Lilleküla pääastekomando– 80!

Aastal 2012 täitus tänapäevasel Lilleküla päästekomandol 80 tegevusaastat. Selle tähtpäeva raames oli 20. juuli keskpäevaks komandosse aastapäeva tähistama oodatud nii endisi kui ka tänaseid selle komando töötajaid - nii pritsimehi kui pealikke, kõiki, kellel on au olnud töötada selles auväärses pikkade traditsioonidega komandos, päästes inimelusid ning rahva vara, olenemata riigikorrast.

Vaatamiseks olid välja pandud eri aegadel tehtud fotod, slaidid ja videod nii komando igapäevatöödest kui ka tegutsemisest suurõnnetustel või siis nn. tukiloputamistel. Lisaks ajakirjanduses ilmunud artiklid, mis on kajastanud võitlust tulega läbi aegade.

Endised komando töötajad tutvusid majaga ning tundsid elavat huvi aastate jooksul toiminud muutuste kohta.

Õppeklassis ja hoovipealses garaažis oli eksponeeritud kõik see, mis kajastas komando ajalugu tema loomisajast kuni tänapäevani välja. Oli fotosid, kus tuletõrjuja kandis saksa okupatsiooniaja riideid, ning kirjutisi, ettekandeid ja tähelepanekuid, millest selgub mitmete tuletõrjepõlvkondade keeruline vastuoluline elu siinses komandos.

Eraldi mainimist väärib Lilleküla päästekomando praegune juhtivpäästja Asso Ende, kes ligi poolteist aastat kestnud pingsa ja täpse töö tulemusena valmistas komandohoone projekti järgi suurusjärgus 1:100 maketi, tehes sellega komandole kingituse tema 80. aastapäeva puhul.

Samal päeval enne piduliku ürituse algust toimus komando õppeklassis visioonikonverents teemal „Lilleküla päästekomando ja ennetuskeskus kui ühtne tervik“, mille eestvedajaks oli Põhja Päästekeskuse juht Priit Laos. Et mõttearendus jõuaks ka reaalse olemuseni, olid kohale kutsutud nii Siseministeeriumi, Riigi Kinnisvara kui ka Päästeameti esindajad, kes võiksid aidata ideid rakendada. Peale ühist arutelu tutvuti komando hetkeolukorraga ning liiguti üheskoos osa saama komando juubelist ning tervitama kohale saabunud endisi Lilleküla päästekomando töötajaid.

Päev varem, 19 juulil, oli Lilleküla päästekomando hoone avatud kõigile linnakodanikele, mille raames tutvustati huvilistele päästjate igapäevatööd.

Urmas Ojaste
loo autor

Avatud uste päeva raames käis kohal ligikaudu 200 inimest. Toimusid ringkäigud komandos, oli võimalik tutvuda päästetehnikaga ning proovida selga tuletõrjuja varustust. Päästjad vastasid lahkelt külaliste küsimustele ning tutvustasid komando ajalugu. Avatud oli ka fotonäitus. Lisaks näitasid päästjad oma oskusi, päästes inimest põlevast tornist ning likvideerides keemiaõnnetust. Meeleolukas aastapäevapidu lõppes ühise tordisöömisega.

 

Head uut aastat!

Stassi tantsustuudio õpetajad

Soovin teiega jagada oma rõõmu, kuna põhjust pidutsemiseks on küllaga – 10 aastat tagasi ilmavalgust näinud ning esimesed pas‘d (lapsed teavad, et tantsukeeles sammud) teinud Stassi tantsustuudio tähistab oma esimest ümmargust numbrit.

Rohelisema muru ja sinisema taeva ajal oli stuudios ka teine kollektiiv ning tänasel päeval õpetavad mõned endised Stassi tantsustuudio õpilased juba uusi väikeseid tantsijaid.
Minu kui õpetaja üks unistustest on sellega täitunud – sajaprotsendiline pühendumine jõuab tänaste tantsijateni läbi enda külvatud seemnete.

Kui pöörata pilk korraks ajalukku, siis esimesed tantsupunktid asusid Mustamäel, Nõmmel ja Pelgurannas.
Treeningsaalides käisin igal pärastlõunal ning kohtusin ligi saja tantsijahakatisega nädalas. Stuudio arenedes liitusid ka tänased kolleegid ning koos oleme jõudnud siia…
Hetkel on stuudio andmebaasis ligi kolmsada tantsijat Tallinnast, Tartust, Peetrist, Laagrist ja Viimsist.
Nendest pooled on Stassi tantsustuudios juba mitmendat aastat. Milline rõõm!

Aastaid on näinud ka siiani laste lemmikud tants-mängud nagu “Nukupood”, “SUUR & väike”, “Printsid ja Printsessid”.

Jazz-tants, hip-hop, showtants ning loovtants kui improvisatsiooni elluärataja on alati olnud meie põhilised neli tantsustiili.
See nelik on nagu renessansiaja quadrivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Quadrivium oli põhibaas ning kohustuslik kõigile, kes soovisid end tulevikus filosoofiaga siduda, seega intelligentide eriala.
Teadlikult väljavalitud guadriviumiga, harime ka meie oma õpilasi igas trennis.

Šampusepudeleid pole me veel paugutada jõudnud, kuna töid ja tegemisi on jätkunud tänase päevani.
Kuid ega sellega kiiret pole – vein läheb seistes ju ainult paremaks!
Kolmandiku augustikuust veetis kogu kollektiiv treeningsaalis alanud õppeaastat ettevalmistades.
Tublidele omaselt on ka kevadkontsert 2013 valmis ning juubelikavas on numbreid igale maitsele:
Staaritants –  kõigile tulevastele tähtedele,
Sõdurid – igale kangemale pojale,
Tähetants –  koolieelikutele ning juba kooliteed alustanutele,
Heija – tants stuudio graatsilisematele ja loovamatele,
Kärbsed – väikeste ja suurte ühistantsuna,
Kooligäng – hip-hop žanrins,
Kohtingule – ainult poistele,
Pissipoti vajalikkusest – kõige pisematele tantsijatele,
Õnnetants – loovtantsuna vanemale vanusegrupile. 

Ning üllatusena lisad veel teistest tantsustiilidest!

Suve lõpp läks nagu lennates  ning uued üritused juba koputavad uksele.
Aitäh, et olete meiega olnud ühe, kaks või kümme aastat, jätkugu meie koostöö sama tantsuliselt ka tulevikus.

Kristiines Stassi tantsustuudio rühma veel pole, kuid huvitundjad võivad liituda näiteks kesklinna rühmaga Kullatera lasteaias.

KULLATERA, Magdaleena 11
Kullatera SUURED 5,5 – 7 aastased
E. 16:50 – 17:35 ning R. 15:10 – 15:55
Kullatera väikesed 3 – 5 aastased
E. ja R. 16:10 – 16:40

Jägmiste mõnusate kohtumisteni,
Teie Stassi

Seeniortantsu ansambel „KATERIINE“ 10-aastane

Juhendaja Ann Alas teises reas, vasakult kolmas

Paljude teiste Kristiine Sotsiaalkeskuse huviringide seas alustas hooaega ka seenioritantsurühm KATERIINE. Sel sügisel oli eriti pidulik algus, kuna Kateriined alustasid juba 10-ndat hooaega!

Nagu meil traditsiooniks  õnnitlesime sünnipäevalapsi, meenutasime suviseid suuresinemisi  ja alustasime oma lemmiktantsude – valsside, rumbade jne ­- meeldetuletamisega. Euroopas aina populaarsust koguvates seenioritantsudes on liikumisi ja samme paljude rahvaste tantsudest ja ringmängudest, mis on kohandatud just eakatele. Ülioluline ja nauditav on sealjuures muusika.

Eestisse tõi seenioritantsud tunnustatud tantsupedagoog-koolitaja Eve-Mall Saar. Meie tantsuhuvilistele naistele teeb tantsuks selgeks särtsakas Ann Alas.

Tänu meie sotsiaalkeskuse abile on Kateriine ka ise korraldanud meeleolukaid temaatilisi kontserte nagu „Viini ball“, sambafestival, „Kohtumine valsirütmis“, kus meiega koos esinesid   Tantsurõõm Nõmmelt, Pihlakobar  Lasnamäelt, Senjoriitad Sauelt. Kõige meeldejäävamad on aga Kateriine esinemised olnud seenioride tantsufestivalidel Tallinnas, Rakveres,  Kasepääl. Igal aastal juunikuus saavad seeniorrühmad kokku Vabaõhumuuseumis memme-taadi päevadel. Selle aasta uurürituseks oli osavõtt kevadisest rahvusvahelisest lillefestivalist Jurmalas, kus menukamaks ja suure aplausi osaliseks sai just Kateriinede kiire polka.

„Üheskoos olemine üksiolemise vastu“ on kirja pandud seenioritantsu motos ja nii me üheskoos tantsime.  Ikka selleks, et toredatest tantsudest ja rütmikast  muusikast ammutada tervist, head tuju ja rõõmsat meelt. Kes soovib meie vahva kollektiiviga liituda, on oodatud reedeti kell 12 tantsutundi.

 16. novembril kell 12.00  tähistame oma väikest juubelit kontsertiga Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn 59). Sünnipäevapeost osa võtma ootame me nii oma sõpruskollektiive kui ka kõiki inimesi, kes  tantsust võlutud.

Meeldejääv sünnipäevapidu



Liina Orlova-Hermaküla esimese reas vasakult kolmas

 Kristiine linnaosa vanem, Andrei Novikov, oli 5. septembriks 2012 kokku kutsunud Tallinna Õpetajate Majja linnaosa septembrikuus sündinud seeniorid, et piduliku koosolemisega tähistada nende kõikide sünnipäeva.

Allakirjutanu sattus sellisele üritusele esmakordselt. Meie linna üks kaunimatest saalidest oli pidulikult ehitud ja laudade ümber kogunes arvukas seltskond, nii umbes 70 inimesega. Tervitustega ja õnnitlustega avas peo linnaosa vanem ja kohe palus ta lavale selle peo esinejad ansambli Trio Romanss. Lavale tuli 3 kaunist daami, üks neist istus klaveri taha ja nad alustasid sõnadeta laulukesega, kus demonstreerisid oma häälte kokkusobivust ja kooskõla.
Järgnesid Raimond Valgre laulud: "Ma loodan, et saan sellest üle" ja "Emmy", (mulle õpeta, kuidas saaks küll minust tantsija...). Märkasin, et nii mõnigi kuulaja laulis vaikselt kaasa, sest sõnad ja meloodia on ju paljudel hästi meeles. Siis lauldi Itaalia laulukesi, neile järgnes 2 väga ilusat Vene romanssi. Esitusele tuli veel 2 Valgre laulu ja kontserdi lõpulauluks oli Itaalia populaarne lauluke "Tule tagasi Sorrentosse". Publik tänas esinejaid sooja aplausiga. Tundus, et kõik külalised nautisid neid unustamatuid vanu laule ja seda retrorännakut muusikas.
Lauljate tonaalsus tõi mind aga äkki tagasi aega, kui Tallinnas linastus "Karnevaliöö" ja unustamatu Ljudmilla Gurtšenko laulis naistrio saatel "Pjäät minuut, pjäät minuut" Mäletate kindlasti veel seda filmi?
Siis paluti meid laua numbrite järgi pildistamisele ja samal ajal serveeriti kohvi ja torti. Lauas istudes püüdsime kuupäevades selgusele jõuda. Minu naaber, Sveta, kes nägi oma ilusa soengu ja meigiga väga kena välja, ütles, et tema sünnipäev on just järgmisel päeval ja tõesti, ta oli ka järgmiseks peoks juba valmis! Soovisime üksteisele õnne ja tervist tõstes kohvitasse ja lastes tordil hea maitsta. Tänasime korraldajaid ilusa sünnipäevapeo eest.
Ja tõesti, koju minnes oli kõigil tuju hea ja suurepärane oli see, et me ei pidanud ise sünnipäeva pärast muretsema- meie eest oli kõik ära tehtud! No, küllap said ka nõud ära pestud... See oli tõeline kingitus sünnipäevalastele selles päikselises septembris. Täname tegijaid Kõigi osalejate nimel Liina Orlova- Hermaküla Kristiine linnosa halduskogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.

Kristiine Sotsiaalkeskuse 17. sünnipäev!

Kristiine Sotsiaalkeskuse hoone.

Teisipäeval, 20. märtsil tähistas Kristiine Sotsiaalkeskus sünnipäeva.

1995. aastal avas uksed Kristiine linnaosa eakate tegevuskeskus, algse nimetusega Kristiine Pensionäride
Päevakeskus. Palju aastaid tegutses keskus eakate huvikeskusena. Käidi huviringides, loengutel, tervisepäevadel, koosviibimistel. Traditsioon oli ka tähtpäevade tähistamine.
2003. aastat võib nimetada Kristiine Pensionäride Päevakeskuse murranguaastaks.
Asutuse nimetuseks sai Kristiine Sotsiaalkeskus. Seitsme tegutsemisaasta käigus ilmnes vajadus pakkuda eakatele huvitegevuste kõrval erinevaid igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid.
2003-2005. aastal arendati välja ja alustati mitmete integreeritud hoolekandeteenuste osutamist eakatele ja toimetulekuraskustes isikutele (pesupesemise-, duši-, toitlustus- ja muud tugiteenused), kehtestatud hinnakirja alusel.
2005. aasta lõpus alustati laste päevakeskuse teenuse pakkumist toimetulekuraskustes lastele ja peredele.
Aastate möödudes ja seoses sotsiaalteenuste vajaduse suurenemisega hakati panema rõhku mitmesugustele teenustele. Keskuse nimetus on muutunud, tegevus on laienenud ja keskus elab – elab oma rõõmsat, aktiivset ja tegusat igapäevaelu.
Kogu Kristiine Sotsiaalkeskuse töö toimumise ja külastajate rahulolu eest vastutab juhataja Evi Vilgats.
Siinkohal tahaksime õnnitleda ja tänada kõiki neid toredaid inimesi, kes oma südame ja hinge sellesse
keskusse panid ja panevad. Jõudu ja tervist teile edaspidiseks! Palju õnne, Kristiine Sotsiaalkeskus!
Õnne ja rõõmsat kevadet kõigile keskuse tublidele töötajatele!

Kristiine Sotsiaalkeskus, Sõpruse pst 5, 10615 Tallinn,
Tel. 65 12 703,
E 9.00–18.00, T-N 9.00–17.00,
R 9.00-16.00

Kristiine Sotsiaalkeskuse juhataja Evi Vilgats (paremal)
ja psühholoog Jelena Maslova.

Juhataja asetäitja Pille Kolosov.

Tallinna parim sotsiaaltöötaja 2011 on tervisedendaja Sirli Sumeri.

Sotsiaalpedagoog Kersti Kask annab nõu Kristiine ettevõtlike tööotsijate klubi osalejatele.

Kunstiringis osalejate valmistatud „Hea draakon“,
juhendaja Aase Taar.

Arvutivõimalus Kristiine Sotsiaalkeskuses.

Aktiivsed vabatahtlikud on nii Kristiine Sotsiaalkeskuse
kui ka linnaosa suur varandus.

Lepatriinu Lasteaed sai 35-aastaseks!

17. veebruaril, 35 aastat tagasi avati aadressil Keemia 40 Tallinna 145. Lastepäevakodu „Lepatriinu“. See oli Tallinnas tähelepanuväärne sündmus – lõpuks oli murtud ligi 300 pere mure, kuhu ja kelle hoole alla jätta oma lapsed terveks pikaks päevaks.

Tiiu Parbus
Tallinna Lepatriinu Lasteaia direktor

Imekaunis nimi andis majale arvatavasti esimesest päevast alates ligitõmbava aura.
35 aasta jooksul on kõik rühmadolnud lastele avatud, sest lapsi on jätkunud ka Tallinna linna kõige lastevaesematel aastatel. Käesoleval ajal on lasteaias 272 last ja 51 töötajat.
Lasteaia õpetaja Katrin Käbi töötab lasteaias avamispäevast alates ning peakokk Elviira Saar ja laohoidja Ira Satradinova asusid tööle juba nädal enne lasteaia avamist. 30 töötajal on täitunud ja täitub käesoleval juubeliaastal „Lepatriinu“ tööaastaid 10st 29ni.
Lasteaia järjekorras on täna 445 last.
„Kel süda hea ja rõõmus meel, siit palju sõpru leiab eest“ – sellise rõõmsa motoga kutsub tänane Tallinna
Lepatriinu Lasteaed endaga tutvuma ja koostööd tegema.

Mille poolest on olnud lasteaed eriline?
Algusaastatest on lasteaias jäänud püsima kindlad traditsioonid nii lastele kui ka personalile: väljasõidud
loodusesse, igal aastal lasteaia sünnipäeva tähistamine, ühistegevused peredega, neljapäev kui küpsetamise
päev. Esimesel 10-l tegevusaastal tegutses lasteaias džuudoring, mis oli eelkäijaks lasteaia tänasele ringile,
mis töötab jälle alates 2002. aastast.
Alati on tähtsustatud keeleõpet. Lasteaias on töötanud laste inglise keele huviring, vene keele huviring
eesti lastele ja eesti keele ring venekeelt kõnelevatele lastele. 90. aastatel tegutses lasteaias soome keele
huviring lasteaia töötajatele. Tänane inglise keele huviring lastele töötab alates 1997. aastast.
Lasteaia pedagoogilise personali hulka on kuulunud ka 2 meest ning lasteaias on töötanud aegade jooksul
kümmekond paari emasid-tütreid.
Värsked tuuled ei ole kunagi puhunud lasteaiast mööda, vaid ikka alati otse peauksest sisse.
Nii algas kohe Eesti Vabariigi taasloomise järel aktiivne koostöö soome lasteaednikega, mis toimis väga aktiivselt 10 aastat. Laienes töötajate silmaring ja õppe- ning kasvatustegevuses tõusid esile uued väärtused. Lasteaia töö peaeesmärk, kvaliteetne õppe- ja kasvatustegevus ja rahulolevad lapsevanemad, on meie sihiks juba alates 1997. aastast.
Samal aastal panime paberile lasteaia esimese arengukava. 1999 aastal kinnitati personali poolt lasteaia töö
põhiväärtused: Mäng, Inimlikkus, Turvalisus.

Uue sajandi erilisemateks sündmusteks jäävad kindlasti:
• Osalemine esimesel Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinnakonkursil 2002. aastal ja Hea Õpikeskkonnaga lasteaia nimetuse pälvimine.
• Eesti Aasta õpetaja tiitel 2004. aastal meie lasteaia õpetajal Mare Robal.
• Liitumine Tervist Edendavate Lasteaedade liikumisega 2005. aastal esimese viie lasteaia hulgas Tallinnast.
• Lasteaia Matkaklubi loomine liikumisõpetaja Urve Kuke eestvedamisel 2005 aastal.
• Konkursil „Parima toitlustamisega koolieelne lasteasutus 2007“ võidu saavutamine.
• Lastevanemate poolt Tallinna Lepatriinu Lasteaia Sihtasutuse loomine 2007. aastal.
• Lastevanemate Sihtasutuse algatusel läbi viidud projekt „Empaatiline laps täna – parem Eesti homme“
2008-2010.
• Tiitli „Lapsesõbralik lasteaed 2008“ võitmine.
• Rahvusvahelises koostööprojektis „Schools-Families, working together for better education achievements”
osalemine 2008-2010.
• Tallinna Haridusameti Mahetoitlustamise pilootprojektiga liitumine 2011. aasta veebruaris.

Lasteaia õpetajatele on korduvalt jagatud tunnustusi erinevatel Tallinna Haridusameti poolt korraldatud konkurssidel:
Hea õpetaja – Mare Robal – 2006.
Innovaatiline õpetaja – Urve Kukk 2008, Kaia Beres ja Kaja Eskel 2010.
Tubli Tervisedendaja – Urve Kukk 2008, Mare Robal 2010, Kaja Eskel 2011.

Alates 2009. aastast on meie lasteaiaelus olnud palju muudatusi.
Laste arv lasteaiarühmades suurenes 20–24le ja sõimerühmades 16–18le. Lühendasime lasteaia 10. rühma tööaega 12. tunnilt 10,5-le. Vähenes personali arv. Alates majanduslangusest on meie igapäevatöö
tähtsamaks küsimuseks, kuidas täita lasteaia peaeesmärki uutes tingimustes. Tänaseks on lasteaed leidnud kvaliteeditöös uued võimalused rakendades uudseid õppe- ja kasvatustegevuse vorme, osaledes projektides, laiendades silmaringi maailmas ringi liikudes, esitades pedagooge osalema erinevatel konkurssidel, liitudes mahetoitlustamise projektiga, leides koostöös peredega uusi koostöövorme, võttes tänuga vastu vanemate ja üldsuse abi. Oleme suutnud olla edukad tänu entusiastlikele töötajatele ning äärmiselt abivalmis ja huvitatud
vanematele. Tänu Tallinna Lepatriinu Lasteaia Sihtasutuse tegevusele on kõikidel peredel võimalus lasteaeda
toetada ja toetus on olnud väga suur.
Täname „Lepatriinu“ nimelt ka kõiki sõpru, abilisi ja koostööpartnereid: Kristiine Linnaosavalitsus, Tallinna
Haridusamet, Tallinna õppenõustamiskeskus, Tallinna Pedagoogiline Seminar, OÜ Hakerus „Tommy Mängukool“, Džuudoklubi „Aitado“, MTÜ Tallinna Kesklinna Spordiklubi Visa, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Eesti Moreno Koolituskeskus, Tallinna Lille Lasteaed, EMT, Tallinna Kommunaalamet, Põhja Prefektuur, Lõuna Politsei, OÜ Aldamor, Dominos Projekt OÜ, Fassaadikeskus OÜ, Puumarket AS, Radis OÜ, Ruu Kivi OÜ, OÜ Henver, Lipuvabrik OÜ, FIE Igor Tjurin, Tiptiptap
OÜ.
Suur tänu kõikidele asutustele, firmadele ja eraisikutele, kes on oma toetusega muutnud väikeste
Lepatriinude lasteaiapäevad rõõmsamaks ja turvalisemaks ning tänu kellele on veedetud meeldejääv sünnipäevanädal!

EMT kingitud lepatriinu jõudis lasteaeda!

Ema – isa – laps. Lepatriinu Lasteaia meisterdamise töötuba.

Jõulupidu - Lepatriinu traditsiooniline (iga-aastane) üritus.

Kevadnäitus.