VÄLITREENINGUD LÖWENRUH´PARGIS

Tallinna kergliiklusteede pikkus moodustab tänavu 210 km

Tulenevalt uute kergliiklusteede rajamisest ja olemasolevate korrashoiust on kergliiklejate arv Tallinnas iga aastaga kasvanud. Loodud on uusi võimalusi nii sportimiseks kui ka igapäevaste sõitude tarbeks. Lisaks sellele kasutab Tallinna kergliiklusteid igal aasta tuhandeid välisturiste, kes saabuvad enamasti kruiisi- ja reisilaevadega, aga ka jalgrattaga mööda maanteid.

Aastal 2011 jalgrattateede ehitusse tehtud investeeringute maht ulatus 1,7 miljoni euroni. Mullu tehtud töödest pälvis enim tähelepanu ligikaudu kahe kilomeetri pikkune „Kultuurikilomeeter“ Linnahallist Tööstuse tänavani. Vanale raudteetammile rajatud kergliiklustee annab juurdepääsu seni vähekasutatud rannaaladele ning kultuuriobjektidele - Linnahall, Kultuurikatel, Kalasadama kalaturg, Patarei vangla, vesilennukite angaarid, Eesti Meremuuseum, Noblessneri laevatehase hooned ja Kalamaja kalmistupark. Lisaks mahajäetud raudteetammi kasulikule kohaldamisele, on Kultuurikilomeeter oluline tõuge lähedalasuvate kultuurimälestiste korrastamiseks.
Mullu ehitas linn kergliiklustee Valdeku tänava ja Viljandi maantee äärde (lõigus Männiku tee – Viljandi mnt – linna piir). Kergliiklustee rajati Randvere tee rekonstrueerimistööde mahus (lõigus Kummeli tee –Pärnamäe tee)
„Astangu“ jalgrattatee (lõigus Paldiski mnt- Akadeemia tee) rajati Harku raudteetammile ja ta ühendab Harku valla kergliiklustee linna võrgustikuga. Ka see tee on aktiivselt kasutatav nii sportimiseks kui ka igapäevaste sõitude tarbeks.
Ehitushooaeg on juba avatud ning teede ehitustööd alanud. Üks suuremaid projekte käesoleval aastal on Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee ehitus, mis ühendab Mustamäe, Nõmme ja Haabersti linnaosi. Mullu sai valmis Haabersti linnaosa läbiv jalgrattatee lõik, mis kulgeb mööda endist Harku raudteetammi. Tänavu jätkab linn Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee ehitust Nõmmel ja Mustamäel (lõigus Pärnu mnt –Järveotsa tee). Rajatav asfaltbetoonkattega kergliiklustee on viie ja poole m laiune, valgustatud ning kahesuunaline. Kergliiklustee kõrvale rajatakse poole m laiune sõelmekattega jooksurada. Rajatav kergliiklustee on pisut üle viie km pikk ning trassile tuleb 16 puhkekohta. Rajatakse ka kolm autoparklat. Tööd on plaanis lõpetada 2012.a. juulis.
Käesoleval aastal rajatakse kergliiklustee Kadaka pst (lõigus Mäepealse tn - Kadaka pst 169A). Tööde lõpetamise tähtaeg on 29. juuni 2012.a
Kergliiklustee rajatakse ka Pärnamäe teele (lõigus Randvere tee – linna piir) mis ühendab linna kergliiklusteed Viimsi valla kergliiklusteedega. Tööde lõpetamise tähtaeg on 30.juuli 2012.a.
Eelmise aastaga võrreldes on Tallinna linnas juurde ehitatud ligikaudu üheksa km kergliiklusteid, mis teeb Tallinna kergliiklusteede kogupikkuseks 210 km.
Juba 8-ndal järjestikusel aastal annab Tallinna linn välja jalgrattateede kaardi, mis on rattahuvilistele tasuta. Käesoleval aastal jagame 3000 voldik-kaarti „Jalgrattateed Tallinnas 2012“. Kaardi ühel poolel on Tallinna kergliiklusteed koos loodusväärtustega, lisaks kesklinna vaatamisväärsused ja suuremad terviserajad, kaardi teisel poolel on ülevaade lähivaldade kergliiklusteedest koos Harjumaal asuvate loodusväärtustega. Lisaks on kaardil eraldi välja toodud suuremad rattapoed, kus on võimalik jalgrattaid remontida ja hooldada.
Juba 1.maist alates on neid võimalik saada linnaosade infosaalidest ja turismiinfokeskusest. Samuti jagame kaarte ratta- ja liiklusteemalistel väliüritustel.

Soovin teile kõigile meeldivaid suviseid sportimis- ja jalgrattaelamusi!

Kalle Klandorf

Tallinna abilinnapea

Kristiines saab kahel liuväljal uisutada

Külmas ilmas on ka midagi positiivset. Külm talv on loonud soodsad tingimused liuväljade rajamiseks. Nüüd on ka Kristiines kaks uisuvälja.

Uisuplats Räägu pargis, mis asub aadressil Nõmme tee 52, on juba kolmandat aastat uisusõpradele avatud. Liuväli on hästi valgustatud, seda võib külastada mitte ainult päeval, vaid ka õhtul. Lilleküla Päästekomando päästjad aitasid Kristiine Linnaosa Valitsusel Räägu parki liuvälju rajada.
Lisaks asub Püü tänaval kodaniku enda tehtud jääplatsike.
Uisutamine on Eestis olnud läbi aegade rahva hulgas populaarne spordiala. See on emotsionaalne harrastus, mis arendab vastupidavust ja üldist koordinatsiooni ning on väga tervistav ja pingeid maandav!
Uisutamine on mõnus! Tule ka sina liuväljakutele! Pane sõpradega uisud alla ja naudi talverõõme!

Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov (keskel) ja linnaosa valitsuse vaba aja sektori
noorsootöö peaspetsialist Oliver Liidemann (vasakul) tänavad päästjaid abi eest.

Igal aastal on olnud õnnetusi, kus veekogule uisutama läinud inimene onläbi jää kukkunud.
Nõrk jää ohustab eelkõige lapsi. Ära mine veekogude jääle! Tule Püüle!

Väga tubli Kristiine linnaosa elanik Indrek Linde rajas oma kulude ja jõududega jääväljaku Püü tänavale. Suur-suur tänu Indrekule!

Lilleküla Päästekomando päästjad valasid Räägu parki liuvälja.

Kristiine linnaosa arengukava kinnitatud

Martin Gasman
Kristiine Linnaosa Valitsuse haldussekretär

Peale mahukat tööd ja pikka menetlusringi on Kristiine linnaosa arengukava lõpuksvalmis ning 26. jaanuaril kinnitati Tallinna Linnavolikogu määrusega Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015.


Kristiine linnaosa arengukava koostamise eesmärgiks on täpsustada linna arengudokumentides seatud sihte ning luua alus linnaosa plaanipärasele arengule ja selle rahastamisele, lähtudes kehtestatud arengudokumentidest, linna majandus- ja sotsiaalvaldkondade prognoosist, hetkeolukorrast ning linna rahalistest võimalustest. Võttes aluseks linnaosa looduse, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkondade olukorra, Tallinna linna ja Kristiine linnaosa elanike avalikud huvid ning Tallinna arengudokumentides seatud sihid, esitatakse linnaosa arengu üldraamistik.
Arengukava sisaldab Kristiine linnaosa Valitsuse vastutusvaldkondade ja linnaosa lähteolukorra analüüsi ja arengueeldusi, linnaosa arenguülesandeid, strateegilisi valikuid, visiooni, tegevuskava koos riskide maandamise käsitlusega ning arengukava seiret. Arengukava lähtub linnaosa arenguloogikast ja arvestab linna
strateegiliste ja tegevuskavaliste arengudokumentide seisukohtadega ning linna ja linnaosa elanike avalike huvidega.
Arvestades arengukava mitmekümnelehelist pikkust, on keeruline teha siia artiklisse kokkuvõtet, mis hõlmaks kogu arengukava ning seetõttu annaksin pigem ülevaate planeeritud tähtsamatest ühiskondlikest ja erasektori poolt arendatavatest ehitistest ja piirkondadest.
Olulisemaks riiklikult kavandatavaks ehitusobjektiks Kristiine linnaosas on Rahvusringhäälingu maja Tuisu tänava ääres, mille tulemusel kaovad endised heakorrastamata jäätmaad, linnaosa rikastub uue kultuuriehitisega ning koos naabrusse kavandatud haljasala loomisega paraneb A. H. Tammsaare tee arenguvööndi ja Järve elurajooniga vahetult külgneva piirkonna üldilme.
Linnaosa kultuuri- ja vabaajakeskuse rajamise asukoht on planeeritud Mustamäe teele. Vabaajakeskus
koos naabruses paikneva huvikeskuse Kullo ja Löwenruh’ pargiga mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdavad Mustamäe tee piirkonna tõmbekeskuse funktsioone suure asustustihedu-sega elukvartalite lähinaabruses. Tuisu tn piirkonda rajatakse rehabilitatsioonikeskus.
Linnaosa ja kogu Tallinna liikluse paremaks korraldamiseks rajatakse või rekonstrueeritakse tulevikus mitmed magistraaltänavad. Tondi raudteeülesõit soovitakse ehitada kahetasandiliseks. Kaugemas tulevikus
on vajalik rajada Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis vähendab Nõmme keskosa liiklusvooge ning võimaldab paremini ühendada Järve piirkonda Pärnu mnt ja Järve keskusega.
Samuti on tulevikus vajalik Pärnu mnt-ga paralleelse ühendustänava loomine raudtee idaküljele Tondi ja Järve keskuse vahelises lõigus (väheneks Pärnu mnt liikluskoormus ja tekiks võimalus vajadusel rajada Pärnu maanteele eraldiasetsev ühissõidukirada). Rekonstrueeritakse Laki tänav, mis kaugemas tulevikus ühendatakse Tallinna üldplaneeringus kavandatud magistraaltänava kaudu Põhja-Tallinnaga. Kavandatakse ka täiendavaid kergliiklusteid ning ühendatakse need linna teede ühtse võrgustikuga.
Lähiajal lõpetatakse Kristiine linnaosa kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mille tulemusel linnaosa elukeskkond ja elanike elamistingimused märkimisväärselt paranevad. Endla tn ja Mustamäe tee ristmiku piirkond, Tondi tn raudtee ülesõidu piirkond, A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmiku piirkond ning Pärnu mnt äärne Järve kaubanduskeskusega külgnev ala, on teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas” määratud kõrghoonete (peamiselt büroohoonete) ehitamise piirkonnaks, kuhu kokku planeeritakse rajada ligikaudu pool miljonit ruutmeetrit äripinda. Sama teemaplaneeringuga on määratud kindlaks tingimused ka Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ärivööndi detailplaneerimiseks.
Kristiine linnaosa arengukavaga saab tutvuda linnaosa veebilehel: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-linnaosa-arengukava-2012-2015.

Kristiines avati kohtumispaik kõigile põlvkondadele

Kristiine linnaosas asuvas Tondimõisa pargis avati uus spordi- ja mängukompleks, mis on mõeldud igas vanuses liikumisharrastajale.

25. novembril toimus Tallinna Keskkonnaameti ja Kristiine Linnaosa Valitsuse koostöös Tondimõisa pargi mänguväljakul kogupereüritus, mille eesmärgiks oli tutvustada väljakul asuvat kolme generatsiooni liikumisseadet ”0 100” ja teisi virgestuselemente.
Avamisel sõnas abilinnapea Arvo Sarapuu, et kuigi uued liikumisseadmed on mõeldud eakatele
inimestele, ei ole ka lastel keelatud nende sihtotstarbeline kasutamine. „Võib olla saab just siit pargist
alguse mõne lapse suur sportlaskarjäär,“ rääkis Sarapuu ja lisas, et selliste treeningvahendite linnakodanikeni viimine võibki olla just ajendiks hakata tegelema spordiga.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul pöörab linn tähelepanu nii laste kui ka
eakate liikumisvõimalustele. „Terviseliikumine on saanud tõesti populaarseks linlaste seas.
Mänguplatside ja spordiväljakute rajamine pakub turvalist võimalust vaba aja veetmiseks ning
aitab inimestel naasta igapäeva elu juurde. Heal spordi- ja mänguväljakul peab olema mugav nii
lastel kui ka täiskasvanutel. Meie eesmärk on anda igas vanuses huvilistele võimalus ennast liikuma
ja uutmoodi tegutsema panna,“ ütles A. Novikov.
Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös Tallinna Keskkonnaametiga paigaldas uued välitrenažöörid ka Räägu parki (Nõmme tee 52) ja Kirsi 8a lastemänguväljaku kõrvale.

Linnaosa haridustöötajad mängisid bowlingut

Kristiine linnaosa haridustöötajate traditsiooniline aastalõpu koosviibimine toimus 6. detsembril Kuulsaali Bowlinguklubis.

Maret Truusalu
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

Bowlinguturniiril osalesid lasteaedadest: Kannikese, Haraka, Lille, Tihase, Vindi, Mutionu ja Kristiine lasteaia võistkonnad. Koolidest olid esindatud Lilleküla Gümnaasium, Kristiine Gümnaasium ja Tondi Põhikool. Oma võistkonna oli välja pannud ka Tallinna Huvikeskus Kullo.
Aastalõpu bowlinguturniir on õpetajate poolt oodatud üritus ja seetõttu on osavõtt väga aktiivne.
2011. aasta turniiri 3 parimat võistkonda:
I koht – Lilleküla Gümnaasium – 517 punkti, võistkonna koosseis: Viljar Loosi, Raivo Kelp, Jana Kunder, Meelis Rum, Vilve Lepik; Indrek Jalas.
II koht – Kristiine Gümnaasium – 442 punkti, võistkonna koosseis: Risto Arak, Mart Usin, Arti Lindvest, Elina Krautman, Lauri Vilibert.
III koht – Kristiine lasteaed – 403 punkti, võistkonna koosseis: Ingrid Unt, Maive Breiz, Maie Väin, Maret Laanes, Larissa Harrik, Maria Roots.
Suurima punktisumma naiste arvestuses saavutas Helje Tamm Kullerkupu lasteaiast (121 punkti) ja meeste arvestuses Meelis Rum Lilleküla Gümnaasiumist (150 punkti).

Õnnitleme võitjaid ja täname kõiki osalejaid!

Lilleküla Gümnaasiumi võistkond auhindadega.

Energiakorvpall

Siiani on eestlased olnud ikka vaoshoitud ning kõik mured ja ebaõnnestumised vaikselt ära kannatanud. Nüüd, kus kardetakse tuleval aastal elektrihinna 30-40% tõusu, on inimesed asunud tegutsema.


Raivo Tammus
Kristiine Linnaosa Valitsuse spetsialist

Õigluse eest on asunud võitlema Kristiine linnaosas tegutsev Lilleküla selts. Koos kesknoortega piketeeriti kalli elektrihinna vastu augusti alguses Eesti Energia peakontori ees ning eelmisel pühapäeval 18. septembril kutsuti erakonnad ning Eesti Energia korvpalliturniirile, et
pöörata tähelepanu elektrihinna järsule tõusule. Ürituse eesmärk oli tekitada koostöömeeleolu, et kõik mõjukad jõud saaksid aru, et elektrihinna tõus tuleks ära hoida, kuna see laostaks niigi vaest Eesti elanikkonda ning viiks meid jõuka kesklassiga unelmateriigist püüdmatusse kaugusse.
Meeldiv oli näha, et päikesepaistelisel pühapäeval olid Kristiine linnaossa Välja-Sõstra tn sisehoovi kohale tulnud pea kõik erakonnad ning ligi 100-pealtvaatajat. Peakohtunikuna jooksis väljakule rahvamees Indrek Tarand ning vaheaegadel laulis Karl Madis. Kahjuks puudus Eesti Energia esindus,
kuid see ei vähendanud ürituse õnnestumist, oli tunda parteidevahelist sünergiat, millest loodetavasti
võib tulevikus välja kasvada laiemapõhjaline koostöö ja mõistlikumad poliitilised otsused.
Korvpalliturniiril näitasid head mängu nii Keskerakonna, kesknoorte, IRL-i kui ka Lilleküla Seltsi
pallurid, kes jõudsid alagruppidest edasi poolfinaalidesse. Koduväljakul mänginud Lilleküla Selts
alistas IRL-i ning Keskerakond näitas noortele, et peab veel nö liha luudele kasvatama ja visketrenni
tegema. Finaalis nähti oodatult päeva tasavägiseimat mängu, kus Lilleküla Selts võitis napilt Keskerakonda.
Vahest oligi nii kõige parem, et altpoolt tulev parteideväline initsiatiiv näitas erakondadele koha kätte ning tuletas meelde, et rahvas on kõige võimsam poliitiline jõud ja just nende huve ning heaolu tuleb poliitikutel iga päev teenida. Sellist positiivset rahvaalgatust sooviks veelgi näha, kus linnakodanikud
pööravad olulistele asjadele tähelepanu ning aitavad korrastada elukeskkonda – ühisel jõul korrastasime nii korvpalliväljaku kui ka Välja-Sõstra tn lähiümbruse.

Kristiine lapsed kogunesid spordipäevale

Spordipäev algas ühise soojendusvoimlemisega.

Kohe püüame toestada, et oskame jälgpalli mängida.

Jalgpallimänge aitasid läbi viia FC Flora jalgpallurid.

Sport on lastele midagi enamat kui argitegevus ning minikorvpall
on neile kindlasti üks hea mäng.

Ka tüdrukutele meeldib jalgpall!

22. septembril toimus Kristiine Gümnaasiumi staadionil Kristiine lasteaedade spordipäev.

Maret Truusalu
Kultuuri – ja sporditöö peaspetsialist

Selle üritusega alustavad linnaosa lasteaiad igal aastal oma uut hooaega.
Spordipäev algas ühise soojendusvõimlemisega, millele järgnesid erinevad sportlikud tegevused,
kus lapsed koos laste sõbra Kriss-Sass-Saa´ga said kõiki spordialasid ise proovida. Kavas olid: jalgpall, täpsusvisked, pallivise, köievedu ja teatejooks. Toredaid jalgpallimänge aitasid läbi viia FC Flora jalgpallurid – Meelis Peitre, Rauno Alliku, Jürgen Henn ja treenerid – Priit Adamson ja Norbert Hurt. Pärast sportimist kinkis Kriss-Sass-Saa igale osalejale šokolaadimedali ja kõrremahla ning
tänas lasteaedasid diplomiga spordipäeval osalemise eest.
Spordipäeval osales 11 lasteaeda (kokku 331 last).
Tublid osalejad:
Tallinna Haraka Lasteaed – 21 last;
Tallinna Kannikese Lasteaed – 26 last;
Tallinna Kristiine Lasteaed– 38 last;
Tallinna Kullerkupu Lasteaed – 17 last;
Tallinna Lepatriinu Lasteaed – 62 last;
Tallinna Lille Lasteaed – 24 last;
Tallinna Linnupesa Lasteaed – 57 last;
Tallinna Muinasjutu Lasteaed – 20 last;
Tallinna Mutionu Lasteaed – 20 last;
Tallinna Tihase Lasteaed – 21 last;

Tallinna Vindi Lasteaed – 25 last.

Toomas Kookla pälvis teenetemärgi

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja linnapea Edgar Savisaar andsid Tallinna päeval
15. mail raekojas Aukodanike Kogu pidulikul istungil vastsetele aukodanikele üle vapimärgi ja
teenetemärgid.

Tallinna teenetemärk antakse Tallinnale osutatud eriliste teenete eest. Sel aastal tunnustati teiste 16 silmapaistva isiku hulgas linnaasutuse Kristiine Sport direktorit Toomas Kooklat kauaaegse kohusetundliku töö eest asutuse juhtimisel ja arendamisel.
Tallinna teenetemärke on antud alates 1995. aastast, seni on teenetemärgiga tunnustatud 178 isikut. Lisainfo: http://www.tallinn.ee/aukodanikud.
Toomas Kookla on olnud kauaaegne Tallinna Spordiveteranide Koondise juht ja aktiivne liige. Selle aasta 5. jaanuaril tähistas Kristiine spordihall oma 20. aastapäeva. Kogu selle aja on Kristiine spordihalli juhiks olnud Toomas Kookla.

Rahvusvaheline võrkpalliturniir ”Tallinna Kevad 2011”

VK Täht korraldas traditsioonilise võrkpalliturniiri Tallinna Kevad 2011. Turniiri on korraldatud alates 1976. a, kõigepealt Kalevi Laste Spordikooli poolt ja hiljem jätkas selle noorteturniiri korraldamist võrkpalliklubi Täht. Seega oli toimunud turniir arvult juba 25.

Turniiril osales 23 võistkonda Soomest, Lätist, Leedust ja Eestist. Eelnevatel turniiridel on osalenud ka Venemaa ja Poola võistkonnad. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi võimlas mängiti kokku 58 mängu kolmel väljakul. Turniiri õnnestumiseks lõid kaasa klubi vilistlased, võrkpalli veteranid, tegevkohtunikud ja klubi noored õplased, keda kõiki tahan tänada. Turniiri korraldamist toetasid Kristiine Linnaosa Valitsust ja OÜ Orfeum, kes toitlustas võistlejaid.

Mängiti neljas kategoorias:

Neiud 1993 ja nooremad 1. Riia Võrkpallikool 2. VK Täht 3. Kohila VK 4. Kunda VK

Tütarlapsed 1995 ja nooremad 1. Soome 2. Kaunase Võrkpallikool 3. Riia Võrkpallikool 4. Marupe (Läti) 5. Jonava (Leedu) 6. VK Täht

Noormehed 1993 ja nooremad 1. Riia Võrkpallikool 2. SK Tats 3. VK Täht 4. Võru Spordikool 5. Pärnu Spordikool 6. ”Kalev”

Poeglapsed 1997 ja nooremad 1. VK Täht 2. Riia Võrkpallikool 3. Jonava 4. Võru Spordikool 5. Pärnu Spordikool 6. Audentese Võrkpalliklubi Järgmisel aastal peetakse turniir 9.-11. märtsil, lisaks praegustele osalejatele on turniiri vastu huvi tundnud ka võistkonnad Rootsist, Poolast ja Venemaalt.

Veelkord tänab VK Täht kõiki, kes aitasid kaasa turniiri õnnestumisele.

Külm ei ole hokile takistuseks

Räägu pargi jääväljak, mis asub aadressil Nõmme tee 52, on jälle uisusõpradele avatud.

Esimestena kolmapäeval, 16. veebruaril tulid uut jääkatet proovima noored sportlased hokiklubist Tornaado. Isegi käre pakane ei hirmutanud neid tõelisi, kuigi veel väikseid mehi. Treeneri Indrek Linde järelevalve all tegid lapsed hea meelega paar mängu. Ei puudunud ka väike rüsin nagu hokimängijatele ikka kohane. Keegi klubi nooremast koosseisust jõudis isegi korviplatsist liuväljakul paar korda pikali käia.

Kõik olid rahul.

Tulge ka teie liuväljakule! Nautige talverõõme. Räägu pargi liuväljak on hästi valgustatud, seda võib külastada mitte ainult päeval vaid ka õhtul.

Veel üks Kristiine liuväljak on avatud Järve noortekeskuse kõrval, Alajaama 1।

Kõiki pilte saab näha: http://www.tallinn.ee/kristiine/galerii_puu?g=1978

Kristiine spordihallil täitus 20 tegevusaastat

5. jaanuaril 2011 aastal tähistas Kristiine spordihall oma 20. aastapäeva.

Maret Truusalu
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

90-ndate algul oli just see Forelli tänava spordihoone Tallinna üks kaasaegsemaid komplekse. AS Flora nõukogu esimees Elmar Kruusma meenutas pidupäevakõnes, kuidas see spordisaal omal ajal rajati: „Mõte spordihoone rajamisest tekkis 1985. aastal ning koostöös tolleaegse Kohaliku
Tööstuse Ministeeriumiga saigi see teostatud aastatel 1988–1990. Spordihoone pidulik avamine toimus 5. jaanuaril 1991. a.”
Hallil on oluline koht pealinlaste spordielus tänaseni, kompleksi kuulub suur ja väike spordisaal, jõusaal ja bassein. Hallis on võimalused treeningute ja võistluste läbiviimiseks rohkem kui kümnel spordialal, seal treenivad nii tegev- kui ka tervisesportlased.
Võimalik on mängida korvpalli, võrkpalli, jalgpalli, käsipalli, saalihokit, ja lauatennist.
1997 aastal avati spordihallis kaljuronimise sein. See on üks vähestest kohtadest, kus saab aastaringselt ronida kunstlikul kaljuseinal.
Kogu selle aja on Kristiine spordihalli juhiks olnud Toomas Kookla. Tallinna 7. keskkooli ja ajalooõpetajana Leningradi Ülikooli lõpetanud Toomas Kookla on sporditegelane, kellel on suuri teeneid eelkõige lauatennise arendamisel. Ta on olnud aastaid aktiivne lauatennise kohtunik, alates 1994. a rahvusvahelise kategooria kohtunik.
Ta on juhtinud Tallinna „Kalevi” lauatennise sektsiooni, kuulunud Lauatennise Föderatsiooni juhatusse ja on praegu Eesti Lauatenniseliidu juhatuse liige. Koos Eesti ühe teenekaima
lauatennisemängija Rein Lindmäega on Kristiine spordihallis korraldatud alates 1991. a rahvusvahelisi Alari Lindmäe mälestusvõistlusi.
Lauatennis on Kristiine spordihallis tänaseni üks populaarsemaid spordilasid ja seal harjutavad mitme lauatenniseklubi mängijad.
Kristiine spordihalli personalist on 20 aastat veel samas majas töötanud administraator Maire Kask ja üle 10 aasta viis praegust töötajat.
Aasta jooksul toimub hallis arvukalt üritusi. Kui suvel on vaiksem periood, siis hooajal augustist maini toimub peaaegu igal nädalavahetusel mõni spordiüritus. Spordihallis viiakse läbi Eesti meistrivõistlusi saalihokis, lauatennises, käsipallis ja saalijalgpallis. Lisaks spordile toimuvad ka heategevusüritused, kassi- ja koertenäitused. Kristiine Linnaosa Valitsuse eestvedamisel korraldatakse spordihallis juba aastaid Tallinna seenioride tervisepäeva.
Igapäevaselt kasutavad sporditeenust 200–250 külastajat ja 5–6 spordiklubi.
Kristiine spordihall on koht, kus leiab tegevust igale vanusele. Naiste seas on väga populaarne vesivõimlemine.
Maja on avatud kõigil nädalapäevadel. Jõusaal tööpäeviti kell 9.00–21.00, lauatennise saal tööpäeviti kell 9.00 –15.00 ja 20.30–22.00. Laupäeviti on jõusaal ja lauatennise saal avatud
10.00 – 18.00. Spordihalli pääsmed on linna soodsamaid.

Linnaosa haridustöötajad mängisid bowlingut

Kristiine linnaosa haridustöötajate traditsiooniline aastalõpu koosviibimine toimus 7. detsembril Mustamäe Bowlingukeskuses.

Bowlinguturniiril osales kokku 13 võistkonda. Turniiri võitis Tallinna Huvikeskuse Kullo võistkond koosseisus: Raul Tomberg, Janne Kravtsev, Aiki Lill ja Kairi Kaugema.
Võitja võistkonna punktisumma oli 568 punkti. Teise koha saavutas tulemusega 497 punkti Lilleküla Gümnaasium ja kolmandale kohale jäi 481 punktiga Kristiine Gümnaasium. Suurima punktisumma koguja oli naiste arvestuses Aiki Lill, 127 punkti, ja meeste arvestuses Raul Tomberg, 151 punkti, mõlemad Huvikeskusest Kullo.
Õnnitleme võitjaid ja täname kõiki osalejaid!

Sportida on lõbus

23. septembril toimus Kristiine Gümnaasiumi staadionil linnaosa lasteaedade sügisene spordipäev. Selle üritusega alustavad linnaosa lasteaiad igal aastal oma uut hooaega.

Maret Truusalu
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

Aasta jooksul toimub neli suuremat üritust, kus osalevad kõik linnaosa lasteaiad. Sügisel tehakse sporti staadionil, talvel peetakse talvetralli kergejõustikuhallis, aprillis toimub omaloominguliste kavadega tantsupäev ja mais lõpetatakse hooaeg Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis meeleoluka
maisimmaniga. Nelikürituste sarja on Kristiine Linnaosa Valitsus linnaosa lasteaedadele korraldanud alates 1996. aastast. Kõik need ettevõtmised saavad teoks koos lasteaedade tublide õpetajatega.
Seekordsel spordipäeval osales 11 lasteaeda, kokku 318 last ja 37 õpetajat. Spordipäeval olid kavas: jalgpall, täpsusvisked, pallivise, köievedu ja teatejooks. Pärast ühist soojendusvõimlemist
koos laste sõbra Kriss-Sass-Saaga said lapsed kõiki spordialasid ise proovida.
Eriti suurt elevust tekitas laste seas jalgpallimäng, sest nii tore on mängida, kui igalühel on oma pall ja väravas saab seista lausa viiekesi.

Toredaid jalgpallimänge aitasid läbi viia FC Flora jalgpallurid ja treenerid.
Pärast sportimist kinkis Kriss-Sass-Saa igale osalejale šokolaadimedali ja kõrremahla ning tänas lasteaedasid diplomiga spordipäeval osalemise eest. Kristiines saavad head mõtted alati teoks, kohtumisteni uutel üritustel!

Võrkpalliklubi Täht korraldas rahvusvahelise turniiri noortele

Maret Truusalu,
Kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist

Turniir toimus 12-14. märtsil Lilleküla Gümnaasiumis (Kuldnoka 24).

Võrkpalliturniir oli Lilleküla Gümnaasiumi renoveeritud võimla avaturniiriks. 2009. aastal kooli renoveerimise käigus paranesid oluliselt ka sportimisvõimalused. Nüüd on koolil uus 25 x 42 meetri suurune võimla, mis mahutab mitu palliväljakut.
Võrkpalliturniiril osalesid võistkonnad Soomest, Venemaalt, Lätist, Leedust - kokku osales 19 võistkonda ja mängiti 51 kohtumist. Võistkondade tase oli ühtlane ja võistlus kujunes kõrgetasemeliseks. Auhinnakohti jagus kõikidele osavõtnud maadele. Osavõtjate sõnul oli korraldus ladus ja 1976. aastal alguse saanud traditsiooniline rahvusvaheline võrkpalliturniir õnnestus hästi. Korraldajatele jaksu traditsiooni jätkamisel!

Foto: VK Täht U-16 tütarlapsed koos turniiri peakorraldaja Jaan Prassi ja treener Rita

I talimängud Tallinna I Internaatkoolis

Margit Aedma,
Tallinna I Internaatkooli infojuht

Seoses XXI taliolümpiamängudega Vancouveris otsustati Tallinna I Internaatkoolis korraldada oma talimängud. Mängude toimumisajaks valiti 25.-26. veebruar 2010. Ilma koha pealt osutusid valitud kuupäevad ideaalseteks – suur külm oli möödas, suur sula polnud veel alanud.

25. veebruari hommikul toimus esimeste talimängude pidulik avamine. Pärast ergutuskõnet kooli direktor Evi Kraanilt ja mängude ajakava tutvustust kooli kehalise kasvatuse õpetaja Mati Ummeri poolt esinesid veel kooli lastekoor ja Nõmme Noortemaja tantsutüdrukud.
Seejärel võis sporditegemine alata.
Paralleelselt toimus mitmeid üritusi, et igaühele leiduks jõukohast ja huvitavat tegevust.
Esimesel päeval said abikooli 2.-5. klassi õpilased Hiiu staadionil suusatamise algõpetust – paljudele väiksematele oli see seoses viimaste aastate kehvade lumeoludega päris esimene kord suuskadel. Abikooli 6.-9. klassi õpilased aga osalesid jääpalli võistlustel. Spordiala meeldis lastele väga, esikohale 5 klassi hulgast tuli 9A klass.
Abikooli esimesed klassid koos toimetulekukooli 1.-9. klassidega lustisid päikesepaistel koolimaja ümber 12 "jaamas". Õpilased koos õpetajatega läbisid postidega tähistatud jaamad: kõige enam pakkusid rõõmu lastele kotis trepilt hüpped lumme, mis lõppesid istmikul mäest alla liuglemisega. Eriline oli õpilastele tõukekelguga sõit ja kaaslase sõidutamine, suusasaapa täpsus- ja kaugvisked jpm.
Kõiki punapõskseid sportijaid ootas toas soe tee ja lõunasöök. Peale väikest puhkust ja riiete kuivatamist olid abikooli ja toimetulekukooli õpilased uuesti õues lumelinna ehitamisel. Suureks abiks olid sõdurpoisid Vahipataljonist erikujuliste lumekäikude ja skulptuuride valmistamisel.
Hoolduskoolis Kiili tänaval toimus 25.02 talimängude raames saalispordipäev. Sai ennast proovile panna Team Walkeri abil saalis suusatades (üksteisega kokku ühendatud suusad). Võistlus toimus neljas rühmas ning finišisse jõudsid kõik võistkonnad peaaegu üheaegselt. Kuna Team Walker nõuab tasakaalu hoidmist ja säilitamist, siis oli kukkumist, naeru ja nalja palju.
Teisel päeval, 26. veebruaril käisid abikooli 2.-5. klass Mustamäel Katlamäel kelgutamas, 6.-9. klassile aga peeti kooli meistrivõistlused murdmaasuusatamises. 6.-7. klass võistlesid distantsil 1,4 kilomeetrit, vanemad kaks korda pikemal distantsil.
Abikooli 1. klassid ning väiksemad toimetulekukooli klassid alustasid saalis laulumängude ja teatevõistlustega, kus kasutati lustakaid abivahendeid. Vanemate klasside õpilased aga suusatasid ümber koolimaja ajale ja kelgutasid mäel. Seejärel toimus vahetus: vanemate klasside õpilased hakkasid saalis lauluõpetaja juhendamisel mängima ja võistlema osavusele ning väiksemad läksid õue kelgutama ja suusatama.
Hoolduskoolis aga oli teine päev õuespordipäev, kavas olid bagisõit ja kiirlaskumine. Bagisõit kujutas endast üksiksõitu kelgutamises, kus treenerid andsid kelgule suure hoo. Treenerid olid omadega täitsa läbi. Kiirlaskumiseks oli valmistatud spetsiaalne mägi ja see ala valmistas eriti palju rõõmu ja lusti.
Talimängude lõpetamise korraldas iga kooliosa eraldi: abikoolis said suusatamises iga klassi parimad kaela medalid ja kõik osalejad jäätise, toimetulekukoolis anti kõikidele osalejatele keraamiline medal ja jäätis. Hoolduskoolis sai iga laps koju viia medali.
Mängudel osalenud õpilased ja õpetajad on kindlad, et Tallinna I Internaatkooli talimängud toimuvad kindlasti ka tulevikus.

Hokit mängivad tõelised mehed!

Vaatamata sellele, et vabaõhuliuväli Räägu pargis oli alles
hiljuti avatud, seda juba aktiivselt kasutavad uisutamise
sõbrad. Nende seas ka hokiklubi Tornaado noored sportlased.

Kristiine Linnaosa Valitsust aitasid liuvälja avamisel väga head partnerid. Ettevõte AS Veolia Keskkonnateenused puhastas ja tasandas territooriumi, Tallinna Veest saime vett ning Põhja-Eesti Päästekeskuse Lilleküla komando valas liuvälja. Tegelikult treenivad noored Tornaado klubi hokimängijad edukalt Jeti ja Premia jäähallides, kuid põhitreeningutest (ning koolist) vabal ajal tulevad nad Räägu pargi liuväljale. Kuigi siin ei ole hokiväljakut koos kogu varustusega, aga liuväli ise on üpris väike, neile piisab ruumi, et veelkord mängida läbi kombinatsioonid ja harjutada litri viskamist väravasse. Ning kes teab, ehk kasvavad nendest tublid hokimängijad. Pole ka hullu, kui neist ei saa meistreid. Peamine, et lapsed on terved ja tegelevad millegagi, mis neile meeldib. Hokiklubi Tornaado treeneri ja manageri Indrek Linde sõnul on klubi loodud 2009 aastal, et anda oma panus Eesti jäähoki arengule. Klubis on kolm võistkonda ja üle 70 mängija, millest C-klassi võistkond koosneb hooaeg 2008/09 Eesti meistritest. Noored sportlased osalevad hooajal 2009/10 erinevate vanusegruppidega Eesti ja Soome meistrivõistlustel ning Lätis erinevatel turniiridel, kokku üle saja mängu.