde üldkasulikku tööd. Alternatiivi trahvile või arestile üldkasuliku töö näol hakkab määrama kohus, aga karistuse täitmise  koordineerimisega hakkab tegelema politsei. Vastav määrus jõustus käesoleva aasta alguses.
Loomulikult ei käi jutt raskete kuritegude eest kriminaalkorras karistatud kurjategijatest. Trahvi asemel saavad töö valida, näiteks, pisihuligaanid, korrarikkujad, taskuvargad, avalikus kohas alkoholi tarbinud isikud, roolijoodikud või kiiruse ületajad.
Ühesõnaga, need, kes on pannud toime haldusrikkumise ja kellele on kohus määranud rahalise karistuse,
võivad nüüd valida kas toetada riiki või teha mõned tunnid tasuta tööd ühiskonna heaks. Selliste töötajate esimeseks tööandjaks Eestis on Kristiine Linnaosa Valitsus, mis allkirjastas jaanuaris lepingu Põhja Politseiprefektuuriga haldusrikkujatele üldkasuliku töö organiseerimiseks. Karistuseks saadab Linnaosa Valitsus korrarikkujad teostama territooriumi heakorrastustöid, pisiremonditöid jne. Valdkondi, kus tasuta tööjõudu rakendada, on palju.
Näiteks, hetkel on kõige aktuaalsem lumekoristus, kus rusikatega vehkijal avaneb suurepärane võimalus aktiivseks füüsiliseks tegevuseks värskes õhus, labidas käes. Liikluseeskirju eirav autojuht saab aga mõelda oma käitumise üle, puhastades liik-lusmärke porist ja jättes ühtlasi nende tähendust meelde. Grafiti armastaja saab teha ühiskonna heaks tööd, pestes maha omataoliste „kunstnike” loomingut. Kevadel on võimalik aga korrastada haljastust, valvata parke või puhastada kõnniteid.
Miks just Kristiine Linnaosa Valitsus oli see esimene „pääsuke“, kes pakkus antud kontingendile tööd? Eelkõige sellepärast, et meil on juba üldkasuliku töö korraldamise kogemus inimestele, keda on karistatud kriminaalkorras väikeste kuritegude eest, kuid kes ei kujuta ühiskonna jaoks ohtu. Linnavalitsuses töötab pidevalt umbes viis seesugust töötajat,  kes tagavad peamiselt linnaosa puhtuse.
Mis puudutab aga üldkasulike tööde hulka, siis see on meil suur – tööd jätkub kõigile. Nii et tere tulemast
tööle Kristiine Linnaosa Valitsusse!

Lugupeetud Kristiine elanikud!

Andrei Novikov

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

Just aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid ja koostatakse tulevikuplaane. Ning kuigi mööduv aasta oli raske, saavutasime palju ja oleme veendunud, et ka edaspidi läheb kõik hästi.

Kuna Kristiine linnaosa vanema ametikohal tegutsemise staaž ei ole mul pikk, tahaksin rääkida sellest, mida olen jõudnud just selle lühikese ajaga ära teha.
Kahtlemata võib üheks olulisimaks projektiks nimetada kauaoodatud Tedre tänava remonti, mis algas oktoobris. Tööd lõpetatakse järgmise aasta suvel.
Kirstiine linnaosa ühe kõige halvemas seisukorras oleva tänava remont lükkus aastate jagu edasi, kuid lõpuks on kõik tehnilised ja administratiivsed takistused eemaldatud ning remont on alanud. Ehitustööde lõpetamisel saab tänav nii korraliku teekatte kui uued kõnniteed ning kommunikatsioonid. See tähendab, et liiklus muutub sellel lõigul mitte ainult sujuvamaks, vaid ka palju ohutumaks nii sõidukijuhtidele, kui ka jalakäijatele.
Juba teostatud projektidest võib märkida ära spordi- ja mänguplatsi avamist Tondimõisa pargis novembri lõpus.
Plats on varustatud erinevate trenažööridega ja seal leiavad endale tegevust igas vanuses inimesed – alates kõige väiksematest ja lõpetades aktiivset eluviisi harrastatavate pensionäridega. Peale Tondimõisa on uued trenažöörid paigaldatud samuti Räägu pargis ja Kirsi tänava mänguväljaku
kõrval aadressil Kirsi 8a. Loodame, et sellised kohad, kus saavad veeta oma vaba aega kõik pereliikmed, alates kõige väiksematest ja lõpetades vanaemade ja vanaisadega, saavad populaarseteks Kristiine linnaosa elanike seas.
Käes on imeline aeg, mida armastame meie kõik – jõulurahu ja uus aasta, kui linna ehivad kaunid tuled, inimesed ostavad aktiivselt kingitusi lähedastele ja valmistuvad ette väärikaks vana aasta ärasaatmiseks ja uue aasta vastuvõtmiseks.
Kristiine Linnaosa Valitsus tegi ka kingituse linnaosa elanikele, pannes erilist rõhku jõuluvalgustusele parkides, mida varem ei olnud. Loodan, et sellest saab imeilus ning elevust tekitav jõulukingitäiendus. Veel üks kingitus linnaosavalitsuselt – Jõulukontsert, mis toimub Kaarli kirikus homme, laupäeval kell 18.00. Mul on au paluda teid kontserdile head muusikat kuulama.
Mis puudutab järgmist aastat, siis aprillis alustatakse Vindi tänava kauaoodatud rekonstrueerimisega, mis lõpeb sügisel.
Nüüd aga on aeg, mil me saame rahulikult mõelda selle üle, mida oleme või ei ole jõudnud mööduval aastal ära teha ning mida sooviksime endale järgmiseks aastaks. Las kõik halb jääb 2011. aastasse, aga kõik hea võtame endaga kaasa 2012. aastasse.
Soovin teile rahulikke jõule ja pealehakkamist uuel aastal!

Kristiinel uus linnaosa vanem

5. oktoobril astus Kristiine linnaosa vanema ametisse Andrei Novikov.

Uus Kristiine vanem on 29-aastane ning varem ka linnajuhtimissüsteemis juba töötanud. Nimelt on Andrei Novikov olnud Tallinna abilinnapea ja linnapea nõunik kommunaalvaldkonnas ning eelarve
küsimustes. Neli aastat töötas ta Tallinna suurima linnaosa – Lasnamäe – vanema asetäitja ja siis vanema kohusetäitjana. Lasnamäe linnaosas elab üle 116 000 inimese, seda on rohkem
kui Eesti suuruselt teise linna, Tartu elanikke.
Andrei Novikovil on kaks kõrgharidust – raamatupidamise ja haldusjuhtimise alal. Hetkel aga õpib Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris ärirahandust ja majandusarvestust. Lisaks eesti keelele valdab ta vene keelt kõrgtasemel, inglise keelt ning prantsuse keelt, mille oskust omandas ta Tallinna Prantsuse
Lütseumis.
Andrei sõnul rikastab uus ametikoht seniseid kogemusi. Tulevasi ülesandeid uuel vastutusrikkal kohal aitas kaardistada tema eelkäia Mihhail Korb. Hetkel peab ta prioriteetseteks Tedre tänava rekonstrueerimist ja jalakäijate tunneli ehitamist.
Kristiine uus linnaosa vanem tunnistas, et ta ei ole kabinetiinimene, talle meeldib ringi liikuda, linnaosas käia, et probleeme näha ja neid efektiivselt lahendada.

Lahkun, kuid jään teiega

Kallid Kristiine elanikud!

Pea kuus aastat olin Kristiine linnaosa vanem. Need olid toredad aastad, täis tööd ja muresid,
parimate lahenduste otsimist ja nende realiseerimist, eredaid sündmusi ja üleelamisi. Minu töös oli nii saavutusi kui probleeme. Paljud ideed õnnestus ellu viia, kuid on jäänud ka lõpetamata projekte, millega nüüdsest hakkab tegelema uus linnaosa vanem Andrei Novikov.
Mõnes küsimuses tuleb seatud eesmärkide saavutamiseks palju pingutada. Kuid ma olen kindel, et uus linnaosa vanem tuleb suurepäraselt toime ja leiab kindlasti teiepoolse toetuse oma tegevusele. Ta tuli
Kristiinesse uue visiooniga, oma mõtete ja energiaga.
Mina aga asun tööle Tallinna hüvanguks teises linnaosas – Kesklinnas linnaosavanema ametikohal. Kui kahju mul ka ei oleks jätta hüvasti inimestega, keda ma tundma õppisin, kellega koos olen näinud nii head kui halba, läheb elu edasi, seab uusi väljakutseid, mis tuleb vastu võtta.
Tahan tänada kõiki meeldiva koostöö eest, teie tähelepanu eest Kristiine elu ja asjaajamiste
vastu, teie sõbralikkuse ja soovi eest pidada dialoogi, vaielda ja väljendada oma arvamust. Tänan teie loomingu, püüdluste, ideede, tööde, toetuse, kannatuse ja mõistmise eest.
Ma lahkun, kuid ei jäta hüvasti, kuna elan Kristiines ja aitan rõõmuga teid probleemide lahendamisel.
Veel kord tänan kõiki ja loodan, et kohtume peagi.

Teie Mihhail Korb

Maksudest, toetustest ja soodustustest

Nagu ikka möödus suvi kiiresti ja märkamatult. Puhkused ja koolivaheaeg koos kõige soojema aastaajaga saab läbi. Ees ootab sügisjahedus, uus õppeaasta ja uued Tallinna elanikele mõeldud
soodustused.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Juba mõne päeva pärast avavad haridusasutused oma uksed õpilastele ja kasvandikele.
Mõni neist astub üle kooli läve esimest korda. See rõõmus sündmus on tõsine katsumus paljude
perede eelarvele, kuna kulutused kooliminekuks on üpris suured. Et leevendada auku rahakotis, maksab
Tallinn esimest korda kooliminevate jütside vanematele ranitsatoetust.
Tuletan meelde, et esimesse klassi minevale lapsele võib ranitsatoetust taotleda 3 kuu jooksul kooliaasta algusest: septembris, oktoobris ja novembris. Taotlus makstakse vanematele või hooldajale tingimusel, et vähemalt aasta enne lapse esimesse klassi minekut on üks lapsevanematest
rahvastikuregistri järgi elanud Tallinnas, on Tallinna elanik, elab samal aadressil taotlejaga ning asub õppima Tallinnas asuvas koolis.
Head esimeste klasside lapsevanemad, ärge unustage taotlust esitada Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonnale!
Samuti oodatakse sotsiaalosakonnas üks kord aastas sünnipäevaks makstava pensionilisa taotlevate pensionäride avaldusi. Pensionilisa taotlust võivad esitada vanadus- või invaliiduspensioni saavad isikud ning täiskasvanud, kes saavad rahva- või toitjakaotuspensioni. Tuletame meelde, et avaldus tuleb esitada sünnikuule eelneval kuul või sünnikuul.
Saavad Kristiine vähekindlustatud elanikud ka taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist.
Antud toetust saavad rahvastikuregistrisse kantud Tallinna elanikud, kelle keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta on kütteperioodil alla määratud miinimumi. Soojusenergia hinnatõusu kompensatsiooni makstakse arvestusega 18 m2 elamispinda ühe pereliikme kohta ning lisaks 15 m2 pere kohta.
Täpsema informatsiooni saamiseks nende ja teiste Tallinnas makstavate toetuste kohta võib pöörduda Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakonda telefonil 645 7140.
Tähtis informatsioon Kristiine elanikele: Tallinna linn valmistub koduomanikke maamaksust vabastama. 2012. aasta 1. jaanuarist vabastatakse maamaksust 1500 m2 majaalust elamumaad.
Maksuvabastuse avaldusi saab esitada alates 1. septembrist 2011.
Rohkem infot maamaksuvabastuse taotlemise tingimuste kohta saate lugeda sellest Kristiine Lehest. Lisaks saadetakse kõikidele linnaosa elanikele kirjad põhjalikuma informatsiooniga.
Kõike head!

Suvi rõõmustab kõiki

Täna on suve esimese kuu kolmas päev. Ees seisab puhkuste aeg. Koolides algab vaheaeg. Kauaoodatud, kuid ühtlasi ka ohtlik. Ei ole tähtis, kas linnast kaugel, vanaemade-vanaisade juures taludes, suvelaagrites või linnas.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Mis on suvi lapse jaoks? Suvi on vabadus, eelkõige vanemate poolt seatud reeglitest. Suvel on lapsele
lubatud see, mis talvel keelatud oli. Suvel elavad lapsed pigem nii, nagu nemad tahavad, mitte nii nagu õpetajad või vanemad sooviks. Suvel on lastel rohkem vaba aega. Ei pea iga päev tegema kodutööd ning juba hommikul hakkavad lapsed otsima endale tegevust. Suvine vabadus on praktiliselt piiritu.
Lastest võib aru saada: kogu talv elavad nad suve, päikse ja koolivaheaja ootuses. Kuid milliseks see
koolivaheaeg meie laste jaoks kujuneb, sõltub vanematest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks võiksid
vanemad oma laste suve planeerida.
Niisiis millega võiks laps tegeleda need paar-kolm kuud, kui vanemad on tööl, aga koolis käima ei pea?
Kristiine lastele pakutakse päris palju vaba aja veetmise võimalusi. Eelkõige meil vedas, et just meie rajoonis asub Eesti suurim huvikeskus Kullo. Siin (http://kullo.ee/) võib igaüks, isegi väga nõudlik inimene, leida endale midagi meelepärast.
Lisaks sellele töötab Kristiines kaks noortekeskust: üks praktiliselt kesklinnas Sõpruse pst 4a (http://www.taninfo.ee/kristiine), teine aga Järvel Alajaama 1 (http://www.taninfo.ee/jarve). Kogenud noorsootööspetsialistid aitavad kindlasti leida midagi, mis pakuks noorele huvi.
Samuti Kristiines Forelli tn 12 asub suurepärane spordisaal Kirstiine Sport, kuhu on oodatud kõik
spordisõbrad sõltumata nende vanusest.
Täpsema info leiad kodulehelt: http://www.kristiinesport.ee/.
Kes eelistavad aktiivset puhkust, võivad külastada Kristiines asuvaid staadione Kotka ja A. Le Coq Arena, Audentese basseini jne.
Kui ei ole võimalust küsida abi professionaalsetelt vaba aja ja puhkuse korraldajatelt, võib sportida
ja mängida vabas õhus. Meil on suurepäraseid mänguväljakuid nii kõige pisematele kui ka juba
vanematele lastele. Sealhulgas suur mängu- ja spordiplats kogu perele Löwenruh pargi tiigi ääres.
Löwenruh´s toimub laupäeval, 11. juunil kell 12-16 Veneetsia karneval, kuhu olete kõik oodatud. Üritus
tõotab tulla väga huvitav. Ürituse üksikasjadest võib lugeda Kristiine lehe juuni numbrist. Siin räägime
teile hea meelega ka teistest toredatest vaba aja veetmise võimalustest suvel ja just meie rajooni elanike jaoks korraldatavatest ekskursioonidest.
Ning kuna Kristiine keskus on Kesklinna vahetus läheduses, siis võib külastada ka kõiki teisi pealinna
üritusi.
2011. aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn, mida võib lugeda Eesti ajaloo üheks tähtsamaks kultuurisündmuseks. Selleks, et saada ülevaade kõikidest Euroopa kultuuripealinna korraldatud
sündmustest, on loodud Eesti Instituudiga koostöös Kultuurikalender, mida peale eesti keele saab lugeda inglise, vene, saksa, soome, rootsi ja prantsuse keeles.
Kuna kultuuriürituste programm pidevalt täieneb, tasub jätta meelde selle lehekülje aadress: http://www.tallinn2011.ee/kultuurikalender.
Teistest Tallinna üritustest võib lugeda leheküljelt „Kuhu minna”: http://kuhuminna.tallinn.ee/osearch.php.
Lõpetuseks tahaks panna teile südamele: kallid koolilaste vanemad, olge väga tähelepanelikud oma lastega! Pange tähele, mis Teie last huvitab ning mis on tema jaoks tähtis. Võibolla just see, mis on lapsele huvitav suvel, sisustab tema aega ka talvel.
Ärge unustage, mida vähem on lapsel sisustamata aega, mida huvitavam ja sündmusterikkam on tema
elu, seda rahulikum on teie elu.
Head suve kõigile!

Kevad – uuenduste ja meelierutavate sündmuste aeg

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Aprill on aasta kõige muutlikum kuu. See on aeg, kui soojad päevad vahelduvad külmade öödega, aga muruplatsidel võib näha lund koos esimeste rohuliblede… ja prügiga, mis lume sulades nähtavale tuleb. See tähendab, käes on aeg iga-aastaseks koristus- ja heakorratöödeks.

Iga aasta toimub aprillis-mais Tallinnas valitsuse toel ja egiidi all heakorrakuu. Pärast pikka ja kõiki ära tüüdanud talve teevad linnaelanikud korda oma majad, hoovid, aiad ja maalapid. Tänavu algab traditsiooniline heakorrastus- ja haljastuskuu 16. aprillil, st juba homme ning kestab 15. maini. Selle
ajaga peame tegema ära suure töö linna puhastamisel talve jooksul kogunenud mustusest. Tallinna
Linnavalitsus eraldas juba 64 000 eurot, mis peamiselt läheb linnaruumi tekkivate prügilate likvideerimiseks.
Suurpuhastus toimub ka meie linnaosas. Kristiine Linnaosa Valitsus kutsub taas kõiki linnaosa elanikke kevadkoristusele, et nagu ka varasematel aastatel rõõmustaks suvel meie ühine maja meid eredate värvide ja puhtusega.
Traditsiooniliseks saanud kevadtalgud toimuvad 28. aprillil Tondi kasarmute alal, kuhu olete kutsutud ka teie. Nagu ikka pakutakse pärast tööd ka kuuma suppi. Tuleb märkida, et tänavu on Kristiines loodud kolmkümmend sotsiaaltöökohta just haljastustöödele. Seega korda hakkab looma varasemast veel rohkem inimesi. Kuu aja pärast muudab kevad meie linna tundmatuseni.
Täpsemat informatsiooni heakorrastuskuu üritustest leiate sellest ajalehest.
On tähelepanuväärne, et iga aastaga hoolitsevad meie linnaosa elanikud aina rohkem oma kodukoha eest. Mitte ainult eramajade omanikud, vaid ka need, kes elavad kortermajades ning on korteriühistute liikmed. Linnaprogrammis „Hoovid korda” osaleda soovivate ühistute hulk kasvab pidevalt. Tänavu
esitas oma taotlused 19 korteriühistut, kes jaatava vastuse korral saavad oma majaümbruse korda teha. See aga mõjub positiivselt kogu linnaosa ilmele.
Arvestades sellega, et tänavu on Tallinna jaoks eriline aasta – 2011 on Eesti pealinn ühtlasi ka Euroopa kultuuripealinn – mõistame me kõik, kui tähtis on hoida oma linn nii kohalike elanike kui ka külaliste jaoks kaunis ja hubane.
Kristiine elu sel kevadel ei piirdu ainult linnaosa heakorrastamisega. Meid ootab ees ka suur kultuurisündmus. Tallinn 2011 ürituste raames esineb Kristiines kontsertidega helilooja Piret Rips-Laul. Tema esinemiste programmi leiate ajalehest.
Üritus kulmineerub kontserdiga Kaarli kirikus 28. aprillil, kuhu olete kõik oodatud. Meeldiv elamus on garanteeritud.
Suurematest kevadüritustest tahaks veel esile tuua traditsioonilist kevadlaata, mis toimub 7. mail Kristiine, Tallinna ja Eesti elanikele tuntud Dunteni pargis. Ettevalmistused käivad juba täie hooga, olete oodatud.
Tujuküllast ja suurepärast kevadet!

Tuleviku valimise aasta

Kallid Kristiine elanikud! Eelkõige tahan teid õnnitleda uue, 2011. aasta puhul. Sellega keerasime oma elus uue lehekülge, jättes selja taha raske ja rahutu 2010. aasta, mis oli täis vasturääkivusi.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

2010. aasta jääb meile meelde eelkõige sellega, et majanduskriis koos hinnakasvu ja suure töötusega mitmekordistas paljudele eluvaldkondadele avalduvat negatiivset mõju. Olime sunnitud pöörama veel rohkem tähelepanu ning kulutama jõudu ja vahendeid raskesse olukorda sattunud inimestele, kelle arv märgatavalt kasvas. Nii oli 2. jaanuari seisuga Tallinnas arvel 19 139 töötut, kellest 1070 elab Kristiines.
Need arvud kajastavad ainult registreerituid, tegelikkuses on töötuid aga palju rohkem. Linnaosa jaoks, kus elab napilt alla 30 tuhande inimese, on see suur arv. Siiski tulime kujunenud keerulise olukorraga minu arvates päris hästi toime.
Kuid ka saabunud 2011. aasta tõotab tulla raske. Kaks uude aastasse üle kandunud teemat on elatusvahendite puudumine pidurdamata hinnakasvu tingimustes ning kiiresti kasvav passiivsete ja elus pettunud inimeste, eelkõige töötute ja lastega perede arv.
Olukorda komplitseeris peamiselt see, et eurole üleminekuks vajalike kriteeriumite täitmiseks tõstis valitsus makse, sh ka käibemaksu, kütuseaktsiisi ja elektrihinda. Selle tulemusel kasvasid ka esmatarbekaupade hinnad ning suur osa Eesti elanike sattus kriitilisse olukorda. Eelnimetatud põhjustel ja seetõttu, et kriisi lõppu ei ole veel näha, suureneb linna sotsiaalhoolekande koormus uuel aastal veelgi. Kuid vaatamata sellele, et meie eelarve püsib möödunud aasta tasemel, jätkame abivajajate toetamist, kuna meile on tähtis, et igal inimesel oleks võimalus raske olukorraga toime tulla.
Teie, kallid Kristiine elanikud, juba teate, et Tallinn võttis vastu uued kriisimeetmed 2011.–2012. aastaks. Need pakuvad üle 50 võimaluse aidata raskesse olukorda sattunud Tallinna elanikke ja ettevõtjaid ning võeti vastu selleks, et linlasi julgustada: olenemata majanduskriisi kestusest saab pealinn raskest olukorrast jagu ja säilitab oma rolli riigi arengumootorina.
Kuna kavas on uue tööstuspargi loomine, on oodata ka ettevõtluse toetamist ning väiketootjatele kauba turustamiseks paremate tingimuste loomist näiteks erinevates linnaosades turge avades. Kristiines on turg juba avatud ja areneb.
Uued kriisimeetmed on keskendunud kuuele valdkonnale: töötuse leevendamine ja sotsiaalne abi, raskesse olukorda sattunud inimeste nõustamine, soojakulu vähendamine, ettevõtluse toetamine ja tarbijate kaitsmine. Rakendatakse täiesti uusi abiliike ning suurendatakse juba olemasolevate ja ennast praktikas õigustanud meetmete mahtu.
Kriisiplaaniga ette nähtud meetmetele kavatsetakse eraldada umbes 25,5 miljonit eurot (400 miljonit krooni). See raha tuleb linna eelarvest. Vähekindlustatud ja töötute inimeste probleemidega riik kahjuks praktiliselt ei tegele.
Kuid tänavu võib proovida olukorda mõjutada. See on meile kõigile jõukohane. Esimesel märtsil toimuvad riigikogu valimised ning iga Eesti kodaniku ees avaneb võimalus muuta olukorda paremuse suunas. Võtke ka teie oma probleemide lahendamisest osa. Muudame uuel aastal oma elu.
AITAB!

Soovime, et uus aasta oleks parem

Lugupeetud Kristiine elanikud!

Lõpule on jõudmas aasta, mis ei olnud just kõige kergem ei riigile ega ka Tallinna linnale. Juba pikemat aega kestnud majanduskriis osutus märksa sügavamaks, kui meie valitsus seda näidata püüab. See mõjutas väga paljude Eesti elanike heaolu. Terves riigis kasvab töötus, palgad kahanevad, inimeste majanduslik olukord halveneb, 20 tuhat last elavad allpool vaesuspiiri. See tähendab, et erinevate toetuste saajate arv mitte ainult kasvab, vaid paljude jaoks on toetused ainsad vahendid ellujäämiseks.

Vaatamata sellele, et riik oluliselt kärpis kohalike omavalitsuste, sh ka Tallinna rahastamist, teeb pealinn kõik, et kuidagigi kergendada raskesse olukorda sattunud linlaste elu. Meie linnaosa tegeles ka selle probleemiga. Nii saavad lapsed ja eakad inimesed Kristiine sotsiaalkeskuses tasuta lõunasööki, mis on suureks abiks kriisi ajal. Kristiines elavad töötud on kaasatud erinevatel ühiskondlikel töödel, nagu tänavakoristus prügist ja lumest, peremeheta jäänud hoonete lammutamine jne. Linnavõimu toel töötasid kõikides linnaosades, ka Kristiines tänavu töötute klubid, mille eesmärk oli töötuid ette valmistada edukaks tööotsinguks.
Kuid sellest olulisem oli mitte lubada raskesse olukorda sattunud inimestel tunda end abituna.
Tuleb märkida, et Eesti pealinn tuli kriisiga palju paremini toime kui riik. Kuigi osa plaane jäigi paberile, õnnestus päästa kriisist palju inimesi. Hiljuti võeti Tallinnas vastu juba teine eelkõige töötuse vähendamisele suunatud kriisivastaste meetmete pakett. Tänu esimesele kriisivastasele paketile loodi Tallinnas peale sotsiaalsete töökohtade veel tuhandeid
muid töökohti.
Tallinnas on säilinud kõik sotsiaaltoetused ning on loodud isegi uued - neis valdkondades, kus riik lõpetas inimeste aitamise. Ka järgmisel aastal saavad Tallinna pensionärid pensionilisa ja raskustesse sattunud pered linnalt abi.
Kuid vaatamata sellele, et mööduv aasta oli eelmistest raskem, vaatame me kõik lootusrikkalt
uude aastasse. Soovin kõigile Kristiine elanikele, et järgmine aasta oleks rahulikum ja stabiilsem. Las kõik halb jääb 2010. aastasse, kuid kõik hea võtame kaasa 2011. aastasse.
Seni aga valmistume erilise õhinaga jõuludeks, mis on üks imeline ja oodatud püha. Kindlasti on pea igas majas tunda selle hõngu: põlevad advendiküünlad, lõhnab piparkookide järele, toanurgas särab jõulukuusk.
Õnnelikke jõule, kallid Kristiine elanikud, ja edukat uut aastat! Täitugu kõik teie unistused!

Teie Mihhail Korb,

Kristiine linnaosa vanem

Aita ligimest

Lugupeetud Kristiine lehe lugejad! Selle numbri otsustasime pühendada ühele olulisemale aspektile kohalike võimuorganite töös – ühel või teisel põhjusel raskustesse sattunud inimeste sotsiaalne abistamine. Loodan, et leiate siit suurel hulgal vastuseid oma küsimustele, mis aeg-ajalt seoses sellega tekivad.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Igas ühiskonnas, isegi kõige arenenumas on heidikuid – inimesed, kellele eriametite regulaarne ja kvaliteetne abi on eluliselt vajalik. Efektiivne hoolitsemine kõige nõrgemate kaaskodanike eest on tsiviliseeritud riikide tunnusmärk.
Pealtnäha on kõik lihtne: riik, mille peamine tuluallikas on maksulaekumised, on kohustatud hoolitsema nõrgemate elanike eest. Majanduskriisi tingimustes on see ülesanne raske.
See puudutab eeskätt pensionäre, puuetega inimesi, vähekindlustatud lastega peresid jne. Kahjuks tuleb tunnistada, et meie valitsus mõtleb „kasu mitte toovast elanikkonnast“ vähem kui peaks ning lükkab veel selle hoolitsuse kohalike omavalitsuste õlgadele, kel on niigi raskusi toimetulekuga.
Tallinna linn selliste omavalitsuste hulka ei kuulu. Elanikkonnale osutava sotsiaalabi mahud on viimasel ajal märgatavalt kasvanud, lisaks kasvab ka riigi ülesannete koormus linna- ja linnaosade sotsiaalametitele.
Hiljuti valmistas Tallinna Linnavalitsus kriisivastaste meetmete teise projekti 2011.-2012. aastaks. Projekt sisaldab 51meedet raskustesse sattunud Tallinna elanike ja ettevõtjate abistamiseks. Tallinna linnapea Edgar Savisaare arvates peab abipakett andma linna elanikele ja ettevõtjatele kindluse, et sõltumata majanduskriisi pikkusest saab Tallinn raskest olukorrast üle ja säilitab riigi arengumootori rolli.
Linnaosade sotsiaaltöötajad peavad peale vähekindlustatud perede, puuetega inimeste ja pensionäride toetamise tegelema ka töö kaotanud ja toimetulekutoetusest elavate inimestega. Need inimesed on kaotanud sihi, mis oli enne selgelt tööga piiritletud. Töötuna muutuvad nad ebakindlaks ja tundlikuks kõige suhtes. Peale materiaalsete probleemide tekivad neil ka psühholoogilised probleemid. Seetõttu on meie ülesanne maksimaalselt toetada neid inimesi, sellega tulevad meie sotsiaaltöötajad hästi toime.
Lõpetuseks tahaksin öelda, et 12. novembril tähistati rahvusvahelist sotsiaaltöötajate päeva, kelle töö on omamoodi elustiil, kuna nõuab inimeselt tugevaid vaimseid omadusi – kaastundlikkus, lahkus, vastutulelikkus, korralikkus. Just sellised on Kristiine Sotsiaalhoolekande osakonna, Kristiine Sotsiaalkeskuse ja Sotsiaalmaja töötajad, kes esimesena ruttavad toetama abivajajat.
Tahan tänada neid kõiki ennastsalgava töö eest ning soovida ka edaspidi juhinduda omas töös lahkusel ja ligimese armastusel põhinevast humaansuse põhimõtetest.

Kultuur on igavene mõiste

Ainult kaks kuud veel aastani 2011, mil meie pealinn lisab oma staatusele veel Euroopa kultuuripealinna tiitli. Ka Kristiine linnaosa valmistub selleks tähtsaks sündmuseks.

Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem

Teada olevalt on Kristiine ainuke Tallinna linnaosa, kus ei ole veel oma kultuurikeskust ning üks meie lähiaastate eesmärkidest on just sellise keskuse ehitamine aadressile Mustamäe tee 20. Selle puudumine ei mõjuta aga kuidagi meie päris heal tasemel kulgevat kultuurielu. Meil on vedanud, et Kristiine asub kesklinna vahetus läheduses ning on ümbritsetud teiste linnaosade poolt. Seega saavad meie elanikud kenasti osa võtta neis toimuvatest üritustest. Tänu sellele on siiski valikuvõimalusi.
Omalt poolt püüame me Kristiine territooriumil olevaid asutusi kultuurikeskustena maksimaalselt ära kasutada. Näiteks Kristiine Sotsiaalkeskus, kus toimuvad erinevad
üritused igale eale; kaks noortekeskust (Sõpruse pst 4а ja Alajaama 1); Kultuuritehas Polymer, mis samuti pakub noortele palju vaba aja veetmise võimalusi jne.
Suurt osa Kristiine elus ja kultuuritraditsioonide säilitamisel mängivad mitte ainult Tallinna, vaid ka kogu Eesti vanim Huvikeskus Kullo, mis tähistab järgmisel kevadel oma 70-aastast juubelit. Kasutades juhust, tahaks avaldada neile tunnustust selle eest, ta nad võtavad pidevalt Kristiine
Linnaosa Valitsuse poolt korraldavatest üritustest osa.
Aktiivne töö antud valdkonnas käib ka linnaosa õppeasutustes. Näitena võib tuua rokkbändi Ketikoerad Tallinna Tööstushariduskeskusest, mis on edukalt esinenud mitmel meie üritusel. Samas koolis õpib ka Getter Jaani - Eesti otsib superstaari saate finalist.
Kristiine Linnaosa Valitsuse poolt korraldatavatest üritustest võib ära märkida kuninganna Kristina pidustused, juba traditsioonilisteks muutunud teatri- ja kontserdikülastused ning Eesti Vabariigi aastapäevad.
Kultuurist rääkides ei saa mööda ka ajaloost, kuna kaasaegsete kultuuritraditsioonide allikas peitub just sajandite sügavuses. Seoses sellega tahaks tuletada Kristiine elanikele meelde, et varsti ilmub sari meie linnaosast kõnelevaid raamatuid üldpealkirjaga «Kristiine heinamaast Kristiine linnaosani». Neljaköitelise raamatu autor ajaloolane Robert Nerman tegi suure uurimistöö, otsis üles ajaloo hõlma vajunud huvitavad faktid Kristiine ajaloost ning pajatab oma
raamatutes kõigist meie linnaosa arenguetappidest.
Mis aga peamine, järgmine aasta tuleb meie jaoks eriline, kuna Tallinn saab Euroopa kultuuripealinnaks ning kogu 2011. aasta vältel kannab meie linn uhkelt ja väärikalt seda tiitlit.
Lähiajal on meil kavas Korea kultuuri päevad, mis toimuvad 30. ja 31. oktoobril Saku Suurhallis. See on laiahaardeline heategevuslik projekt, mille raames tutvustatakse Lõuna-Korea kultuuritraditsioone. Üritust toetab ka Kristiine Linnaosa Valitsus. Loodan, et ka meie linnaosa
elanikud ei jää kõrvale ja võtavad üritusest aktiivselt osa. Teiste rahvaste kultuuridega tutvumine mitte ainult ei rikasta oma kultuuri, vaid ka annab jõulise tõuke kogu
ühiskonna arenguks. Meile on seda väga vaja.

Õppida, et olla tugev

Ongi alanud uus õppeaasta! Kellegi jaoks on see viimane samm suurde ellu. Keegi avas esimest korda uksed teadmiste imelisse ja kaunisse maailma, kus ootavad neid ees avastused, head sõbrad, huvitavad kohtumised ja tõsine töö.


Mihhail Korb
Kristiine linnaosa vanem


Teid kõiki ootab ees raske argipäev. Tuleb pingutada, kuna koolis saadud hea hari-dus on tulevases töös, karjääris ja suhetes inimestega edu pant. See tähendab, et kõik teie pingutused tasuvad ennast ära. Eesti vajab haritud ja erudeeritud noori.
Haritud inimene on igakülgselt arenenud inimene, kellel on laialdased, sügavad, täpsed ja tõepärased teadmised, kes oskab kriitiliselt mõelda ja mõista ümbritsevat elu. Kuid selleks, et nimetada ennast haritud inimeseks, tuleb õppida. Õppimine arendab teie aju, õpetab otsima õigeid lahendusi, soodustab analüüti-list mõtlemist, arendab silma-ringi, mis on väga tähtis ja kindlasti vajalik, kui tahate kuuluda ühiskonda.
Õppige kõike, isegi seda, mis teile esmapilgul tundub „liigne”. Isegi kui teil ei lähe seda elus kunagi vaja, saate vähemalt hea kannatuse ja visaduse õppetunni. Isegi nii „laialivalguvad” ained nagu inimese- ja kodanikuõpetus või keskkonnakasvatus annavad meile üldarusaama elukorraldusest, meie tegelikkuse eripärast, õpetavad mõtlema ja analüüsima, kõrvutama ja otsima seaduspärasusi, tegema järeldusi ja otsima ühe või teise sündmuse tagamaid. See tähendab, meile õpetatakse kõike, mida peab haritud inimene teadma. Humanitaarteadused, mis oleksid nagu tarbetud tehnika kallakuga inimestele, annavad mõtteselguse, väljendusoskuse, arendavad kunstimaitset ja armastust sõna vastu.
Pidage meeles: teadmisi ei ole kunagi liiast! Elus tuleb kindlasti ette olukordi, kui tuleb koolis saadud teadmisi praktikas kasutada. Näiteks läksite metsa seenele ja eksisite ära. Kui olete õppinud geograafiat, astronoomiat, siis suudate orienteeruda ja metsast välja tulla. Kui teate matemaatikat, ei peteta teid poes tagasiantud rahaga või a l lahindlusprotsent idega . Teie kõne ja teie e-kirjad ei pane teisi muigama, kui olete õppinud emakeelt. Võib tuua hulganisti sarnaseid näiteid nii keemia, füüsika kui ka teiste ainete kohta.
Ebameeldivate olukordade vältimiseks tuleb õppida. Just õppida, mitte asjatult raisata väärtuslikku aega. Et kooliaeg oleks teie jaoks üks meeldejäävamatest, lõbusamatest ja huvitavamatest eluperioodi-dest. Ning et isegi aastate pärast, kui teadmistepagas on suurem, tahaksite seda ikka ja jälle täiendada, nagu teevad seda praegu paljud teie tuttavad ja sõbrad. Au ja kiitus neile selle eest!
Omalt poolt teeb Tallinn kõik selleks, et haridus pealinna koolides oleks kaasaegne, kättesaadav ja kvaliteetne. Rõõmustav on, et Kristiine haridusasutuste varustatus vastab viimastele arenenud info-ühiskonna nõuetele, luues tingimused isiksuse harmooniliseks arenguks.
Kallid sõbrad, koolilapsed ja üliõpilased, õpetajad ja vanemad, soovin, et teie uus õppeaasta oleks parem kui eelmine, et teie saavutused oleksid eredamad ja silma-paistvamad.
Kogu südamest soovin teile edu, loomingulisi avastusi, uusi huvitavaid ideid. Olge uudishimulikud ja töökad, terved ja õnnelikud!
„Õppige nii, nagu tunneksite pidevalt teadmiste puudulikkust ning nii, nagu kardaks oma teadmised laiali pillata.” Nii ütles Konfutsius...