Vargused autodest ja korteritest – miks ja kuhu pätid sisse murravad?

Autor: Lääne-Tallinna konstaablijaoskond

 

Juuni lõpus murti sisse ühte Tallinna magalapiirkonda pargitud kaubikusse. Auto pagasiruumist varastati mitmesaja euro eest tööriistu, kuid õnneks jõudsid need õige pea omanikuni tagasi.

 Kuu aega hiljem varastati Mustamäel ühest luksusautost navigatsiooniseade, kütusekaart ja auto dokumendid. Ka see juhtum lõppes õnnelikult, sest jalgrattal liikunud varas tabati koos saagiga.

 

Mõlemat vargust ühendab asjaolu, et auto omanik jättis oma asjad nähtavale kohale. Seega on kõige lihtsam viis sääraste varguste vältimiseks oma asjade hoidmine korteris või vähemasti pagasiruumis katte all.

Elu on näidanud, et auto salongis ei maksa hoida isegi väärtusetuna tunduvaid asju nagu tühi sülearvuti kott. Ilmselt lootis autosse sisse murdnud varas, et kotis on ka arvuti, kuid tegelikkus oli teistsugune. Kirsina tordil sattus auto tühjendamise ajal vargast mööda sõitma ka politseipatrull, mis mehe kohe kinni pidas. Kuigi lugu võib tunduda esmapilgul õnneliku lõpuga, jäi autoomaniku õlule uue klaasi muretsemine.

 Ainult lukust ei piisa

 Kuigi politsei tabab iga kuu mitu varast, kes teenivad elatist korteritesse sissemurdmisega ning sääraste varguste arv näitab langustrendi, suurendab hea ja kallis ukselukk oluliselt tõenäosust, et teie vara jääb puutumata. Lisaks lukkudele tasub aga üle vaadata ka valgustus maja sees ja selle ümber. Kui maja ümbrus ja trepikoda on hästi valgustatud ning vargal puudub võimalus pimedas tegutseda, siis valib ta suure tõenäosusega tegutsemiseks mõne muu koha.

Tõhusaks ennetusmeetmeks on ka turvakaamerad ja nende hoiatussildid. Kuigi kaamerad ei pruugi vargust ära hoida, on neil kaudne mõju kindlasti olemas ning hiljem aitavad need ka varastele jälile jõuda. Kaamerad võiks jäädvustada majaesist parklat koos sõidukitega, hoone sissepääse ja koridore, kust pääseb teistesse majaosadesse. Kaamerate paigaldamisel tuleks jälgida, et nendele ei pääseks kergesti ligi, sest vargad võivad kaamera objektiivi ära katta või selle sootuks lõhkuda.

Kõige odavam ja lihtsam lahendus on aga oma (maja)naabrite tundmine. Nii osatakse märgata, kui mõni võõras isik askeldab naabri vara juures ning sellest saab teda ning politseid teavitada. Lisaks varguste ärahoidmisele aitab selline elanike suhtlus ka omavahelisi probleeme vältida.

 Kuna sügis annab võimaluse ka jalgrattaga sõitmiseks, tuleb märkida, et korrusmaja koridor või trepikoda on jalgrattavaraste jaoks parim tegutsemiskoht. Mõnel juhul näeb varas saaki suisa läbi trepikoja akna ja nii lähebki enamus jalgratastest kaduma just koduukse tagant. Halb koht jalgratta hoidmiseks on ka esimese korruse rõdu ning hämar ja korraliku lukuta kelder.

 Politsei leitud esemete hoiukohtades leidub palju väärtuslikke asju alates muusikainstrumentidest lõpetades jalgratastega. Need asjad seisavad ladudes aga seetõttu, et nende omanikke ei ole võimalik tuvastada. Et seda ei juhtuks, tasub oma väärtuslike asjade seerianumbrid ja eritunnused kirja panna ning võimalusel ese märgistada. Lisaks graveeringu, markeri või kleebisega märgistamisele on tänapäeval võimalus esemeid märgistada mikromärkidega ka niimoodi, et palja silmaga seda näha pole.

 

Pika jutu lõpetuseks aga lühike kokkuvõte: asjad tuleks võõra silma alt ära panna nii autos kui ka kodus, uksed tasub hoida lukus ning kodust lahkudes aknad sulgeda.

Tallinna Linnamuuseum kutsub

Autor: Pia Ehasalu

 

15. oktoobril, algusega kell 17.30 toimub loengusarja II loeng, lektoriks muuseumi vanemkoguhoidja Kristiina Hiiesalu, teemal „Sinivalged lood. Madalmaade keraamilised seinaplaadid-praktilisest siseviimistlusmaterjalist-pildipiibliks“.

Meist paljud on Hollandis käies toonud endaga kaasa väikese sini-valge seinaplaadi. Selles on midagi tõeliselt Hollandile iseloomulikku. Sini-valged seinaplaadid muutusid Hollandis populaarseks 17. sajandil, see mood haaras kiiresti Taanit ja Põhja-Saksamaad. Hollandi visiidil vaimustus

neist ka Peeter I, kes plaate ka Peterburgi kaasa tõi. Hollandi seinaplaatide teemad on väga mitmekesised, alates maastikust kuni olmestseenide ning piiblitemaatikani välja. Kuidas seinaplaate valmistati, millega kaunistati ja milliseid sõnumeid need pildid võisid kanda, sellest räägibki

Kristiina Hiiesalu loeng „Sini-valged lood...“.

 

Enne loengut on võimalik tutvuda ka keraamika avahoidlaga!

 

Osalemine muuseumi sooduspiletiga 3 Eurot

 Osalejate arv on piiratud ning vajalik on eelregistreerimine.

Vt täpsemalt: www.linnamuuseum.ee/linnamuuseum/loengud                                  

 

Või võta ühendust

Pia.ehasalu@linnamuuseum.ee

Tel.6104171

Noortele suunatud stipendiumikonkurss Tulevikutalent 2015

Autor: Eliis Vennik

 

Käimas on andekatele noortele suunatud stipendiumikonkurss Tulevikutalent 2015. Avaldusi oodatakse 15. oktoobrini. 

Viis soovitust motivatsioonikirja koostamiseks

Motivatsioonikirjade kirjutamine on kunst, mille valdamine on elus ülioluline. Halvasti kirjutatud motivatsioonikiri võib ka parima kandidaadi katse nurjata, samas kui hea motivatsioonikiri suurendab oluliselt võimalusi konkursil edukaks osutuda. 

 

Käimas on andekatele noortele suunatud konkurss Tulevikutalent 2015. Maxima Eesti turundusdirektor Ty Lehtmäe jagab noortele praktilisi näpunäiteid kuidas kirjutada stipendiumiavalduse juurde hea motivatsioonikiri.

1. Varu aega. Ära jäta motivatsioonikirja koostamist viimasele minutile. Võta selleks mitu päeva: kogu esmalt mõtteid ja pane kirja märksõnad, millest tahad kirjutada. Kui vaja, kogu mõtteid end hästi tundvatelt inimestelt. Kui tekst on valmis, lase sel mõnda aega niisama seista ja vaata näiteks järgmisel päeval uuesti üle. Värske peaga võib tekkida uusi mõtteid ja silma võivad hakata pisivead.

2. Tunne uhkust. Liigne tagasihoidlikkus ei ole motivatsioonikirja koostamisel kindlasti voorus. Kirjuta oma saavutustest julgelt ja uhkustundega. Paljude kandideerijate seast silma paistmiseks peavad žüriiliikmed motivatsioonikirjast selgelt välja lugema, miks oled just Sina tiitlile parim kandidaat. Too kindlasti ka näiteid, sest need aitavad Sinu väidetele sisu anda. Kui kirjutad, et oled milleski osav, siis peaksid kirjeldama ka mõnd õnnestumist, mis sellele kinnitust annab.

3. Küsi abi. Ka kõige vilunum motivatsioonikirjade kirjutaja võiks enne avalduse esitamist paluda sõbral, vanemal või õpetajal kirjatööle pilk peale heita. Kindlasti on neil häid mõtteid, mida võiksid enda kohta veel lisada. Ise kipume sageli olema liiga tagasihoidlikud ja pidama mõningaid saavutusi tühisteks, samas kui teised nii ei arva. Samuti märkab teine inimene paremini väikeseid kirjavigu või konarusi.

4. Unista. Tulevikutalent 2015 konkursil kandideerides pead motivatsioonikirjas kirjutama, milleks sooviksid stipendiumiraha kasutama. Kuigi stipendiumi kasutamisele piiranguid ei seata, näitab Sinu pühendumust oma valdkonnale ka selge plaan. Kui soovid kasutada stipendiumi kas mõnes laagris osalemiseks, oma spordivarustuse soetamiseks, huvikooli kuutasu maksmiseks või võistlustele sõiduks, siis annab see kinnitust, et Sul on tõsi taga.

5. Ole korrektne. Vormista oma dokumendid korrektselt ja nõuetekohaselt. Ära kirjuta näiteks pikemalt kui lubatud (1-1,5 A4). Veendu, et dokumendis oleksid kergesti leitavad Sinu nimi, kontaktid ja valdkond, milles kandideerid. Pööra tähelepanu ka keelelisele korrektsusele, et sisse ei satuks rumalaid kirjavigu. Abiks on kui palud kellelgi kolmandal motivatsioonikirja enne selle esitamist üle lugeda.

Maxima Eesti ootab kõiki 5.-12. klassides õppivaid koolinoori osalema stipendiumikonkursil Tulevikutalent 2015. Kandideerimine kestab 15. oktoobrini. Avaldusi oodatakse viies kategoorias: teadustalent, sporditalent, kultuuritalent, humanitaartalent ja ettevõtlikkustalent. Kokku jagatakse tänavu noortele stipendiumitena 12 000 eurot. Lisainfo ja kandideerimisavalduse leiab konkursi kodulehelt http://www.tulevikutalent.ee.

Koostööprojektina on Pille Lille Muusikute Fondil tulemas suurejooneline projektipäev "Muusikasillad"

Autor: Vesta Uuetoa



16. oktoobril kell 19 toimub Vene Kultuurikeskuses projektipäev "MUUSIKASILLAD", mille raames toimuvad TÖÖTOAD ja suurejooneline GALAKONTSERT. Projekti eesmärgiks on lõimida eesti- ja venekeelset elanikkonda kauni muusika ning imelise koosloomise abil!

Galakontserdil esinevad lisaks säravale ja armastatud Tanja Mihhailovale, andekad noored sopranid Maria Listra ja Maria Veretenina, TTÜ Vilistlaste Naiskoor (dir. Andres Heinapuu), segakoor "Ukraina" (dir. Stanislav Šeljahovski), segakoor "Russ", kammerkoor "Eleegia" ja lastekoor "Allegro" (dir. Svetlana Zaugarova) ning Tallinna üldhariduskoolide koorid - Kesklinna Vene Gümnaasiumi noortekoor (dir. Natalja Junkur), Tõnismäe Reaalkooli neidudekoor (dir. Inna Rüü), Tallinna Ühisgümnaasiumi segakoor (dir. Aade Erits), Õismäe Gümnaasiumi segakoor (dir. Koidu Ilmjärv), Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja Õismäe Vene Lütseumi projektikoor (dir. Ljudmila Sjomina) ning Laagna Gümnaasiumi tütarlaste koor ja ansambel (dir. Pirika Sööt ja Lii Leitmaa). Kontsertmeistriks on tunnustatud pianist Piia Paemurru.

FESTIVAL-GALA "MUUSIKASILLAD" on toredaks jätkuks PLMF-i väga huvitavale mitmeaastasele järjepidevale tööle aitamaks lõimida eesti- ja venekeelset elanikkonda kauni muusika ning imelise koosloomise abil. Seekordse nagu ka eelmise väga õnnestunud projekti "Muusikasillad" eesmärgiks on igati aidata kaasa erinevate rahvuste lõimumisele läbi koorimuusika. 2014. aasta novembris korraldas PLMF meeldejäävaid projektipäevi Sillamäel, Narvas ning Tallinnas (aktiivseteks osalejateks ligi 400 õpilast, 100 kooriliiget ja projekti kontserte külastas ligi 1000 pealtvaatajat).

Tänavune projektipäev 16. oktoobril Vene Kultuurikeskuses saab alguse kell 16.00 huvitavate töötubadega, kus projektis osalevale põhisihtrühmale, kuhu kuulub 150 õpilast, jagavad vajalikke teadmisi koorilauljate hääletehnikast ooperilauljad Pille Lill ja Maria Listra, laulupidude kultuurist koorijuhid Andres Heinapuu ja Tiina Selke, muusika-aastast ja PLMF-i tegevustest PLMF projektijuht Viktoria Jagomägi ja PLMF tegevjuht Leelo Lehtla. Õhtusel Galakontserdil esitavad õpilased ja koorilauljad koos publikuga, kes saab kavalehtedel laulu sõnad, ühiskooris koorilaulu "Ta lendab mesipuu poole"
(P. Sarapik). Ootame Vene Kultuurikeskusesse 800-900 pealtvaatajat nautima suurejoonelist õhtut!

Projekti headeks koostööpartneriteks on Tallinna Haridusamet, Kultuuriministeerium, Eesti Kooriühing ja Eesti Muusikaõpetajate Liit, Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit, Tallinna Vene Kultuurikeskus jt.


Projekti toetab Kultuuriministeerium ning elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus "Meie Inimesed".

Üritus Facebook'is: https://www.facebook.com/events/1645213005756803/

 

KÜ ümarlaud 14. oktoober kell 18 Kristiine LOV II korruse saalis

Olete oodatud 14.10 kell 18 Kristiine Linnaosa Valitsuse II korruse saali (Tulika 33b), kus toimub KÜ ümarlaud.  

Räägime uuest ehitusseadustikust, külla tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusosakonna juhataja Helvi Kork

 

Kuna uus ehitusseadustik on paljudele veel võõras, siis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusosakonna juhataja aitab olulisematele nüanssidele tähelepanu juhtida. Korteriühistutel on kindlasti tarvis ennast uue seadustikuga kurssi viia juba ainuüksi linna projektide „Hoovid korda“ ning „Fassaadid korda“ taotluste esitamise pärast.

Hooaja avanäitused Kullos

Tallinna Huvikeskuse Kullo (Mustamäe tee 59) näitusesaalis ja II korrusel on avatud näitused Kullo keraamikaringi ning joonistamise- ja maalikursuse  õpilaste töödest.

Keraamikaringi (õpetaja Aino Arumäe)  väljapanek annab ülevaate õpilaste kevadisest loomingust ning joonistamise- ja maalikursus (õpetaja Kersti Linnamägi) näitab möödunudsuvises maalilaagris Karepal valminud maale (pastellid , akvarellid ja joonistused ).

Näitused jäävad Tallinna Huvikeskuses Kullo avatuks 30.septembrini 2015

Kuninganna Kristina päev ja sügislaat Löwenruh pargis 6. septembril:
Fotod