Rahvaloendajad alustavad tööd

Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd esmaspäeval, 20. veebruaril. Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes e-loendusel ei osalenud või kelle e-loenduse ankeet jäi lõpetamata.

Karin Volmer
Statistikaamet

Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. „Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,“ selgitas rahvaloenduse välitööde juht Maris Post.

Tuleb arvutiga

Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud.
„See tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,“ kinnitas välitööde juht. Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks
sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21,“ ütles ringkonnajuht Jaana Värava.

Vastamiseks tasub valmistuda

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. „Küsimused on täpselt samasugused
nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada.
Näiteks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne „jah-ei“ küsimus,“ selgitas ringkonnajuht Jaana Värava.
Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.

Andmed turvaliselt kaitstud

Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab ainult tema ise. „Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed,“ selgitas Tallinna ringkonnajuht Jaana Värava.
Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse kõik eluruumid.
Rahva ja eluruumide loendus 2011
• 31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga
• Küsitlusloendus: 20. veebruar – 31. märts 2012
• Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 20. veebruari Teid loendama ei tule.
• E-loendus toimus 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012
• Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.
• Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.
Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18)

Statistikaameti küsitlusuuringud toimuvad aasta läbi

Statistikaamet korraldab elanike küsitlusuuringuid aasta läbi ning ukse taha tulnud küsitleja uvastamiseks on mitu võimalust.

Tänavu oktoobris Kristiine Lehest ja teisest meediast läbi jooksnud libaloendajate teema on inimesed õigusega valvsaks muutnud. Statistikaameti välitööde talituse juhataja Heidi Pellmase sõnul ei tule
tõepooles, rahvaloendaja enne 16. veebruari 2012, samas toimuvad Statistikaameti küsitlusuuringud aasta läbi ning uuringusse sattunud inimesed saavad hõlpsasti kindlaks teha, kas ukse taha tulnud
inimene töötab Statistikaametis.
Kuidas teha kindlaks, et tegemist on õige küsitlejaga.
1. Uuringusse sattunud inimesele on Statistikaamet eelnevalt saatnud kirja, kus on märgitud küsitleja nimi, kes temaga ühendust võtab ja küsitleja telefoninumber.
2. Inimese ukse teha tulles esitab küsitleja pildiga Statistikaameti töötõendi.
3. Vajadusel saab küsitleja õigsust kontrollida Statistikaameti telefonil 6259 100.
2011. aasta lõpus on toimumas neli Statistikaameti küsitlusuuringut:
1) Eesti tööjõu-uuring,
2) Leibkonna eelarve uuring,
3) Leibkondade energiatarbimise uuring,
4) Täiskasvanute oskuste uuring „Tean ja oskan“.
„Aastas osaleb Statistikaameti küsitlusuuringutes kokku enam kui 40 000 inimest,“ märkis Pellmas. „Loodame, et igaühel, kes uuringusse on sattunud ja kellega Statistikaameti küsitleja ühendust võtab, on võimalik ka uuringus osaleda,“ rääkis Pellmas. „Uuringusse sattunud inimeste panus on asendamatu
väärtusega ning määrava tähtsusega Eesti elu kohta tõese pildi saamiseks,“ lisas ta.

Rahvaloendus hakkab vastuseid otsima

Juba vähem kui kuu aja pärast 31. detsembril algab Eesti üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus, mis loob selgust paljudes tähtsates küsimustes Eesti elanike kohta. Selleks, et tulemused ikka täpsed oleksid, on loenduse küsimustele vastamine igale Eesti elanikule kohustuslik.


Karin Volmer
Statistikaamet

„Loendusel osalemine on tõepoolest kohustuslik. Ainult siis, kui meil on täpne ja ajakohane statistika meeste ja naiste arvust ning erineva vanuse, hariduse ja elukutsega inimeste paiknemisest, saame oma ühiskonnale seada mõistlikke tulevikusihte,“ rääkis Tallinna ringkonnajuht Jaana Värava.
Rahvaloendus on ainus võimalus vajalikke andmeid saada ja seetõttu on loendusel osalemise kohustus kirjas ka riikliku statistika seaduses. Loenduse metoodikajuhi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu sõnul pole selles midagi uut – juba 1922. aastal, kui toimus iseseisva Eesti Vabariigi esimene rahvalugemine, oli küsimustele vastamine kohustuslik. „Tol ajal öeldi ka, et rahvalugemine annab rahvale silmad ning et rahvas, kel puuduvad rahvalugemise andmed, ei tunne iseennast.
Need on minu arvates igati ilusad mõtted, mis sobivad ka tänasesse päeva,“ rääkis Ene-Margit Tiit. „Kasutagem siis seda võimalust, mis meil on, ja anname ka tänasele Eestile silmad, et näha, millised
me tegelikult oleme.“
Vastused ainult statistika tegemiseks
Ringkonnajuht Jaana Värava teab, et kohalikud inimesed on loenduse eel juba väga põnevil – kui palju meid siis ikkagi on. „Loendusel kogutud andmed aitavad hiljem ju vastata nii paljudele olulistele küsimustele. Inimeste paiknemise järgi saab näiteks teada, kas teede ja ühistranspordivõrk vastab inimeste vajadustele, milliste sotsiaalteenuste järgi hakkab eri piirkondades vajadus tekkima,“ tõi ringkonnajuht vaid mõned näited selle kohta, miks loendus on meile kõigile vajalik.
Neile ja teistele tähtsatele küsimustele vastamiseks on vaja üksnes statistikat.
See tähendab, et loendusel kogutud isikuandmed on kaitstud ja neid ei anta edasi kolmandatele osapooltele.
Ka riigiasutustele mitte. „Rahvaloendusel esitatud andmetest kellelegi mingeid õiguslikke tagajärgi küll
kindlasti ei tule,“ ütles Jaana Värava. „Neid andmeid ei anta mitte kellelegi edasi ja statistika tegemisel eraldatakse vastustest ka inimeste isikuandmed. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed. “
Esimest korda saab eloendada Selleks, et andmete kogumine oleks kõigile võimalikult mugav, on loendajate käsutuses sülearvutid ja päris esimest korda võimalik end ka ise interneti teel loendada. „Rahvaloendus algabki 31. detsembril just e-loendusega, kus terve kuu jooksul on võimalik kõigile
küsimustele vastata hoopis internetis,“ rääkis ringkonnajuht Jaana Värava. „Eks see on ju teada, et meie inimesed on võib-olla natuke häbelikud ja ei taha võõrale inimesele endast kuigi palju rääkida. Seepärast ongi väga mugav, et igaüks, kel ID-kaart või pangakoodid olemas, võib loendusankeeti täita ka täitsa omaette arvuti taga istudes,“ selgitas Jaana Värava.
Interneti teel loendusel osalemiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti ning veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga kaudu. Koht ei ole seejuures oluline: olgu selleks siis enda või oma lähedaste kodu, töökoht, raamatukogu või koguni buss. E-loenduse keskkonnas on olemas kõik vajalikud juhendid ja abi saab küsida ka Statistikaameti
infotelefonil 625 9100 või eposti teel aadressil klienditugi@stat.ee.
E-loenduse ajal vastab infotelefon kõigil nädalapäevadel kell 8–22, küsitlusloenduse ajal veebruaris ja märtsis esmaspäevast reedeni kell 8–18.
Tuleb ka rahvaloendaja Kes e-loendusel osaleda ei soovi või jõua, võibki oodata hoopis rahvaloendaja
külastust – nemad hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist ja teevad seda kuni märtsi lõpuni.
Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega.
„Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg,“ ütles ringkonnajuht.
Statistikaameti palgatud 2200 rahvaloendajat hakkavad inimesi külastama alates 16. veebruarist. Neid tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse kirjadega salli järgi. Tavapärase paberankeedi asemel märgivad nad vastused sülearvutisse ja kunagi ei küsi
inimestelt nende sissetulekut.
„Tõesti, ühtegi rahvaloendajat enne 16. veebruari ei tule ja nemadki külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeeti on jäänud ebatäpsusi. Küll aga jätkavad endiselt oma tööd teised Statistikaameti küsitlejad ja neid ei tasuks karta, vaid küsida hoopis töötõendit,“ soovitas Tallinna ringkonnajuht Jaana Värava.
Kogu info rahva ja eluruumide loenduse kohta on leitav aadressil http://www.rel2011.ee/ ning detsembrikuu jooksul jõuavad kõikidesse postkastidesse ka loendust tutvustavad voldikud.

Tähelepanu – petistest rahvaloendajad!

Kristiine Linnaosa Valitsusele laekusid linnaosa elanikelt kaebused petistest, kes rahvaloendajatena esitledes püüavad korteritesse ja majadesse pääseda ning elanike kohta täpse informatsiooni välja uurida.

Selline petis külastas üht Välja tänava korterit, mille omanik helistas Kristiine Linnaosa Valitsuse
sotsiaalosakonda ja uuris, kas tema juurde on saadetud rahvaloendaja, keda huvitasid erinevad
andmed: perekonnast, majanduslikust seisust, kinnisvarast, töökohast jne.
Teisel korral tuli linnaosavalitsusse Kuldnoka 17 korterelamu elanik, kes rääkis, et keegi, kes end rahvaloendajaks nimetas ja kaugelt ID-kaarti näitas, nõudis enda laskmist korterisse. Saanud eitava vastuse, läks ta naaberkorteri ukse taha.
Seoses sellega palume kõigil säilitada valvsus suhtlemisel kahtlaste isikutega, kes nimetavad ennast loendajateks, ja pidada meeles, et tõelised rahvaloendajad külastavad teid ajavahemikul 16. veebruar - 31. märts 2012.
Tähelepanu! Selleks, et õige rahvaloendaja ära tunda, tuleb meeles pidada, et igal rahvaloendajal on
kaasas spetsiaalne isikutunnistus (mitte ID-kaart!). Selle peab esitama enne seda, kui ta palub lasta end korterisse. Lisaks kannavad loendajad vastava sümboolikaga sinist salli (vt fotot) ja sinist portfelli.
Loendus algab 31. detsembril 2011 ja lõpeb 31. märtsil 2012. See toimub kahes osas. Esimese kuu
vältel (31.12.2011 – 31.01.2012) toimub elektrooniline loendamine, inimesed saavad blanketid täita internetis.
Neid, kes elektroonilisest loendusest osa ei võta, külastavad ajavahemikul 16. veebruar – 31. märts 2012 loendajad.

Rahvaloenduse logo.