Tallinlased soovivad tasuta sõita. Mis edasi?

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

Hiljuti läbi viidud küsitlus näitas, et kolm neljandikku küsitluses osalenud tallinlastest toetab tasuta ühissõidukite ideed. Peale selle, et antud küsitlus oli ulatuslik selles osalenud inimeste poolest, tekitas see ka ühiskonnas kõige suure arutelu.

Küsitlus viidi läbi eesmärgiga uurida välja Tallinna linna elanike arvamus tasuta ühistranspordi kehtestamisest pealinnas 2013. aastast. Nüüdseks on teada, et 75% vastanutest toetasid projekti. Linn on oma hinnangu võimalikele riskidele, eelistele ja puudustele juba koostanud ning saab hakata projekti ette valmistama. Eelkõige tahaks märkida, et tallinlaste kõrge aktiivsus näitas selgelt – inimesed tahavad küsitluses osaleda vahetult neid puudutavate küsimuste otsustamises. Märkimisväärne oli küsitluses osalenud inimeste arv – 68 059 (see number ületab drastiliselt eelmiste küsitluste osalejate arvu). Kusjuures, oma arvamuse avaldajaid oli palju rohkem, kuid osaleda said ainult Tallinnas registreeritud elanikud. Tasuta Tallinna ühistranspordi teema puudutab eranditult ainult pealinlasi. Mida tasuta ühistransport meile annab?

Tasuta lõunast...
Eelkõige tuleb endale teadvustada, et piletite müügist saadud tulu katab ainult kolmandiku ühissõidukite kuludest, ülejäänud raha tuleb linnaeelarvest. Piletite müügistatistika näitab, et ainult 8% Tallinna ühistranspordi kasutajaid tasuvad oma kulud ise, 36% sõitjatest on tasuta sõiduõigus, 21% sõitjatest on üks või teine soodustus. Eestis saab ühistranspordis tasuta sõita 17 kategooriat elanikke ning sooduspiletiga 6 kategooriat elanikke. Isegi 30-päevast kuukaarti võib nimetada soodustuseks, kuna tarbija jaoks on see tavahinnast odavam. Seetõttu spekuleerida teemal „kust võetakse raha tasuta ühistranspordiks”, või meenutada pidevalt „tasuta lõunaid pole”, on kohatu. Raha võetakse sealt, kust ka praegu – linna eelarvest.

Olgu midagigi tasuta
Just selliselt olid häälestunud enamik küsitluses osalenud inimesi. Kui imelik see ka poleks, väga aktiivselt hääletasid tasuta ühistranspordi poolt pensionärid, kes saavad niigi tasuta sõita. Oma otsust põhjendasid nad nii: „Kuigi meile ei ole seda enam vaja, muretseme oma laste ja lastelaste eest”. Kui küsida, kes võidab tasuta ühistranspordist, on vastus selge: eelkõige on see kaudne abi paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele. Kahjuks viimaste arv pidevalt kasvab, nagu suureneb ka töötute arv. Kui pere sissetulek koosneb laste abirahast ja töötu abirahast, siis tasuta ühistransport on sellele perele suureks abiks kulude kokkuhoius. Tasuta ühistranspordi plussiks on kaelukeskkonna paranemine. Eeldatakse, et hulk autoomanikke istub samuti ühistransporti, mille tulemusel vähenevad ummikud ja kõik sellega kaasnev. Iseenesest ei motiveeri tasuta sõidu võimalus kedagi ühistranspordis liiklema, kuid koos teenuse kvaliteedi paranemisega oleks motivatsioon suurem. Kui autode arv pealinna teedel väheneb, võib rääkida teede kvaliteedi, liiklustingimuste ja linnaõhu paranemisest.

Asotsiaalid
Need, kes on tasuta ühissõidukite vastu, põhjendavad oma seisukohta peamiselt sellega, et siis ei saa keegi enam kodutuid ühissõidukitest välja ajada. Selline arvamus on põhjendamatu, kuna antud kodanike kategooria ei vaevu ka praegu piletit ostma, sõites tasuta. Lisaks ei tühista tasuta sõit veel ühissõidukite kasutamisreegleid, mis sätestavad, et ühissõidukis on keelatud viibida alkoholijoobes ja määrdunud riietes isikutel. Need reeglid jäävad kehtima ka edaspidi, mistõttu korralikel sõitjatel, ühistranspordi juhil ja munitsipaalpolitsei töötajatel on täielik õigus paluda sellistel sõitjatel väljuda.

Ainult tallinlastele
Tasuta ühistranspordi idee seisneb selles, et tasuta sõidu õiguse saavad ainult Tallinnas registreeritud isikud. Nagu küsitluse käigus selgus, elab pealinnas päris palju neid, kes ei ole Tallinnas registreeritud. Nemad ning ülejäänud Eesti elanikud õigust tasuta transpordile ei saa. Miks? Põhjus on lihtne: tasuta ühistransport Tallinnas ei saa olla tasuta kõigile Eesti elanikele. Kõik sõltub sellest, kes teenuse eest maksab – omavalitsus või riik. Kui Tallinn maksab enda eelarvest, siis on loogiline, et teenust võivad kasutada ainult pealinlased, kes maksavad linnale makse. Teisisõnu, kui soovid sõita Tallinnas tasuta, registreeri end linna elanikuks. Kui ei soovi end registreerida ja makse maksta – osta pilet. Valikuvõimalus on loogika ja seaduse raames. Registreeritud Tallinna elanike arv suurendab linnaeelarve tulubaasi, seega ka vahendeid, mis eraldatakse tasuta ühistranspordi toetamiseks.

Kevadine linnalaager Kristiine lastele

Õpilaste kevadisel koolivaheajal korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus linnaosa kahekümnele lapsele neljapäevase (19.–22. märtsini kestva) linnalaagri. Kavas oli hulga põnevaid üritusi ja ettevõtmisi ning kõigile osavõtjatele oli linnalaager tasuta.

Oliver Liidemann
Noorsootöö peaspetsialist

Kevadine linnalaager algas seekord Glehni lossi külastamisega. Huvitava seigana said noored teada, et Nikolai von Glehn plaanis ehitada kanali oma lossini, et Tallinna lahest oma laevadega otse lossi trepini sõita. Suurejooneline idee teostuseni aga ei jõudnud. Päeva teisel poolel külastasime Nõmme loodusmaja, kus
oli palju sagimist: krabid, madu, hiired, rotid, jänesed, küülikud, kanad, kuked, kalkunid, kilpkonnad jne. Laste lemmik oli aga üheksavöölane, kellele meeldis väga mürada.
Teisel päeval külastasime ERR muuseumi ehk ETV maja. Tehnikat oli palju, nii uudset kui nostalgilist.
Stuudiod mis telekast vaadates jätavad ühe mulje, tunduvad kohapeal hoopis teismoodi.
ETVl on aga ruumipuudus ning arutlusele on tulnud väikeste ruumide lammutamine, et ehitada uusi suuri stuudioid.
Põhja Politseiprefektuuris nägime politseil kaasas olevaid erivahendeid. Lisaks saime teada, et vanuses 10–14 on noorte seas suitsemine jätkuvalt probleeme tekitav. Kasvav organism rikutakse kiirelt ära ja hilisemas eas võivad olla tagajärjed vägagi halvad.
Kolmapäeval külastasime Skyparki, kus iga põnn sai ennast tühjaks rabeleda. Kaks tundi mürgeldamist, hüppamist, erinevaid mänge – aeg läks kui linnutiivul. Peale lõunat külastasime vastselt avatud TTÜ muuseumi. Kõiksugu erinevaid tehnika vidinaid võis sealt leida nt arvutiteel mängitav trips-traps-trull ning inseneri mõistuselegi keeruline klotside mõistatus. Väljas oli ka Eesti vormel FEST10, aastast 2010. Masin
võistleb tudengitele mõeldud vormelisarjas, kus ehitatakse vormel algusest lõpuni ise.
Viimast päeva alustasime Kalev Spa külastusega: torudest allalaskmised, sukeldumised ja kõik võimalikud
mängud vees. Päeva ja laagri lõpetasime bowlingut mängides. Osalejad püüdsid kas oma rekordit lüüa või meeskondlikult edukad olla.
Oli üks tore ja järjekordselt vahva linnalaager.
Kristiine linnaosa vanema Andrei Novikovi sõnul on ürituste programmi koostamisel võetud aluseks eelkõige need tegevused, mis võiksid noori kõige enam paeluda ning millised oleksid neile jõukohased ja uudsed. “Linnalaager asendab koolivaheajal teatud mõttes kooli: paljud vanemad on ju tööl ja laager pakub neile võimalust saata laps päevaks turvalisse keskkonda,“ rääkis A. Novikov. “Lapsed saavad aga linnalaagris
suhelda teiste oma piirkonna lastega, kellega tavaliselt koolis või ringis kokku ei satu. Uued sõbrad on noortele alati tähtsad, nagu ka tegevused. Hea, et saab lastele pakkuda põnevat meelelahutust ja nende vaba aeg on hästi sisustatud.“

Glehni lossi juures on kivikujud, mis lastele meeldivad ja sealse krokodilli peal saab turnida.

Nõmme Loodusmajas on võimalus tutvuda olevate lemmikloomadega.

Nõmme Loodusmaja. Kuidas harjutada madu käes hoidmisega?

Operaatori töö on väga vaheldusrikas ja põnev, iga päev tuleb ette midagi uut.

Kristiine linnaosa lapsed külastasid ERR muuseumi.

TTÜ muuseumi hoovis.

Põlvkondade lõimumise aasta

6. septembril 2010 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pühendada 2012. aasta „Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks“.

Euroopa aastad on suunatud teadlikkuse tõstmisele konkreetsetest teemadest, mis on Euroopa kodanikele
olulised. Aastal 2012 on fookuses rahvastiku vananemine ning sellest tulenevad väljakutsed ja võimalused
ühiskonnale. Eriline tähelepanu on suunatud põlvkondade vahelisele lõimumisele.
Teada on, et rahvastik vananeb kogu Euroopa Liidus. Alates 2012. aastast väheneb tööealise elanikkonna
arvukus ning üle 60-aastaste arv kasvab. Kõige kiirem vanemaealiste arvu kasv toimub aastatel 2015-2035,
kui nii öelda beebibuumi põlvkond jõuab pensioniikka. Need kirjeldatud sündmused võivad põlvkondadevahelist solidaarsust vähendada ja seda eelkõige jätkusuutliku pensionite ja tervishoiusüsteemi rahastamise vaatenurgast. Samas jääb tihti tahaplaanile vanemaealiste potentsiaal,
millega ühiskond peaks arvestama.
Aktiivsena vananemine tähendab head tervist vanemas eas ning täisväärtusliku liikmena ühiskonnas osalemist,
tundes enam rahuldust oma tööst, olles sõltumatum igapäevaelus ning aktiivsem kodanikuna.
Aktiivsena vananemise aasta annab võimaluse teadlikkuse tõstmiseks ja heade praktikate esile tõstmiseks. Rohkem tähelepanu soovitatakse pöörata põlvkondade vahelise sidususe, kogemuste vahetamise peale, investeerida ühistegevustesse ning koos vaba aja sisustamisele.
Kristiine Sotsiaalkeskus on koht, kus aastaid on külg külje kõrval teenuseid osutatud eakatele ja lastele.
Koos on tähistatud tähtpäevi ja kuulatud kontserte.
Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastat tähistatakse koos oma partneritega.
Kevadise ühisüritusena on aprilli kuus Kristiine Sotsiaalkeskuses avatud Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja õpilaste tööde näitus, kuhu olete kõik oodatud tööpäeviti 9.00-16.00.
Sügiseks on planeeritud ühisnäitus ja tegevused koondnimetuse all jutustan oma lugu. Noored otsivad
oma suguvõsa pärimusi ja eakad saavad võimaluse tuletada meelde oma lapsepõlvelugusid ning jagada neid
noortega. Mis vormis ja kuidas kõik teoks saab pole veel teada, sest tegemist on ju avatud loovusega. Üks
on aga juba praegu selge, kogu „lugude jutustamise“ protsessi tulemit saate näha näituse vormis sügise algupoolel.

Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja õpilaste tööde näituse avamisel esinesid sama kooli Muusikamaja õpilased.

Kontsert võeti näituse avamisel osalenute poolt hästi vastu.

Olete näitusele oodatud tööpäeviti 09.00-16.00.

Tallinna MTÜ-dele avati taotluste esitamise portaal

Alates veebruarikuust saab mittetulundustegevuse toetuste taotlusi esitada internetis aadressil: https://mittetulundus.tallinn.ee/iseteenindus.

Iseteeninduskeskkonda sisenemine toimub ainult ID-kaardiga. Pärast sisselogimist saab taotleja täita toetuse ankeedi ja esitada selle sobivasse linna ametiasutusse. Lisaks on taotlejal võimalik jälgida taotluse menetlemist ja üles laadida nõutavaid dokumente (tegevuse kirjeldus, allkirjastatud leping, aruanne vm).
Samuti on nii taotlejail kui ka teistel huvilistel võimalik näha, millistele projektidele on Tallinna linna asutused
toetusi jaganud.
Nimetatud teabe leiab mittetulundustegevuse registri avalikust vaatest aadressil: http://mittetulundustoetused.tallinn.ee/.
Iseteeninduskeskkonna ja eraldatud toetuste info on valdkondade ja linnaosade kaupa kättesaadav
ka Tallinna linna kodulehelt: http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus ning Kristiine linnaosa veebilehelt: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Mittetulundustegevuse-toetamine-2.

Naistepäeva kontsert

7. märtsil toimus Kristiine Sotsiaalkeskuses südamliku meeleoluga naistepäeva kontsert. Esinesid Kristiine Gümnaasiumi kolmandate ja neljandate klasside õpilased. Poisteansambel oli laulud kõlavaks ja selgeks saanud õpetaja Kai Rei juhendamisel, luuletuste ja vahepalade kava oli kokku pannud õpetaja Reet Loit. Üllatusena publikule olid esinejad, lisaks lauludele ja luuletustele, meisterdanud igale kuulajale veel ka kauni lilleõie.

Me ise ilutegijad

Kristiine LPK pere lapsed on innustunud kaunitest kunstidest. Keskuse koduseinu ehib laste omalooming. Neile pole võõras akvarellitehnika, õli-, siidi-, portselanmaal ja villa viltimine.

Sel sõbrapäeval prooviti kätt keraamikas. Juhendaja keraamik Anne näpunäidete järgi valmisid savist omanäolised taiesed.

Rahulolu ja rõõm tehtud tööst olid selle päeva märksõnad.

Kristiine Sotsiaalkeskuse 17. sünnipäev!

Kristiine Sotsiaalkeskuse hoone.

Teisipäeval, 20. märtsil tähistas Kristiine Sotsiaalkeskus sünnipäeva.

1995. aastal avas uksed Kristiine linnaosa eakate tegevuskeskus, algse nimetusega Kristiine Pensionäride
Päevakeskus. Palju aastaid tegutses keskus eakate huvikeskusena. Käidi huviringides, loengutel, tervisepäevadel, koosviibimistel. Traditsioon oli ka tähtpäevade tähistamine.
2003. aastat võib nimetada Kristiine Pensionäride Päevakeskuse murranguaastaks.
Asutuse nimetuseks sai Kristiine Sotsiaalkeskus. Seitsme tegutsemisaasta käigus ilmnes vajadus pakkuda eakatele huvitegevuste kõrval erinevaid igapäevaelu toetavaid sotsiaalteenuseid.
2003-2005. aastal arendati välja ja alustati mitmete integreeritud hoolekandeteenuste osutamist eakatele ja toimetulekuraskustes isikutele (pesupesemise-, duši-, toitlustus- ja muud tugiteenused), kehtestatud hinnakirja alusel.
2005. aasta lõpus alustati laste päevakeskuse teenuse pakkumist toimetulekuraskustes lastele ja peredele.
Aastate möödudes ja seoses sotsiaalteenuste vajaduse suurenemisega hakati panema rõhku mitmesugustele teenustele. Keskuse nimetus on muutunud, tegevus on laienenud ja keskus elab – elab oma rõõmsat, aktiivset ja tegusat igapäevaelu.
Kogu Kristiine Sotsiaalkeskuse töö toimumise ja külastajate rahulolu eest vastutab juhataja Evi Vilgats.
Siinkohal tahaksime õnnitleda ja tänada kõiki neid toredaid inimesi, kes oma südame ja hinge sellesse
keskusse panid ja panevad. Jõudu ja tervist teile edaspidiseks! Palju õnne, Kristiine Sotsiaalkeskus!
Õnne ja rõõmsat kevadet kõigile keskuse tublidele töötajatele!

Kristiine Sotsiaalkeskus, Sõpruse pst 5, 10615 Tallinn,
Tel. 65 12 703,
E 9.00–18.00, T-N 9.00–17.00,
R 9.00-16.00

Kristiine Sotsiaalkeskuse juhataja Evi Vilgats (paremal)
ja psühholoog Jelena Maslova.

Juhataja asetäitja Pille Kolosov.

Tallinna parim sotsiaaltöötaja 2011 on tervisedendaja Sirli Sumeri.

Sotsiaalpedagoog Kersti Kask annab nõu Kristiine ettevõtlike tööotsijate klubi osalejatele.

Kunstiringis osalejate valmistatud „Hea draakon“,
juhendaja Aase Taar.

Arvutivõimalus Kristiine Sotsiaalkeskuses.

Aktiivsed vabatahtlikud on nii Kristiine Sotsiaalkeskuse
kui ka linnaosa suur varandus.

Kristiine koolieelikute ilus kõla

Juba üheksandat aastat toimus märtsikuus Tallinna koolieelikute etlemisvõistlus “Emakeele kaunis kõla”. Kristiine eelvoor toimus 1. märtsil Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis, Endla 59.

Kristiine linnaosa eelvoorus osales 10 lasteaeda, kust võistlustulle asusid 25 last. Iga laps luges kaks luuletust. Luuletused rääkisid Eestimaast, kodust, sõprusest, emast, isast, loomadest, lindudest ja loodusest meie ümber. Esindatud oli 25 luuletaja luule. Kõige rohkem esitati Leelo Tungla loomingut.
Lapsed olid julged, ilmekad, püüdlikud ja väga emotsionaalsed. Luuletuse lugejad kasutasid miimikat, hääletooni muutust ja žeste, mille abil luuletus elustus. Kuulajad said suure elamuse laste võrratust esitusest.
Esinemisel hinnati luuletuse sõnumi edastamise oskust, ilmekust, selget puhast diktsiooni, korrektsust ja eakohasuse arvestamist luuletuse valikul.

Julged, ilmekad, emotsionaalsed ja väga andekad koolieelikud ja nende õpetajad.

 

Žüriis olid väga auväärsed inimesed: Tallinna Haridusameti peaspetsialist Merike Kivimäe (esimees), Tallinna huvikeskuse Kullo direktori asetäitja Kairi Kaugema ja Kopli Noortemaja lauluõpetaja Liina Lass.



Kristiine eelvoor toimus Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis.

Kristiine linnaosa eelvooru võitsid: Raul Ra Korolev Haraka Lasteaiast (õpetaja Ulrika Vikat), Jelisaveta Ivanova Vindi Lasteaiast (õpetaja Hedi Minlibajeva) ja Karl Jürgenson Mutionu Lasteaiast (õpetaja Merike Veersalu).
Palju õnne!

Tervitussõnadega esines Kristiine linnaosa vanem
Andrei Novikov, kes soovis edu etlemiskonkursil osalejatele.

Päeva juhtisid, improviseerisid ja üllatasid rõõmsad ja lastesõbralikud muusikanäitlejad Aare Pai
ja Erki Aule, kes koos lastega toredat päeva veetsid.

10 minutit enne võistluse algust.

KRISTIINE LINNAOSA LASTEAEDADE LAULUPÄEV

Õnnelikud õpetajad koos lemmikkassiga.

25. jaanuaril toimus Tallinna Kristiine Lasteaias Laulufestivali „Loomad – meie sõbrad“ Kristiine eelvoor. Üritusel osales 10 linnaosa lasteaeda ja esinejateks olid 5–7-aastased lapsed.

Eha Sinivesi
Kristiine lasteaia direktori asetäitja kasvatustöö alal

Laulufestival sai alguse 2007. aastal Tallinna Kiisupere Lasteaiast ja toimub käesoleval õppeaastal juba viiendat korda. Festivalil on oma sümboolika: logo, märk, armsad maskotid ja nimilaul, K. Kuuse „Kasside boogie“, millega kõik festivalid algavad ja lõpevad. Laulufestivali eesmärgiks on arendada laste muusikalisi võimeid ning õpetada lastele hoolivat suhtumist loomadesse ja keskkonda.
Oluline on last toetada, abistada, julgustada, pakkuda esinemisvõimalust, et ta laulmisest rõõmu tunda saaks.
Laulmine on kõige loomulikum viis muusikaga tegelemiseks. Läbi laulmise areneb lapse kõneoskus, sõnavara ja mälu. Laulmine on vahend, mille kaudu laps saab oma emotsioone väljendada.

Kristiine linnaosa lasteaedade laulupäeval osalesid:
Kristiine Lasteaia lapsed – õpetaja Elvi Raidmäe
Mutionu Lasteaia lapsed – õpetaja Katri Veskimeister
Kullerkupu Lasteaia lapsed - õpetaja Katri Veskimeister
Vindi Lasteaia lapsed – õpetaja Niina Tamm
Haraka Lasteaia lapsed – õpetaja Virve-Ingrid Lige
Lepatriinu Lasteaia lapsed – õpetajad Ene Koppel ja Liia Hammer
Linnupesa Lasteaia lapsed – õpetaja Kaiu Põld
Lille Lasteaia lapsed – õpetaja Katre Jaani
Kannikese Lasteaia lapsed – õpetaja Juta Olesk
Tihase Lasteaia lapsed – õpetaja Kätlin Kasper
Kristiine eelvooru tublimad esinejad lähevad meie linnaosa esindama festivali lõppkontserdile, mis toimub aprillikuus Vene Kultuurikeskuses.
Täname kõiki muusikaõpetajaid ja lapsi toreda ürituse eest!

Laula mu laulu helisev hääl.

Kenad kassid – meie sõbrad.

Tore maja, kus me mängime ja õpime.



Päikeseline laupäev Kristiine Lasteaias.



Rõõmsad lapsed koos veel rõõmsamate vanemate ja õpetajatega.

Ajateenistus sotsiaalkeskuses



 Aasta tagasi märtsis märkasid meie külastajad ja kliendid, et mööda maja liigub avatud suhtlemisega, rõõmsameelne noor mees. Tegemist oli Markoga, kes asus läbima oma ajateenistuse asendusteenistust Kristiine Sotsiaalkeskuses.

Marko on asjalik, huvitava mõtteviisiga ja igati abivalmis noormees. Majja tulles pakkus ta koheselt oma
mõtteid, kuidas IT-alaseid teenuseid eakatele ja tööotsijatele korraldada. Nüüd on nädalas paar korda toimunud arvuti individuaalkonsultatsioonid. Grupis on 4 inimest ning Marko lähtub konsultatsioonides inimese individuaalsetest oskustest. Marko ei ole kippunud neile lahendusi ette ütlema, tema eesmärgiks on
olnud, et inimene oskaks peale kursust iseseisvalt arvutiga toime tulla. Tema enese hinnangul on selleks tööks vaja suurt kannatlikkust, mida ta on saanud endas arendada.
Värskelt IT-alase kõrghariduse omandanuna on Marko jaganud häid näpunäiteid arvutiga töö paremaks korraldamiseks ka töökaaslastele.
Näpunäiteid jagades on Marko alati rahulik ja järjekindel, tema sooviks on, et teenistuse lõpuks on kolleegid omandanud uued, efektiivsemad töövõtted. Organiseerimisalaste oskuste kasutamine sotsiaalkeskuses on Markol hästi õnnestunud. Ta on osalenud erinevate ürituste ja klubide korraldamisel. Seda, et mõistust ja kätt jätkub tal iga töö peale, näitab asjaolu, et ta on edukalt asendanud erinevates töölõikudes tegutsevaid kolleege, kes ise koolitusel või kodus haiged. Oluline selle kõige juures on tema optimism ja hea tuju.
Keskuses töötamist on Marko ise võtnud kui silmaringi laiendamise võimalust, tegeledes valdkonnaga, kuhu ilma asendusteenistuseta poleks ilmselt kunagi sattunud. Tolerantsus ja rahu, mida nõuab töötamine erivajadustega ja erinevates generatsioonides inimestega, tuleb kindlasti kasuks ka kõigis teistes
töövaldkondades ja elus eneses edaspidi.
Nüüd on asendusteenistus lõppemas ja sotsiaalkeskuse pere soovib Markole tuult tiibadesse, et juba oma päris töökoht leida. Mine tea, äkki on keskuses töötamine andnud noorele mehele tõuke ka sotsiaaltööalase hariduse omandamiseks. Igatahes kõik eeldused ka selle eriala jaoks on tal olemas.

Mis on asendusteenistus?
Ajateenistuse asendamise asendusteenistusega otsustab Kaitseressursside Amet.
Kutsumine asendusteenistusse toimub ajateenistusega samadel alustel ja korras. Asendusteenistusse kutsutakse 18- kuni 27-aastane kutsealune, kelle tervislik seisund on kaitseväeteenistuseks kõlblik või kõlblik piirangutega, kellel on vähemalt põhiharidus ning kellel puudub õigus ajapikendusele või kes ei kuulu ajateenistusest vabastamisele. Asendusteenistusalane teenib riigi või kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud sotsiaalteenuseid osutavas asutuses või õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane. Asendusteenistus kestab 12 kuud. Asendusteenistuse ajaks säilib asendusteenistusalasele tema töö- või teenistuskoht
ja tema õppekoht õppeasutuses.

Kristiine linnaosa arengukava kinnitatud

Martin Gasman
Kristiine Linnaosa Valitsuse haldussekretär

Peale mahukat tööd ja pikka menetlusringi on Kristiine linnaosa arengukava lõpuksvalmis ning 26. jaanuaril kinnitati Tallinna Linnavolikogu määrusega Kristiine linnaosa arengukava aastateks 2012-2015.


Kristiine linnaosa arengukava koostamise eesmärgiks on täpsustada linna arengudokumentides seatud sihte ning luua alus linnaosa plaanipärasele arengule ja selle rahastamisele, lähtudes kehtestatud arengudokumentidest, linna majandus- ja sotsiaalvaldkondade prognoosist, hetkeolukorrast ning linna rahalistest võimalustest. Võttes aluseks linnaosa looduse, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkondade olukorra, Tallinna linna ja Kristiine linnaosa elanike avalikud huvid ning Tallinna arengudokumentides seatud sihid, esitatakse linnaosa arengu üldraamistik.
Arengukava sisaldab Kristiine linnaosa Valitsuse vastutusvaldkondade ja linnaosa lähteolukorra analüüsi ja arengueeldusi, linnaosa arenguülesandeid, strateegilisi valikuid, visiooni, tegevuskava koos riskide maandamise käsitlusega ning arengukava seiret. Arengukava lähtub linnaosa arenguloogikast ja arvestab linna
strateegiliste ja tegevuskavaliste arengudokumentide seisukohtadega ning linna ja linnaosa elanike avalike huvidega.
Arvestades arengukava mitmekümnelehelist pikkust, on keeruline teha siia artiklisse kokkuvõtet, mis hõlmaks kogu arengukava ning seetõttu annaksin pigem ülevaate planeeritud tähtsamatest ühiskondlikest ja erasektori poolt arendatavatest ehitistest ja piirkondadest.
Olulisemaks riiklikult kavandatavaks ehitusobjektiks Kristiine linnaosas on Rahvusringhäälingu maja Tuisu tänava ääres, mille tulemusel kaovad endised heakorrastamata jäätmaad, linnaosa rikastub uue kultuuriehitisega ning koos naabrusse kavandatud haljasala loomisega paraneb A. H. Tammsaare tee arenguvööndi ja Järve elurajooniga vahetult külgneva piirkonna üldilme.
Linnaosa kultuuri- ja vabaajakeskuse rajamise asukoht on planeeritud Mustamäe teele. Vabaajakeskus
koos naabruses paikneva huvikeskuse Kullo ja Löwenruh’ pargiga mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi ja tugevdavad Mustamäe tee piirkonna tõmbekeskuse funktsioone suure asustustihedu-sega elukvartalite lähinaabruses. Tuisu tn piirkonda rajatakse rehabilitatsioonikeskus.
Linnaosa ja kogu Tallinna liikluse paremaks korraldamiseks rajatakse või rekonstrueeritakse tulevikus mitmed magistraaltänavad. Tondi raudteeülesõit soovitakse ehitada kahetasandiliseks. Kaugemas tulevikus
on vajalik rajada Tervise tn ja Viljandi mnt ühendus, mis vähendab Nõmme keskosa liiklusvooge ning võimaldab paremini ühendada Järve piirkonda Pärnu mnt ja Järve keskusega.
Samuti on tulevikus vajalik Pärnu mnt-ga paralleelse ühendustänava loomine raudtee idaküljele Tondi ja Järve keskuse vahelises lõigus (väheneks Pärnu mnt liikluskoormus ja tekiks võimalus vajadusel rajada Pärnu maanteele eraldiasetsev ühissõidukirada). Rekonstrueeritakse Laki tänav, mis kaugemas tulevikus ühendatakse Tallinna üldplaneeringus kavandatud magistraaltänava kaudu Põhja-Tallinnaga. Kavandatakse ka täiendavaid kergliiklusteid ning ühendatakse need linna teede ühtse võrgustikuga.
Lähiajal lõpetatakse Kristiine linnaosa kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mille tulemusel linnaosa elukeskkond ja elanike elamistingimused märkimisväärselt paranevad. Endla tn ja Mustamäe tee ristmiku piirkond, Tondi tn raudtee ülesõidu piirkond, A. H. Tammsaare tee ja Pärnu mnt ristmiku piirkond ning Pärnu mnt äärne Järve kaubanduskeskusega külgnev ala, on teemaplaneeringuga “Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas” määratud kõrghoonete (peamiselt büroohoonete) ehitamise piirkonnaks, kuhu kokku planeeritakse rajada ligikaudu pool miljonit ruutmeetrit äripinda. Sama teemaplaneeringuga on määratud kindlaks tingimused ka Mustamäe tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ärivööndi detailplaneerimiseks.
Kristiine linnaosa arengukavaga saab tutvuda linnaosa veebilehel: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-linnaosa-arengukava-2012-2015.

Koerte registreerimine Tallinna koerteregistrisse on tasuta

Tallinna Keskkonnaamet tuletab kõigile koeraomanikele meelde, et Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi tuleb kõik Tallinnas elavad koerad märgistada ning registreerida Tallinna linna koerteregistris.

Triinu Maandi
Keskkonnaameti vanemspetsialist

Juhime koeraomanike tähelepanu sellele, et Tallinnas peetavad koerad peavad olema registreeritud
Tallinna linna koerteregistris, teistesse registritesse tehtud kandeid Tallinna linn arvesse ei võta! Palume kõigil koeraomanikel kontrollida aadressil http://www.llr.ee/, kas koer on kantud õigesse registrisse.
Juhul, kui otsing tulemusi ei andnud, tuleb koeraomanikul koer registreerida Riigiportaalis http://www.eesti.ee/ (teenus nimega Lemmiklooma registreerimine Lemmikloomaregistrisse LLR) või
pöörduda lähima Tallinna linna koerteregistri volitatud töötleja poole, kes on igas linnaosas ning
nende kontaktid leiab aadressilt www.tallinn.ee/est/lemmikloom/Koeri-saab-tasuta-registreeridajargmistes-kohtades.
Juhul, kui omaniku kontaktandmed on registris valed, saab koeraomanik neid ise Riigiportaalis
(www.eesti.ee) muuta, valides teenuse Lemmikloomaregister LLR (andmete vaatamine ja parandamine).
Koerad tuleb enne registreerimist lasta veterinaararstil mikrokiibiga märgistada. Kiipimise protseduur on loomale valutu, kiibi number on kordumatu ja selle võltsimine ülikeeruline.
Koerte märgistamine kaasaaegse meetodi abil aitab kaasa hulkuvate loomade arvu vähendamisele ning kiirendab ja lihtsustab kaotsi läinud koera kokkuviimist omanikuga. Soovitame märgistada ja registreerida ka kassid ning tuhkrud. Mikrokiibi olemasolu on vajalik ka koera, kassi või tuhkruga riigist lahkumisel.
Kõikide loomade registrisse kandmine on tasuta.

KLAVERIÕPILASTE FESTIVAL KULLOS

Sel õppeaastal toimub juba kolmandat korda Tallinna Huvikeskuses KULLO (Mustamäe tee 59) festival nimega MIT/t/MU/u/S - mittemuusikakoolide klaveriõpilaste minifestival.

Veronika Horetskaja
Tallinna Huvikeskuse KULLO pedagoog,
MIT/t/MU/u/S festivali korraldaja

Juba festivali nimetusest võib välja lugeda, et üritus on suunatud neile, kes õpivad klaverimängu
mitte munitsipaal- või nii-öelda ametlikes muusikakoolides, vaid loome- ja huvikeskustes, noortemajades, kultuurikeskustes, koolide ja gümnaasiumide muusikaringides jne.
Ei ole saladus, et peale oma kodu või kooli on kõikide ülalmainitud haridusasutuste õpilastel väga vähe esinemisvõimalusi.
Muusika õppimise mõte on mitte ainult endale mängimine, vaid ka oskus esi-neda laval ja pakkuda
kuulamisrõõmu ka teistele. Huvitav on endal mängida, huvitav on teiste mängu kuulata – võrrelda ja võistelda. Oluline on ka, et nii meie festiva-list kui ka teistest sellistest üritusest saavad suurt kasu
ka pedagoogid – kuulates teisi, näidates oma õpilasi, kogemusi vahetades.
Festival MIT/t/MU/u/S toimub 11.-12. veebruaril KULLO Keskuses.
Esimesel päeval mängivad osalejad klassikalist muusikat, järgmisel päeval on kavas vaba stiil (rock- ja pop-muusika töötlus, džäss jm).
Kogu info festivali kohta leiate KULLO kodulehelt www.kullo.ee.
Kutsume kõiki huvilisi meie külalislahkesse KULLO majja festivalil osalema ning soovime
noortele muusikutele edukat esinemist!

Meeleolukas jõulukontsert Kaarli kirikus

Detsembris toimus traditsiooniline jõulukontsert Kaarli kirikus, mille korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus. Esinesid: ETV Kontsertkoor, kunstiline juht ja dirigent Lii Leitmaa, Uku Suviste, Lasteekraani Muusikastuudio mudilaskoorid ja Keelpillikvartett Prezioso.

Klaveril mängis Piret Rips-Laul, orelil - Piret Aidulo. Õnnesoove ja tervitussõnu ütles Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov. Kiriku saal oli rahvast pilgeni täis, aga sees oli armas ja kodune.
Vaadake ise pilte ja saate aimu, kui kaunis kontsert oli.

JÕULUTERVITUS!

Edgar Savisaar,
Tallinna linnapea

HEAD KAASLINLASED!

Aasta 2011 hakkab lõpule jõudma. On aeg teha kokkuvõtteid ning uusi plaane.
Meie linnal pole põhjust kurta tänavust aastat ära rahvusvaheline au koos Soome Turu linnaga olla
Euroopa kultuuripealinnaks. Osa kultuuripealinna ettevõtmisi on veel töös ja jätkuvad edaspidi.
Tänavu sai linnapilti vääristama Nõmme rajaja, Nikolai von Glehni kuju, avati kultuurikilomeeter, linlasi rõõmustas põhuteater, alustati töödega Kultuurikatlas ja palju-palju muudki.
Tallinn on jätkuvalt kasvav ja arenev linn, mis ei pea kartma Ülemiste vanakese sepitsusi.
Meie iive on positiivne, ehitustegevus jätkub, tööpuudus on kahanenud, turism jõudsasti
edenenud. Me oleme suutnud vastu võtta kaks positiivset lisaeelarvet. Majanduskriisi
kiuste läheb elu pisitasa ülesmäge.
Ma tänan Kesklinna ja Kristiine, Haabersti ja Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe, Põhja-Tallinna ja
Pirita linnaosade elanikke, kelle tubliduse tõttu Tallinn võib olla eeskujuks kogu Eestile.
Soovin kõigile kaaslinlastele rõõmsaid jõulupühi!

Kaunis kevadkontsert soojendas hinge

28. aprillil toimus Kaarli kirikus Kristiine linnaosas resideeriva helilooja Piret Rips-Laulu autorikontsert.

Autorikontserdi kavasse oli helilooja valinud nii vaimulikku kui ka ilmalikku kooriloomingut.
Esiettekandele tuli uudisteos „Läämi kaemi!“, selles teoses on kasutatud Kristiine linnaosa tänavanimesid sisaldavaid eesti poeetide luuletusi. „Läämi kaemi!“ on tsükliline kooriteos lastekoorile, meeskoorile ja solistile. Osa sellest tsüklist on võrukeelne, kuna heliloojal on maakodu Võrumaal
ja talle on sealne keelekeskkond eriti hingelähedane.
Piret Rips-Laulu loomingut esitasid ETV koorid Lii Leitmaa juhatusel ja Eesti Rahvusmeeskoor
Veronika Portsmuthi juhatusel.

Vokaalsolistid olid Kaisa Padur, Mirjam Mesak ja Arete Teemets. Lisaks neile esinesid keelpillikvartett Prezioso, oboemängija Riivo Kallasmaa ning klaveril helilooja ise.
Kontserdist tegi otseülekande ka Klassikaraadio http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1217493
Kontserdi pildid leiad fotogaleriist: http://www.tallinn.ee/kristiine/galerii_puu?g=2080!

Veneetsia karneval Tallinnas

Tõeline Veneetsia.

Lustlik ja koloriitne karneval Veneetsiat meenutavas Löwenruh pargis, mis kutsub kõiki osalema kostüümides ja maskides – viimaseid saab meisterdada kohapeal õpitubades.

Veneetsiat meenutavas Löwenruh pargis toimub lustlik ja koloriitne karneval, kus esinevad erinevad tantsu- ja lauluansamblid, kõlab Veneetsia muusika, toimuvad konkursid ning kirevate kostüümidega rõõmustab silma maskide defilee. Kogupereüritus kutsub kõiki osalema kostüümides ja maskides
– viimaseid saab meisterdada ka kohapeal õpitubades. Uudistamiseks on väljas keskaegsed relvad ja näited tollasest moest, fotonäitus ning autori- ja karnevalimaskide näitus, linastub dokumentaalfilm „Võlukunsti palged“ Veneetsia karnevalist. Veneetsia on Tallinna sõpruslinn ning Tallinna Veneetsia
karneval on veel üks niit, mis seob kaht merelinna.
Üritus toimub laupäeval 11.06.2011 kell 12.00-16.00.

Nautige lugemist!

Avatud raamatu riiul Kristiine Linnaosa Valitsuses.

Meid rõõmustab, et seoses Eestis toimuva lugemisaastaga paigaldatud raamatute vahetuse riiul on muutunud linnaosa elanike seas väga populaarseks. Inimesed võtavad raamatuid lugemiseks, vastu aga toovad juba läbiloetud ja kodustel raamaturiiulitel asjatult tolmu koguvaid raamatuid, mis võivad kellelgi teisele huvi pakkuda. Tuleb märkida, et võrreldes projekti algusega, on meie raamatu-riiulil nüüd märksa rohkem kirjandust nii eesti kui vene keeles. Kristiines on palju lugevaid inimesi ja see on tore!


Neile, kes veel ei tea meie aktsioonist, teatame, et raamatuvahetuse süsteem on väga lihtne. Riiulist võib võtta ühe raamatu, kui panna sinna mõni teine raamat tagasi. Raamatuvahetus on täiesti tasuta.


Thomas Carlyle (1795—1881), inglise kirjaniku, ajaloolase, filosoofi tsitaadid:
„Inimloomingu kõigist väljendustest kõige imelisem ja tähelepanuväärsem on raamatud. Raamatutes elavad möödunud aegade mõtted; kõlavad selgelt inimeste hääled, kelle tolm on juba ammu hajunud kui uni. Kõik, mida inim-kond on teinud, mõelnud, kõik, mida on saavutanud – see kõik säilis kui imeväel raamatute lehtedel...
...Õppige lugema — see võib olla tunduvalt raskem, kui te ette kujutate. Õppige valima lugemist, lugema südametunnistusega ja nii tähelepanelikult, kui vähegi saate kõike, mis pakub teile tõelist huvi, tõelist, mitte kujuteldavat ning seda, mis teie arvates tõepoolest vastab sellele, millega tegelete.”

Kuninganna Kristina päev 2010