Showing posts with label heakord. Show all posts
Showing posts with label heakord. Show all posts

Monday, September 24, 2012

Autovabast nädalast sai keskkonnasõbralik kuu



Abilinnapea Arvo Sarapuu
 Paljud inimesed teavad, et september on tarkusekuu, kuid sellel aastal on see lisaks ka keskkonnasõbraliku liikumise kuu. Kogu kuu vältel toimuvate ettevõtmiste eesmärgiks on suurendada elanike keskkonna- ja liiklemisalast teadlikkust.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul tekkis keskkonnasõbraliku liikumise kuu idee seoses Tallinna autovaba nädala korraldamisega. „Tallinna Keskkonnaamet on juba 2005. aastast korraldanud autovaba päeva, aga sellel aastal otsustasime, et teeme asja natukene suuremaks ning korraldame terve kuu jooksul erinevaid üritusi. Algas ju meie ettevõtmine juba 8. septembril toimunud Tallinna maratoniga ning kulmineerub 22. septembril toimuva Autovaba päevaga.“

Terve kuu jooksul propageeritakse linna ühissõidukite kasutamist ning keskkonnasäästlikku elustiili. „Meie ettevõtmise eesmärgiks on suurendada liiklemisteadlikkust ja näidata inimestele, et sõiduauto ei ole ainukene liikumisvahend ja tööle või koju saab ka jalgratta või ühistranspordiga. Samuti otsustasime anda tasuta sõidu õiguse Tallina ühistranspordis kõigile autojuhtidele, kes kasutavad ühistransporti autovaba nädala raames.“ selgitab abilinnapea.

Wednesday, June 13, 2012

XX Kristiine kevadlaat kuulutas heakorrakuu Tallinnas lõppenuks

"Hoovid korda" projekti raames toetuste saajad selgunud

Tänavu said hoovid korda projekti raames toetust 8 Kristiine linnaosa korteriühistut. Selle aasta linna prioriteetseks valdkonnaks oli parkimisprobleemi lahendamine ning seepärast on ka enamus toetatud projekte seotud just parkimisprobleemi leevendamisega.

Korteriühistu Teostatavad tööd:
1. Mooni 60 parkla, lahutamatu osa kõnnitee
2. Sõpruse pst 6 parkla
3. Tondi 44 parkla
4. Tondi 51a parkla
5. Linnu tee 3 parkla
6. Spordi 15 hoovitee
7. Vindi 7 haljasala ja kõrghaljastus
8. Spordi 3 kõrghaljastuse korrastamine

Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikovi sõnul on erilist kiitust väärt korteriühistu Tondi 51a, kes koostas 2010 aastal hooviala kujunduse tervikprojekti. Teostamine toimub etapiviisi. Esimesel aastal rajati osa parklast ja piirdeaed, eelmisel aastal valmisid majaesine kõnnitee, järsakule trepp ja sügavkogumismahutid. Tänavu viiakse võimaluste piires lõpuni parkla rajamine.
Fotod: korteriühistu Tondi 51a järsaku trepp ja sügavkogumismahutid


Friday, April 20, 2012

Pealinna teede põhiprobleemidest

Kalle Klandorf
Tallinna abilinnapea kommunaalmajanduse ja
munitsipaalpolitsei küsimustes



Kuigi asfalt on vastupidav materjal, põhjustavad pragude ja aukude teket temperatuuride kõikumine, sool, naelrehvid, autodest teele tilkuvad õli ja kütus. Meie teede halb seisund on põhjustatud eelkõige kliimast. Sageli tekivad praod veest, mis imbub teekatte alla ja jäätub külmadega ära. Samuti mõjuvad asfaldile negatiivselt päikese ultraviolettkiired, mis lagundavad aeglaselt bituumenit ja muudavad pinna hapraks.

Kõige intensiivsemalt laguneb asfalt kevadel, kui õhutemperatuur kõigub päeva jooksul miinus- ja plusskraadide vahel, teed ja tänavad on aga kaetud sulaveega. Vee ja soola sattumine asfaldi pragudesse ja imbumine teekattesse põhjustab katte kahjustumist ja tõsiseid probleeme alumistes teekih-tides. Sattudes asfaldi alla, uhub vesi ära alumised pinnasekihid, mille tagajärjel hakkab teekate vajuma. Külmakraadidega see vesi jäätub, paisub ning seeläbi lõhub asfaltkatte.
Kahjuks ei tööta asfaltbetoonitehased veel täiel võimsusel ning teedeehitajad satuvad ummikusse – aukude remontimiseks materjali ei ole, aga teed lagunevad lausa sinu silmade all.
Spetsiaalse külmasegu kasutamine lubaks teostada teeremonti ka madalatel välistemperatuuridel.
Häda on selles, et sellise töö tulemus ei püsi kaua, aga sellise tehnoloogia maksumus ületab kolmekordselt
standardsete remondimeetodite hinda. Probleemi tuleb aga lahendada ning seega on talvise tehnoloogia kasutamine vältimatu.
Hetkel on Tallinna teedes umbes 1600 auku. Pilt on enam kui kurvastav, kuid arvestades meie kliimatingimusi, on see vältimatu.
Linnas on ca 30 tänavat, kus temperatuuri kõikumise ning naelrehvide mõjul on tekkinud suured augud,
mis vajavad kiiremas korras remonti.
Meie linna eelarvest on teede remondiks eraldatud 3,76 miljonit eurot. Sama summa oli eraldatud ka
mullu, kuid koos eraldatud lisavahenditega 4,7 miljonit eurot. Loodame, et saame seda teha ka tänavu.
Aukude remont käib ööpäevaringselt. Päeval töötab üks, öösel aga kolm brigaadi. Ühe vahetuse jooksul jõuab üks brigaad parandada kuni 100 auku. Ööpäeva jooksul vahetatakse kuni 120 m2 asfaltkatet.
2012. aasta algusest tänaseni on remonditud 3500 m2 teekatet, st remonditud on umbes 1500 auku.
Jaanuaris ja veebruaris oli teostatud remondi maksumus umbes 400 000 eurot.
Eelkõige remonditakse magistraalteid ning tänavaid, kus liiguvad ühissõidukid. Kutsume autojuhte üles eriti tähelepanelik olema ja ajutisi liiklusmärke jälgima. Praegu on neid linnas kokku 1585 tükki.
Veelompidest läbi sõites on soovitav kiirus maha võtta, et mitte sattuda veelombi põhjas olevasse auku, mis
võib lõpetada päeva remonditöökojas.
Samuti tuleb arvestada jalakäijatega ning valida õige liikumiskiirus. Tuleks vältida sõitu teepervele, kuna suure niiskuse tõttu võib pinnas hakata vajuma, ja kõrge äärekivi tekitada autole vigastusi, samuti võib auto kaotada juhitavuse. Silmas tuleb pidada alasid, kus kiirus on piiratud 30 kilomeetrini tunnis ja aukude kohti tähistavaid ajutisi liiklusmärke ei paigaldata.
Kahjuks halveneb teede seisund iga aastaga ning riik peaks eraldama rohkem raha nende korrashoiuks.
Kuid seda ei tehta ja seaduseandjad hoopis kärbivad omavalitsuste tulubaasi, mis on ainus võimalus teeremondiks lisaraha eraldada.
2008. aastal eraldas riik Tallinna eelarvesse teede remondiks ja hoolduseks 4,5 miljonit eurot. 2011. aastal
sai pealinn kõigest 1,3 miljonit eurot. Lihtne on märgata, et Tallinnale on eraldatud 3 korda vähem vahendeid.
Laiaulatuslikud remonditööd algavad pärast asfaltbetoonitehaste käivitamist eeldatavasti aprilli teisel poolel. Tuginedes eelmiste aastate kogemustele, lõpeb aukude remont maanteedel 15. maiks. Kevadtööde algus sõltub otseselt ilmastikutingimustest – lume sulamisest ja teede konstruktsioonide soojenemisest.
Sellele vaatamata kavatseme ka tänavu püsida eelmiste aastate graafikus.
Seoses intensiivse kevadise teeremondiga loodame linnakodanike mõistvale suhtumisele. Kuna põhitöid tehakse öösel, siis tuleb mõnikord kasutada ümbersõiduteid.
Kahjuks ei saa teha tööd ilma mürata, mis võib häirida elanike und. Me vabandame ja loodame
mõistvale suhtumisele.

Lööme linna läikima!

Tallinnas käib igakevadine suurpuhastus. 14. aprillil alanud heakorrakuu kestab kuni 12. maini ja lõpeb Kristiine kevadlaadal Tondimõisa pargis.

Selle aasta heakorrakuu lööklauseks on “Lööme linna läikima!“. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on tänavu heakorrakuu kampaania eesmärk teha pealinn puhtamaks ja ilusamaks Tallinna päevaks, 15. maiks.
Iga linnaosa valis kampaania jaoks endale kindla sihi, millele pööratakse heakorrakuu ajal rohkem tähelepanu. Kristiine linnaosas on see „Aed linna südamesse!” – jäädakse truuks oma ajaloolisele omapärale.
Heakorrakuu eesmärk on linna koristamine talvisest prahist koostöös erinevate ametite, töötute ning sotsiaalsetel töökohtadel töötavate inimestega, linlaste kaasamine oma koduümbruse heakorrastamisse, linlaste keskkonnateadlikkuse arendamine läbi linnaosavalitsustes toimuvate infotundide, “Heakorra ABC” infovoldiku jms kaudu.
Reedel, 27. aprillil toimuvad ülelinnalised talgud, kuhu kaasatakse ka koolid ja lasteaiad. „Peamine suund heakorrakuul on nurgataguste prügilate likvideerimine ning selleks korraldatavad talgud“ märkis abilinnapea Arvo Sarapuu. “Heakorrakuu jooksul toimub veel mitmeid heakorratalguid üle linna, mida korraldavad linnaosavalitsused koostöös mittetulundusühingute, lasteasutuste ja korteriühistutega“.
On aga veel üks tähtis asi: soditud ja määritud erinevate linna käes olevate rajatiste puhastamine. Kristiine
linnaosa puhastab omal kulul grafiti oma haldamisel olevatelt hoonetelt, laste mänguväljakutelt jm. Eraomandis
majade grafitist puhastamine on omanike ülesanne. Grafiti olemasolust informeerib linnaosavalitsus nii
hoonevaldajat kui munitsipaalpolitseid.
Heakorrakuu kampaaniat koordineerib Tallinna Keskkonnaamet.
Tallinnas hakati kevadisi heakorrakuid ametlikult korraldama 21 aastat tagasi. Tallinna linnavalitsus kuulutas
3. aprilli 1991. a. otsusega nr 79 aprillikuu heakorrakuuks. Hiljem kujunes välja traditsioon lõpetada heakorrakuu tegevused Tallinna päevaks.
Kõik heakorrakuu üritused on tasuta. Täpsemat teavet heakorrakuu tegevuste kohta leiab veebiaadressilt
www.tallinn.ee/heakorrakuu.
Heakorrakuu pidulik lõpetamine toimub laupäeval 12. mail Kristiine kevadlaadal Tondimõisa pargis, Nõmme tee 107, kus autasustatakse kõige aktiivsemaid heakorrakuust osavõtjaid. Meeleolu hoiab üleval
ansambel Apelsin.


Kristiine linnaosa talgud toimuvad 27. aprillil algusega kell 14.00 Sõjakooli pargis (Tondi kasarmute taga). Talgulistele tagatakse töövahendid ja -kindad. Talgute lõpus, orienteeruvalt kell 16.00 pakutakse talgulistele suppi, teed ja pirukaid. Kõik on oodatud kaasa lööma.

Friday, February 17, 2012

Kristiines saab kahel liuväljal uisutada

Külmas ilmas on ka midagi positiivset. Külm talv on loonud soodsad tingimused liuväljade rajamiseks. Nüüd on ka Kristiines kaks uisuvälja.

Uisuplats Räägu pargis, mis asub aadressil Nõmme tee 52, on juba kolmandat aastat uisusõpradele avatud. Liuväli on hästi valgustatud, seda võib külastada mitte ainult päeval, vaid ka õhtul. Lilleküla Päästekomando päästjad aitasid Kristiine Linnaosa Valitsusel Räägu parki liuvälju rajada.
Lisaks asub Püü tänaval kodaniku enda tehtud jääplatsike.
Uisutamine on Eestis olnud läbi aegade rahva hulgas populaarne spordiala. See on emotsionaalne harrastus, mis arendab vastupidavust ja üldist koordinatsiooni ning on väga tervistav ja pingeid maandav!
Uisutamine on mõnus! Tule ka sina liuväljakutele! Pane sõpradega uisud alla ja naudi talverõõme!
Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov (keskel) ja linnaosa valitsuse vaba aja sektori
noorsootöö peaspetsialist Oliver Liidemann (vasakul) tänavad päästjaid abi eest.

Igal aastal on olnud õnnetusi, kus veekogule uisutama läinud inimene onläbi jää kukkunud.
Nõrk jää ohustab eelkõige lapsi. Ära mine veekogude jääle! Tule Püüle!

Väga tubli Kristiine linnaosa elanik Indrek Linde rajas oma kulude ja jõududega jääväljaku Püü tänavale. Suur-suur tänu Indrekule!

Lilleküla Päästekomando päästjad valasid Räägu parki liuvälja.

Ilus maja algab ilusast ideest

2011. aasta Kristiine tegusaimaks korteriühistuks nimetati KÜ Metsise 5. Esile tõsteti veel korteriühistud Energia 1, Spordi 7, Sõpruse pst 19, Tedre 76, Tuisu 5 ja Tuisu 18. Tänukirjad ja kingitused anti üle linnaosa korteriühistute ümarlaual 11. jaanuaril käesoleval aastal.

Traditsiooniliselt valib linnaosavalitsus koos korteriühistute juhtidega välja aasta tegusaima korteriühistu.
Hinnatakse viimase aasta arengut, kuid oluline on ka heakord, energiasäästumeetmete rakendamine,
elamu fassaadilahenduse sobivus ümbruskonda, arhitektuursete väikevormide (piirdeaiad, jäätmekonteinerid
jms) korrasolek ja kooskõla ümbrusega. Kui tiitel ja majaseinale kinnitatav metallplaat on vaid ühele, siis kiitust väärivad mitmed.
Korteriühistu Metsise 5 juhatuse esimehe Risto Pomerantsi sõnul on tegutseda võimalik ainult korteriomanike
(10 omanikku) toel, kes on ühiselt otsustanud elamu ja selle ümbruse korrashoidu panustada ning üldkoosolekutel vastavad otsused vastu võtnud. 2011. a. jooksul peeti kokku 4 koosolekut. Maja eripäraks on korterite individuaalsed kütteseadmed, mis tegi keeruliseks nii tegemise kui ka sobiva säästupaketi valimise. Omanike tahtel piirduti fassaadi ning selle elementide rekonstrueerimisega. Eeltööd, energiaaudit
ja ehituslik projekteerimine telliti eelmistel aastatel. 2011 a. suvel toimusid rekonstrueerimistööd. Ligi poole ehituse hinnast katsid linna ja riigi toetused, samuti on küllaltki suur omafinantseering. Seetõttu suurenes
remondifondi makse vaid 18 eurot korteri kohta. Juba oktoobri küttegaasikulu oli tunduvalt väiksem võrreldes 2010. a. oktoobriga. Suuremat efekti annab soojustamine kindlasti talvekuudel. Hoone sai Kredexi
komplekse rekonstrueerimistoetuse abil uue fassaadikatte, sokli soojustuse, uued trepiplaadid, sulguritega
välisuksed ja hoovipoolsed varikatused.
Pööningule lisati täiendav kiht soojustusvilla ja korda sai maja sillutisriba. Omanike vahenditest paigaldati
erinevatesse korteritesse kokku 3 soojusvahetiga ventilatsiooniseadet ja 1 õhk-õhk soojuspump. Ühistu dokumentide haldamiseks ning raamatupidamiseks võeti 2011. aastal kasutusele korteriühistu.net näitude ning
teadete edastamise infosüsteem.
Varasematel aastatel on ühistu linnavalitsuse toetusel täielikult rekonstrueeritud kinnistul asuvad teed.
Elanikud omakorda hoiavad korras ning kujunduvad oma korteri juurde kuuluvat maalappi. Ühiselt toimetades saab aja jooksul korda kogu ümbrus.
Paljud hakkajad ja tarmukad korterivaldajad on tõstnud oma kinnisvara hinda ja teinud ilusamaks meie
kõigi elukeskkonna. Julgustame kaaslinlasi parendama nii elamuid kui õuealasid ja soovime edu. Järgmisel
aastal vaatame tulemuse jälle üle.
Metsise 5. Kas era- või kortermaja aed?

KÜ Metsise 5 maja enne...

... ja nüüd.

KÜ Metsise 5 õueala enne...

... ja nüüd.

Linna arendamine ja korteriühistute toetamine jätkub ka tänavu


Kalle Klandorf
Tallinna abilinnapea
 Lugupeetud linnakodanikud!
Uue aasta hakul on tavaks teha möödunud aastast kokkuvõtteid ja täpsustada oma plaane uueks.
Tagasi vaadates meenub 2011. aasta väga tulemuslikuna. Mullu käivitas linn mitmeid suuri projekte, seda ka koostöös naabervaldadega, tegi mitmete peatänavate ja kvartalisiseste teede kapitaal- ja hooldusremonti ning lahendas paljude korteriühistute parkimisprobleeme.
Lisaks korrastas parke ja puhkealasid, ehitas mitmeid mänguväljakuid, osutas korteriühistutele rahalist abi kortermajade fassaadide ja hoovialade korrastamisel ning paljugi muud. Paraku peame pidevalt tegelema ka vandaalide poolt tekitatud kahjude kõrvaldamisega. Kõige enam kannatavad vandaalitsejate tõttu mänguväljakud. Tihti tekib vajadus ka grafitiga kahjustatud hoonete fassaadide ja muude linnale kuuluvate rajatise korrastamise järele. Kordategemine jääb paraku nähtamatuks tegevuseks, kuid samas neelab hulgaliselt aja-, inim- ja raharessursse.
Mullu käivitus mahukaima objekti – Ülemiste liiklussõlme – ehitus. Meie eesmärgiks on leida hea lahendus ühele olulisemale liiklussõlmele linnas, kus ristuvad transpordivood Tartu, Pärnu, Narva ja kesklinna poolt.
Möödunud aasta lõpus kirjutasid Tallinna Linnavalitsus ja Viimsi Vallavalitsus alla koostöölepingule, millest tulenevalt alustame juba tänavu kevadel Tallinnat ja Viimsit ühendava Ranna tee taastusremonti ja uue kergliiklustee ehitust, võimaldades Pirita ja Viimsi poolsaare elanikele mugavamat ja kiiremat liiklemist.
Aastal 2011 kulutasime teede kapitaalremondi ja rekonstrueerimise peale ligikaudu 23,9 mln eurot. Investeeringud kergliiklusteede ehitusse moodustasid möödunud aastal pea 1,72 mln eurot. Suurimad objektid, lisaks Ülemiste liiklussõlme ehitusele, olid Randvere tee, Tedre ja Pallasti tänavate rekonstrueerimine, Tondiraba jalakäijate tunneli ehitus, Rummu tee ristmiku lõpetamine, Õismäe siseringi taastusremont.
Kristiine linnaosas tehti möödunud aastal Endla, Laki, Marja, Sõpruse pst, Paldiski mnt, Kirsi tee, Linnu tee, Mustamäe tee, Tondi, Ülase, Kotka, Seemne ja Tulika tänavate hooldusremonti. Alustati Tedre tänava rekonstrueerimistöödega.
Teostatavate tööde mahus rajatakse puuduvad kõnniteed ja ehitatakse uus teekatendi konstruktsioon, lahendatakse sadevete ärajuhtimine, uuendatakse tänavavalgustus ja sidekanalisatsioon, paigaldatakse
liikluskorraldusvahendid ja taastatakse haljastus. Tööde lõpetamise tähtaeg on 2012. aasta juunis.
Lisaks linnakodanike turvalise ja kiire liiklemise tagamisele, hoolitseb linn ka meeldiva ajaveetmise võimaluste loomise eest. Ühtse kergliiklusteede võrgustiku ehitamine linnas ja selle ühendamine piirnevate valdade
omadega võimaldab ohutult sõita jalgratta või rulluiskudega nii linnas kui ka väljaspool linna piiri. Aina rohkem on linnakodanikud hakanud kergliiklusteid kasutama sportimiseks ning pereliikmetega jalutamiseks. Möödunud aastal ehitasime jalgrattateed mööda vana raudteetammi Harkus ja kesklinnas. Kesklinna kergliiklustee sai nimeks “Kultuurikilomeeter”. Uued kergliiklusteed ehitati ka Valdeku tänava ja Viljandi maantee äärde.
Tallinna ilusamaisse, Kadrioru parki, rajame omapärast Jaapani aeda, kus hakkab kasvama üle neljasaja puu ja tuhatkonna põõsa. Projekti keskmes on värvide rohkus, valgus ja side veega. Aeda muudavad elavaks ja pidevalt muutuvaks süsteemijärgne taimede istutamine, läbimõeldud tiikide kuju ja neid ümbritsevate jalutusradade paigutus ning innovatiivsed valgustuslahendused, mis võimaldavad tekitada valguse ja varju vaheldumise. Loodame, et Jaapani aed saab linnakodanike jaoks lemmikuks ajaveetmiskohaks.
Möödunud aastal avasime Harju mäel „20. augusti“ nime saanud väljaku, kust avaneb suurepärane vaade linnale. Usume, et ka see koht muutub nii kohalike elanike kui turistide jaoks külastatavaks paigaks.
Viisime 2011. aastal taas läbi korteriühistute seas aina populaarsemaks muutuvaid projekte „Hoovid korda!“ ja „Fassaadid korda!“. „Hoovid korda!“ kaudu toetasime ühistuid summas 682 830 eurot ja „Fassaadid korda!“ kaudu summas pea 166 030 eurot.
Vaatamata kaua kestnud majandussurutisele ja kohalike omavalitsuste tulubaasi sundvähendamisele seadusandja kaasabiga, jätkame ka tänavu linna arendamist ja linnakodanike abistamist. Ka uuel aastal plaanime oma võimaluste piires remontida tänavaid ja ehitada uusi kergliiklusteid, loomaks linnas ühtset võrgustikku. Lisaks kavatseme uuendada parke ja puhkealasid ning läbi projektide „Hoovid korda!“ ja „Fassaadid korda!“ tublisid ja aktiivseid korteriühistuid oma eluaseme korrastamisel jätkuvalt rahaliselt toetada.
2012. a. linnaeelarves on korteriühistute õuealade korrastamiseks eraldatud 639 000 eurot ning fassaadide uuendamise toetuseks 395 000 eurot.
Mul on hea meel tõdeda, et koostöö linnakodanikega muutub aina tihedamaks ning inimeste panus kodulinna arengusse kasvab. Ma tänan teid kõiki koostöö eest ning loodan, et ka sellel aastal on meie partnerlus produktiivne ja tõhus. Ärme jääme ükskõikseks, muudame oma kodulinna koos paremaks!
Aitäh Teile!

Kristiine linnaosa arengukava kinnitatud

Martin Gasman
Kristiine Linnaosa Valitsuse haldussekretär




Peale mahukat tööd ja pikka menetlusringi on Kristiine linnaosa arengukava lõpuksvalmis ning 26. jaanuaril kinnitati Tallinna Linnavolikogu määrusega Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015.


Kristiine linnaosa arengukava koostamise eesmärgiks on täpsustada linna arengudokumentides seatud sihte ning luua alus linnaosa plaanipärasele arengule ja selle rahastamisele, lähtudes kehtestatud arengudokumentidest, linna majandus- ja sotsiaalvaldkondade prognoosist, hetkeolukorrast ning linna rahalistest võimalustest. Võttes aluseks linnaosa looduse, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkondade olukorra, Tallinna linna ja Kristiine linnaosa elanike avalikud huvid ning Tallinna arengudokumentides seatud sihid, esitatakse linnaosa arengu üldraamistik.
Arengukava sisaldab Kristiine linnaosa Valitsuse vastutusvaldkondade ja linnaosa lähteolukorra analüüsi ja arengueeldusi, linnaosa arenguülesandeid, strateegilisi valikuid, visiooni, tegevuskava koos riskide maandamise käsitlusega ning arengukava seiret. Arengukava lähtub linnaosa arenguloogikast ja arvestab linna
strateegiliste ja tegevuskavaliste arengudokumentide seisukohtadega ning linna ja linnaosa elanike avalike huvidega.
Arvestades arengukava mitmekümnelehelist pikkust, on keeruline teha siia artiklisse kokkuvõtet, mis hõlmaks kogu arengukava ning seetõttu annaksin pigem ülevaate planeeritud tähtsamatest ühiskondlikest ja erasektori poolt arendatavatest ehitistest ja piirkondadest.
Olulisemaks riiklikult kavandatavaks ehitusobjektiks Kristiine linnaosas on Rahvusringhäälingu maja Tuisu tänava ääres, mille tulemusel kaovad endised heakorrastamata jäätmaad, linnaosa rikastub uue kultuuriehitisega ning koos naabrusse kavandatud haljasala loomisega paraneb A. H. Tammsaare tee arenguvööndi ja Järve elurajooniga vahetult külgneva piirkonna üldilme.
Linnaosa kultuuri- ja vabaajakeskuse rajamise asukoht on planeeritud Mustamäe teele. Vabaajakeskus
koos naabruses paikneva huvikeskuse Kullo ja Löwenruh’ pargiga mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdavad Mustamäe tee piirkonna tõmbekeskuse funktsioone suure asustustihedu-sega elukvartalite lähinaabruses. Tuisu tn piirkonda rajatakse rehabilitatsioonikeskus.
Linnaosa ja kogu Tallinna liikluse paremaks korraldamiseks rajatakse või rekonstrueeritakse tulevikus mitmed magistraaltänavad. Tondi raudteeülesõit soovitakse ehitada kahetasandiliseks. Kaugemas tulevikus
on vajalik rajada Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis vähendab Nõmme keskosa liiklusvooge ning võimaldab paremini ühendada Järve piirkonda Pärnu mnt ja Järve keskusega.
Samuti on tulevikus vajalik Pärnu mnt-ga paralleelse ühendustänava loomine raudtee idaküljele Tondi ja Järve keskuse vahelises lõigus (väheneks Pärnu mnt liikluskoormus ja tekiks võimalus vajadusel rajada Pärnu maanteele eraldiasetsev ühissõidukirada). Rekonstrueeritakse Laki tänav, mis kaugemas tulevikus ühendatakse Tallinna üldplaneeringus kavandatud magistraaltänava kaudu Põhja-Tallinnaga. Kavandatakse ka täiendavaid kergliiklusteid ning ühendatakse need linna teede ühtse võrgustikuga.
Lähiajal lõpetatakse Kristiine linnaosa kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mille tulemusel linnaosa elukeskkond ja elanike elamistingimused märkimisväärselt paranevad. Endla tn ja Mustamäe tee ristmiku piirkond, Tondi tn raudtee ülesõidu piirkond, A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmiku piirkond ning Pärnu mnt äärne Järve kaubanduskeskusega külgnev ala, on teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas” määratud kõrghoonete (peamiselt büroohoonete) ehitamise piirkonnaks, kuhu kokku planeeritakse rajada ligikaudu pool miljonit ruutmeetrit äripinda. Sama teemaplaneeringuga on määratud kindlaks tingimused ka Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ärivööndi detailplaneerimiseks.
Kristiine linnaosa arengukavaga saab tutvuda linnaosa veebilehel: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-linnaosa-arengukava-2012-2015.

Friday, January 20, 2012

Koerte registreerimine Tallinna koerteregistrisse on tasuta

Tallinna Keskkonnaamet tuletab kõigile koeraomanikele meelde, et Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tuleb kõik Tallinnas elavad koerad märgistada ning registreerida Tallinna linna koerteregistris.

Triinu Maandi
Keskkonnaameti vanemspetsialist

Juhime koeraomanike tähelepanu sellele, et Tallinnas peetavad koerad peavad olema registreeritud
Tallinna linna koerteregistris, teistesse registritesse tehtud kandeid Tallinna linn arvesse ei võta! Palume kõigil koeraomanikel kontrollida aadressil http://www.llr.ee/, kas koer on kantud õigesse registrisse.
Juhul, kui otsing tulemusi ei andnud, tuleb koeraomanikul koer registreerida Riigiportaalis http://www.eesti.ee/ (teenus nimega Lemmiklooma registreerimine Lemmikloomaregistrisse LLR) või
pöörduda lähima Tallinna linna koerteregistri volitatud töötleja poole, kes on igas linnaosas ning
nende kontaktid leiab aadressilt www.tallinn.ee/est/lemmikloom/Koeri-saab-tasuta-registreeridajargmistes-kohtades.
Juhul, kui omaniku kontaktandmed on registris valed, saab koeraomanik neid ise Riigiportaalis
(www.eesti.ee) muuta, valides teenuse Lemmikloomaregister LLR (andmete vaatamine ja parandamine).
Koerad tuleb enne registreerimist lasta veterinaararstil mikrokiibiga märgistada. Kiipimise protseduur on loomale valutu, kiibi number on kordumatu ja selle võltsimine ülikeeruline.
Koerte märgistamine kaasaaegse meetodi abil aitab kaasa hulkuvate loomade arvu vähendamisele ning kiirendab ja lihtsustab kaotsi läinud koera kokkuviimist omanikuga. Soovitame märgistada ja registreerida ka kassid ning tuhkrud. Mikrokiibi olemasolu on vajalik ka koera, kassi või tuhkruga riigist lahkumisel.
Kõikide loomade registrisse kandmine on tasuta.

Friday, December 16, 2011

Kristiines avati kohtumispaik kõigile põlvkondadele

Kristiine linnaosas asuvas Tondimõisa pargis avati uus spordi- ja mängukompleks, mis on mõeldud igas vanuses liikumisharrastajale.

25. novembril toimus Tallinna Keskkonnaameti ja Kristiine Linnaosa Valitsuse koostöös Tondimõisa pargi mänguväljakul kogupereüritus, mille eesmärgiks oli tutvustada väljakul asuvat kolme generatsiooni liikumisseadet ”0 100” ja teisi virgestuselemente.
Avamisel sõnas abilinnapea Arvo Sarapuu, et kuigi uued liikumisseadmed on mõeldud eakatele
inimestele, ei ole ka lastel keelatud nende sihtotstarbeline kasutamine. „Võib olla saab just siit pargist
alguse mõne lapse suur sportlaskarjäär,“ rääkis Sarapuu ja lisas, et selliste treeningvahendite linnakodanikeni viimine võibki olla just ajendiks hakata tegelema spordiga.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul pöörab linn tähelepanu nii laste kui ka
eakate liikumisvõimalustele. „Terviseliikumine on saanud tõesti populaarseks linlaste seas.
Mänguplatside ja spordiväljakute rajamine pakub turvalist võimalust vaba aja veetmiseks ning
aitab inimestel naasta igapäeva elu juurde. Heal spordi- ja mänguväljakul peab olema mugav nii
lastel kui ka täiskasvanutel. Meie eesmärk on anda igas vanuses huvilistele võimalus ennast liikuma
ja uutmoodi tegutsema panna,“ ütles A. Novikov.
Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Keskkonnaametiga paigaldas uued välitrenažöörid ka Räägu parki (Nõmme tee 52) ja Kirsi 8a lastemänguväljaku kõrvale.



Prügiveost Kristiine linnaosas

Austatud Kristiine linnaosa elanik!

12. detsembril 2011 lõppes korraldatud jäätmevedu Kristiine linnaosas OÜ VSA veopiirkonnas.
Korraldatud jäätmeveo uuesti rakendamiseks on välja kuulatud piirkonnas tekkivate jäätmete
käitlusteenuse hanke.
Alates 12.12.2011 tekib Kristiine piirkonnas nn vabaturg.
Vabaturu olukord on ajutine ning kestab seni kuni Tallinna Keskkonnaamet leiab riigihanke korras uue vedaja ja käitleja. Seega on jäätmevaldajatel alates 12.12.2011 kuni uue jäätmevedaja leidmiseni võimalik valida ise sobiv jäätmevedaja.
Sõltumata sellest, kas piirkonnas on korraldatud jäätmevedu või mitte, on kinnisasja omanikul kohustus
tema valduses olevad jäätmed liigiti koguda ning üle anda jäätmeluba omavale jäätmevedajale.
Tallinna Keskkonnaamet soovitab jäätmevaldajatel edaspidiseks jäätmeveoks sõlmida jäätmeveoleping
endise vedajaga või siis jäätmevaldaja endi poolt vabalt valitud jäätmevedajaga. Teenustasu suurus jäätmete vedamiseks kujuneb poolte kokkuleppel. Tallinna linna haldusterritooriumil korraldatud
jäätmeveopiirkondades kehtivaid hindu on võimalik võrrelda Tallinna linna veebilehel http://www.tallinn.ee/est/Jaatmeveohind-ja-jaatmevedajad.
Teistes korraldatud jäätmeveopiirkondades pakuvad teenust AS Ragn-Sells, Veolia Keskkonnateenused
AS, Adelan Prügiveod OÜ ja OÜ Prügivedu Tallinn.
Palume Teil sõlmida jäätmeveoleping.
Jäätmeveolepingu sõlmimine on kohustuslik vastavalt jäätmehoolduseeskirjale ja selle üle teeb
järelevalvet linnaosa valitsus ja Tallinna Keskkonnaamet. Jäätmevaldaja peab suutma tõendada
jäätmete jäätmevedajale üleandmist.
Täiendav info telefonidel: 640 4609 (Tallinna Keskkonnaamet), 645 7118 (Kristiine Linnaosa
Valitsuse linnamajandusosakond).

Kuldnoka tänav muudeti ühesuunaliseks

Lilleküla gümnaasiumi juhtkonna ja lastevanemate initsiatiivil – eesmärgiga muuta laste koolitee ohutumaks – muudeti Kuldnoka tänav ühesuunaliseks.

Liikluskorraldus Kuldnoka ja Mooni tänavatel tegi Lilleküla gümnaasiumi kooliperele muret väga pikka aega. Kuna kitsastel tiheda liiklusega tänavatel ei olnud laste koolitee turvaline, siis pöördusid lapsevanemad ka Tallinna linnavalitsuse poole.
Pöördumises tehti liikluse turvalisemaks muutmiseks kaks ettepanekut – parandada olukorda Mooni tänaval, tehes sinna kõnnitee, et lapsed ei peaks kitsal tänaval autode vahel laveerima ning muuta Kuldnoka tänav alates majast nr. 6 ühesuunaliseks, suunaga Mooni tänava poole. Kui tänaseks on Kuldnoka tänav vastavalt ettepanekule ühesuunaliseks muudetud, siis Mooni tänava osas on muutusi oodata tuleval aastal.
Oktoobrikuus käis liikluskorraldusega tutvumas ka Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes möönis olukorra tõsidust ja ohtlikkust. „Antud juhul on tegemist positiivse näitega kodanike algatusest ehk lapsevanemate ja kooli initsiatiivist muuta ja lahendada probleeme,“ märkis Kõlvart.

Premeeriti “Hoovid korda” parimaid: esikohal taas Kristiine linnaosas asuv korteriühistu

Tallinna Kommunaalametis kogunenud preemiakomisjon valis välja 2010. aastal projektis “Hoovid korda” osalenud korteriühistute seast parimad ja jagas 9000-eurose preemiaraha nelja ühistu vahel.

Esimene koht jagati KÜ-de Jupiter (Sõstra 6, Kristiine linnaosa) ja Ehitajate tee 88 vahel ning neid tunnustati kumbagi preemiaga summas 3000 eurot, kolmas koht jagati KÜ-de Viiralti 3 ja Kopli 11A vahel ning neid tunnustati kumbagi 1500 euroga.
Komisjoni esimehe, abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul seadis komisjon ettepoole suured korteriühistud: „Esimest kohta jagavad Ehitajate tee 88 ja Sõstra 6 ühistud, kus korrastati hoovid korda kahes etapis. Mõlemad ühistud parandasid eelkõige oma parkimistingimusi. Ehitajate tee 88 ühistu Mustamäel rajas endale parkimistasku ja Sõstra 6 ühistu Kristiines tegi korraliku majaesise kõnnitee. Üldmuljena said mõlemad korteriühistud suurele majale kohase kena hooviala.“
Kolmas koht läks jagamisele kahe silmapaistva tulemuse saavutanud väikese ühistu vahel.
Kopli 11A ühistu Põhja-Tallinnas asub otse trammitee ääres, kuhu mitmeaastase projektiga rajati kena piirdeaiaga hoov, mis kaunistab tervet tänavat. Lisaks laoti unikivist parkla ja ehitati elanikele aeda puhkenurk.
Koos naabritega rajas ühistu ka prügimaja. Viiralti 3 ühistu Kesklinnas parandas haljastust ja rajas samuti puhkenurga. Lisaks korrastati maja parklat ja piirdeaeda ning piirati puitkonstruktsiooniga
prügikastid.
2010. aastal sai projekti „Hoovid korda“ raames toetusi 143 korteriühistut, kokku 13 miljoni krooni ulatuses. Linnaosade valitsused esitasid komisjonile kaalumiseks oma paremad ühistud ja komisjon
valis 20 korteriühistu hulgast välja preemiate saajad.

KÜ Sõstra 6 majaesise kõnnitee.

Vindi tänava rekonstrueerimine algab järgmise aasta aprillis

15. novembril kohtusid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Kalle Klandor ja Eha Võrk, Tallinna Kommunaalameti juhid ning Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov Vindi tänava piirkonna korteriühistute esindajatega. Kohtumisel arutati tänavate rekonstrueerimist puudutavaid küsimusi.

Kristiine Linnaosa Valitsuse saalis toimus arutelu, kus kuulati ära elanike ettepanekud seoses piirkonna tänavate ning amortiseerunud tehnovõrkude rekonstrueerimistöödega.
Linnapea Savisaar rõhutas, et kohtumise eesmärk oli probleemid näost näkku selgeks rääkida, et siis juba ühiselt parima võimaliku lahenduseni jõuda.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul pidi Vindi tänava taastusremont olema juba möödunud aastal lõppenud, kuid projekteerimistööde käigus selgus, et tänava all kulgevad
kommunikatsioonid on nii amortiseerunud, et need tuleb välja vahetada. Seetõttu Tallinna linn
oli sunnitud projekti põhjalikult muutma ning hetkel valmistatakse ette tänava kapitaalremondi
projektdokumentatsiooni. Tööde käigus tehakse mitte ainult uus teekate ja kõnniteed, vaid paigaldatakse ka uued kommunikatsioonid, tänavavalgustus, istutatakse uus haljastus.
„Pole head ilma halvata,“ sõnas Novikov. „Vindi tänava elanikud saavad tavaremondi asemel kapitaalremonditud tänava. Kindlasti tõstab see oluliselt inimeste liiklemise turvalisust.“
Kohtumisel lepiti põhimõtteliselt kokku, et järgmise, 2012. aasta aprillis alustatakse Vindi tänava rekonstrueerimisega.
„Projekt Vindi tänava rekonstrueerimiseks on koostatud ja kui kõik kavakohaselt kulgeb peaks Vindi tänav oktoobriks remonditud saama,“ ütles abilinnapea Kalle Klandorf.

Arutelu toimus Kristiine Linnaosa Valitsuse saalis.

Tedre tänaval algas kauaoodatud remont

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul saab Tedre tänav remondi tulemusena korraliku teekatte, liiklus muutub sujuvamaks ning jalakäijate liiklemine senisest tunduvalt ohutumaks.

Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul on Tedre tänava rekonstrueerimise asjus linnaosavalitsuse poole korduvalt pöördutud, kuid kahjuks viibis tööde algus tehnilistel põhjustel rohkem kui aasta. „Takistuseks sai, et sõidutee osutus kavandatud tööde jaoks liiga kitsaks, mis tähendas seda, et kraavid tuli likvideerida ning sama otsus tuli langetada ka olemasolevate vanade puude osas,“ rääkis Novikov.
„Kuna suur osa elanikke oli puude mahavõtmise vastu, peatati projekteerimine ja algasid läbirääkimised.
Kirglike vaidluste tulemusena jõuti ühisele otsusele, et kõnniteedest tulenev turvalisus on tähtsam kui
eakad puud ja ehitustööd võisid alata.“
Tedre tänava remont Nõmme tee ja Kotka tn vahelisel lõigul algas 21. oktoobril 2011 ning lõppeb 2012. aasta suvel. Töid teostab Lemminkäinen Eesti AS. Lepingu kogumaksumus on 1,09 mln eurot.
Rekonstrueerimise käigus rajatakse puuduvad kõnniteed ja kaasaegne tänavvalgustus, sõidutee saab uue katte, lahendatakse sadevete ärajuhtimine ning uuendatakse piirkonna side- ja elektrisüsteeme. Tööde lõppfaasis paigaldatakse uued liikluskorraldusvahendid ja taastatakse haljastus.
Ehitajaga on kokku lepitud töökorraldus, mis tagab, et elanikud pääsevad sõidukitega oma valdusteni takistusteta ja tõrkeid võib esineda maksimaalselt mõne päeva ulatuses.

Abilinnapea Kalle Klandorf ja Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov tutvuvad töö korraldusega
Tedre tänaval.

Vanade puude eemaldamine on vajalik jalakäijate ohutuse ja turvalisuse tagamiseks.

Friday, October 21, 2011

Parimad korteriühistud asuvad Kristiine linnaosas

5. oktoobril 2011 toimunud XIV Eesti Korteriühistu Liidu Foorumil sai Kristiine linnaosas asuv KÜ Tondi 44 väärilise tiitli „Edukaim renoveerimisprojekt 2011“.

KÜ Tondi 44 tegevjuhi Nadežda Gorjainova sõnul ei ole see vaid ühe korteriühistu võit, kuna selles suures renoveerimisprojektis osales palju koostööpartnereid.
„Pigem on see kollektiivne saavutus ja meie ühine kordaminek. Ma tahan tänada Tallinna Linnavalitsust ja Kristiine Linnaosa Valitsust ning kõiki neid inimesi ja ettevõtteid, kes aitasid meid maja renoveerimisel. Loodame ka edasisele edukale koostööle!“ ütles N. Gorjainova.
Ja veel üks Kristiine linnaosas asuv korteriühistu, Tuisu 5, sai samal üritusel EKÜL poolt eriauhinna „Arhitektuuriline täiuslikkus“.
KÜ Tuisu 5 juhatuse esimees on Lauri Lindret ja tegevjuht Lea Nõuakas.
Õnnitleme võitjaid!

OÜ VSA Eesti kinnitas , et jätkab prügivedu lepingus sätestatud tingimustel

11. oktoobril kohtus Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov VSA Eesti emaettevõtte ja Tallinna Keskkonnaameti esindajatega, et arutada prügiveoga seotud olukorda Tondi-Järve piirkonnas.


Nõupidamine toimus seoses Tallinna Linnavolikogus esitatud arupärimisega, mis keskendus sellele, et prügifirma VSA Eesti on juba paar aastat tõsistes makseraskustes ja kahjumis ning Tallinna linnal ei ole mingit kriisiplaani.
Arupärimise tulemusena tekkis Kristiine linnaosa Tondi-Järve veopiirkonna OÜ VSA klientidel mure ning kohati paanika seoses lepingu väidetava katkemisega.
Täna Kristiine Linnaosa Valitsuses toimunud nõupidamisel kinnitas prügifirma omaniku volitatud
esindaja Vytenis Raičinskis, et mure teenuse katkemise osas on asjatu ning paanika taga võib näha vaid konkurentide huvi või poliitiline kemplemine. VSA omaniku esindaja kinnitas, et ettevõtte investeering Eesti turule oli märkimisväärne ning pikaajaline. Samuti kinnitas ettevõte oma soovi osaleda ka järgnevates prügiveo hangetes.
Ettevõtte võlgnevustega seonduvate probleemide osas kommenteeris firma esindaja, et ühelt poolt
on tegu tavalisest äritegevusest tingitud vaidlusega, mis on ka kohtus ning teiselt poolt peetakse hetkel
riigiga võlgade osas ajatamise läbirääkimisi, mida on veel samuti vara kommenteerida.
Kohtumisel viibinud Tallinna Keskkonnaameti juhataja Otto Popeli sõnul, ei ole lepingurikkumisi
VSA Eesti poolt fikseeritud ning hetkel ei ole ka ettevõttele selles osas etteheiteid. Kristiine
linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul said kohtumise tulemusena Kristiine linnaosa elanikud firma
esindaja kinnituse, et lepingupartner jätkab oma tööd kuni lepingu lõpuni ning muretsemiseks ei ole
põhjust.
Loodame, et firma peab kinni linnaosa vanemale antud lubadusest.

Nõupidamine Kristiine Linnaosa Valitsuses.

Monday, August 29, 2011

Kotka tänava staadion saab uue ilme

Selline oli Kotka 12 staadion 2009. aasta septembris...
Veel hiljuti oli Kotka 12 tühermaa, kus kõrgus vööni rohi, laiutas võsa ja koeraomanikud käisid oma lemmikutega jalutamas. Sageli võis seal märgata puhkamas kahtlase välimusega isikuid. Nüüd aga saavad ümberkaudsete majade elanikud jälgida oma akendest, kuidas tühjana seisnud maalapp
kaasaegse spordikompleksi ilme saab.
Umbes aasta pärast hakkab siin tööle Eesti Jalgpalli-liidu noorte treeningukeskus. Jalgpallisõpradele
on juba valmis aiaga piiratud jalgpalliväljak.
Järgmisena ehitatakse vaatajate tribüünid ning spordikompleksiruumid, mis tulevad kahte tulevase
treeningukeskuse territooriumil asuvasse kolmekorruselisse hoonesse.
Hooned renoveeritakse vastavalt kaasaegsetele nõuetele.
Ehitustööd on kavas lõpetada 2012. aasta septembris.

...praegu aga selline. Milline aga pärast ehituse lõpetamist, näeme aasta pärast.

Tondimõisa pargis on uus koeraaed

Tallinna Keskkonnaameti tellimusel rekonstrueeriti Tondimõisa (end. Dunteni) pargi koerte jalutusväljaku piirdeaedu.

Kõiki koeraomanikke oodatakse koos oma lemmikutega värskenduskuuri läbinud koerte
väljakutele jooksma ja mängima.

Tallinnas on kokku 12 koerte jalutusväljakut ja nende asukohakirjeldused on üles pandud ka Tallinna lemmikloomaportaali aadressil www.tallinn.ee/lemmikloom.