Wednesday, September 26, 2012

Kristiine lasteaedade spordipäev

Neljapäeval, 20. septembril toimus Kristiine Gümnaasiumi staadionil (Nõmme tee 32) Kristiine linnaosa lasteaedade vanemate rühmade sügisene spordipäev.
Selle üritusega alustavad linnaosa lasteaiad igal aastal oma uut hooaega. Aasta jooksul toimub neli suuremat üritust, kus osalevad kõik linnaosa lasteaiad.
Seekordsel spordipäeval osales 11 lasteaeda, kokku 359 last ja 46 õpetajat.
Spordipäeva kavas oli teatejooks, pallivise, köievedu ja täpsusvisked minikorvpalliga.
Lisaks sellele korraldasid FC Flora jalgpallurid ja treenerid lastele toredaid jalgpallivõistlusi.
Pärast sportimist kinkis maskott Kriss– Sass– Saa igale osalejale šokolaadimedali ja kõrremahla ning tänas lasteaedasid diplomiga spordipäeval osalemise eest.
Ürituse korraldas Kristiine Linnaosa Valitsus koostöös lasteasutuste liikumisõpetajatega.

Monday, September 24, 2012

Tallinna Allika Baptistikoguduse ja kristiine linnaosa koostöö 15. aastapäev


Helari Puu, Tallinna Allika Baptistikoguduse pastor
 Pühapäeval, 9. septembril korraldas Tallinna Allika Baptistikogudus piduliku tänujumalateenistuse. Tänujumalateenistusele olid kutsutud sotsiaalkeskuse rahvas ja samuti ka Kristiine linnaosa ja sotsiaalkeskuse endised ning praegused juhid. Selle üritusega tuletati meelde, et juba 15 aastat on kestnud koostöö koguduse ja linnaosa vahel. Sidemed on olnud eriti tihedad sotsiaaltöö ja kultuuri vallas. 1997. aastal oli linnaosa ja koguduse vaheliste suhete algatajaks hr. Viljo Rannala, tol ajal Kristiines sotsiaalküsimusetega tegeleja. Teda toetas pr. Astrid Lepik Kristiine sotsiaalkeskusest.
Allika Baptistikogudus on tänulik kõikide aastate eest, mil oleme võinud Kristiine inimesi teenida. Omalt poolt kinnitame, et palume jätkuvalt Jumala õnnistusi üle meie linnaosa ja selle inimeste!
Pastorid Helari Puu ja Erki Tamm
Tallinna Allika Baptistikoguduse jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00 aadressil Koskla 18.
Neljapäeviti kell 18.30 piibliõhtu.

Koguduse 108. aastapäeva tänujumalateenistus toimub 21. oktoobril Tallinna Puuetega Inimeste Koja majas, Endla 59.

Tere tulemast!

Projekt Käime Löwenruh`s



Treener Aliis Sarapik (vasakul) koos tervisedendaja Kristel Tammega


Projekti peaeesmärgiks oli enesesuutlikkuse ja teadlikkuse tõus tervisespordist, mis aitab püsida konkurentsivõimelisemana tänapäeva kiirelt muutuvas ühiskonnas.
Projekt populariseeris liikumisharrastust, võimestas sihtrühma ning toetas sihtrühma tervislikku elustiili, mille käigus tõusis osalejate kehaline aktiivsus ja teadlikkus tervisespordi vajalikkusest. Võimalus oli osaleda ka vähekindlustatud peredel sportlikul lõunapausil Löwenruh pargis. Kokku toimus 32 välitreeningut Löwenruh pargis, millest võttis osa 167 erinevat osalejat. Keskmiselt osales igas välitreeningus 26 inimest.
Treeningud toimusid ajavahemikul 02. mai– 17. september kaks korda nädalas, igal esmaspäeval ja neljapäeval algusega kell 12.
Välitreeninguid juhendasid Sparta Spordiseltsi treenerid. Treeningud koosnesid kepikõnnist, sirutus- ja venitusharjutustest ning tervislikest nõuannetest. Iga osaleja sai soovi korral Aliis Sarapiku koostatud juhendmaterjali Väikesed nipid optimaalse koormuse määramiseks.
Suvine treeningsari lõpetati pidulikult Kuninganna Kristina päeval, 2.september 2012, kus loositi välja viis õnneloosi osalejate vahel, kes said Sparta Spordiseltsi treeningkaardid treeningute jätkamiseks spordiklubis. Kinkekaardi väärtus on 55 eurot.
Täname kõiki toredaid ja aktiivseid välitreeningutest osavõtjaid ja erilised suured tänud Sparta Spordiseltsi treenerile Aliis Sarapikule.
Osalejate soovil välitreeningute jätkamiseks on kirjutatud jätkuprojekt Käime Löwenruh`s sügis-talvel, mille rahastamine otsustati Tallinna Tervisenõukogu koosolekul 11. septembril 2012.
Projekti rahastasid Kristiine Linnaosa Valitsus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Sparta Spordiselts.

Võlanõustamine

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamise üksus osutab professionaalse võlanõustamise ja üürivõlglaste nõustamise teenust isikutele, kes on sattunud rahalistesse raskustesse.

Probleemid ja raskused, mille puhul on soovitav pöörduda võlanõustaja vastuvõtule:
- Üürivõlg
- Laen eraisikult või pangalt
- Liising
- Järelmaks
- Maksuvõlg
- Trahvid ja täitemenetlus
- Viivised ja intressid
- Elatisraha võlg
- Eluasemelaen
- Õppelaen
- Käendus
Info ja registreerimine tööpäeviti kell 9.00 – 16.00 telefonidel 666 0886 ja 5694 1023, e-posti aadressil volanoustaja@swcenter.ee

Kristiine noortekeskus kutsub tasuta meisterdama

Septembris alustab taas tööd igal kolmapäeval toimuv töötuba sari „Käsi ei väsi“, kuhu ootame kõiki loomingulistest tegevustest huvitatud 7- 14 aastaseid noori.


Iga kord proovitakse mõnda uut ja huvitavat tehnikat ning valmistatakse asju, mis pakuvad nii silmailu kui isetegemisrõõmu. Tegevusi juhendavad sõbralikud ja abivalmid noorsootöötajad, kelle eestvedamisel on igaühel võimalus arendada oma loomingulisust ja kunstilisi oskusi. Meisterdamistegevusteks vajaminevad vahendid on noortekeskuses olemas ning töötubades osalemine on tasuta!

Esimene kohtumine toimub 26. septembril kell 16.00 Kristiine noortekeskuses ja seekord meisterdatakse pärliloomi. Osalemiseks on vajalik ka eelnev registreerimine.

Lisainfo ja registreerimine:
noorsootöötaja Kadi Arras
Sõpruse pst 4a
Tel: 65 66 802 mob: 55 567 783
E-post: kadi@taninfo.ee
www.taninfo.ee/kristiine

Vanemate kool alustab 27. septembril

Grupid toimuvad üks kord nädalas kümne järjestikuse nädala jooksul.

“Vanemate koolis” tegeleme me lihtsate ja igapäevaste teemadega, aga nagu me kõik teame, saavad suured asjad just väikestest alguse ja seetõttu vanemaks olemisel tühiseid pisiasju pole.
Oodatud on lapsevanemad, kes on huvitatud vanemlike oskuste arendamisest ning kasvatuses ettetulevate probleemide oskuslikumast lahendamisest. Grupid toimuvad nii eesti kui vene keeles. Gruppide tööd rahastab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning lapsevanematele on osalemine TASUTA.
Eelmises grupis osalenud isa Mart: “Kõhklesin kaua enne kui gruppi registreerusin. Sain grupist palju jõudu ja tuge. Tundsin ennast lapsega seotud probleemide lahendamisel üksinda. Grupis selgus, et minu probleemid pole erandlikud vaid ka teistel vanematel on sarnaseid. Koos arutades leidus nii mõnigi hea lahendus, mida sain ka oma peres kasutada. Soovitan kõigile kõhklejatele – tule ja saa positiivne kogemus.”
Registreerumisel teatada lapsevanema nimi ja kontakttelefon e-mailile pille.kolosov@kristiinesk.ee või telefonil 65 12 701. Samadelt kontaktidelt saab vastuseid ka täiendavatele küsimustele.

Kristiine Sotsiaalkeskuse üritused oktoobrikuus

Autoriehete näitusmüük N 4. okt 11.00

Merike Bolod

Vestlusring “Mis uudist” T 9. okt 12.00
Olga Kenk

Vaegkuuljate infotund T 9. okt 15.00
Uno Taimla

Külas mustkunstnik Sem Fatkin K 10. okt 14.00
Sügisnäitus „Looduse tembud“ avamine

Terviseloeng „ Liikumise ja liikumatusega seotud probleemid“ N 11. okt 13.30
 Merike Kravets

Vabadusvõitlejate koosolek. N 11. okt 14.00
Gunnar Vompas

Väärikate Meeste Klubi N 11. okt 14.30
Holger Oidjärv

Tulge tantsima – tantsime end terveks! K 17. okt 14.00
Ann Alas

Hooaja avakoosolek N 18. okt 14.00
(ringijuhid, -vanemad, koostööpartnerid)

Piiblitund K 24. okt 15.00
pastor Helari Puu

Infotund eakatele skautidele N 25. okt 13.00
Ingrid Junisov

Kirjanduslõuna autori loominguga R 26. okt 13.00
Õie Hirvesaar

Klubi “Ristik” - ristsõnahuvilistele E 29. okt 12.00

Laulame koos vanu populaarseid laule K 31. okt 14.00
Johhannes Christopher Staak

„Aktiivsete tööotsijate klubi“ iga teisipäev 13.30
Tööotsijate laulu-ja lustiselts iga esmaspäev 13.00


TALLINNAS TASUTA

Lugupeetud Kristiine linnaosa elanikud!

Tallinnas toimub hulk tasuta üritusi, näitusi, kontserte, mida tasub kaema minna. September on Tallinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu. Kutsun Teid kõiki osalema ja mõnusalt aega veetma!

Andrei Novikov
Kristiine linnaosa vanem

16.-22. september Euroopa liikuvusnädal Tallinnas (European Mobility Week). Autokasutajad saavad juhiloa esitamisel sõita Tallinna ühissõidukites tasuta.
21. september kell 12 Norra segakoori Kvam Songlag kontsert, Raekoja plats
21. september kell 17 Norra meeskoori Mannskoret Barden kontsert, Raekoja plats
21. september kell 19.30 Reedeõhtune 20−30 km rulluisutamine, start Vabaduse väljakult. Jalgratturitel võimalus kaasa sõita .
22. september AUTOVABA PÄEV
22. september kell 10-12 tervisetelk, Vabaduse väljak
Keha koostise, vererõhu, veresuhkru, kolesterooli jt mõõtmine
22. september kell 11.45 virgutusvõimlemine ja jalgsimatk vanalinna rohealadel.
22. september kell 11-18 Tallinna raekoja torni külastamine soodushinnaga 1 €
22. september kell 12 kirjanduslik-kultuuriline jalutuskäik koos ajaloolase Robert Nermaniga. Jalutatakse Tallinna kesklinnas mööda raamatus „Süda- Tatari puitasum: haritlaste linnaosa Tallinnas“ kirjeldatud paiku. Jalutuskäiku alustatakse Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) eest. Eelregistreerimine 683 0920, eo@tln.lib.ee ja raamatukogus kohapeal.
22. september kell 14 ekskursioon „Tallinlased maitsi ja meritsi keskajal“ vanalinnas. Giid Jüri Kuuskemaa, eelnev registreerimine 640 4287 või keskkonnaamet@tallinnlv.ee.
22. september kell 12-14.30 orienteerumismäng- liikuda tuleb ühissõidukitega. Registreerimine algab kell 10, start kell 12, Vabaduse väljak
22. september kell 12-20 Mustamäe pere- ja tervisepäev, Männi park
Tasuta tervisemõõtmised ja terviseseminarid. Esinevad Miku-Manni lasteteater, Erich Krieger, Voice&Beauty, Siiri Känd, tantsustuudio „Freedance“. Lastele „Air Jump“.
22. september kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Kristel Aer
22.-23. september etnolaat- rahvusvähemuste päev, Raekoja plats.
23. september kell 11 jumalateenistus, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18
26. september kell 12-18 Tallinna Keskraamatukogu raamatutäika, Estonia pst 8 suures saalis. Hinnad
alates 0,15 €, vaata lisaks www.keskraamatukogu.ee/raamatumyyk
27. september kell 18.30 piibliõhtu, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18
27-29. september TEADLASTE ÖÖ, Vabaduse väljak
27.09. kell 12-22; 28.09 kell 16-23; 29.09 kell 8-16
29. september kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Kadri Ploompuu
30. september kell 11 jumalateenistus, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18
4. oktoober kell 18.30 piibliõhtu, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18
6. oktoober kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6
Esineb Ene Salumäe
7. oktoober kell 11 jumalateenistus, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18
11. oktoober kell 18.30 piibliõhtu, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18
14. oktoober kell 11 jumalateenistus, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18
18. oktoober kell 18.30 piibliõhtu, Tallinna Allika Baptistikogudus, Koskla 18

Rohkem infot üritustest leiad www.kuhuminna.ee; www.kultuuri.net; www.tallinn.ee/Keskkonnasobraliku-liikumise-kuu

ELU MUINASJUTUS



Õppetegevus Hispaania koolis CEIP El Trigal

Eesti rahvatantsude ja mängude tutvustamine Põhja-Iirimaa St. Lawrences Promary Scool´i õpilastele




Projekti partneritega Hispaania kooli CEIP El Trigal ees


Türgi koolis Mehmet Kose Ilkogretim Okulu projekti partnermaade esindajate ja maskottidega


Iti ja Kusti Hispaania kooli õpilastega
 Kersti Ots
Tallinna Muinasjutu Lasteaia õpetaja

Tallinna Muinasjutu Lasteaed on väike hubane 4-rühmaline lasteaed. Ühtse perena tegutsevad siin nii eesti- kui venekeelsed rühmad. Keeleõppe ja integratsiooni seisukohalt on see lastele suurepärane võimalus sulanduda ühtsesse kultuuriruumi õppides austama nii võõrast keelt kui -kultuuri.
Esimest korda pidasime sellel aastal lõpupäeva koos kõikide rühmade lõpetajatega. Peokavasse olid ühendatud nii eesti- kui venekeelsed etteasted. Vene lapsed õppisid selgeks eestikeelsed laulud ja luuletused ning vastupidi. Peab tõdema, et lastele meeldis väga ka teises keeles esineda. Nad olid uhked oma saavutuste üle, samuti olid vanemad sellise peokorraldusega ülimalt rahul.
Tallinna Muinasjutu Lasteaed on avatud uutele huvitavatele kogemustele ja ettevõtmistele. Alates 2011a. augustist võtab kogu lasteaiapere osa rahvusvahelisest COMENIUS´e projektist „Reach for the stars“. Projektis osalevad Hispaania, Türgi, Põhja-Iirimaa, Belgia ja Eesti eelkooli- ja põhikooli lapsed. Projekti rahastab Euroopa Komisjon.
Programmi Comenius eesmärgiks on parandada koolihariduse kvaliteeti ja tugevdada Euroopa dimensiooni hariduses. Comenius toetab koolide rahvusvahelist koostööd, aitab kaasa haridustöötajate kvalifikatsiooni tõstmisele ning soodustab keeleõpet ja teiste kultuuride alast teadlikkust.
Tänu Comeniuse programmile on Tallinna Muinasjutu Lasteaial võimalik hankida koostöö eesmärgil rahvusvahelisi sidemeid, viia end kurssi teiste Euroopa Liidu maade haridussüsteemidega. Õpetajatel on võimalus külastada asjaosalisi koole, mille eesmärgiks on koos tegemine ja teineteiselt õppimine.
Comeniuse projekti „Reach for the stars“ eesmärgiks on muuta lapsed tervemaks ja aktiivsemaks stimuleerivas kasvukeskkonnas, võttes aluseks viis kategooriat. Haridusasutused läbivad viis etappi ehk viis tärni. Tegevus toimub kokkulepitud kava alusel ja lõpeb ühiste temaatiliste üritustega:

1. tärn: ühisvõimlemised ja -mängud kõigi lastega.

2. tärn: laste muutmine ohust teadlikumaks ja lastele lihtsamate esmaabivõtete õpetamine.

3. tärn: tervisliku hommikusöögi/õhtuoote valmistamine lasteaia lastele ja vanematele.

4. tärn: lasteaeda oma aiamaa loomine, kus lapsed saavad ise kasvatada köögivilju.

5. tärn: luua lastele võimalused mängida ohutus ning stimuleerivas keskkonnas.
Iga kord, kui saavutatakse üks kategooria, saadakse Kuldne Tähekene (tärn). Eesmärk, mille poole püüelda, on saada 5 tärni lasteaiaks.
Projekti raames oleme koos lastega juba rajanud väikese köögiviljapeenra, lapsed on läbinud esmaabi koolituse, mille käigus on õppinud esmaseid esmaabivõtteid, kogu lasteaiaperega osaleme ühisvõimlemise hommikutel. Vahetame partnermaadega laste kunstitöid, osaleme ise oma töödega partnermaade koolide näitustel ning korraldame neid ka oma lasteaias. Uuel õppeaastal seisab ees vanematega ühise tervisliku õhtueine nautimine, uued videokohtumised ja projektimaade külaliste võõrustamine. Videovestlusi oleme juba pidanud Türgi, Belgia ja Hispaania lastega. Videovestluste käigus laulame laule, esitame laulumänge ja luuletusi, tutvustades nii enda maa keelt kui kultuuri.
Projekti käigus valmisid meie lasteaeda tutvustav videofilm, maskotid Iti ja Kusti.
Tänaseks oleme oma õpetajatega külastanud Hispaania, Türgi ja Põhja-Iirimaa koole. Vastuvõtud on olnud töised ja südamlikud. Hariv oli näha sealseid tegevusi, mis andis palju uusi ideid. Uusi ideid oleme edastanud Eesti kolleegidele ning lastevanematele kodulehe kaudu. Toredaks kogemuseks osutus partnerriikide lastele eesti rahvuslike tantsude ja mängude õpetamine.
Tänu COMENIUS´e programmile on Tallinna Muinasjutu Lasteaial võimalik hankida uusi kogemusi. Uued kogemused lisavad omakorda kindlustunnet ja oskust väärtustada seda, mis meil juba on.

Autovabast nädalast sai keskkonnasõbralik kuu



Abilinnapea Arvo Sarapuu
 Paljud inimesed teavad, et september on tarkusekuu, kuid sellel aastal on see lisaks ka keskkonnasõbraliku liikumise kuu. Kogu kuu vältel toimuvate ettevõtmiste eesmärgiks on suurendada elanike keskkonna- ja liiklemisalast teadlikkust.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul tekkis keskkonnasõbraliku liikumise kuu idee seoses Tallinna autovaba nädala korraldamisega. „Tallinna Keskkonnaamet on juba 2005. aastast korraldanud autovaba päeva, aga sellel aastal otsustasime, et teeme asja natukene suuremaks ning korraldame terve kuu jooksul erinevaid üritusi. Algas ju meie ettevõtmine juba 8. septembril toimunud Tallinna maratoniga ning kulmineerub 22. septembril toimuva Autovaba päevaga.“

Terve kuu jooksul propageeritakse linna ühissõidukite kasutamist ning keskkonnasäästlikku elustiili. „Meie ettevõtmise eesmärgiks on suurendada liiklemisteadlikkust ja näidata inimestele, et sõiduauto ei ole ainukene liikumisvahend ja tööle või koju saab ka jalgratta või ühistranspordiga. Samuti otsustasime anda tasuta sõidu õiguse Tallina ühistranspordis kõigile autojuhtidele, kes kasutavad ühistransporti autovaba nädala raames.“ selgitab abilinnapea.

Telli tasuta pakendikonteiner või pakendikott!

Hea korteriühistu esindaja või eramaja omanik, telli tasuta pakendikonteiner või pakendikott!

Aastas tekib elaniku kohta hinnanguliselt 425 kg olmejäätmeid ja kuni 60% sellest kogusest mahuliselt moodustavad pakendijäätmed. Sorteerides pakendijäätmeid eraldi väheneb olmejäätmete maht ja olmejäätmete konteineri tühjendamise vajadus ning seeläbi säästab tarbija raha.
Selleks, et pakendijäätmete kogumine oleks võimalikult lihtne, mugav ja tulemuslik pakub Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) vastavat teenust kortermajadele ja eramajadele. Teenuse raames saab korteriühistu tellida majaelanikele segapakendijäätmete konteineri, mille rentimine ja tühjendamine on tasuta.
Segapakendijäätmete kogumine toimub 600-liitriste spetsiaalsete avadega ja vastava märgistusega lukustavate konteineritega. Pakendijäätmete kogumine peab toimuma vastavalt sorteerimisjuhendile. Konteinerisse võib panna erinevaid kodumajapidamises tekkinud plast-, metall- ja joogikartongist ehk tetrapakendid. Selleks, et kogutavad segapakendijäätmed sobiksid taaskasutamiseks, tuleb kliendil tagada pakendijäätmete puhtus. Pakendikonteineri tühjendamine toimub vastavalt graafikule, mis väldib konteinerite ületäitumist. Juhul, kui taaskasutatavate materjalide kogumiseks mõeldud konteiner sisaldab olulisel määral prügi või määrdunud pakendeid, siis pakendiauto konteinerit ei tühjenda ning Kliendil tuleb tasuda tühisõidu eest 3,84 € (sisaldab käibemaksu). Lisaks tuleb Kliendil mittevastavate jäätmete äraveo eest tasuda olmejäätmete kogumise tühjendushind vastavalt kehtivale olmejäätmete hinnale antud piirkonnas.
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) pakub eramajapidamistele tasuta pakendikoti teenust. Pakendikoti teenus sisaldab kahte erivärvi kilekotti: roheline pakendikott, kuhu võib panna klaasist pudeleid ja purke ja kollane pakendikott, kuhu võib panna kartongist, plastist ning metallist pakendijäätmed. Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädalapäeval iga 28 päeva tagant. Vajadusel ka harvem. Pakendikoti äraveost loobumiseks tuleb jäätmekäitlejat teavitada vähemalt kaks päeva ette, et jõutaks sõiduplaanid ümber teha. Juhul, kui tühjenduspäeval pakendikotti väljas ei ole ja sellest ei ole jäätmekäitlejat ka eelnevalt teavitatud, siis tuleb tasuda tühisõidu eest 3,84 € (sisaldab käibemaksu). Täis pakendikotid tuleb jätta nähtavale kohale, näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel kogumispäeval viib kogumisauto need ära. Täis kilekottide asemele jäetakse alati uued tühjad kilekotid.
Teenuse saamiseks tuleb sõlmida teenuse osutamise leping TVO poolt koostööpartneriks valitud jäätmekäitlusettevõttega.
Teenuse tingimustega on võimalik tutvuda ja teenuse saab tellida TVO kodulehelt http://www.tvo.ee või telefon 6811481.
Pakendite eraldi kogumine on keskkonnasõbralik, sest kogutud pakendijäätmed suunatakse taaskasutusse ja nendest valmistatakse uusi tooteid.

Teadmiseks lapsevanematele

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

Tallinna linn toetab jätkuvalt peresid, kus on esimesse klassi minev laps, 320 euroga.
Toetus makstakse kahes osas: 50% toetusest makstakse lapse kooliminekul ja 50 % toetusest juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis.
Toetust makstakse avalduse alusel lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli.
Avalduse saab esitada kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest ehk 1. septembrist kuni 30. novembrini 2012. Toetus määratakse kooli õpilaste kinnitatud nimekirjade alusel, seetõttu soovitame Kristiine linnaosas elavatel vanematel pöörduda sotsiaalhoolekande osakonda alates 10. septembrist.
Toetuse avaldust saab täita sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal, saata postiga aadressile Tulika 33b 10615 Tallinn, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile mari-liis.roomet@tallinnlv.ee või internetis portaali www.eesti.ee kaudu.
Koolimineku kulude osaline hüvitamine
Õppeaasta alguses on vähekindlustatud peredel võimalik saada toetust lapse koolimineku kulude osaliseks hüvitamiseks ka juhul, kui laps asub õppima 2.-12. klassi. Toetus on sissetulekust sõltuv ja määratakse reeglina isikutele, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (290 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast (232 eurot).

Seega olenevalt pere suurusest võib sissetulek olla alljärgnev:

2- liikmeline pere väiksem kui 522 eurot

3-liikmeline pere väiksem kui 754 eurot

4-liikmeline pere väiksem kui 986 eurot jne

Toetuse avalduse saab esitada kolme kuu jooksul pärast kulutuste tegemist. Avaldusele lisatakse eelmise kuu sissetulekut tõendavad dokumendid (palgatõendid, pangakonto väljavõtted jne) ja kuludokumendid (ostukviitungid).
Samadel tingimustel on võimalik taotleda toetust ka laste huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks.
Toetuse taotlemisel tuleb lisaks sissetulekut tõendavatele dokumentidele esitada ka huvi- ja sporditegevusega seotud kulutusi tõendavad dokumendid. Kui aga lapsevanemal ei ole võimalik ise eelnevalt kogu arvet tasuda, siis ei pea laps seepärast huvi- või sporditegevusest loobuma – toetust on võimalik taotleda ka arve alusel. Sellisel juhul kantakse toetus otse teenuseosutaja arvele.
Lisaks eeltoodule on 2012. aastal toimetulekutoetust saanud lastega peredel, kelle sissetulek jääb alla eelpool märgitud piirmäära, võimalik saada täiendavat laste kooliminekutoetust. Toetus määratakse üldharidus- või kutseõppeasutuste kuni 19-aastastele (kaasa arvatud) õpilastele tingimusel, et pere on saanud toimetulekutoetust jooksval aastal enne lapse kooliminekut. Toetust ei maksta esmakordselt kooli mineva lapse toetuse saajale. Toetuse suurus on 32 eurot õpilasele.
Avaldusi toetuse saamiseks võetakse vastu Tulika 33b, I korrus, tuba 118 ja 119

E 9.00 – 13.00 ja 14.00 – 18.00

T, N 9.00 – 13.00 ja 14.00 – 17.00

Täiendavat teavet saab telefonil 645 7131, 645 7133.

Meeldetuletus puudega laste vanematele
Jätkub ka puudega lapse toetuse maksmine. Toetust saab lapsevanem, eestkostja (kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta) või hooldaja (lapse perekonnas hooldamise leping), kes rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari, elab rahvastikuregistri andmetel lapsega ühel aadressil ja lapsele ei ole määratud töövõimetuspensioni. Lapse hooldajal on õigus taotleda toetust ka juhul, kui ta rahvastikuregistri andmetel elab väljaspool Tallinna linna ja laps on Tallinna linna elanik. Toetus määratakse arstliku ekspertiisi otsuse alusel. Toetuse suurus on 2012. aastal 76,7 eurot.

Avalduse toetuse saamiseks võib esitada üks kord kalendriaasta jooksul. Kellel sel aastal avaldus veel esitamata, saab selle täita sotsiaalhoolekande osakonnas, saata postiga aadressile Tulika 33b 10615 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile mari-liis.roomet@tallinnlv.ee

Korteriühistute ümarlaud 10.10.2012 kell 18

Kristiine korteriühistute ümarlaud  

toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2012 kell 18

Kristiine Linnaosa Valitsuse saalis Tulika 33b

TEEMA:

"Kortermaja korrashoiu kvaliteeti mõjutavad tegurid"
Kinnisvarakeskkonna Ekspert OÜ juhataja Meelis Pääro kommenteerib uuendatud kutsestandarditest lähtuvaid pädevusnõudeid ja korrashoiu ala kutseeksamite läbiviimise korda.
Oodatud on kõik huvilised, osavõtt tasuta.
Eelregistreerimine tel 6457119

Muudatused Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi piletisüsteemis.



21. september 2012 rakendub Ühiskaardi süsteem Tallinnas ja Harjumaal, asendades paberpiletite süsteemi (paberpilet kehib kuni 31.12.2012). ID-piletite osas jääb kõik endiseks.

Ühistranspordi kasutajatel ei ole kohustust alates 21. septembrist ühistranspordi kasutamiseks e-kaarti ehk Ühiskaarti omada ega iga oma sõitu valideerida.

Valideerimiskohustus on vaid neil isikuil, kes on otsustanud hakata kasutama uut piletisüsteemi ning ostnud Ühiskaardile e-pileti või aktiveerinud kaardil sõidusoodustuse.

Kõik senised sõidusoodustused ja soodustust tõendavad dokumendid kehtivad edasi ka 21. septembrist 2012.

Uue e-pileti süsteemi lepingu kohaselt jagab Tallinna Linnavalitsus 15 000 tasuta Ühiskaarti. Tasuta Ühiskaarte jagatakse tallinlastele, kellele riik või linn on kehtestanud tasuta ühistranspordi kasutamise õiguse: puudega lapsed; sügava puudega 16- aastased ja vanemad isikud; raske nägemispuudega isikud; hoolekandeasutuses viibivad lapsed; vanemliku hoolitsuseta jäetud lapsed; 3 ja enama lapsega pere lapsed; represseeritul ja temaga võrdsustatud isikul; Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnutel.

Linnavalituse poolt tasuta jagatud Ühiskaart tuleb sõidusoodustuse saamiseks ning tõendamiseks isikustada ning alles seejärel on võimalik sõidusoodustus aktiveerida. Ühiskaarti saab tasuta isikustada Tallinna linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas ning sealsamas saab aktiveerida ka sõidusoodustuse. Tasuta Ühiskaarte hakatakse jagama alates 21. septembrist 2012. Linnavalitsus teavitab oma kodulehel enne 21. septembrit, kuidas ja kus hakatakse tasuta Ühiskaarte jagama.

31. detsembrini 2012 kehtivad kõik vanad pabertalongid, ID-piletite süsteem jääb paralleelselt uudse e-pileti süsteemiga kehtima ka 2013. aastal.

Isikustatud e-kaardi abil saab sõidusoodustuse õigust tõendada vaid sõitja kuulumisel vastavasse elektroonilisse andmebaasi, mida peetakse Tallinna linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnas, Tallinna Transpordiametis või Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis.

Õpilased, üliõpilased ning pensionärid saavad ID-kaardi või isikustatud e-kaardi abil sõidusoodustuse õigust tõendada vaid sõitja kuulumisel EHIS-i või SKAIS-i andmebaasi.



Mis muutub Ühiskaardi rakendumisega?

• Bussid, trollid ja trammid on saanud pardakompuutrid, sidemodemid ja validaatorid.

• Validaatorid on mõeldud selleks, et reisijad viibutaksid sisenedes nende juures uut piletikandjat — viipekaarti ehk Ühiskaarti. Selle saab selle tänase päeva hommikust soetada R-kioskidest ja paljudest kaubanduskeskustest kahe euro eest. Kaardile tuleb kohe ka raha sisse maksta, kui tahad validaatorist tunnipileti osta. Teine võimalus on kaardile perioodipilet osta.

• Mõistlik on kaart ka oma isikuga siduda, et soodustust saada. Näiteks on uus soodustus tunnipiletite kasutajatele: süsteem kasseerib isikustatud kaardi omanikult maksimaalselt kolme sõidu eest päevas, võrdsustades selle päevapiletiga. Lisaks Ühiskaardile tuleb kaasas kanda ID- kaarti või pildiga isikut tõendavat dokumenti.

• Perioodipileteid on nüüdsest aga kolmes hinnaklassis: tallinlaste, mittetallinlaste ja isikustamata pilet. Viimasega saab sõita näiteks terve perekond.

• Esialgu kolme Tallinna kooli õpilased saavad Ühiskaardi asemel kasutada uut õpilaspiletit. Samuti asendab Ühiskaardi üliõpilaste uus ISIC-kaart.

• Arendamisel on viipevõimekus ehk NFC (near field communication) tugi nutitelefonidega ja pangakaartidega. NFC puhul ei oleks vaja kaardile raha laadida, vaid saaks näiteks tunnipileti otse pangaarvelt maksta.

• Nutitelefoni rakenduse abil saab tähtsamates peatustes tabloo pealt vaadata busside reaalset saabumisaega, mitte ametlikku sõidugraafikut. Tabloodega varustatakse esialgu 6-7 peatust.

• Paberpiletid kehtivad aasta lõpuni, ID-piletid tuleva märtsini. Pärast seda jääb vaid uus süsteem. Ühiskaarti, NFC-telefoni või uut pangakaarti on tallinlastel vaja ka siis, kui volikogu otsustab pealinnas uuest aastast tasuta ühistranspordi kehtestada, nagu linnavalitsusel plaanis. Tallinlastel tuleb siis kaardiga validaatori juures viibates tõestada, et nad on tallinlased.

• Ühiskaarti saab kasutada nii Tallinnas kui Harjumaal ning samale põhjale tulevad ka turistidele mõeldud kaardid; tarkvaralise täienduse puhul on neid võimalik kasutada ka Edelaraudtee rongides.

• Lisalugemist www.pilet.ee.

Rahva huvi jalgrattaspordi vastu on tõusuteel


Jüri Ratas
Riigikogu aseesimees
 1. septembril toimus Pirita Spordikeskuse terviseradadel „Jüri Ratase VIII jalgrattavõistlus“. Osalejate arv sellel võistlusel on järjekindlalt tõusnud ja tänavu sündis uus rekord – 473 võistlejat.
Kui 2005. aastal võistlusega alustasime, seadsin eesmärgiks korraldada osavõtutasuta lõbusat ja sportlikku kogupereüritust. Rahva kasvava huvi tulemusel on see muutunud iga-aastaseks traditsiooniks. Rattavõistluse eesmärk on jätkuvalt populariseerida rattasõitu kui sportlikku harrastust ja meeldivat vabaaja veetmise viisi nii laste kui ka täiskasvanute seas.
Mul on väga hea meel, et tänavu osales tillu- ja lastesõidus juba 238 last, kes kõik said diplomi ja medali. Meeste- ja naistearvestuses võistles 232 inimest, kes said medali. Esimest korda võistlusprogrammi lisatud ratastoolisõidus oli kolm osalejat.
Traditsiooniliselt olid kohal ka Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Operation Lifesaver Estonia esindajad ja Eesti päästeteenistuse maskott Nublu, kes andsid lastele edasi õpetussõnu heast käitumisest ning politsei ja päästjate tegevusest. Lisaks oli kohapeal tutvumiseks tuletõrjeauto.
Naistearvestuses saavutas taas esikoha Liisi Rist, kes võidutses ka kahel eelmisel aastal, teiseks tuli Daisi Rist ja kolmandana lõpetas Triin Gede. Meestearvestuses kaitses oma tiitlit Erki Pütsep, talle järgnesid Alges Maasikmets ja Raimo Johanson. Nii naiste kui ka meeste esikolmik sai autasustatud, lisaks loositi osalejate vahel välja mitmeid auhindu, näiteks Tallinki perereis Rootsi, kaks jalgratast ja reis Helsingisse.
Sooviksin veelkord tänada kõiki osalejaid, korraldusmeeskonda ja toetajaid, tänu kellele toimus võistlus tänavu juba kaheksandat korda.
„Jüri Ratase VIII jalgrattavõistlust“ aitasid korraldada Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Pirita Linnaosa Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Selver AS, AS KH Energia-Konsult, Lemminkäinen Eesti AS, Sportland, Tridens AS, Eesti Kultuurkapital, AS Põltsamaa Felix, Jeti jäähall, Harju tänava Uisuplats, AS Tallink Grupp, Hasartmängumaksu nõukogu, Valio Eesti AS, Sony Center, AS G4S Eesti, MTÜ Operation Lifesaver Estonia, AS Eesti Post, AS Leibur, AS Balbiino.
Viimase kuue Jüri Ratase jalgrattavõistluse osalejate nimekiri ning naiste- ja meestesõidu tulemused on saadaval mu kodulehel: http://www.ratas.ee

Miks ma ütlesin ESM-ile „ei“


Lauri Laasi, Riigikogu liige

Äsja möödunud augustikuu oli paljudele Riigikogu liikmetele töisem kui kunagi varem ning Toompea lossi uksi kulutati ohtrasti. Nimelt arutati seda, kas Eesti liitub Euroopa atabiilsusmehhanismiga (ESM) või mitte. Tundide pikkused vaidlused Rahandus- ja Euroopa Liidu Asjade komisjonis andsid tulemuseks esialgsest versioonist märksa parema seaduse teksti. Mul on siiralt hea meel, et ESM-iga seonduvad otsused tulevad meie võitluse tulemusena siisi arutlusele Riigikogu suures saalis avalikkuse tähelepanu all, mitte pelgalt komisjonides, nagu valitsus esialgu soovis. Kahjuks ei suudetud aga siiski piisavalt hästi selgitada, miks toetame rikkamaid riike ajal, mil Eesti rahvas samuti abi vajaks. Lisaks ei ole selge, kust võetakse 48 tunni jooksul 1,3 miljardi euro suurune garantii, mis halva stsenaariumi korral meilt välja nõutakse.
Keskerakond ei saa kindlasti toetada selliseid samme, kus tänaste laste ja nende laste tuleviku arvel tehakse ebamõistlikke otsuseid. Nii nagu eraisik ei saa võtta endale üle jõu käivat laenu, ei tohi käituda ka riik. Me ei saa rääkida ESM-ist kui finantsinvesteeringust – see on hoopis sms-laen kroonilisele võlglasele. Euroalasse pääsemiseks sundis valitsus Eesti inimesi kärbetele, et täita Maastrichti kriteeriume. Vaadates aga selle aasta Eurostati andmeid näeme, et neis kriteeriumites ettenähtud võlakoormust ületas 12 riiki. Seega ainult viis riiki täidavad reegleid! Usun, et ei liialda kui väidan, et sellise massilise reeglite mittetäitmisega on euro tulevik tume. Niisiis ei suuda need kroonilised võlglased ka reegleid täita. Ja just sinna potti oleme garanteerinud 1,3 miljardit eurot. Huvitava tähelepanekuna toon välja, et sotsiaaldemokraatide ridades tekkis ESMi hääletusel erimeelsus. Kui endised rahvaliitlased olid selle vastu, siis sotside juhid, eesotsas Sven Mikseri, Indrek Saare ja Eiki Nestoriga hääletasid koos valitsuserakondadega. Võib olla lootuses midagi vastu saada, võib olla lootuses lihtsalt silma paista.
Kindlasti oli aga silmapaistev 5. septembri poliitikasaate „Foorum“ vaatajaküsitlus, kuhu helistas 1288 inimest. Küsimusele, kas toetate Eesti liitumist ESM-iga vastas neist 79,1% „ei“. Ka rahvakohtumistel, kus olen viimasel ajal viibinud, võetakse üles ESM-i teema ning avaldatakse selle üle nördimust. Tegelikult on ka põhjust olla nördinud, sest tervelt 46% 2011. aastal tuludeklaratsiooni esitanust teenis vähem kui 533 eurot kuus ning kui arvestada selle sissetulekugrupi keskmist tulu, siis on see 257 eurot kuus. Kreekas ja Hispaanias olid miinimumpalgad eelmisel aastal 863 ja 748 eurot. Miinimumpalgad.
Kui valitsuserakondade poliitikud võivad imestada, miks rahvas nii tuliselt ESM-i vastu on, siis mina seda küll ei tee. Ilmselgelt riivab see inimeste õiglustunnet kui antakse raha ära teistele, samas kui kodumaal on sellisteks suurteks investeeringuteks karjuv vajadus. Väga paljud riigitöötajad pole vaatamata hinnatõusudele juba mitmeid aastaid palgatõusu näinud – näiteks õpetajad, päästjad ja politseinikud. Seejuures ei ole nende soovid riigieelarve mahtu arvesse võttes sugugi suured. Näiteks õpetajate palga tõstmine 20% võrra oleks riigieelarvesse täiendav kulu 34 miljonit eurot. ESMi sissemakstava kapitalina makstakse käesoleval aastal kaks osamakset, mis on peaaegu 60 miljonit eurot. Seega on küsimus prioriteetides.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles telekaamerate ees, et õpetajate palgad on kulutus, ESM aga investeering. Mina tahan aga sellist riiki, kus investeeritakse oma rahvasse, olgu need õpetajad, politseinikud või lapsed. Just seepärast ütlesin ESM-ile „ei“.

Tallinna Ekskavaatoritehase vanemast ajaloost


Tallinna remonditehas 1950-ndate esimesel poolel

Sõjajärgsetel aastatel rajati juba olemasolevate tööstuste juurde ka mitmeid uusi ettevõtteid. Vanemad Lilleküla elanikud mäletavad seda Ekskavaatori tehase ja nooremad Talleksi nime all. Veelgi nooremad reeglina ei tea kumbagi neist ning ei saa hästi aru, mis asjaoludel kujunes Mustamäe tee paarisnumbritega tänavapoolel kaootiline hoonestus. Läbi aegade on sealsel tehasel olnud mitmeid nimesid. Vanimaks nimeks oli Tallinna Põllumajandusmasinate Remondi Tehase ehitustöid ei alustatud tühjalt kohalt. Tehase ehitamist 1940. aastal meenutab Põllutöö Rahvakomissar G. Abels mälestuste järgi alustati juba 1940. aastal sellele kohale mööblitööstuse „Rahvamööbel“ tootmishoonete ehitamist. Töödega lõpuni ei jõutud ning 1944. aasta sügisel olid Mustamäe tee 6a (tollal Kadaka tee 4 krundil vaid pooleliolevad müürid.

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr. 1228 10. oktoobrist 1944 asutati Mootori-Remonditehas Tallinnas. Põhikirja järgi allus tehas Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadi (hiljem Ministeeriumi) Mehhaniseerimise Valitsusele. Tehase tegevusalaks oli põllumajandus traktorite, statsionaarmootorite, masina-traktorjaamade metallitöötlemispinkide remontimine ja nende osade restaureerimine ning uute osade valmistamine.

16. novembril 1944 pöördus G. Abels Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu poole taotlusega eraldada Tallinna põllumajanduslike traktorite-mootorite kapitaalremont- ja osade valmistamise tehasele endine „Rahvamööbli“ krunt, mida Kohaliku Tööstuse rahvakomissariaadile alluvad tehased niikuinii sõja oludes ehitada ei suuda. Põllumajandustehnika kapitaalremondiga aga tuleb kohe alustada. Juba 24. novembril 1944. aastal anti Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldusega nr. 373 Kadaka tee 4 kinnistu koos seal asuvate päraldistega Masinatehase, Kerge ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi alluvusest Põllutöö Rahvakomissariaadi alluvusse. Uue tehase ehitamine Kadaka tee ja Paldiski mnt. nurgale oli vastuolus seniste planeerimiskavadega. 30. detsembril 1944. aastal Mootor-Remonttehasele saadetud kirjas soovitas linna peaarhitekt V. Tippel ehitada tehas Lasnamäele. Majandusmehed osutusid siiski võimukamateks ning peagi kooskõlastasid arhitektuurivõimud tehase projekti koostamise ning ehitustööde kava. Kadaka tee 4 ehitustööd pidid esialgse kava kohaselt toimuma 1945. aasta III ja IV kvartalis ning osa peahoonest pidi valmima juba 1. septembriks 1945. Tehase asutamise ajaks loeti 14. novembrit 1944. aastat. Tehase direktor Ernst Uukivi ning mitmed töötajad aitasid organiseerida ehitustöid ning hankida materjale. Esimeseks pearaamatupidajaks oli J. Paju. Tehase kontor asus esialgu Pikk 40. selles majas asus Põllutöö Rahvakomissariaadi Mehhaniseerimise Valitsus. 8. detsembril 1944. aastal koostatud aktiga andis Eesti NSV Masinaehituse, Kerge ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Tootmis-Tehnika osakonna juhataja Moisei Šats ja Mööblitööstuse „Rahvamööbel“ direktor Alide Kalberg Kadaka tee 4 krundi üle Mootor-Remonttehase direktor Ernst Uukivile.

Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissari käskkirjaga nr. 144 20. septembrist 1945 nimetati tehas ümber Tallinna Mootor-Remonttehaseks. Sageli on seda tehase segi aetud analoogilise tehasega, mis asus Kadaka tee 6. See oli Riigimõisate Peavalitsusele allunud Auto-Traktoriremonttehasest, mille direktoriks oli (G. Mõtus). Selle ettevõtte kohta on erinevatel aegadel käibel olnud mitmeid nimetusi, sh. Traktori- ja masinaremonditehas, Traktoriremonditehas, Auto-Traktoriremonttehas nr. 1.

Kui nüüd tagasi tulla Tallinna Mootor-Remonttehase juurde, siis vanemate põliselanike mälestuste järgi meenutas tulevase tehase vahetu ümbrus tüüpilist maapiirkonda. Kui mitte arvestada väikseid tööstusi Kadaka tee 4 krundil, siis domineerisid seal ikka veel suured põllud ning ümbruskonnas laiusid heinamaad koos hõreda hoonestusega. Siin-seal karjatati lehmi ja teisi koduloomi.


Tallinna Mootor-Remonttehase kasutuses oli arvatavasti juba 1944. aastal Blankenthali suvemõisa kõrval 98 meetri laiune ning 120 meetri pikkune maatükk. Kitsam külg paiknes Mustamäe tee ääres. Tallinna TSN TK 13. veebruaril 1945. aastal toimunud koosolekul otsustati eraldada sellele maatükile veel täiendavalt ca 10 000 m2 suurune maa-ala. Tehase Mustamäe poolne piir ulatus kuni Välja tänava pikenduseni. Algsete kavade järgi pidi Välja tänav ulatuma kuni Pirni tänavani. See tänav aga jäi pikendamata ning põhjuseks võib olla just nimelt Tallinna Mootor-Remonttehase (hilisema Ekskavaatoritehase laiendamine). Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadi poolt 1946. aastal vastuvõetud plaani järgi pidi uue tehase ülesandeks olema põllutöömasinate, mootorite jms. remontimine. Tehase struktuuri kuulusid remondi-, instrumentaal- ja mehaanika tsehhid. Neid vajadusi arvestades koostati projektdokumentatsioon ning alustati ehitustegevusega.

Pärast ehituskrundi ülevõtmist mööblitööstuselt „Rahvamööbel“ alustas tehase juhtkond koos Põllutööministeeriumi Mehhaniseerimise Valitsusega tehase töökodade paiknemise struktuuri väljatöötamist.

26. detsembril 1944 sõlmiti leping Eesti NSV Ehituse- ja Teedemasinatööstuse Rahvakomissariaadi Ehituse Planeerimise Instituudiga Mootor-Remonttehase ehitusprojekti koostamiseks. Tehniline ehitusprojekt kinnitati Tallinna Linna Arhitektuuri osakonna poolt 29. augustil 1945. aastal ja NSVL Põllutööministri poolt 14. mail 1946. aastal. Projekti järgi pidi peahoone põrandapind olema 3903 m2, valukojal 595 m2 ja laohoonel 586 m2. Ehitusluba anti ettevõttele 4. juunil 1946. aastal. Samas sõlmiti leping Ehitustrusti nr. 1 Ehitusvalitsusega nr. 1 tootmishoonete väljaehitamiseks.

Ehitustrust nr. 1 alustas tehase ehitustöödega 1945. aasta augustis. Tehnikat oli tollal vähe, kuid ainuüksi ekskavaatori abil kaevatud vundamendikraavid muutsid lühikese ajaga senise idüllilise piirkonna tõeliseks ehitusplatsiks. Siia toodi kümneid autokoormaid paekive ning 1945. aasta suvel töötas vundamendi rajamisel iga päev 80–100 ehitajat.

Ehitustööd kulgesid oma tõusude ja mõõnadega. Kiirustamine nii töödega kui ka ehitusmaterjali tootmisega andsid peagi endast märku. 1. aprillil 1946. aastal märgati, et osa telliseid müüris on purunenud. Põhjuse tuvastati kiiresti – telliskive oli liiga vähe põletatud, mistõttu nad niiskuse ja külma käes hakkasid peagi ka lagunema. Otsustati 3 korstnat ja 3 kandeposti lammutada, sest sealsed lagunenud kivid paiknesid alumises osas. Trepikoja alumises osas, kus oli samuti terved read laotud praaktellistest, sai purunenud kihid asendada betooniga. Ülejäänud piirkondades sai kergemini vead kõrvaldada, nimelt 4–6 kihi lammutamisega.

Vilgas ehitustöö ei vaibunud sellegi poolest. 1947. aasta veebruaris oli valminud Mootor-Remonttehase valukuuri, garaaži ja laoruumi müürid. Need vajalikud ruumid asusid kahes 750 m2 suuruses hoones. Sama aasta suvel olid lõpetamisel peakorpuse 1. korruse müüritööd. Ehitusobjektil oli pidevalt 115-120 töömeest. Müüritööd jätkusid ilma probleemideta ning ehitajad suutsid olla mõnda aega isegi graafikust ees, kuid probleemid tekkisid siis, kui oli vaja katust teha ning aknaid ja uksi ette paigaldada. Saematerjali puudumine isegi seisatas lühikeseks ajaks töö. Probleem oli terav, sest Moskvast oli saa saabumas suurem kogus masinaid ja seadmeid selle tehase jaoks. Lahtise taeva all seistes, võisid need tõsiselt kannatada saada.

Olukord nii ekstreemseks siiski ei läinud. Lubatud saematerjal, samuti aknad, uksed jm. vajalik tööde jätkamiseks siiski saabus. Sama aasta augustis oli suur osa peakorpusest katuse all. Augustis oli tehases tootva töö peal ametis kuus inimest. Aasta lõpuks töötas Tallinna Mootor-Remonttehases 70 töötajat, neist 43 noortöölist suunati Paide Tööstuskoolist.

5. septembril 1946. aastal andis Mootor-Remonttehase senine direktor E. Uukivi tehase juhtimise üle uuele direktorile Gustav Mõtusele. Ta oli varasemal ajal ka kõrval asunud Auto-Traktoriremonttehase (Mustamäe tee 18a ning tollal Kadaka tee 6) direktor ning seetõttu peeti neid kahte tehast algusest peale üheks ja samaks ettevõtteks. Tehase üleandmise ajaks oli ehitustrust viinud katuse alla tööpinkide remontosakonna ruumid. Hoonetel olid aknad ees ning need olid klaasitud. Tegemata olid põrandad ja sisemised vaheseinad samuti kõik viimistlustööd. Ehitustrustil nr. 1 olid pingelised suhted Mootor-Remonttehase juhtkonnaga, sest nad nõudsid ehitustöö alustamist kooskõlastamata projekti alusel. Olukord kujunes selliseks, et 9. mail 1946. aastal katkestati kõik ehitustööd objektil.

Eesti NSV Põllutööministeeriumi Mehhaniseerimise Valitsuse kaudu viidi 1946. aasta I poole kapitaaltööde tiitlisse 600 000 rubla.

Esimese toodangu andis käitis 1947. aastal. Algul valmistati elektrijaamade diiselmootorite tagavaraosi ning laagreid sisetreipinkidele, millele lisandusid traktori hammasrataste valmistamine. 1947. aastal tegid tehase peamiselt noortöölistest töötajad 54 mootoril kapitaalremonti. See oli tõhus abi põllumeestele ja kaluritele, sest tehnikat oli pärast sõda niigi vähe alles jäänud.

Mootor-Remonttehas teenindas Põhja-Eesti masina-traktorjaamu ja masinaühistuid. Kevadkülvi ettevalmistamiseks pidi 1948. aasta I kvartali jooksul tegema kapitaalremonti veel 13 traktori mootorile masina-traktorijaamast ja peale selle veel 56 mootoriblokki masinaühistutest. Kõik need olid korraga remondis. Olukorra tegi raskemaks see, et mootoreid hakati remonti tooma alles detsembri keskel ja peamiselt jaanuaris.

Tehas laienes tasapisi veelgi. Tallinna Linna TSN TK otsusega 1948. aasta septembrist liideti Mootor-Remonttehasega Kadaka tee ja Paldiski mnt. nurgal asunud eramaja (kinnistu nr. 4185) 675 m2 suurune maa-ala, mida varem kasutati aiamaana.

NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsusega 1. veebruarist 1949 kuulus reorganiseerimisele Tallinna Mootor-Remonttehas Tallinna Remonttehaseks (nimetatud ka Tallinna Remonditehaseks). Tehase rekonstrueerimine oli pikem protsess ning selle ettevalmistused algasid kohe pärast ülalpool vastuvõetud otsust. Reorganiseeritud tehasel oli näiteks ette nähtud tehase klubi, lastesõim ja –aed. Mootor-Remonttehase direktor pöördus 19. aprillil 1949. aastal peaarhitekt Voldemar Tippeli poole, ettepanekuga rajada need hooned Paldiski mnt. ja Kadaka (Mustamäe) tee nurgal asuvasse parki. 1953. aasta kevadel moodustati tehase ehitusgrupp, mis hakkas jätkama Ehitustrusti nr. 1 poolt Paldiski mnt. äärde püstitava elamu ehitamist. Ehitusgrupp ehitas maju kokkuhoidlikumalt ja kvaliteetsemalt kui Ehitustrust nr. 1. 23. detsembril 1954 valmis Paldiski mnt. äärde teine terrasiitkrohviga elumaja ning 2. juulil 1956 Paldiski mnt. äärde ka kolmas elumaja. Ehitusgrupp rajas Mehaanika 17 tehase lasteaia ning tehase territooriumile ühiselamu. Ehitati ümber söökla, meditsiinipunkt ja konstrueerimisbüroo. 1956. aasta novembris hakati ehitama tehase võimlat. Blankenthali pargi kõrval asunud karjamaale toodi suurel hulgal ehitusmaterjali ning hakati rajama vundamenti.

Märksa keerulisemad muutused kaasnesid tootmisprotsessi ümberkorraldamisega.

NSVL Ministrite Nõukogu otsusega 1. veebruarist 1951 nimetati senine Tallinna Mootor-Remonttehas ümber Tallinna Remonttehaseks. Põhikirja alusel allus tehas Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumile selle Masina-Traktorjaamade Peavalitsuse kaudu. Tehase ülesandeks oli põllumajanduse traktori- ja kombainimootorite kapitaalremont ja statsionaarsete mootorite remont masina-traktorijaamadele, remondiseadeldiste tõmbiku komplektide ja tööriistade valmistamine masina-traktorijaamade töökodade ja traktoribrigaadide jaoks ja muude toodete valmistamine.

Traktorijaamade jaoks eriliste kepsu- ka raamlaagrite treipinkide valmistamine sõltus tehase valutsehhi tööst. Treipingi üksikdetailid valmisid just seal ja need kaalusid 3-120 kg. Tööpinkide kokkumonteerimine nõudis algul aega 15 tundi, 1954. aastal lühenes see 4-5 tunnini.

Tallinna Remonttehast juhtis kuni 19. maini 1954. aastani Arnold Veimer. Pärast A. Veimeri määramist Eesti NSV põllumajanduse ministri asetäitjaks, sai uueks direktoriks Gustav Mettus (Metus, Mõtus), kes seni töötas samas tehases peainsenerina. Varasemal ajal töötas ta ka sama tehase direktorina.

Tehase üleandmise aktist selgub, et 1954. aasta plaani järgi pidi tehas valmistama 600 laagrite treimise tööpinki URB-VP. Lepingu järgi oli nende tööpinkide kogu maksumuseks 5,16 miljonit rubla. 1. maiks 1956 oli neid valmistatud 250. Plaani järgi tuli teha 200 traktoril kapitaalremonti. Sama aasta 1. maiks jõuti korda teha 82 traktorit. Tehas valmistas ka diiselmootorite „Maklaren“ tagavaraosasid ning aasta jooksul tuli neid valmistada 3,5 miljoni rubla eest. See oli tulus töö ning esimese 4 kuuga valmistati 1,7 miljoni rubla eest defitsiitseid tagavaraosasid. Veel oli tehase plaanis 90 000 hammasratta valmistamine traktorile SHTZ. Kuna nelja kuu jooksul ei saabunud tehasesse hammasrataste valmistamiseks vajalikke seadmeid, siis seda tellimust ei saanud esialgu täita. Suured ümberkorraldused jätkusid sellega, et tehas spetsialiseerus 1956. aastal ekskavaatorite tootmisele, kuid seda ajajärku vaatleme edaspidi.

Samal ajal toimus ka Sovhooside Ministeeriumile allunud Auto-Traktoriremonttehase nr. 1 väljaehitamine. 20. mail 1946 eraldati Kadaka tee 6 asunud tehase tööstushoonete laiendamiseks ja garaažide ehitamiseks ca 1,5 ha suurune maa-ala.

1952. aastal andis Auto-Traktoriremonttehase senine direktor Lembit Remmelgas tehase juhtimise üle uuele direktorile Ivan Feodorovile. Eesti NSV Sovhooside Ministeerium ei suutnud kindlustada plaanipärase remondifondi andmist tehasele. Seetõttu tuli tehasel 1952. aastal plaanipäraste tööde asemel tegeleda juhuslikku laadi töödega. Võib-olla ei pingutanud ministeerium tehase eest hoolitsemisega, sest tehas oli suhteliselt väike. 1952. aastal töötas seal vaid 43 töölist, 8 abitöölist ja 1 õpilane. Tehase töötajate arv oluliselt ei suurenenud ka hilisematel aastatel.

1952. aastal koostatud tehase passi järgi oli Mustamäe tee 18a (tollal Kadaka tee 6) krundil kolm suuremat tsehhi. Suurimaks oli Kadaka tee ääres asunud montaažitsehh, mis oli 1-korruseline paekivist 32,3 meetri pikkune ja 13 meetri laiune. See tööstushoone oli rajatud tehase passi andmeil 1870. aastal. Ta oli kitsama küljega tänava poole ning selle ehitise taga asus mootoritsehh (pikkus 61,6 meetrit ja laius 9, 15 meetrit), administratiivmajandushoone (33,07 meetrit pikk ja 12 meetrit lai), mehaanikatsehh (üldpind 392,1 m2) ning lõpuks ühise katuse all keskküte ja elektrikeevituse ruumid. Kõik need hooned olid ühekorruselised. Mootoritsehhi ja administratiivmajandushoone ehitusajaks märgiti samuti 1870. aastat. Kõik need ridamisi asunud ehitised moodustasid omapärase vasakpoolse piirde Kadaka (Mustamäe) tee ääres. Krundi keskosas asus veel kaks hoonestatud ala. Kadaka teele lähemal asunud hoonestuses asusid kütteladu, sepikoda, kaalukoda, plekksepa tööruum, tisleri töökoda ning autogaraaž. Selle taga oli veidi suurem ehitis, kus asusid laod ja osa montaažitsehhist.

Aastate kestel tegutses tehas üksnes Eesti sovhooside traktorite ja autode remondiga. 1954. aastal hakati valmistama põllumajanduse otstarbeks uudistooteid, mida viidi peamiselt Nõukogude Liidu erinevatesse piirkondadesse.
1954. aastal I kvartalis tegeles Auto-Traktoriremonttehas Traktorite ja traktorimootorite remontimisega ning tuli selle ülesandega edukalt toime. II ja III kvartalis aga seda liiki töid polnud tehases ette nähtud ning tehas spetsialiseerus põhulohistite, karusloomakasvatusele mõeldud puurikarkasside, aerogeneraatorid viljaparasiitide hävitamiseks jm. põllumajandusele vajalike mehhanismide tootmisele. Erinevalt varasemast ajast ei valmistanud tehas toodangut Eesti põllumehe jaoks, vaid see suunati NSV Liidu erinevatesse piirkondadesse. 26. augustil 1954. aastal andis tehase senine direktor Ivan Feodorov juhtimise üle Zavalgun Jakubovile tehase juhtimise. Tehases töötas tollal 45 töölist, abitöölisi oli 7, kohakaasluse alusel töötas veel 3 töölist ning mittetootva tööga tegeles 3 inimest. Üleminek uuele toodangule tekitas algul ettevõttele suuri raskusi. Alles 1954. aasta lõpus hakkas normaalsemalt toimima NSV Liidu Sovhooside Ministeeriumi varustussüsteem ning tehase direktori Z. Jakubovi andmeil täideti 1954. aasta plaan juba 1. novembriks.
1955. aastal moodustas traktorimootorite remont Auto-Traktoriremonditehases vaid väikese osa üldisest töömahust. Peamiselt valmistati põllumajanduse otstarbeks mitmesuguseid mahuteid, põhulohisteid, aerogeneraatoreid ja teisi mehhanisme.
18. mai 1956. aasta NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusega nr. 663 allutati alustati Tallinna Remonttehase ja Tallinna Auto–Traktoriremonttehase nr. 1 liitmist ja reorganiseerimist. Sellega seoses andis Tallinna Auto–Traktoriremonttehase nr. 1 direktor M. Kornilov tehase üle Eesti NSV Sovhooside Ministeeriumi Mehhaniseerimise osakonna ülemale Aleksei Müürisepale.
NSV Liidu Ehituse- ja Teedemasinaehituse Ministeerium 1. aprillil 1956. aasta käskkirjaga võeti üle ja liideti Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Tallinna Remonttehas ja Eesti NSV Sovhooside Ministeeriumi Tallinna Auto–Traktoriremonttehas nr. 1 ning nende kahe tehase baasil moodustati Tallinna Ekskavaatoritehas.


remonditehase tsehh 1951-1955


Mustpeade maja peab jääma linnale!



Andrei Novikov

Septembrikuu jooksul on võimalik anda oma hääl Mustpeade maja linnale säilimise toetuseks. Küsitluse eesmärgiks on selgitada, mida arvab rahvas, kas Mustpeade maja peab jääma Tallinna omandiks või selle peab ära andma välismaisele organisatsioonile, millel on 36 liiget ja mille tegevusest pole aru saada, kuidas on organisatsioon seotud Mustpeade vennaskonnaga, mis loodi 16. sajandil!
Pisut juriidilisemalt detailidest
10. detsembril 1991 esitas 15. märtsil 1961 Hamburgis registreeritud Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval (edaspidi ka vennaskond) Pikal tänaval asunud ja neile kuulunud vara, Mustpeade maja hoonetekompleksi ja selle juurde kuuluvate kinnistute, tagastamise taotluse. 23. detsembril 1997 esitas vennaskond kohtule avalduse taotlusega tuvastada põhikirjalise tegevuse järjepidevuse fakt. Eelmärgitud perioodil oli vara omanikuks Eesti Vabariik ja valitsejaks Haridusministeerium. Kuna riik ei olnud huvitatud Mustpeade maja jäämisest oma haldusalasse, lepiti kokku vara üleandmises Tallinna linnale ning samuti selles, et vara omanikuna esitab Tallinna linn Vabariigi Valitsusele viivitamatult selle olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmise taotluse. Riigikogu majanduskomisjoni 13. veebruari 2006 otsusega lubati ministeeriumil kultuuriobjekt Tallinna linnale üle anda ning 27. veebruaril 2006 Eesti Vabariigi ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu alusel omandas Tallinna linn Mustpeade maja.
Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012 korraldusega nr 288 jäeti linnavolikogu taotlus Mustpeade maja tagastamata jätmiseks taaskord rahuldamata. Vabariigi Valitsus leidis, et hoonetekompleksi tagastamine „ei takista selle kasutamist avaliku kultuuriobjektina ega ohusta selle säilimist vaid pigem soodustab seda“. Tallinna linn esitas 26. juulil 2012 Tallinna Halduskohtule Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012 korralduse nr 288 tühistamise nõude. Kaebuse läbivaatamine on täna kohtus pooleli.
Mustpeade maja on üleriigilise tähtsusega kultuuriobjekt ning rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Mustpeade majas tegutseb Tallinna Filharmoonia Kontsertmaja. Mustpeade maja on arhitektuuripärl, ainulaadne renessanss-stiilis hoone kogu Põhja-Euroopa kontekstis. Mustpeade maja hoonetekompleksi suured saalid on ühed kõige imposantsemad Tallinnas, kõrvuti Raekoja ning Suure Gildi saalidega. Peale Valge saali on hoonekompleksis ainulaadne tähtvõlvidega Oleviste (Olavi) saal, mille all asuval keldrikorrusel on 15. sajandist pärinevad silindervõlviga suured ruumid. Lisaks Mustpeade maja Oleviste saalile on tähtvõlvidega kaetud ainult Oleviste kiriku pikihoone. Lisaks on hoonekompleksis rida salonge ja väiksemaid, kammersaale. Seega võimaldavad Mustpeade Majas erineva suurusega saalid korraldada pidevalt kontserte, etendusi ja vastuvõtte, sh riiklikke vastuvõtte jne. Mustpeade maja on unikaalne näide vanalinna ehitusgeneesist, kus on võimalik detailselt jälgida arhitektuurisuundumuste arengut Tallinnas 15. sajandist kuni 20. sajandini, olles sellisel kujul suurepärane Tallinna arhitektuuriajaloo õpik.
Küsitluse eesmärgiks on rõhutada, et Tallinna Linnavolikogu taotluse lahendamisel jättis Vabariigi Valitsus arvestamata ja välja selgitamata avaliku huvi tagada Mustpeade maja säilimine Tallinna linna omandis oleva avaliku kultuuriobjektina. Avalikes huvides ei ole tagastada Mustpeade maja välismaisele või mõnele teisele eraõiguslikule isikule, seda enam kui selle eraõigusliku isiku tegevuseks ei ole avalik-õiguslike kultuuriülesannete täitmine. Avalikku huvi võib peegeldada ka avalik arvamus. Sellest tulenevalt korraldataksegi küsitlus eesmärgiga uurida Eestis elavate ja tegutsevate isikute, linnaelanike, külaliste ja Mustpeade maja avalikke funktsioone tarbivate isikute arvamust Mustpeade maja Tallinna linna omandis avaliku kultuuriobjektina säilitamise küsimuses.

Ilmus 20. Tallinna statistiline aastaraamat

Ilmus 20. Tallinna statistiline aastaraamat

Tallinna Linnakantselei arenguteenistus andis välja statistika aastaraamatu „Tallinn arvudes 2012“. Trükis sisaldab andmeid Tallinna juhtimise, finantsnäitajate, rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse ja keskkonna kohta.
Juba 20. Tallinna statistilises aastaraamatus on seekord esmakordselt andmed ka tallinlaste arvuti-, mobiiltelefoni, interneti ja e-teenuste kasutamise ja avaliku sektori e-teenustega rahulolu kohta. Teiseks täienduseks on andmed puuetega inimeste tööhõive kohta ja puuetega tallinlaste jaotus puude liigi ning raskusastme järgi. Uus on ka ülevaade Tallinna ettevõtluse demograafiast.
Võrdluseks esitatakse viie aasta ning Eesti ja Harjumaa vastavad näitajad.
Kogumiku sissejuhatuses on kokkuvõte „Tallinna rahvastikuprognoosist 2011–2030“, viimasest rahvaloendusest ja rahvastikuregistrist ning Tallinna osast üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“.
Trükis on mõeldud laiale kasutajaskonnale ning peaks pakkuma huvi nii riigi- ja omavalitsusametnikule, ettevõtjale, ajakirjanikule, teadustöötajale, õpetajale kui ka (üli)õpilasele. Trükist jagatakse ministeeriumidele, ametitele, inspektsioonidele, saatkondadele ja esindustele, õppe- ja teadusasutustele, raamatukogudele ning Tallinna ja Harjumaaga seotud asutustele ja liitudele.
Trükiväljaanne on eesti- ja ingliskeelne. Tallinna veebilehel on „Tallinn arvudes 2012“ eesti/inglise keeles saadaval pdf- ja xls-formaadis ning vene/inglise keeles „Таллинн в цифрах 2012“ xls-formaadis.

Abilinnapea soovis lapsena kiirelt aabitsat sirvima hakata




Abilinnapea Arvo Sarapuu


Sel õppeaastal asus Tallinna koolide esimestesse klassidesse tarkust taga nõudma 4256 last. Paljudele oli pidulik päev esimesel, paljudele ka kolmandal septembril.

Abilinnapea Arvo Sarapuu viibis kahe kooli – Lilleküla ja Kristiine Gümnaasiumite esimeste klasside aktustel ning selle üle oli tal vaid hea meel.

„Sellistel aktustel osalemine on tegelikult väga vahva sündmus, sest see viib tihti mind ennast tagasi minu koolipäeva. Olen enam kui kindel, et paljudele jääb esimene koolipäev eluks ajaks meelde. Ka minul meenus see, kuidas mina omal ajal triiksärgi ja halli vestiga aktusel nihelesin ja ootasin, millal ma ometigi selle aabitsa kätte saan,“ meenutas abilinnapea.

Lõpetuseks soovis abilinnapea kõikidele õppijatele, kui ka nende vanematele ilusat koolialgust ja edukat õppeaastat. Abilinnapea Sarapuu kinkis ka mõlema kooli õpetajatele „Aabitsa“ tordi.

Ettevõtlike tööotsijate klubid alustavad taas

Tallinna linnaosades alustavad taas tegevust ettevõtlike tööotsijate klubid, mille eesmärgiks on tööotsijate ettevalmistamine edukaks tööotsinguks ja suurendada motivatsiooni konkureerimiseks tööturul. Teemad (7 koolituspäeva) tööotsimine, CV koostamine, tööintervjuu, majandamisoskused, töötukassa meetmed ja ettevõtlusega alustamine. Osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine.

Ettevõtlike tööotsijate klubide kontaktid:
Kristiine Sotsiaalkeskus (eesti k) Sõpruse pst 5 Info: 651 2706, Kersti.Kask@kristiinesk.ee
Lasnamäe Linnaosa Valitsus (vene k) Pallasti 54 Info: 645 7721, Julia.Timerbulatova@tallinnlv.ee
Haabersti Sotsiaalkeskus (vene k) Õismäe tee 24 Info: 640 4888, Imbi.Malmstein@tallinnlv.ee
Salme Kultuurikeskus (vene k) Salme 12 Info: 645 7006, Andres-Marius.Rosenblatt@tallinnlv.ee
Kesklinna Sotsiaalkeskus (eesti k) Liivalaia 32 Info: 646 6123, Jane.Raidvee@kesotskeskus.ee
Mustamäe Sotsiaalkeskus (eesti k) Ehitajate tee 82 Info: 645 7560, Ene.Varbu@tallinnlv.ee
Nõmme Sotsiaalkeskus (eesti k) Sihi 26 Info: 645 7347, Anu.Jalakas@tallinnlv.ee

Kristina-päev meelitas päikese välja


Linnaosavanem Andrei Novikovi avasõnad

2. septembril tuldi Kristiinesse kauplema juba 21. korda. Sügislaat toimus esmakordselt Löwenruh´ pargis koos Kuninganna Kristina päevaga.

Kristiine linnaosa vanem Andrei Novikovi sõnul oli selle aasta sündmus eriline, sest esmakordselt ühendati Kuninganna Kristina päev sügislaadaga. "Kristiine linnaosa nimiürituste ühildamine meelitas kohale rohkem huvilisi, andis sellele enam mastaapi ning mitmepalgelisemat tegevust igale eale. Hoolimata hommikusest vihmasajust oli kohal üle 60 kaupleja üle Eesti ja külastajaid ca 2000 “ lisas Andrei Novikov.

Ürituse peaesineja Getter Jaani astus üles uuel Löwenruh´ pargi vabaõhulaval. Lapsi sõidutasid ponid, noortele oli avatud Kullo huviringe tutvustav telk. Kuninganna Kristina päeval jätkus tegevust, kuulamist ja vaatamist kõigile. Tunnustati projekti „Käime Löwenruh´s“ aktiivseid osalejaid- loositi välja viis Sparta spordiklubi kinkekaarti.
Laadal kaubeldi mahetoodetega, saadaval oli aiakaupu, käsitööesemeid, lai valik mett ja meetooteid, sinki, vorsti, Peipsi kurki ja Aafrika angersäga.
Kristiine Linnaosa Valitsus tänab Getter Jaanit, kõiki Kuninganna Kristina päeva esinejaid, juhendajaid ja päevajuht Eduard Tomanit; Rein Korki, kes juhatas laada kauplejad professionaalselt ja sujuvalt kauplemiskohtadele; särasilmset Aliis Sarapikku- Sparta treenerit, kes juhendas kepikõnnisarja „Kaime Löwenruh´s“; Pihlaka AS kondiiter Irina Baburinat, kes Kuninganna Kristina päevaks 100 kilose tordi meisterdas.
Au ja kiitus kõikidele laadalistele, kes vihmase hommiku päikseliseks päevaks muutsid!

Meeldejääv sünnipäevapidu


Liina Orlova-Hermaküla esimese reas vasakult kolmas
 Kristiine linnaosa vanem, Andrei Novikov, oli 5. septembriks 2012 kokku kutsunud Tallinna Õpetajate Majja linnaosa septembrikuus sündinud seeniorid, et piduliku koosolemisega tähistada nende kõikide sünnipäeva.

Allakirjutanu sattus sellisele üritusele esmakordselt. Meie linna üks kaunimatest saalidest oli pidulikult ehitud ja laudade ümber kogunes arvukas seltskond, nii umbes 70 inimesega. Tervitustega ja õnnitlustega avas peo linnaosa vanem ja kohe palus ta lavale selle peo esinejad ansambli Trio Romanss. Lavale tuli 3 kaunist daami, üks neist istus klaveri taha ja nad alustasid sõnadeta laulukesega, kus demonstreerisid oma häälte kokkusobivust ja kooskõla.
Järgnesid Raimond Valgre laulud: "Ma loodan, et saan sellest üle" ja "Emmy", (mulle õpeta, kuidas saaks küll minust tantsija...). Märkasin, et nii mõnigi kuulaja laulis vaikselt kaasa, sest sõnad ja meloodia on ju paljudel hästi meeles. Siis lauldi Itaalia laulukesi, neile järgnes 2 väga ilusat Vene romanssi. Esitusele tuli veel 2 Valgre laulu ja kontserdi lõpulauluks oli Itaalia populaarne lauluke "Tule tagasi Sorrentosse". Publik tänas esinejaid sooja aplausiga. Tundus, et kõik külalised nautisid neid unustamatuid vanu laule ja seda retrorännakut muusikas.
Lauljate tonaalsus tõi mind aga äkki tagasi aega, kui Tallinnas linastus "Karnevaliöö" ja unustamatu Ljudmilla Gurtšenko laulis naistrio saatel "Pjäät minuut, pjäät minuut" Mäletate kindlasti veel seda filmi?
Siis paluti meid laua numbrite järgi pildistamisele ja samal ajal serveeriti kohvi ja torti. Lauas istudes püüdsime kuupäevades selgusele jõuda. Minu naaber, Sveta, kes nägi oma ilusa soengu ja meigiga väga kena välja, ütles, et tema sünnipäev on just järgmisel päeval ja tõesti, ta oli ka järgmiseks peoks juba valmis! Soovisime üksteisele õnne ja tervist tõstes kohvitasse ja lastes tordil hea maitsta. Tänasime korraldajaid ilusa sünnipäevapeo eest.
Ja tõesti, koju minnes oli kõigil tuju hea ja suurepärane oli see, et me ei pidanud ise sünnipäeva pärast muretsema- meie eest oli kõik ära tehtud! No, küllap said ka nõud ära pestud... See oli tõeline kingitus sünnipäevalastele selles päikselises septembris. Täname tegijaid Kõigi osalejate nimel Liina Orlova- Hermaküla Kristiine linnosa halduskogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.