Uus ja omanäoline treening – AfroPowerDance!

AfroPowerDance on välja töötatud Rootsi treeneri Cecilia Gustafssoni poolt, saavutades viimastel aastal populaarsuse ka Eestis. AfroPowerDance on lihtne ja tõhus kombinatsioon treeningust ja tantsust. Trenn on saanud inspiratsiooni Aafrika erinevatest tantsudest, kaasasegsest tantsust, loomulikust liikumisest ja loodusest.
Aafrika trummide rütmis läbi korduvate ja vabastavate liigutuste saab mõnusa füüsilise pingutuse, tekib energiavoog, saab tunda rõõmu liikumisest ja tantsust! Treeningu tulemusel märkad, et paraneb Sinu üldine vastupidavus, lihasjõud ja liigesliikuvus. AfroPowerDance trennis unustad kiire elutempo ja keskendud endasse. Trenni koreograafia vahetub regulaarselt, lubades nautida uusi tantsulisi elamusi ja emotsioone.
Antud treeningut saab hetkel Eestis harrastada vaid ühes spordiklubis– Fittest Klubis ning seda juhendab Merit Rossner. Allpool vastab Merit AfroPowerDance trenniga seotud küsimustele.

1. Kirjelda palun lühidalt AfroPowerDance (APD) treeningu ülesehitust?
APD trenn algab soojendusega. Soojenduse käigus kuulame, kogeme rütme ja liigume nende saatel, et oma keha ette valmistada. Sellele järgneb tunni põhiosa, õpime erinevaid liigutusi ükshaaval. Kordame neid liigutusi, kuni need on kehasse salvestunud ja siis liidame üksteisega. Kui oleme põhiosa liikumised õppinud ja korranud paneme lõpuks kokku ühe tervikliku tantsu, mida tantsime läbi mitmed korrad. Pärast tempokat põhiosa lõpetame tunni lõdvestuse ja venitustega. Kõik see mahub 55 minuti sisse.

2. Kui keerulised need liigutused on?
APD liigutused on koordinatsiooniliselt lihtsad ja kergesti meeldejäävad. Liigutuste kehasse salvestumist toetab igal liigutusel olev nimi. Liigutuste nimed on samuti lihtsad - need on pärit igapäevaelust, loodusest  ning kirjeldavad liigutust. Nii võib olla, et kui kuulda sõna "väike lind" või "vikerkaar", siis keha juba reageerib. Läbi lihtsate tantsu liigutuste kasutame kogu oma keha, rullime selga ja kaela, avame õlavöödet, tugevdame jalgu, aga eelkõige tantsime.

3. Kui mul on probleeme liigestega/ seljaga- kas ka siis on see treening mulle sobiv?
ADP treeningut saavad harrastada kõik. Kui Sul on probleeme selja või teiste liigestega, siis on alati võimalus teha liigutuste lihtsamaid variante. APD tunnis on lubatud kõik liigutused ehk tantsida oma tantsu. Mina koos muusika rütmidaga annan suuna ja keha tantsib! Läbi selle õpime usaldama oma keha ja väljendama end liikumises. Juhul, kui Sinu liiges- või seljaprobleem on äge, siis on põhjust esmalt pöörduda arsti või füsioterapeudi poole, et tegeleda sellega personaalselt. Kui probleemi põhjus on teada ja tantsimine on lubatud, siis saab APD tunnis tantsides oma keha tugevdada.

4. Miks seda treeningut tehakse paljajalu?
Tants paljajalu on naturaalne ja vabastav! Paljaste jalgade kaudu tunned ühendust maaga ja kogu grupiga. Oleme kõik mõnes mõttes sarnased ja üks hõim, paljasjalgne hõim. Lisaks tugevdab paljaste jalgadega tantsimine tallavõlvi ja hüppeliigest ümbritsevaid lihaseid. See kõik on oluline meie rühi ja tasakaalu jaoks, kuna labajalad on meie vundament.

5. Treening toimub trummimuusika saatel- kas ka sellel on mingi eriline põhjus?
Trummimuusika ja selle erinev rütm on ürgne, metsik ja kaasahaarav. APD muusika on mitmete trummide muusika, mis tunni erinevates osades on erineva tempo ja rütmiga. Soojenduse osas rahulikum, tunni põhiosas tempokas ja lõdvestudes taas rahulik. On teada, et erinevad rütmid mõjutavad meie südametööd ja emotsioone. ADP trummimuusika, kust puuduvad sõnad, annab võimaluse keskenduda rütmidele ja meil end kaasa võtta lasta.

6. Millistele inimestele sa APD treeningut soovitaksid?
Soovitan APD treeningut proovida kõigil, sõltumata vanusest ja soost. Ka neil, kes pole varem tantsimisega tegelenud või on tantsutunnid tundunud keerulised. APD lihtne ja lõbus ülesehitus annab võimaluse kõigil tantsida. Soovitan neile, kes tahavad kogeda tantsust saadavat mõnusat emotsiooni ja saada samal ajal hea aeroobse treeningu. Samuti neile, kes tahavad oma istuva eluviisiga pingesse läinud keha ja energia liikuma panna.

7. Kust ma tean, kas see treening ka mulle sobib?
Soovitan tulla tantsima ja kogeda kuidas APD Sulle sobib. Kindlasti on see teada pärast esimest korda:)

8. Kus seda treeningut harrastada saab?

APD treeningud toimuvad spordiklubis Fittest (asume TTÜ Spordihoones, Männiliiva 7). Tantsida saab 2 korda nädalas, esmaspäeval 19.15 ja kolmapäeval 19.30. Meie juurde toovad trollid nr 3,4,9 ning bussid 10, 17, 17a 23, 27 ja 36.

9. Aga kui ma tulen esimest korda?

Esimene treening on Fittestis tasuta, nii et tule julgelt proovima! Võta kaasa mugavad trenniriided, joogipudel ning tule tantsima! Registreeru telefonil 6 202 758 või kirjuta fittest@fittest.ee, siis me teame Sind oodata!

10. Miks sulle meeldib APD juhendada? Või kust sul tuli mõte seda treeningut juhendada?

Jõudsin ADP treeningu juurde 2011 aasta kevadel. Nägin treeningu tutvustust ja peagi toimuva koolituse infot ja tundsin kohe, et see on minu tants. Koolitusel treeningsaalis trummimuusikat kuuldes sain kinnitust, et olen väga õiges kohas. Huvitav on see, et ma ei ole enne APD tegelenud tantsuga ega juhendanud tantsutreeninguid. Praegu APD tundi juhendades tunnen, et minus olev tants ja energia saavad just läbi sellise naturaalse, veidi metsiku ja ürgse liikumise väljenduda. Mulle meeldib näha grupienergia kasvu tantsu käigus ja seda, kuidas inimesed vabanevad soovist kontrollida oma liigutusi ja keha. Lahe on see, et antud trenn lubab oma naiselikkust väljendada ka treeningsaalis - saan kanda kaelaehteid, käevõrusid, kõrvarõngaid, salle. Mulle väga meeldib Afropowerdance!

Trennis osalejate kommentaarid – Mis mind AfroPowerDance treeningus üllatas? Miks mulle meeldib selles treeningus käia?:
Kristel, 43
Mind üllatas muusika, toredad lõbusad liigutused. Trenn oli lihtne ja arusaav ning treenib mõnusalt kogu keha. Tõesti väga vabastav tants.

Heleri, 24
Mind üllatas vaba liikumine, päris palju sai teha nii nagu ise tahad. Tore treening.

Greta, 37
Väga mõnus treening nii hingele kui kehale. Annab hea koormuse ja hea enesetunde. Treener on väga armas J
Sirly, 48
See oli nii mõnus. Voolav koreograafia ja paras koormus. Trummid äratavad ürgsed instinktid.

Anette, 18
Üllatas see, et trenni saadab ainult trummimuusika ja tantsitakse paljajalu. Mulle meeldib selles trennis käia, sest saan siin ennast vabalt liigutada ja tantsida. Siin on lõbus.

Lilleküla päästekomando esimese komandopeliku poja meenutused

Urmas Ojaste
tekst

Lilleküla päästekomando esimene pealik aastatel 1933-1937 oli Eugen Brett. Kuni kuupäevani 12.09.2012 puudus komandos teadmine sellest, kuidas oli elu selles hoones pea 80 aastat tagasi, kui eelpool mainitud kuupäeva helises komando uksekell ja ukse taga seisis üks eakas härrasmees, kes tutvustas end, öeldes, et on Arne Laudna, Lilleküla päästekomando esimese komando pealiku poeg. Otsus tulla komandosse sündis tänu ajalehest loetud ja TV uudistesaates nähtud uudislõikudele, mis kajastasid komando 80. aastapäeva tegemisi.  

Tema isa perekonnanimi oli olnud Brett, mille asemel sai 1936. aastal toimunud nimede eestistamise tulemusena uueks nimeks Laudna.
Arne Laudna meenutab:
“Tihti olen Lilleküla komandost mööda sõitnud ja mõelnud, et tuleks sealt läbi astuda ning meenutada siin elatud aastaid. Olen tänulik iseendale, et ma selle tee ette võtsin ja tänulik komando töötajatele, kes mind lahkelt hoonesse sisse lasid. Tore on meenutada aegu, kui olin väike poiss, kel septembris täitus 81 eluaastat.
Mul on muidugi vähe meeles, kuid siiski meenub, et olin 1933. aastal kaheaastane, kui tulime koos isa ja emaga sellesse hoonesse elama ja elasime siin kuni 1937. aastani. Enne seda lõpetas isa Saksamaal Magdeburgis kõrgema tuletõrje-tehnilise kooli.
Kogu komandohoone alumine tiib (kesklinna poolne) oli meie perekonna kasutada: esimene ruum oli isa töökabinet, siis tuli elutuba ja kõige tagumine oli magamistuba. Maja ees oli mul mänguplats, kus mängisin tuletõrjeautodega tulekahjudele sõitmist ja tulekahjude kustutamist. Meie pereelu aitas korrastada teenija, kelle kohustuseks oli aidata valmistada toitu, koristada ja minu järele vaadata.
Komando igapäevaelust meenub, et hommikuti toimus valvevahtkonna ülesrivistus, kus pealik, minu isa, andis edasi oma juhised valves olevale meeskonnale. Üleüldse oli komandos tunda, õigemini oli au sees nn. saksa täpsus.
Kui meeskond sõitis väljakutsele, siis oli tihti nendega kaasas ka komandopealik. Sageli analüüsiti hommikusel rivistusel lühidalt tuletõrjujate tegutsemist sündmuskohtadel: mis võiks teisiti olla ning millele pöörata tähelepanu kustutamise ajal.
Isa toonitas alati komando meestega suheldes, kuidas käituda ja leida loogilisi lahendeid, et päästa inimeste vara ja hoida inimesi turvaliselt ja ohutult erinevates olukordades.
1927. aastal kui isa õppis Saksamaal, tegelesid sealsed tuletõrjujad kõiksuguste päästeoperatsioonidega, mida siin Eestis peeti tol ajal uudseks ning millest polnud kuuldudki.
Oli üks episood, kus kalda varisemise tõttu olid tiiki kukkunud inimesed jäänud lõksu kalda tühimikku. Tänu uudsetele teadmistele õnnestus inimesed päästa kindlast surmast.
Komando tuletõrjujad suhtusid minusse heatahtlikult. Eks oma põhjus oli ka selles, et olin komandopealiku poeg aga nad näitasid mulle tuletõrjeautosid ja mind võeti harjutustele kaasa, kus mulle näidati tulekahju kustutamist. See kõik oli mulle väga huvipakkuv. Tihti einestasin koos valvemeestega nende ühise laua taga.
Mäletan, et ühel tulekahjul sai isa raskelt vigastada, kui seinast lahti tulnud kivi kukkus tema peale. Talle tehti mitu operatsiooni. Sellest kasvas mul huvi ja veendumus, et minust peab saama hea kirurg.
Aga elus nagu ikka läks teisiti. Isa lasi mulle viieaastaseks saamise puhul õmmelda tuletõrjevormi, mis ka pildil näha. Ta lootis väga minust kasvatada oma elukutse järgija tuletõrjetöös. Kas just pealikuks nagu tema oli, aga siiski tubliks ja kohusetundlikuks noormeheks, kes valiks tollajal austatud ameti, tuletõrje... Koolis käies juhtus mul aga õnnetus, milles õhupüssi kuuli rikošetist sai parem silm vigastada, mul tuli sellega leppida ning valisin loomaarsti elukutse.”

Arne Laudna 5-aastasena
esimese komandopealiku poeg
Foto: Urmas Ojaste

Lilleküla pääastekomando– 80!

Aastal 2012 täitus tänapäevasel Lilleküla päästekomandol 80 tegevusaastat. Selle tähtpäeva raames oli 20. juuli keskpäevaks komandosse aastapäeva tähistama oodatud nii endisi kui ka tänaseid selle komando töötajaid - nii pritsimehi kui pealikke, kõiki, kellel on au olnud töötada selles auväärses pikkade traditsioonidega komandos, päästes inimelusid ning rahva vara, olenemata riigikorrast.

Vaatamiseks olid välja pandud eri aegadel tehtud fotod, slaidid ja videod nii komando igapäevatöödest kui ka tegutsemisest suurõnnetustel või siis nn. tukiloputamistel. Lisaks ajakirjanduses ilmunud artiklid, mis on kajastanud võitlust tulega läbi aegade.

Endised komando töötajad tutvusid majaga ning tundsid elavat huvi aastate jooksul toiminud muutuste kohta.

Õppeklassis ja hoovipealses garaažis oli eksponeeritud kõik see, mis kajastas komando ajalugu tema loomisajast kuni tänapäevani välja. Oli fotosid, kus tuletõrjuja kandis saksa okupatsiooniaja riideid, ning kirjutisi, ettekandeid ja tähelepanekuid, millest selgub mitmete tuletõrjepõlvkondade keeruline vastuoluline elu siinses komandos.

Eraldi mainimist väärib Lilleküla päästekomando praegune juhtivpäästja Asso Ende, kes ligi poolteist aastat kestnud pingsa ja täpse töö tulemusena valmistas komandohoone projekti järgi suurusjärgus 1:100 maketi, tehes sellega komandole kingituse tema 80. aastapäeva puhul.

Samal päeval enne piduliku ürituse algust toimus komando õppeklassis visioonikonverents teemal „Lilleküla päästekomando ja ennetuskeskus kui ühtne tervik“, mille eestvedajaks oli Põhja Päästekeskuse juht Priit Laos. Et mõttearendus jõuaks ka reaalse olemuseni, olid kohale kutsutud nii Siseministeeriumi, Riigi Kinnisvara kui ka Päästeameti esindajad, kes võiksid aidata ideid rakendada. Peale ühist arutelu tutvuti komando hetkeolukorraga ning liiguti üheskoos osa saama komando juubelist ning tervitama kohale saabunud endisi Lilleküla päästekomando töötajaid.

Päev varem, 19 juulil, oli Lilleküla päästekomando hoone avatud kõigile linnakodanikele, mille raames tutvustati huvilistele päästjate igapäevatööd.

Urmas Ojaste
loo autor

Avatud uste päeva raames käis kohal ligikaudu 200 inimest. Toimusid ringkäigud komandos, oli võimalik tutvuda päästetehnikaga ning proovida selga tuletõrjuja varustust. Päästjad vastasid lahkelt külaliste küsimustele ning tutvustasid komando ajalugu. Avatud oli ka fotonäitus. Lisaks näitasid päästjad oma oskusi, päästes inimest põlevast tornist ning likvideerides keemiaõnnetust. Meeleolukas aastapäevapidu lõppes ühise tordisöömisega.

 

Kristiine Sotsiaalkeskuse teated

 

Üritused novembrikuus

1	Praktiline loeng koos kohvilauaga	K   7. nov	14.00
	„Tarbija õigused igapäeva elus“
	Aave Jürgen, abilinnapea Arvo Sarapuu
2	Vabadusvõitlejate koosolek.	N   8. nov	14.00
	Gunnar Vompas
3	Väärikate Meeste Klubi	N   8. nov	14.30
	Holger Oidjärv
4	Kirjanduslõuna autori loominguga	R   9. nov	13.00
	Õie Hirvesaar
5	Vestlusring “Mis uudist”	T   13. nov	12.00
	Olga Kenk
6	Vaegkuuljate infotund	T   13. nov	15.00
	Uno Taimla
7	Laulame koos vanu populaarseid laule	K   14. nov	14.00
	Johannes Christopher Staak
8	Piiblitund	K   14. nov	15.00
	pastor Helari Puu
9	Terviseloeng „Tegevusteraapia	N   15. nov	13.30
	igapäeva elus“ Kaarin Lilienberg
10	Seeniortantsuring „Kateriine 10“	R   16. nov	12.00
	sünnipäevakontsert (Puuetega Inimeste Kojas)
11	Klubi “Ristik” - ristsõnahuvilistele	E   26. nov	12.00
	Maimu Ummelas
12	Tulge tantsima – tantsime end terveks!	K   28. nov	14.00
	Ann Alas
13	Infotund eakatele skautidele	N   29. nov	13.00
	Ingrid Junisov
15	„Aktiivsete tööotsijate klubi“	iga	13.30
		teisipäev
16	Tööotsijate laulu-ja lustiselts	iga	13.00
		esmaspäev

 

Tugiteenused ette registreerimisega

Maniküür-pediküür tel 651 2703

Kosmeetik,  ripsmete ja kulmude värvimine tel 651 2703

Vererõhu mõõtmine  tel 651 2703

Juuksur (tööpäevadel 9.00-13.00) tel 651 2702

Massaaž tel 651 2702

Detailplaneeringud Kristiines

Tallinna Linnavalitsus otsustas

12. septembri 2012 istungil:

korraldusega nr 1238 –k algatada Kristiine linnaosas, 2,66 ha suurusel maa-alal, Rahumäe tee 2/2 ja 2/3, A. H. Tammsaare tee 53a, 53b ja 55 kruntide ning lähiala detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu eesmärk on osaliselt muuta planeeritavale alale jäävate kruntide piire ning maakasutuse sihtotstarbeid nii, et moodustatakse 4 ärimaa, 1 elamumaa, 1 transpordimaa ja 1 tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega krunti ja määratakse täiendav ehitusõigus ühe kuni 14 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu, kahe kuni 13 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ning ühe kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone rajamiseks. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 3. oktoobril.

korraldusega nr 1246 –k kehtestada Käo tn 55 ja Tondi tn 62a kinnistute detailplaneering.

Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 19. oktoobri 2011 korraldusega nr 1611‑k „Käo tn 55 ja Tondi tn 62a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“.

26. septembri 2012 istungil:

korraldusega nr 1316 –k võtta vastu Kristiine linnaosas asuva 0,12 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Räägu tn 47 kinnistu detailplaneering, Arhitektuuribüroo Korrus Osaühingu töö nr DP 021/10. Detailplaneeringu eesmärk on Räägu tn 47 kinnistule ehitusõiguse määramine 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kolme boksiga ridaelamu rajamiseks.
Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ja Kristiine Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek.
Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2011 korraldusega nr 1058-k “Räägu tn 47 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Kristiine linnaosas”.

1. oktoobri 2012 istungil:

korraldusega nr 1360 –k võtta vastu Kristiine linnaosas asuva 0,61 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Spordi tn 3a krundi detailplaneering, FE Arhitektid OÜ töö nr 011/03. Detailplaneeringu eesmärk on Spordi tn 3a kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaast elamumaaks, krundi kasutamise tingimuste ning ehitusõiguse määramine kahe kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu rajamiseks.
Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ja Kristiine Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek.
Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 korraldusega nr 1993-k “Spordi tn 3a krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas

Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Head uut aastat!

Stassi tantsustuudio õpetajad

Soovin teiega jagada oma rõõmu, kuna põhjust pidutsemiseks on küllaga – 10 aastat tagasi ilmavalgust näinud ning esimesed pas‘d (lapsed teavad, et tantsukeeles sammud) teinud Stassi tantsustuudio tähistab oma esimest ümmargust numbrit.

Rohelisema muru ja sinisema taeva ajal oli stuudios ka teine kollektiiv ning tänasel päeval õpetavad mõned endised Stassi tantsustuudio õpilased juba uusi väikeseid tantsijaid.
Minu kui õpetaja üks unistustest on sellega täitunud – sajaprotsendiline pühendumine jõuab tänaste tantsijateni läbi enda külvatud seemnete.

Kui pöörata pilk korraks ajalukku, siis esimesed tantsupunktid asusid Mustamäel, Nõmmel ja Pelgurannas.
Treeningsaalides käisin igal pärastlõunal ning kohtusin ligi saja tantsijahakatisega nädalas. Stuudio arenedes liitusid ka tänased kolleegid ning koos oleme jõudnud siia…
Hetkel on stuudio andmebaasis ligi kolmsada tantsijat Tallinnast, Tartust, Peetrist, Laagrist ja Viimsist.
Nendest pooled on Stassi tantsustuudios juba mitmendat aastat. Milline rõõm!

Aastaid on näinud ka siiani laste lemmikud tants-mängud nagu “Nukupood”, “SUUR & väike”, “Printsid ja Printsessid”.

Jazz-tants, hip-hop, showtants ning loovtants kui improvisatsiooni elluärataja on alati olnud meie põhilised neli tantsustiili.
See nelik on nagu renessansiaja quadrivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Quadrivium oli põhibaas ning kohustuslik kõigile, kes soovisid end tulevikus filosoofiaga siduda, seega intelligentide eriala.
Teadlikult väljavalitud guadriviumiga, harime ka meie oma õpilasi igas trennis.

Šampusepudeleid pole me veel paugutada jõudnud, kuna töid ja tegemisi on jätkunud tänase päevani.
Kuid ega sellega kiiret pole – vein läheb seistes ju ainult paremaks!
Kolmandiku augustikuust veetis kogu kollektiiv treeningsaalis alanud õppeaastat ettevalmistades.
Tublidele omaselt on ka kevadkontsert 2013 valmis ning juubelikavas on numbreid igale maitsele:
Staaritants –  kõigile tulevastele tähtedele,
Sõdurid – igale kangemale pojale,
Tähetants –  koolieelikutele ning juba kooliteed alustanutele,
Heija – tants stuudio graatsilisematele ja loovamatele,
Kärbsed – väikeste ja suurte ühistantsuna,
Kooligäng – hip-hop žanrins,
Kohtingule – ainult poistele,
Pissipoti vajalikkusest – kõige pisematele tantsijatele,
Õnnetants – loovtantsuna vanemale vanusegrupile. 

Ning üllatusena lisad veel teistest tantsustiilidest!

Suve lõpp läks nagu lennates  ning uued üritused juba koputavad uksele.
Aitäh, et olete meiega olnud ühe, kaks või kümme aastat, jätkugu meie koostöö sama tantsuliselt ka tulevikus.

Kristiines Stassi tantsustuudio rühma veel pole, kuid huvitundjad võivad liituda näiteks kesklinna rühmaga Kullatera lasteaias.

KULLATERA, Magdaleena 11
Kullatera SUURED 5,5 – 7 aastased
E. 16:50 – 17:35 ning R. 15:10 – 15:55
Kullatera väikesed 3 – 5 aastased
E. ja R. 16:10 – 16:40

Jägmiste mõnusate kohtumisteni,
Teie Stassi

Leigarid kutsuvad

Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumis

Juba 43 aastat tegutsenud folklooriselts Leigarid ootab oma lasterühmadesse uusi liikmeid beebidest keskkooliealisteni. Trennid toimuvad Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja Liivaku lasteaias.

Rahvatants ühendab sportlikkuse ja graatsia ning arendab lapse loovust ja julgust – esinemistel võib tihti ette tulla olukordi, kus sammud lähevad meelest või keegi teine teeb vale liigutuse – oskus sellistest olukordadest elegantselt välja tulla ei ole ka kasulik mitte ainult laval rahvatantse esitades vaid ka elus üldiselt.

Kooliealiste laste trennid toimuvad kahel korral nädalas pärastlõunati Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja Liivaku lasteaias:

Beebirühm (0-1 a koos vanemaga) teisipäeviti kell 17:30 – 18:15 Liivaku lasteaias;
Algklasside rühm (1.-4. klass) esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 17:45 – 18:45 Tallinna Saksa Gümnaasiumi aulas;
Põhikooli rühm (6.-8. klass) teisipäeviti ja neljapäeviti kell 15 – 17 Tallinna Saksa Gümnaasiumi aulas.

Lisaks lasterühmadele on saavad Leigarites tantsimas käia ka täiskasvanud. Täiskasvanute trennid toimuvad samuti Tallinna Saksa Gümnaasiumis esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Täiskasvanute rühma võetakse sel hooajal ainult mehi või mehi ja naisi paarina.

Uute liikmete koordineerimisega tegeleb kunstilise juhi assistent Sille Kapper, kontakttelefon 5645 9354.

Leigarid on autentse folkloorse suunitlusega rahvatantsuselts, kuhu kuulavad tantsijad, lauljad ja pillimehed. Treeningsaalis lihvitud tantse esitatakse kohalikele ja välimaistele huvilistele suvel igal nädalavahetusel Rocca al Mare vabaõhumuuseumis, samuti osalevad Leigarid tantsupidudel ja toovad folkloorseid tantse lavale kaasaegsetes kontsertsaalides.

Lõppeva tantsuaasta tähtsündmustena võib välja tuua lastele suunatud kontsertetenduse „Palju veetakse hobusega“.