Kristiine Sotsiaalkeskuses käis jõuluvana

Kullo näitus Tallinna Linnavalitsuses

Kullo direktor Raul Tomberg,
fotograafiaringi juhendaja Ernest Bondarenko ja
Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikov fotonäituse avamisel.

Tallinna Linnakantselei teenindusbüroo akendel on 6. – 31. detsembrini vaadata
Tallinna Huvikeskuse Kullo fotograafiaringi õpilastööde näitus „Talvehetked”.
Mustamäe ja Kristiine piiril, Löwenruh pargi kõrval asuvas Eesti vanimas ja suurimas huvikeskuses Kullo õpib praegu ligi 50 huviringis 70 pedagoogi juhendamisel üle 2300 õpilase nii Tallinnast kui ka pealinna lähivaldadest. Õpilasteks on nii päris pisikesed eelkooliealised lapsed, koolilapsed, noored kui ka täiskasvanud: Kullo praegu noorimal õpilasel on vanust 11 kuud ja vanimal 73 eluaastat.Esimesed silbid sõnadest „kultuur” ja „looming” ühendatuna sõnaks Kullo kajastavadki selle huvikooli töö eesmärki. Pakutav huviharidus jaguneb valdkondadesse: kunst, muusika, tants, tehnika, üldkultuur ja loodus. Õpet viiakse sõltuvalt erialast läbi nii eesti kui ka vene keeles.Ernest Bondarenko juhendamisel tegutsev Kullo fotograafiaring pakub kunstilist huvitegevust nii algajatele kui ka edasijõudnud fotograafiahuvilistele. Näituse „Talvehetked” tarvis jäädvustasid Kullo fotograafiaringi 12-17aastased õpilased meie pika talve nii rõõmsaid kui ka kurbi hetki. Töid on tehtud nii individuaalselt kui ka ringi tundides ühiselt koos teiste õpilastega – ühel on idee, teisel statiiv, kolmandal fotoaparaat.Tallinna Linnavalitsuse hoones eksponeeritud näitusefotode valmimisest võtsid osa fotograafiaringi õpilased Xenia Gavrilovich, Georg Lauk, Darja Linjova, Marek-Kristjan Punisson, Alina Sagdejeva, Mihhail Sdobnov, Monika Suls, Jaan Stsekotovits, Erika Vederman, Linda Hmelevskaja, Maksim Žolobov, Jelizaveta Šalova, Ekaterina Romanova ja Julia Panova.

 

Sõjakooli parki Tondil tuleb memoriaal?



Jaak Haud

MTÜ Tondi SK Ajalooklubi juhatuse esimees

Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi tänaval seisavad Eesti Vabariigi esimese iseseisvusaegse Tondi Sõjakooli kasarmud. Iga aasta 1. detsembril hommikul kell 05.20 sõidavad Tartust siia Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadetid ja õppurid, et „Tondipoiste“ ausamba ees viia läbi mälestusrivistus detsembrimässu mahasurumisel hukkunud nelja kadeti auks.Tondi Sõjakool töötas nendes kasarmutes 20. maist 1920.a. kuni 16. juuni 1940.a. Nende kahekümne aastaga said siin tuhanded noormehed Eesti Vabariigi ohvitserideks, kes saatuse tahtel kaasati Teise maailmasõja rinnetele või represseeriti okupantide poolt.Senise seisuga on tuvastatud 1714 (neist 933 olid reservohvitserid) vägivalla läbi elu kaotanud Eesti ohvitseri andmed:- nende hulgast 625 ohvitseri langesid lahingutes Isamaa vabaduse eest ja teise maailmasõja rinnetel (neist 47 Eesti kaitseväes, 30 metsavendadena, 9 Soome sõjaväes, 355 Saksa armees, 161 Punaarmees ja 23 rindel teadmata kadunut);- Eesti ohvitserkonna vastaste kommunistlike ning natsistlike repressioonide tagajärjel kaotas elu 1089 meest, neist 486 hukkasid kommunistlikud terroriorganisatsioonid, 17 hukkas Saksa julgeolekupolitsei ja 586 hukkusid NKVD vangistuses;- võitluses langenud, NKVD surmalaagrites hukatud ja hukkunud ohvitseridest 661 osalesid Vabadussõjas, kellest 230 olid Vabadusristi I või II liigi kavalerid.Ühetuhande seitsmesaja neljateistkümne (1714) ohvitseri hulgas kaotas elu üks kindral, kaks kindralleitnanti, 23 kindralmajorit, 63 koloneli või mereväekaptenit, 56 kolonelleitnanti või kaptenleitnanti, 173 majorit või kaptenmajorit ja 1395 nooremohvitseri või aspiranti, (neist – 321 kaptenit, 57 vanemleitnanti, 414 leitnanti, 317 nooremleitnanti, 278 lipnikku ja 9 meest langesid aspirantidena). Käsitletud ajavahemikul olid suurimad kaotused N. Liidu esimese okupatsiooni jooksul - 17. juunist 1940.a. kuni 30. septembrini 1941.a. Sel perioodil võitluses Eesti Vabariigi iseseisvuse eest hukkus 172 ning NKVD vahistas ja saatis vangilaagritesse 906 kaadri-, reserv- ja eruohvitseri. Ainuüksi 14. juunil 1941. aastal vahistati ühe päevaga 386 kaadriohvitseri, neist Värskas NKVD korraldatud petteõppustel üle 235.Värskas vahistatud ohvitseridest hukkus NKVD vanglates 118 meest.MTÜ Tondi SK Ajalooklubi initsiatiivil algatas Tallinna linn projekti, et Tondi kasarmute vahel Sõjakooli pargis püstitada Memoriaal langenud Eesti ohvitseridele. Traditsiooniliselt on paljudes riikides otse sõjakooli kämpuses püstitatud memoriaalid oma hukkunud ohvitseridele. Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans valmistas Memoriaali esialgse eskiisi.

Tekst memoriaali tugialusel (variant):

„SÕJAKOOL TONDI KASARMUTES OLI OKUPATSIOONIEELSE EESTI VABARIIGI OHVITSERIDE KASVULAVA. SIIN, AJALOOLISTE KASARMUTE VAHEL SÕJAKOOLI PARGIS, AVALDAB EESTI RAHVAS SELLE MEMORIAALIGA SÜGAVAT LUGUPIDAMIST OMA VABADUSVÕITLUSES LANGENUD VÕI EESTI RIIKLUSE HÄVITAJATE REPRESSIOONIDES HUKKUNUD OHVITSERIDELE!“

 

Tedre ja Vindi tänava elanike südikus viib sihile

Arvo Sarapuu
Tallinna abilinnapea

Tänavu lõppesid kauaoodatud remonditööd Vindi ja Tedre tänaval. Ent nüüd oleme võtnud südameasjaks, et saaks lahendatud ka piirkonna sisekvartalite parkimisprobleemid ja kõnniteede olukord.Aastaid on Vindi ja Tedre tänava vahel asuvad kortermajad tähelepanu juhtinud hoovialal vajaka jäävate puuduste üle: parkimisprobleemid, kõnniteede vilets olukord, jalakäijate ohutu liiklemise tagamine jms. Eelmainitud probleemid puudutavad konkreetselt Nõmme tee 19, 23, 23a, Tedre 36, Vindi 16, 18 ja 18a korteriühistuid. Tegemist on suurte kortermajadega ning seega puudutab probleem sadu elanikke.Novembri lõpus kohtusin ka eelmainitud korteriühistu esindajatega, kes tutvustasid probleeme lähemalt ja pakkusid ka omapoolseid lahendusi. Nii peavad elanikud suurimaks probleemiks jalakäijate ohutut liiklemist kõnniteedel, auklikke tänavaid, pidevat probleemi parkimisega jms. Ühtlasi tekitab elanikes „peavalu“ vahetusläheduses asuv kauplus, mis tekitab piirkonnas täiendavat liiklustihedust, kaubaautod ohtlikke olukordi jalakäijatele jne. Olgu öeldud, et möödunud kuul toimunud kohtumisel oli esindatud ka nii kaupluse kui ka selle kinnistu esindaja, kes on eelmainitud probleemidest ka teadlikud. Teadaolevalt on parkimisprobleemid ja jalakäijate turvalisus probleemiks paljude kortermajade hoovi-õuealal, ent alati on oluline elanike enda initsiatiiv ja järjekindlus. Seepärast soovin tunnustada ka eelnimetatud korteriühistute juhte, kellega koostöös ja visa järjekindlusega oleme eesmärgile lähemal kui kunagi varem. Loodan siiralt, et ühise jõupingutuse tulemusena saab tuleval aastal Vindi ja Tedre tänava piirkonna elanike probleem lahendatud. Selleks on eskiisprojekt juba valmis, ent enne selle kinnitamist tuleb see veel üheskoos korteriühistute esindajatega üle vaadata. Nähes, kuidas inimesed pingutavad, võtan selle hoole oma kanda.

 

Tublimad tervisedendajad

Tiina Rum, Irja Keiv, Kristel Tamm, Sirly Eelmets, Mare Robal, Eha Sinivesi

19. novembril toimus Tallinna Õpetajate Majas muusikaline tunnustusüritus "Tervis muusikast" - tublide tervisedendajate tunnustamine ja Tallinna tervisesõbralik töökoht 2012 tunnustuste üleandmine. Kristiine linnaosa kuut tervisedendajat tänati Tallinna Haridusameti tänukirja ja tubli tervisedendaja 2012 tiitliga (fotol vasakult):

Tiina Rum Tallinna tervist edendavate koolide (TEK) koordinaator, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetajaIrja Keiv -Tallinna Kannikese Lasteaia direktorKristel Tamm- tervist edendavate lasteaedade (TEL) koordinaator ja Kristiine Linnaosa Valitsuse tervisedendajaSirly Eelmets- Tallinna Tondi Põhikooli klassiõpetajaMare Robal- Tallinna Lepatriinu Lasteaia pedagoog- metoodikEha Sinivesi Tallinna Kristiine Lasteaia õppealajuhataja

Tänukirjad andis üle abilinnapea Merike Martinson. Täname Teid kõiki tubli töö eest ja soovime jõudu järgmiseks aastaks!

"Kateriine" sünnipäevapidu

Kateriined

Kristiine Sotsiaalkeskuse seeniortantsurühm Kateriine sai juba 10-aastaseks. Seda esimest ümmargust tähtpäeva tähistati tavalisest suurema pidulikkusega. Tantsurühma õnnilema ja peost osa saama olid tulnud lisaks oma maja rahvale linnaosa vanem Andrei Novikov,  sõpruskollektiivid, „Tantsurõõm“ Nõmmelt ja „Pihlakobar“ Lasnamäelt , samuti sõbrad, kes aastate jooksul tantsurühma tegemistes kaasa löönud.  Nagu õigel sünnipäevapeol ikka, lauldi ka sellel peol sünnipäevalaule, mille eeslauljateks olid tööotsijate laulu ja lustiseltsi „Saab ikka“ liikmed.

Loomulikult said külalised nautida ka sünnipäevalaste laia tantsurepertuaari, alates polkast ja seltskonnatantsudest kuni tantsurühma ja juhendaja Ann Alase lemmikute, ladina tantsudeni. Ürituse tegid veelgi südamlikumaks tantsijate isiklikud ajaloolised meenutused “Kateriine” loomisest, tähtsamatest esinemistest ja saavutustest. Pidu jõudis haripunkti, kui põranda hõivasid külalised ja hällilapsed korraga ühistantsude keerises. Lõpuvalssi tantsimas nähti teiste külaliste hulgas koguni linnaosavanemat ennast.

“Kateriine” juubelipeol oli igati näha, kuidas vastab tõele mõttetera: “Tants me muresid vähendab, tants me rõõmusid ühendab, argipäevade hallkangast lühendab.”

Väärikate tantsuõhtu

Liina Orlova-Hermaküla tantsuhoos

Kindlasti paljud teist märkasid novembrikuu Kristiine Lehes suurt kuulutust, kus teatati, et 12.12.2012 toimub kell 16 „Väärikate tantsupidu“. Ja just sel maagilisel kuupäeval sammuski läbi rohke lume Tööstushariduskeskuse aula poole hulgaliselt rõõmsat rahvast. Garderoobi sisenedes ja jalatseid vahetades, märkasin, et kohale on tulnud hulgaliselt ülikondi kandvaid härrasmehi daamidega, kel kaunid soengud, kontsakingad jalas ja kenad kleidid seljas. Esinejaks oli kutsutud Toomas Anni, kes oma laulude ja paljude teiste tuntud meloodiatega seda õhtut sisustas. Koguneti teisel korrusel asuvasse saali.Tervitused, kõned Kristiine linnaosa vanemalt Andrei Novikovilt ja abilinnapealt härra Sarapuult. Kõlas avalugu ja esimesena liuglesid parketil meie linnaosa vanem koos kauni blondiiniga. Neile järgnesid pea kohe, hallipäine tantsupaar, kes, muide, tantsisid erakordselt hästi. Milline rüht! Tantsijaid tuli aina juurde ja  peagi oli põrand tantsijatest tulvil. Nende tantsu jälgides tulid mulle meelde meie omaaegsed ranged tantsuõpetajad  härra Arseni Poolgas ja härra Ants Tael. Võin märkida, et miski pole ununenud, nende õpetajate tantsukool on elus! Hästi tantsijaid oli palju.Ootamatult tuli lavale külalisesineja- abilinnapea härra Sarapuu. Ta oli otsustanud esineda kahe lauluga ja juba kõlaski  „Oo, millal saaksin, ma mustlasena, küll mööda ilma, nüüd rännata...“. Hääl oli võimas, rahvas tantsis ja küllap laulis abilinnapea end igapäeva töörutiinist vabaks- jõulueelsesse maailma rändama...Vaheajal ootas kohaletulnuid fuajees kohv, tee, kringel ja magus jõulunaps. Kõikjal olid lauakesed, mille ümber kogunesid rõõmsad seltskonnad. Mõned inimesed tulid alles, teised läksid, eks igaühel omad kohustused. Aga õhkkond oli rõõmus ja rahulolev. Jõuluaeg on koosolemiste aeg, üksteisest hoolimise aeg- kokku tulla-koos olla! See on tähtis. Siinkohal kummardus korraldajatele! Kohe-kohe jõuab väärikate kätte ka andmise aeg. Jõulutoidud, kingitused noorematele- küpsetamine, keetmine, kudumine. Kõigega saame hakkama, jõulurõõmu lastele ja lastelastele, koerale, kassile, linnukesele akna taga. Kõigile, kes seda vajavad Sinult, meilt!Aga ei tohi unustada ka iseennast- patareid tuleb ju aeg-ajalt uuesti laadida! Ja jõuluaeg pakub selleks häid võimalusi: orelikontserdid, suurepärased jõuluprogrammid kirikutes, kaunis koorilaul, jumalasõna, et lõpuks võiksid kodus rahulikult istuda- väsinud pihud süles puhkamas ja mõelda mõnele kaunile luulereale, nagu näiteks: „...las hinges heliseda jõulukellad ja nendest rõõmu tõusku taevavõlvini...“ (H. Talvik) või

„Sa südames nüüd pane

Kõik küünlad põlema
Ja ehi oma hinge
Nüüd taevarahuga“
(Anna Haava).

Kaunist jõuluaega kõigile soovides, Liina Orlova- Hermaküla
Galerii

Intervjuu linnaosavanemaga

Linnaosavanem Andrei Novikov

Käes on aasta lõpp ning siinkohal on sobilik küsida, kuidas aasta läks, mis olid suuremad lõpetatud projektid?

Ma ei liialda, kui ütlen, et 2012. aasta oli väga töökas. Justnimelt töökas, sest tänavune aasta muutis märgatavalt meie linnaosa. Kõige suuremad teetööd toimusid Tedre ja Vindi tänaval, samuti Forelli tänaval ning mitmel pool väiksematel tänavatel, kus toimus kanalisatsioonitrasside paigaldus.  Sel aastal viidi lõpule Kristiine eramajade piirkonna kanaliseerimine. Uue näo said raudtee ooteplatvormid ning detsembrikuu lõpus avatakse ka uus Lilleküla jalakäijate tunnel, mis ühendab raudtee all Kotkapoja ja Tehnika tänavad. Suured remonditööd toimusid ka KULLO huvikeskuses ja Kristiine sportmängude majas.
Aasta alguses hakkas kehtima Kristiine linnaosa arengukava ning alustati terve rea uute suuremahuliste planeeringutega, mis loovad mõne aasta pärast Kristiine linnaossa kaks uut city piirkonda – esimene neist Rahumäe tee ja Tammsaare tee nurgal ning teine Endla ja Mustamäe tee ristumisalas. Samuti võeti sel aastal vastu Spordi tn 3a planeering, mis loob arendajale võimaluse alustada seal pikalt tondilossina seisnud lasteaiahoone asemele elamute rajamisega.
Te olete tuntud kui linnaosa parkide suur sõber, mis toimus uut seal?
Mulle tõepoolest siiralt meeldivad meie linnaosa haljasalad ning ma usun, et nendel on potentsiaali kujuneda meie linnaosa elanike vaba aja keskusteks. Kui eelmise aasta lõpus said parkidesse üles välitrenažöörid, siis otsustasime sel aastal jätkata sportlikku suunda. Kevadel sai käivitatud kepikõnni ürituste sari ning see osutus sedavõrd populaarseks, et algselt suvekuudeks planeeritud ürituste sari pikenes lausa detsembrini ning jätkub ka järgmise aasta kevadel. Parkidest oleme pööranud erilist tähelepanu meie linna esinduspargi, Löwenruh pargi, atraktiivsuse tõstmisele. Siia oleme koondanud nii traditsioonilised kui ka uued üritused. Nii sel kui järgmisel aastal toimuvad pargis laadad, kuninganna Kristina päev ja Veneetsia karneval. Tänavu aasta oleme rajanud parki ka vabaõhulava, mis annab meile suvekuudel uuenduslikult võimaluse korraldada välikontserte ja tasuõhtuid. 
Mida toob uus aasta?
20. detsembril kinnitab Tallinna Linnavolikogu järgmise aasta eelarve. Vindi tänava avamisel andis linnapea lubaduse alustada järgmisel aastal Vindi sisehoovi (Nõmme tee 23 hooviala) remonditöödega. Linnavolikogu poole saadetud eelarves on see lubadus sees. See saab olema väga suuremahuline projekt, mis puudutab vähemalt 2000 selle piirkonna elanikku.  Järgmisel aastal alustatakse ka kauaoodatud kõrgepingeliinide maa-alla paigaldamisega. Esimeses järgus toimuvad tööd Tulika alajaama ja Järve alajaama vahelisel trassil.
Kristiine linnaosa elanikkond on kasvav ning ületas 2012. aasta alguses esmakordselt 30000 elaniku piiri. Kristiines elab ca 6000 last ehk siis 20% meie elanikest on lapsed. See aga tähendab paratamatult lasteaiakohtade puuduse probleemi meie linnaosas – järgmisel aastal luuakse juurde 44 lasteaiakohta, nendest 22 Kristiine ning 22 Linnupesa lasteaeda. Samuti oleme suunanud erinevaid arengudokumente, mille tulemusena nähakse täna ette 2015. aastal Tuisu 20 uue 12 rühmalise lasteaia ehitust, mis aga omakorda tähendab 264 lasteaiakohta.
Mida Te sooviksite Kristiine linnaosa elanikele praegu, mil aasta lõpuni on jäänud loetud päevad ning uksele koputab uus 2013. aasta?
Veel enne kui saabub uus aasta, tähistame jõule. Soovin kõigile Kristiine linnaosa elanikele jõuludeks soojust, armastust ja meelerahu, et pühad mööduksid lähedaste inimeste keskel, et laud oleks lookas ning et kõik mured laheneksid.
Ning samuti soovin kõigile edukat uut aastat! Mina ja minu head kolleegid Kristiine Linnaosa Valitsuses anname endast parima, et Kristiine linnaosa muutuks 2013. aastal veel ilusamaks, hubasemaks ja turvalisemaks. Ilusaid pühi!