Innovatiivne jalgrattaparkla ehk kuidas hoiduda murest jalgratta parkimise pärast



Bikeep logo

 Bikeep meeskond (Meelis Haidak, Kustas Kõiv, Ott Reinhold, Taivo Jagomann)
www.bikeep.com
Üha enam kohtab Eesti linnades jalgratastel mööda tuhisevaid inimesi, kes tööle, kes kooli, kes teeb lihtsalt sporti. Ent sihtkohta jõudes on vaja oma kallist maastikujalgratast või vanaema vana ratast kuskil hoida. Viimasel ajal on meediast läbi käinud mitmeid artikleid, milles räägitakse jalgratta varguste suurest protsendist. Vargaid ei huvita, kas on tegemist nõukaaegse „kokuga“ (kokkupandava rattaga) või mõne uhkema sportimiseks mõeldud rattaga, kui neil on ratast vaja, siis nad selle ka võtavad ning tervena või juppidena Eestis või naaberriikides maha müüvad.
Enamikes kohtades on olemas jalgrattarestid, ent need ei taga ratturile turvalisust ja mugavust, kuna lukuga saab jalgrattaresti külge kinnitada enamjaolt vaid ühe veermiku (esi- või tagaratta) ning see teeb varga elu suhteliselt lihtsaks: eemaldades ülejäänud jalgratta veermikust. Seetõttu eelistavad jalgratturid pigem tänavaposte, mille külge saab kinnitada jalgratta raami. Paraku ei jagu tänavaposte kõigile jalgratastele.


Illustratiivne pilt BIKEEP lahendusest

 Vaja läheks ühte korralikku turvalist jalgrattaparklat, mitte sellist, kus on palgatud inimene teatud kellast teatud kellani jalgrattaid valvama, vaid midagi hoopis kaasaegsemat. Siin pakuvad lahenduse välja neli noort inseneri, kes on loomas uudset jalgrattaparklat – BIKEEP’ i (bike keep-jalgratta hoidmine), kus jalgratta parkimine on mugav, kiire ning mis kõige olulisem, ka turvaline.
Meie, neli noort inseneri, oleme valitud oma jalgrattaparkla ideega startup garage (Summer of Startups) programmi, kus meid toetatakse nii mentorluse, kontaktide kui ka rahastusega. Üheksa nädala jooksul tuleb testida ideed, ehitada ärimudel, ehitada prototüüp, leida partnereid ning teha loodud toote müüki.
BIKEEP jalgrattaparklal on nii mõningaid võlusid. Nimelt saab jalgratta kinnitada nii, et karastatud terasest kett seob omavahel nii taga-, esiratta kui ka raami. Posti ümber, millele jalgratas toetudb, on kummiribad ja ketti ümbritseb pehme rüüs, et ratast mitte kahjustada. Parkalala muudavad veel turvalisemaks sinna paigutatud kaamera ja alarmsüsteem, mis hakkab tööle, kui keegi püüab kinnitusketti või terminali kahjustada.
Jalgratta lukustamiseks võib olla mitu erinevat viisi:
• Helistades tasuta numbrile (vatamata kõne), mis on näidatud jalgrattaparkla terminali juures, kuvatakse telefoninumber terminali puutetundlikule ekraanile ning numbrile vajutades näitab indikatsioontuli posti küljes vaba parkimiskohta- lukusüsteem aktiveeritakse. Kahemeetrise ketiga saab siduda jalgratta vastavalt ratturi vajadusele. Helistades hiljem uuesti samale terminalil näidatud telefoninumbrile, avatakse lukk.
• Personaalse parooliga, saab jalgratast parkida siis, kui elnevalt on ennast Bikeep.com veebilehel registreeritud. Terminali tuleb sisestada parool ning parkimine toimub sarnaselt helistamisega.
• RFID (radio-frequency identification) puhul võib olla tegemist mistahes RFID kaardiga (nt ukse avamise kaardiga). Terminali ees tuleb kaardiga viibata ning parkimine registreeritakse kaardilt saabuva unikaalse koodi abil.
• NFC (near field communication) tehnoloogia on olemas uuematel nutitelefonidel ja sarnastel seadmetel. Parkimise alustamiseks ja lõpetamiseks tuleb oma telefon sarnaselt RFID kaardile viibata terminali vahetus läheduses.
BIKEEP lahendus sobib ideaalselt suuremate kaubanduskeskuste, koolide ja ametiasutuste juurde, võimaldades mugavalt ja turvaliselt enda ratast hoida. Nüüd jääb vaid loota, et koos turvaliste ja mugavate jalgrattaparklate kerkimisega linnapilti, rajatakse ka turvaline ja mõistlik jalgrattateede võrgustik.

Kristiine linnaosa kõrgepingeõhuliinid likvideeritakse



Endla tänav 55



Toomas Häidkind

Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist

Kui kõik läheb nii, nagu esialgselt planeeritud, siis kõrgepingemastid on Kristiine linnaosast lähiaastatel kadunud, sest AS Elering on võtnud eesmärgiks asendada linnaosa territooriumil asuvad kõrgepinge õhuliinid kaabelliinidega.

Kristiine linnaosa läbib kolm 110 kV õhuliini: Järve – Endla, Endla – Veskimetsa ja Veskimetsa – Järve. 2014. aastaks likvideeritakse Järve – Endla õhuliin, töödega alustatakse juba 2013. aastal. Nimetatud õhuliin varustab elektrienergiaga Kristiine linnaosa ja kesklinna.

Eeskätt tuleneb õhuliini kaablisse paneku vajadus õhuliini tehnilisest seisukorrast, kuid ka õhuliinide elektrivälja mõjust läheduses asuvate elamute elanikele. Endla – Järve õhuliin on lõplikult likvideeritud pärast Endla – Veskimetsa ja Järve – Veskimetsa 110 kV kaabelliinide rajamist. Liinid rajatakse vastavalt 2015. ja 2016. aastal.

Endla – Järve kaabelliin hakkab ühendama Endla 35 ja Järve 35 asuvaid alajaamu. Trassi pikkuseks on 3854 m. Trassi ja olemasoleva õhuliini kulgemisteed ei ühti. Kaabelliini trass algab sarnaselt õhuliiniga Järve alajaamast. Olemasoleva õhuliini portaalist viiakse kaabel mööda tugikonstruktsioone maasse ning edasi kulgeb kaabelliin piki Järve tänavat ja Alajaama tänavat. Peale Tammsaare teega ristumist suundub trass piki Seebi tänavat Tondi tänavani, sealt edasi Kotka tänavani ja järgnevalt piki Tulika tänavat Endla 35 asuvasse alajaama.

Kaabelliini paigutamiseks on ette nähtud nii lahtise kaeviku kui ka kinnise meetodi kasutamine. Liin paigaldatakse torudesse, mis paiknevad 2...5 m sügavusel pinnases. 45% trassi pikkusest paigaldatakse lahtisel meetodil, ülejäänud osa kinnisel meetodil, mis kujutab endast horisontaalset suundpuurimist.

Tähelepanelikul lugejal tekib kindlasti küsimus, et miks ei ole kohe pärast Endla – Järve kaabelliini rajamist võimalik likvideerida Endla – Järve õhuliini. Probleem on selles, et Endla – Järve õhuliini mastid kannavad kuni liinide ühinemiskohani, mis asub Tildri ja Tildri põik ristmiku lähistel, ka Endla – Veskimetsa õhuliini ning peale liitmiskohta Veskimetsa – Järve õhuliini.

Mida õhuliinide kaotamisega meie linnaosa võidab? Üsna palju, sest piiranguteta saame hakata kasutama õhuliini kaitsevööndi alla jäävat linnaruumi. Selgituseks olgu öeldud, et õhuliini kaitsevöönd on maa-ala, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, mille ulatus on 110 kV pinge korral 25m.

Asendades Endla – Järve vananenud õhuliini kaabelliiniga, paraneb Kristiine linnaosa elektrienergiaga varustamiskindlus. Kindlasti tunnevad õhuliinide kadumisest rahulolu ka paljud elektrivälja suhtes tundlikud inimesed.

Elektririkkest või elektriohust teata 1343

Et Tallinnas on elektririkkeid reeglina vähem kui mujal Eestis, ei tea pealinna elanikud alati, millisel numbril rikke korral pöörduda. Riketest saab teada anda helistades või SMS-i saates Elektrilevi rikketelefonile 1343. Samuti saab seda teha veebilehel www.elektrilevi.ee oleva vormi kaudu.


Elektrikatkestuse tekkides palume enne rikkenumbrile helistamist oodata 15-20 minutit, kuna selle ajaga jõuab katkestuse info andmebaasi ja siis oskab klienditeenindaja rikke likvideerimise kohta juba täpsemat infot anda. Rikketelefon tuvastab helistaja piirkonna ja loeb automaatvastajast esmalt ette info meile selles piirkonnas teadaolevatest riketest ja nende kõrvaldamise ajast. Kui automaatvastajale loetud tekst juba sisaldab teie tänava või linnaosa rikkeinfot, pole teil vaja rikkest klienditeenindajale teatada, kuna selle kõrvaldamisega juba tegeletakse. Kui infot teie rikke kohta ette ei loeta, tuleb jääda liinile ja oodata teenindajaga ühendamist pärast automaatvastuse lõppu.

Numbril 1343 tuleb teada anda ka elektriohtu põhjustavatest olukordadest – näiteks mahakukkunud juhtmetest või lahtistest alajaamade ja elektrikilpide ustest.

Kristiine turvalisuse päev

Fotod: https://picasaweb.google.com/116697004964182338955/20120617TurvalisusePaev?authkey=Gv1sRgCIPd5qG-v5SwgAE#

Jalgratturite koolitus 2012

Kristiine linnaosas korraldatakse juba kuus aastat noorte jalgratturite juhiloa saamiseks kursusi. Koolituste koostööpartneriteks on Kristiine noortekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo piirkondlikutöö talitus ennetusteenistus, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Nokian Baltic OÜ ja Maanteeameti põhja regiooni liikluskasvatuse osakond.

Liiklusseadus §10 lg 3 sätestab, et 10-15 aastastel jalgratturitel peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba. Juhiluba tõendab jalgratturi liiklusseaduse ja ohutute sõiduvõtete tundmist.
Selle aasta jalgratturite koolitus toimus maikuus, eksamid sooritati juunis. Koolitusprogramm koosnes kaheksast teooria ja kaheksast sõidutunnist. Teooriatunnid toimusid Kristiine Linnaosa Valitsuse teise korruse saalis ja sõidutunnid Tulika 33c maja taga oleval jalgratta õppesõidu platsil. Teooriatundides õpiti tundma liiklusseadust, liiklusmärke, vaadati filmi „Jalgratturi ABC“, õpiti vajalikke esmaabivõtteid. Teooriakursus lõppes teooriaeksamiga, mida võttis vastu eksamikomisjon. Komistuskivideks teooriaeksamil osutusid liiklusmärgid, nende jälgimine testide joonistel ning parema-käe reegel. Nii tuli mõnelgi noorel sooritada teooriaeksamit mitu korda.
Sõidueksam toimus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonnas Rahumäe tee 6, kuhu oli ülesse sätitud spetsiaalne eksamirada liiklusmärkidega. Tänaseks päevaks on edukalt sooritanud eksamid 28 noort. Jalgratturite koolitus lõppes toreda jalgrattamatkaga Vanalinnas, mida aitas korraldada City Bike OÜ.
Infot ja õppematerjale meie jalgratturite koolitusest leiate Kristiine tervisedenduse Blogist: http://kristiinetervisedendus.wordpress.com/

Tänan kõiki koostööpartnereid, Kristiine noortekeskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator Maarit Niinepuud, vahvaid õpilasi ning nende entusiastlikke lapsevanemaid!

Turvalist jalgrattasõitu kõigile!

Kristel Tamm

Tervisedenduse peaspetsialist

Tallinna kergliiklusteede pikkus moodustab tänavu 210 km

Tulenevalt uute kergliiklusteede rajamisest ja olemasolevate korrashoiust on kergliiklejate arv Tallinnas iga aastaga kasvanud. Loodud on uusi võimalusi nii sportimiseks kui ka igapäevaste sõitude tarbeks. Lisaks sellele kasutab Tallinna kergliiklusteid igal aasta tuhandeid välisturiste, kes saabuvad enamasti kruiisi- ja reisilaevadega, aga ka jalgrattaga mööda maanteid.

Aastal 2011 jalgrattateede ehitusse tehtud investeeringute maht ulatus 1,7 miljoni euroni. Mullu tehtud töödest pälvis enim tähelepanu ligikaudu kahe kilomeetri pikkune „Kultuurikilomeeter“ Linnahallist Tööstuse tänavani. Vanale raudteetammile rajatud kergliiklustee annab juurdepääsu seni vähekasutatud rannaaladele ning kultuuriobjektidele - Linnahall, Kultuurikatel, Kalasadama kalaturg, Patarei vangla, vesilennukite angaarid, Eesti Meremuuseum, Noblessneri laevatehase hooned ja Kalamaja kalmistupark. Lisaks mahajäetud raudteetammi kasulikule kohaldamisele, on Kultuurikilomeeter oluline tõuge lähedalasuvate kultuurimälestiste korrastamiseks.
Mullu ehitas linn kergliiklustee Valdeku tänava ja Viljandi maantee äärde (lõigus Männiku tee – Viljandi mnt – linna piir). Kergliiklustee rajati Randvere tee rekonstrueerimistööde mahus (lõigus Kummeli tee –Pärnamäe tee)
„Astangu“ jalgrattatee (lõigus Paldiski mnt- Akadeemia tee) rajati Harku raudteetammile ja ta ühendab Harku valla kergliiklustee linna võrgustikuga. Ka see tee on aktiivselt kasutatav nii sportimiseks kui ka igapäevaste sõitude tarbeks.
Ehitushooaeg on juba avatud ning teede ehitustööd alanud. Üks suuremaid projekte käesoleval aastal on Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee ehitus, mis ühendab Mustamäe, Nõmme ja Haabersti linnaosi. Mullu sai valmis Haabersti linnaosa läbiv jalgrattatee lõik, mis kulgeb mööda endist Harku raudteetammi. Tänavu jätkab linn Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee ehitust Nõmmel ja Mustamäel (lõigus Pärnu mnt –Järveotsa tee). Rajatav asfaltbetoonkattega kergliiklustee on viie ja poole m laiune, valgustatud ning kahesuunaline. Kergliiklustee kõrvale rajatakse poole m laiune sõelmekattega jooksurada. Rajatav kergliiklustee on pisut üle viie km pikk ning trassile tuleb 16 puhkekohta. Rajatakse ka kolm autoparklat. Tööd on plaanis lõpetada 2012.a. juulis.
Käesoleval aastal rajatakse kergliiklustee Kadaka pst (lõigus Mäepealse tn - Kadaka pst 169A). Tööde lõpetamise tähtaeg on 29. juuni 2012.a
Kergliiklustee rajatakse ka Pärnamäe teele (lõigus Randvere tee – linna piir) mis ühendab linna kergliiklusteed Viimsi valla kergliiklusteedega. Tööde lõpetamise tähtaeg on 30.juuli 2012.a.
Eelmise aastaga võrreldes on Tallinna linnas juurde ehitatud ligikaudu üheksa km kergliiklusteid, mis teeb Tallinna kergliiklusteede kogupikkuseks 210 km.
Juba 8-ndal järjestikusel aastal annab Tallinna linn välja jalgrattateede kaardi, mis on rattahuvilistele tasuta. Käesoleval aastal jagame 3000 voldik-kaarti „Jalgrattateed Tallinnas 2012“. Kaardi ühel poolel on Tallinna kergliiklusteed koos loodusväärtustega, lisaks kesklinna vaatamisväärsused ja suuremad terviserajad, kaardi teisel poolel on ülevaade lähivaldade kergliiklusteedest koos Harjumaal asuvate loodusväärtustega. Lisaks on kaardil eraldi välja toodud suuremad rattapoed, kus on võimalik jalgrattaid remontida ja hooldada.
Juba 1.maist alates on neid võimalik saada linnaosade infosaalidest ja turismiinfokeskusest. Samuti jagame kaarte ratta- ja liiklusteemalistel väliüritustel.

Soovin teile kõigile meeldivaid suviseid sportimis- ja jalgrattaelamusi!

Kalle Klandorf

Tallinna abilinnapea

NOORSOOPOLITSEI: TURVALINE SUVI ON MEIE KÕIGI KÄTES

Alanud suve valguses on paslik mõtiskleda, kuidas me igaüks saaksime toimida nii, et suvi mööduks meeleolukalt ent sekeldusteta.

On selge, et soojad ilmad ja kuum päike toovad rõõmu paljudele meist. Siiski ei tasuks unustada, et kogu selle toreduse võib rikkuda ebameeldiv seik, mis mõtlematu tegutsemise tagajärjel kogu suve võib rikkuda. Politsei tegeleb taoliste tagajärgedega pea igapäevaselt. Olgu selleks siis kodust plehku pannud nooruk, salaja poe nurg taga suitsu või õlut pruukiv alaealine või poest kommi pätsanud võrukael. Ent kas poleks lihtsam neid pahategusid ennetada, teha midagi selleks, et hiljem ei peaks tehtut kahetsema?
Laialt on levinud arusaam, justkui on politseiniku peamine ülesanne ja soov karistada – kirjutada protokolle ning teha trahvi. See ei ole nii. Ka meie endi huvides on ju tegelikult see, et meid ümbritsev keskkonda oleks turvaline paik meie lähedastele, peredele ja sõpradele. Koos inimese endaga saame ära teha palju selleks, et hilisemate tagajärgedega tegeleda. Pean silmas nii koduste endi rolli oma lapse tegevuse üle kui ka seletustööd– miks mingi asi on vastuolus seadustega ning mida võib põhjustada mõtlematu tegutsemine. Et alkoholi joomine suurendab riski sattuda sekeldustesse, langeda kuriteoohvriks, rääkimata hilisematest tervisekahjustustest. Või, et kodust ära jooksmine ning nö juhututtavatega ringi uitamine ei ole turvaline. Kui me ise ei anna põhjust varastel oma laokile jäänud asju endale himustada, kui oleme näiteks läinud ujuma, ei pea ka hiljem nurisema, olu mul müüd seda veel vaja.
Usalduslikkust suhtest saab kõik alguse
Oluline on lapsevanema ja lapse vaheline usalduslik suhe. See, et laps julgeb oma ema-isa poole mures pöörduda ning nõu ja abi paluda. Kui me ei tunne ise huvi, kellega ja kus mu poeg või tütar parasjagu on ja millega tegeleb, siis hiljem ei tasu ka oodata, et seda infot kandikul keegi ette kannab. Tean, et lapse tegemiste vastu huvi tundmine võib paljuski olla tingitud kiirest elutempost, siis aeg-ajalt tuleb seda kas või endale meelde tuletada, nii imelik kui see ka ei tundu.
Rääkimine olulistel teemadel, milleks üks on õiguskuulekas käitumine, aitab kindlasti kaasa turvalisema elu poole. Kui üksi ei jaksa või puuduvad oskused, on alati mõistlik abisaamiseks pöörduda oma ala spetsialisti poole. Olgu selleks siis lastekaitsetöötaja, sotsiaalnõunik või noorsoopolitseinik. Uskuge, jagatud mure on pool muret ning üheskoos on lootust parema tulemuse saamiseni palju lihtsam jõuda.
Ehk kogu eeltoodu kokku võttes on väga palju asju, mida me kõik, lapsevanemad, õpetajad, sõbrad ja tuttavad saame ära teha selleks, et säästa endid ja lapsi sekeldustest, mis halvemal juhul võivad päädida kuriteo ohvriks langemisega. Samuti on alati õige abisaamiseks pöörduda kas siis politsei või mõne muu asutuse poole, kes hädasolijat aidata suudab.

Turvalist ja hoolivust täis suve!

Nurmely Mitrahovitš

Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna noorsooteenistuse vanem

KRISTIINE LINNAOSA RONGIDE PEATUSKOHTADE REKONSTRUEERIMISTÖÖD

Kristiine linnaosa territooriumil asub kolm rongide peatuskohta: Lilleküla, Tondi ja Järve. Uute elektrirongide peatse tulekuga on kõigis kolmes peatuskohas alanud ulatuslikud rekonstrueerimistööd. Olemasolevad kõrged platvormid uutele rongikoosseisudele ei sobi, mistõttu tuleb platvormide kõrgused viia kõrguseni 550mm. Paraku kaasnevad platvormide kõrguste muutmisega täiendavad lisatööd, mida ei ole mitte vähe. Üldjoontes on kõigis kolmes peatuses teostatavad tööd sarnased, kuid igaühel neist on oma spetsiifika.

Kolmest peatuskohast kõige töömahukam on Lilleküla peatuskoht. Ehitatakse kaks 150 m pikkust ooteplatvormi kõrgusega 550 mm (kõrgus rööpa pealispinnast kuni platvormi ülaservani). Platvormidele ehitatakse varikatus, paigaldatakse valgustid, prügikastid, infostend ja piletimüügiautomaat. Rajatakse raudbetoonist jalakäijate trepid ja liikumispuuetega inimeste jaoks 8% kaldega teraskonstruktsioonist pandused. Ooteplatvormidele viivate treppide käigutee laiuseks saab olema 2m. Panduste ees ja järel jäetakse 1,5 x 1,5m vaba ruumi ratastooli pööramiseks.
Töid teostatakse kahes etapis. Kõigepealt olemasolevad platvormid lammutatakse poole pikkuse ulatuses (ülekäigust kaugemad osad) ning nende asemele rajatakse madalama kõrgusega platvormid. Järgneval etapil lammutatakse ülejäänud vanad platvormid ja ehitatakse nende asemel uued ning alustatakse kergliiklustee tunneli rajamisega.
Monteeritavatest raudbetoonelementidest kergliiklustee tunnel ehitatakse Tallinn-Tapa ja Tallinn-Keila raudteeharude vahele. Rajatise gabariidid: pikkus 38,1 m, laius – 3,5 m, kõrgus – 2,5 m. Tunnel hakkab ühendama Kristiine linnaosa Kotkapoja tänavat Kesklinna linnaosas asuva Tehnika tänavaga. Tunneli keskelt on pääs raudteeharude vahelisele A le Coq Arena jalgpallistaadioni poolsele alale. Pääsuks kõnniteedelt tunnelisse rajatakse raudbetoontrepid. Tunneli raudbetoonist pandus tuleb 8% kaldega.
Järvel ja Tondil läbiviidavad tööd on väiksema mahuga, kuid tehnilised lahendused on analoogsed, samuti ka tehnoloogia. Siiski erinevusi teatud määral on. Järve peatuskoha Balti jaama poolsesse otsa on mõlemale poole raudteed ette nähtud viie kohaga, asfaltbetoonkattega parklad. Raudtee poolt on parklad piiratud põrkepiiretega. Kõnnitee poolt on parkla piiratud torupiiretega.
Tondil ehitatakse uus raudteeülekäigukoht, olemasolev lammutatakse. Samuti lammutatakse amortiseerunud jaamahoone.
Nagu ülaltoodust näha on eelseisvad töömahud suured. Projekt «Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele» ei oleks mõeldav ilma Euroopa Ühtekuuluvusfondi kaasabita, mis moodustab 94% projekti kulude kogumaksumusest.

Toomas Häidkind

Linnamajanduse osakonna juhtivspetsialist

Eduard Tüür on Eesti Ajakirjanike Liidu auliige ja Kristiine linnaosa elanik. Tema esimene karikatuur avaldati 1955. aastal Haapsalu ajalehes. Kuni siiani on tema karikatuure avaldatud paljudes eesti ajalehtedes ja ajakirjades. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud hulgaliselt auhindu.


Karikatuur: ümbersõit.

Autoomanik, hoia oma varal silm peal!

Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab koostöös Põhja prefektuuriga ennetuskampaaniat “HOIA OMA VARA!”, mis on suunatud autoomanikele ja mille eesmärgiks on seatud elanikkonna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel.

Kolmandat korda läbiviidav ohutuskampaania keskendub seekord varguste ennetamisele autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Kampaania käigus jagatakse autoomanikele informatiivseid voldikuid kahes keeles ja pannakse kortermajadesse seinaplakateid.
Kampaania on vajalik, kuna kevadel ilusate ilmade alates ja veelgi rohkem suvepuhkuste ajal kipuvad inimesed kaotama tavapärast valvsust. Samas on aga vargad endiselt väga aktiivsed ja toimetavad kogu aeg. Vähendamaks autoomanike võimalust langeda varguste ohvriks tuletataksegi kampaania käigus meelde, et varaste tähelepanu äratavad kõik asjad, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga autoomanik ise palju ära teha.
Autodest varguste ennetamiseks soovitame:

• Autost lahkudes kontrollida alati, kas olete lukustanud kõik uksed ja pagasiruumi ning sulgenud aknad ja katuseluugi.
• Kui autol on signalisatsiooniseade, ärge unustage seda parkides sisse lülitada.
• Ärge jätke automakki ja isiklikke hinnalisi esemeid salongis nähtavale kohale. Võimaluse korral võtke need endaga kaasa.

• Kui asju ei ole võimalik kaasa võtta, paigutage need pagasiruumi.

• Ärge jätke autosse mootorsõiduki registreerimistunnistust ega muidu sõiduki dokumente.

• Ärge jätke autot lahtiste akendega, kui lahkute auto juurest ka mõneks minutiks.

• Võimaluse korral mõistlik autot parkida alati avalikus ning hästi valgustatud kohas või kus liigub palju inimesi, et vältida varaste julget tegutsemist.

• Ärge jätke kindalaekasse pangakaarte ega muid isiklikke dokumente.

Tuletame meelde, et sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekundid.
Nii nagu ei jäeta autosse järelevalveta oma last või lemmiklooma, ärge jätke autosse ka väärtuslikke esemeid!
Samas kui peaks keegi langema varguse ohvriks, siis peab sellest kindlasti teatama politsei lühinumbril 110 või pöörduma lähimasse politseijaoskonda.

Autoomanikud, hoidke oma varal silm peal!

Kristiine linnaosas toimub ennetuskampaania “HOIA OMA VARA!”, mis on suunatud autoomanikele ja mille eesmärgiks on seatud elanikkonna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel.

Kampaaniat korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Põhja prefektuuriga. See viiakse läbi juba kolmandat korda. Seekord keskendub kampaania varguste ennetamisele autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Varaste tähelepanu äratavad kõik asjad, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekundid. Seetõttu tuleks nähtavalt kohalt ära panna esemed ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi minnes. Soovituslik oleks sõiduk ööseks garaaži, valvega parklasse, hästi valgustatud kohta või valvekaamerate vaatevälja parkida. Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga autoomanik ise palju ära teha. Soovitused autodest varguste ennetamiseks: • Autost lahkudes kontrolli alati, kas oled lukustanud kõik uksed ja pagasiruumi ning sulgenud aknad ja katuseluugi. • Kui autol on signalisatsiooniseade, ära unusta seda parkides sisse lülitada. • Ära jäta automakki ja isiklikke hinnalisi esemeid salongis nähtavale kohale. Võimaluse korral võta need endaga kaasa. • Kui asju ei ole võimalik kaasa võtta, paiguta need pagasiruumi. • Ära jäta autosse mootorsõiduki registreerimistunnistust ega muidu sõiduki dokumente. • Ära jäta autot lahtiste akendega, kui lahkute auto juurest ka mõneks minutiks. • Võimaluse korral pargi autot alati avalikus ning hästi valgustatud kohas või kus liigub palju inimesi, et vältida varaste julget tegutsemist. • Ära jäta kindalaekasse pangakaarte ega muid isiklikke dokumente. Nii nagu ei jäeta autosse järelevalveta oma last või lemmiklooma, ärge jätke autosse ka väärtuslikke esemeid!

Kristiine linnaosa arengukava kinnitatud

Martin Gasman
Kristiine Linnaosa Valitsuse haldussekretär

Peale mahukat tööd ja pikka menetlusringi on Kristiine linnaosa arengukava lõpuksvalmis ning 26. jaanuaril kinnitati Tallinna Linnavolikogu määrusega Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015.


Kristiine linnaosa arengukava koostamise eesmärgiks on täpsustada linna arengudokumentides seatud sihte ning luua alus linnaosa plaanipärasele arengule ja selle rahastamisele, lähtudes kehtestatud arengudokumentidest, linna majandus- ja sotsiaalvaldkondade prognoosist, hetkeolukorrast ning linna rahalistest võimalustest. Võttes aluseks linnaosa looduse, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkondade olukorra, Tallinna linna ja Kristiine linnaosa elanike avalikud huvid ning Tallinna arengudokumentides seatud sihid, esitatakse linnaosa arengu üldraamistik.
Arengukava sisaldab Kristiine linnaosa Valitsuse vastutusvaldkondade ja linnaosa lähteolukorra analüüsi ja arengueeldusi, linnaosa arenguülesandeid, strateegilisi valikuid, visiooni, tegevuskava koos riskide maandamise käsitlusega ning arengukava seiret. Arengukava lähtub linnaosa arenguloogikast ja arvestab linna
strateegiliste ja tegevuskavaliste arengudokumentide seisukohtadega ning linna ja linnaosa elanike avalike huvidega.
Arvestades arengukava mitmekümnelehelist pikkust, on keeruline teha siia artiklisse kokkuvõtet, mis hõlmaks kogu arengukava ning seetõttu annaksin pigem ülevaate planeeritud tähtsamatest ühiskondlikest ja erasektori poolt arendatavatest ehitistest ja piirkondadest.
Olulisemaks riiklikult kavandatavaks ehitusobjektiks Kristiine linnaosas on Rahvusringhäälingu maja Tuisu tänava ääres, mille tulemusel kaovad endised heakorrastamata jäätmaad, linnaosa rikastub uue kultuuriehitisega ning koos naabrusse kavandatud haljasala loomisega paraneb A. H. Tammsaare tee arenguvööndi ja Järve elurajooniga vahetult külgneva piirkonna üldilme.
Linnaosa kultuuri- ja vabaajakeskuse rajamise asukoht on planeeritud Mustamäe teele. Vabaajakeskus
koos naabruses paikneva huvikeskuse Kullo ja Löwenruh’ pargiga mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdavad Mustamäe tee piirkonna tõmbekeskuse funktsioone suure asustustihedu-sega elukvartalite lähinaabruses. Tuisu tn piirkonda rajatakse rehabilitatsioonikeskus.
Linnaosa ja kogu Tallinna liikluse paremaks korraldamiseks rajatakse või rekonstrueeritakse tulevikus mitmed magistraaltänavad. Tondi raudteeülesõit soovitakse ehitada kahetasandiliseks. Kaugemas tulevikus
on vajalik rajada Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis vähendab Nõmme keskosa liiklusvooge ning võimaldab paremini ühendada Järve piirkonda Pärnu mnt ja Järve keskusega.
Samuti on tulevikus vajalik Pärnu mnt-ga paralleelse ühendustänava loomine raudtee idaküljele Tondi ja Järve keskuse vahelises lõigus (väheneks Pärnu mnt liikluskoormus ja tekiks võimalus vajadusel rajada Pärnu maanteele eraldiasetsev ühissõidukirada). Rekonstrueeritakse Laki tänav, mis kaugemas tulevikus ühendatakse Tallinna üldplaneeringus kavandatud magistraaltänava kaudu Põhja-Tallinnaga. Kavandatakse ka täiendavaid kergliiklusteid ning ühendatakse need linna teede ühtse võrgustikuga.
Lähiajal lõpetatakse Kristiine linnaosa kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mille tulemusel linnaosa elukeskkond ja elanike elamistingimused märkimisväärselt paranevad. Endla tn ja Mustamäe tee ristmiku piirkond, Tondi tn raudtee ülesõidu piirkond, A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmiku piirkond ning Pärnu mnt äärne Järve kaubanduskeskusega külgnev ala, on teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas” määratud kõrghoonete (peamiselt büroohoonete) ehitamise piirkonnaks, kuhu kokku planeeritakse rajada ligikaudu pool miljonit ruutmeetrit äripinda. Sama teemaplaneeringuga on määratud kindlaks tingimused ka Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ärivööndi detailplaneerimiseks.
Kristiine linnaosa arengukavaga saab tutvuda linnaosa veebilehel: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-linnaosa-arengukava-2012-2015.

Kristiine linnaosa elanik, ära jäta vargale võimalust !

Tubli Kristiine elanik, Sinul on tähtis roll meie linnaosa turvalisuse tagamisel. Koostööd tehes tagame turvalisema elukeskkonna.


Rasmus Raide
SKA politsei-ja piirivalvekolledži kadett


Esko Vaatmann
SKA politsei-ja piirivalvekolledži kadett

Kevade ja soojade ilmade saabumisel hakkavad eramajade omanikud korrastama oma hoove ja eramuid, tuues selleks puhuks välja kõik oma aiatöövahendid ja –tarbed alates rehadest ja lõpetades
muruniidukitega. Politsei jaoks tähendab see aga sageli seda, et rohkem hakkab teateid tulema varguste kohta, mis on toime pandud eramajade hoovidest.
Kuna kodu on iga inimese jaoks tema kindlus, siis ei mõeldagi selle peale, et mööda tänavaid hulkuvad „vargapoisid“ otsivad lihtsalt „saaki“, milleks on järelevalveta jäetud muruniiduk või mõni muu tööriist, aga ka iga teine ese, mida hiljem realiseerida saab.
Samuti unustatakse tihti lahti oma maja aknad, eeldades jällegi, et ega hoovi ei julge keegi tulla, jäetakse lahti uksed ajaks, mil ise näiteks toimetatakse tagahoovis ja sel ajal on vargad väga kiired tegutsema ilma, et Teie midagi märkaks.
Kui viibite pikemalt kodust ära, paluge oma häid sõpru, naabreid tühjendada postkasti, sest ajalehed postkastis annavad pahatahtlikele kohe märku Teie äraolekust. Varas aga ei soovi kohtuda oma vara kaitsva elanikuga ja kasutab sellise võimaluse hea meelega ära.
Varavastaste kuritegude hulgas on suurimaks probleemiks vargused autodest, kuhu jäetakse/unustatakse väärtuslikke esemeid. Mõned aastad tagasi olid suures osas varguse objektiks automakid. Tänaseks varguse objektideks on esmakohal autodesse jäetud esemed nagu näiteks GPS seadmed, käekotid,
mobiiltelefonid, sülearvutid, fotoaparaadid jne.
Varguse ohvritelt kuuleb sageli ütlust „ma läksin ju kõigest mõneks minutiks ära“.
Autoklaasi purustamine, istmelt eseme haaramine ning saadud „saagiga“ kadumine võtab aega sekundeid. Seevastu aknaklaasi asendamine ning varastatud esemete leidmine võtab hulga rohkem väärtuslikku aega. Selle kõige vältimiseks tuleb kas asjad kaasa võtta või nähtavatelt kohtadelt ära panna.
Samas, kui peaksite varguse ohvriks langema, siis tuleb sellest kindlasti teavitada politsei lühinumbril 110 või pöörduda lähimasse politseijaoskonda.
Hoia oma varal silm peal!

Koostöös Kristiine Linnaosa Valitsusega viisid Sisekaitseakadeemia politsei-ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kadetid Rasmus Raide ja Esko Vaatmann maikuus läbi ennetusprojekti „Hoia oma vara“ Kristiine Linnaosas, mille eesmärgiks oli tuletada elanikele meelde, kuidas oma vara kaitsta, ning hoiatada võimalikest ohtudest. Loodame, et inimesed mõistavad politsei sõnumit ja teevad kõik endast oleneva, et vältida kuriteo ohvriks langemist. Kogemus on näidanud, et inimeste aktiivse tegevuse korral oma vara kaitsel on võimalik vähendada varguste arvu kuni poole võrra.

Turvalisus ja heakord

Head Kristiine inimesed, linnamajandusosakond tänab teid meeldiva koostöö eest. Tegeleme küll igapäevaselt heakorraprobleemidega, kuid kõiki muresid alati ei märka. Seepärast on eriti hea
meel nende kodanike üle, kes meile helistavad ja teavitavad probleemidest ning annavad ka tagasisidet, kui mure lahendatud.


Endiselt teeb pahameelt meie ühise vara sodimine nii aerosoolvärvide kui ka markeritega. Ühest küljest on graffiti esteetiliselt ebameeldiv, kuid veelgi hullemaks teeb olukorra see, kui soditakse tänavasilte ja ühistranspordi peatusenumbreid ning -nimesid, mis võib takistada võõral inimesel mugavalt liigelda.
Tänavune kevad on möödunud tänavate puhastamisega prügist ning haljasalade riisumisega
lehtedest ning kulust. Tänu heakorratööliste ja tänavapuhastusfirmade ponnistustele oleme olukorra saanud enam-vähem kontrolli alla, kui on pretensioone prügi või korrastamata haljasalade kohta, siis andke kindlasti märku ning linnaosa saab puhtamaks.
Nii sodimise, prügi kui ka linna infrastruktuuri lõhkumise osas palume kodanikel jätkuvalt
valvsad olla ning igasuguse rikkumise korral meile (645 7118) või munitsipaalpolitseile
(14410 – operatiivne lühinumber) märku anda, sest kes Kristiinet ikka hoiab, kui me ise.


Raivo Tammus
Heakorraspetsialist

Kristiine linnaosa elanikud, hoidke oma varal silm peal!

Kristiine linnaosa on Tallinnas ilus linnaosa, millest valdav osa moodustab
elamupiirkonna. Oma asukohalt jääb Kristiine kahe suure linnaosa - Mustamäe ja
kesklinna vahele.


Siin leidub hulgaliselt kõrvalteid ja sisehoove, mis on eemal muust tähelepanust. Lähtudes kuritegevuse seisukohalt asub Kristiine soodsas kohas. Ühest piirkonnast teise liikuv
kriminaalne kontingent tekitab probleeme majades, hoovides ning autodes.
Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga linnakodanik ise palju ära teha.
Saabumas on suvi, mis on aktiivne ja tegus aastaaeg. Päevad muutuvad pikemaks ja ööd soojemaks, inimesed liiguvad rohkem ringi. Linnakodanikud siirduvad oma suvekodudesse puhkama, kuid kodud jäävad pikemaks ajaks tühjaks ja valveta. Siinkohal soovitame
kindlasti kodust lahkudes kontrollida, kas olete sulgenud kõik aknad-uksed.
Samuti on soovitav sulgeda uksed ja aknad ka siis, kui hoovis askeldate.
Pikemalt kodust ära olles paluge võimalusel headel naabritel, sõpradel postkasti tühjendada.
Varavastaste kuritegude hulgas on hetkel kõige suuremaks probleemiks vargused autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Varaste tähelepanu äratavad navigatsiooniseadmed, CDmängija paneelid, sülearvutid, fotoaparaadid, mobiiltelefonid, käekotid, ühesõnaga kõik, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu
köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekundid.
Seetõttu tuleks nähtavalt kohalt ära panna esemed ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi minnes.
Soovituslik oleks sõiduk ööseks garaaži, valvega parklasse, hästi valgustatud kohta või valvekaamerate vaatevälja parkida.
Eramajad ja eramajade hoovid on aga soojal aastaajal kõrgendatud riskiga varguse toimepanemise objektid, eriti kui omanikud jätavad oma vara valveta. Hoovis olevad tööriistad ja muud esemed tuleks peale kasutamist kohe ära panna ning hooviväravad hoida kinni ning võimalusel lukustada.
Samas kui peaks keegi langema varguse ohvriks, siis palume sellest kindlasti teatada politsei lühinumbril 110 või pöörduda lähimasse politseijaoskonda.
Koostöös Kristiine Linnaosa Valitsusega on Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli politseikadettidel Ott Nõmmikul ja Allar Elstrokil plaanis läbi viia ennetuskampaania Kristiine Linnaosas, kus on eesmärgiks on seatud elanikkonna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel. Varasemad kogemused on näidanud, et inimeste aktiivse tegevuse korral oma vara kaitsmisel on võimalik vähendada varguste arvu
kuni poole võrra.
Lõpetuseks tuletame veel kord meelde, olge tähelepanelikud ning hoidke oma varal silm peal.


Ott Nõmmik
SKA politsei- ja piirivalvekolledži politseikadett


Kairi Ränk
ülemkonstaabel
Kristiine konstaablijaoskonna piirkonnavanem Lõuna politseijaoskond

Lastekaitse soovitab: tagage oma lastele turvaline suvi

Kohe-kohe on lõppemas 2009/2010 õppeaasta ning algamas oodatud ja pikk suvevaheaeg. Koos saabuva vabadusega saabuvad aga ka ohud – palju sisustamata vaba aega soodustab laste võimalusi sattuda pahandustesse.


Näiliselt möödub suvi lastekaitsespetsialistide vaatevinklist rahulikult, kuid seda enam hakkab laekuma sotsiaalhoolekande osakonda infot tehtud halbadest tegudest sügise alguses. Seega on sobiv aeg läbi mõelda oma laste suvised ajaveetmisviisid ja -võimalused, et tagada turvalisus oma noortele pereliikmetele.
Turvalisus – mis see on? Terve, turvaline ja tasakaalustatud kodanikuühiskond saab alguse perekonnast. Ivika Põldsepp on öelnud raamatus „Laste väärkohtlemine“, et laps tunneb end turvaliselt, kui on tagatud tema põhivajadused ja seejuures mitte ainult toit, riided ja peavari, vaid ka emotsionaalsed ja psühholoogilised vajadused. Viimasteks võib pidada vajadust armastuse järele, tunda end soovituna, saada positiivseid elukogemusi, olla kaitstud, avastada oma kaasasündinud vajadusi, saada juhendamist ning õpetamist, vajadus lahendada keerulisi
ülesandeid, vajadus vabaduse, lugupidamise, täiskasvanuga seotuse ning positiivse ellusuhtumise ja huumori järele. Seega on turvalisus seotud hulga komponentidega, millest
toit, riided ja peavari moodustavad vaid minimaalse osa. Kui laps ei taju turvatunnet, siis häirub tema normaalne pilt elust, mis on täis vastuolusid ja konflikte ning kujuneb madal enesehinnang. Niisiis – kodu on see lähtealus, kus läbi inimsuhetest tulenevate kogemuste saab kasvav laps
eeldused integreerumiseks ühiskonda või siis sotsiaalseks tõrjutuseks.
Millest aga tänased lapsed ja noored unistavad ning kuidas nad oma vaba aega armastavad veeta? Aastatel 1996-1998 viidi läbi rahvusvaheline teismeliste elustiili ja ostukäitumise
uuring, mida kajastatakse Lindstromi ja Seyboldi kirjutatud raamatus „Bränd ja lapsed“ (Tallinn 2003). Selles uuringus ilmnes, et kaasaegne noor eelistab oma vaba aega realiseerida läbi spordi, filmide, arvutite, interneti, šoppamise, muusikavideote vaatamise ja pidutsemise. Uuringu
„Eesti noored arvavad, et“ (2001) järgi eelistab 53% Eesti noortest vaba aega veeta koos sõpradega, 18% tegeleda spordiga ning 16% vaadata telekat.
Nagu näha, soovivad lapsed olla tegevuses ja seda ennekõike koos oma sõpradega ning ilmselgelt
ei ole sellises olukorras just kõige lihtsam ühitada laste ja vanemate huvisid ning turvalisust.
Võiks isegi öelda, et tänapäeva lastele turvalisuse kindlustamine on kõrgem pilotaaž. Kuid ennekõike aitab selles olukorras toime tulla oskus omada vajalikku infot, suhtlemine oma lapse ja tema sõpradega ning avarama pilguga olukorra vaatlemine.
Üks võimalus muuta oma laste suvi turvalisemaks, on leida neile suvelaagrid.
Võimalik on minna laagrisse Tallinnast väljapoole, aga samuti korraldavad nädalasi linnalaagreid kõik avatud noortekeskused. Täpsemat infot saab leida vastavatelt kodulehtedelt:
http://www.noortelaagrid.edu.ee/ ja http://www.ank.ee/ . Seejuures on toimetulekuraskustes peredel võimalik linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas osalist hüvitamist.
Samuti võib silma peal hoida Tallinna linna kodulehel http://kuhuminna.tallinn.ee/
Selleltki lehelt leiab jooksvat infot üritustest, mis Tallinnas toimuvad, sh ka tasuta üritused, kuhu võib alati koos lastega minna.
Tasub ka meeldetuletamist, et alates 01.06 pikeneb tunni võrra ka alaealiste
liikumisvabaduse piiraeg. Ilma täiskasvanud saatjata ei või alla 16-aastased noored viibida avalikes kohtades ajavahemikus kella 24.00-5.00, mis tähendab, et kodutee tuleb niimoodi
planeerida, et lapsed õigeaegselt koju jõuaks. Aga kui näiteks 15-aastane noor väidab, et tema
järele on nõus vaatama 18-aastane sõber, on lapsevanemal soovituslik võtta kontakti
vastutust kanda lubanud noore täiskasvanuga ning vahetada võimalusel mobiilinumbrid
ja rääkida täpselt läbi lapse edasine liikumine, sest seaduse kohaselt vastutavad oma lapsega juhtuva eest ennekõike vanemad.
Kui aga mingil põhjusel ei saa laps minna oma koju, siis neil juhtudel on võimalik lapsel endal pöörduda varjupaika:
Tallinna Lastekodu varjupaik (Maleva tn 16, telefon ööpäevaringselt 668 4759) või
Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla varjupaika (Mooni 1/ Paldiski mnt 51, telefon 660 8060).
Nagu eelnevalt mainitud, on informeeritus suurim abijõud, et vältida hilisemaid probleeme ja ennetada ebameeldivaid ootamatusi. Seega võiks külastada portaali eesti. ee, kus on riigi seadustest tulenevalt käsitletud lapse ja turvalisuse küsimusi seoses relvade, liikluse, meelemürkide, tule ja internetiga http://www.eesti.ee/est/laps/lapse_turvalisus/
Niimoodi on lapsevanemal alati võimalik olla küllaldaselt teadlik ja saab parimal viisil luua oma lastele turvalise suve. Vajadusel saate alati nõu ja abi ka sotsiaalhoolekande osakonna
lastekaitsetöötajatelt!
Soovin kõigile päikselist ja turvalist suve!


Terje Luude
Lastekaitse vanemspetsialist