Kuninganna Kristina päev 2010

Meenutusi Kristiine linnalaagrist

Aegna saarel.

Kristiine Linnaosa Valitsus korraldas 7. -10. juunil suvise linnalaagri koostöös Kulloga.

Oliver Liidemann, noorsootöö peaspetsialist

Esimest päeva alustasime hommikul hüpates. Skypargis said kõik hüpata ja lõbutseda nii palju, kui süda lustis – keegi ei keelanud. Järelevalve hoopis õpetas, kuidas õigemini ja kõrgemale lennata. Kui meeldib hüpata ja kodused voodivedrud enam vastu ei pea, siis võtkem suund Skyparki, mis asub Pärnu maanteel. Peale suurt hüppamist oli kosutav lõuna, millele järgnes Kullo maja huviringide tutvustus. Tutvustati kuidas trummid põrisevad ja mis häält need teevad. Kellel huvi suur, saab juba sügisel alustavatesse trummi ja kitarri rühmadesse registreerida.
Samal ajal õpetati esmaseid autojuhtimisoskusi motoringis, kuidas kohapealt ära sõita ja
pidurdada, lisaks sai tiirutada ATV-ga. Seal saab selgeks, kuidas autod ja mootorrattad
töötavad, mis juppe vajavad ning samuti esmase juhtimiskogemuse. Suurema huvi korral
sea sammud Kullosse ja alusta motoringis käimist.
Teisel päeval külastasime Teaduskeskust AHHAA, kus sai kõike ise katsuda ja järele
proovida, elevust tekitas 4D elamuskapsel. Pärast lõunat ootas meid Kullo lastegalerii,
nikerdasime plastiliinist ja savist asju, mis pandi ahju, kus need õige kuju võtsid. Päeva
lõpetasid Bastionikäigud, kus saime väga hea ülevaate Eesti ajaloost. Maa all ringi käies nägime huvitavaid ekspositsioone ja saime sõita tulevikurongiga.
Kolmandal päeval, vana hea tuttav koht – Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, kus siis jälle
sai kõike ise oma käega uurida ja katseid teha, ilma et keegi keelaks ja ütleks nii ei tohi, pigem jagati õpetussõnu kuidas katse paremini õnnestub. Päeva teise poole veetsime Kiek in de Köki tornis uusi väljapanekuid, õppefilme ja kaunist Tallinna vaadet nautimas.
Neljas päev algas kell 10 laevasõiduga Aegna saarele. Sõit kestis natuke üle tunni. Kohale
jõudes oli vastas meie tubli giid Hugo, kes saare elu tutvustas ja selle ajalugu rääkis. Terve päev saime ringi käia, vahepeal olid puhkepausid, mil toimusid kivi-viske võistlused - kes kaugemale ja täpsemalt. Lõunasöögi ajal kimbutasid meid „sõbrad“ sääsed, keda oli saarel tõesti ohtralt. Päev lõppes kell 19, kui asusime Aegna saarelt tagasi-sõitu Tallinna, kuigi ega me Tallinnast ära ei käinudki, Aegna saar kuulub nimelt Kesklinna territooriumi alla. Reisilaeva Juku sildudes ootasid Kalasadama kai ääres lapsevanemad oma väsinud lapsi, laevasõidul tuli nii mõnelgi uni silma. Neli päeva trallimist oli selleks korraks läbi.

Õpilasmalev

Selle aasta õpilasmalev toimus Kristiine linnaosas 5 juulist 16 juulini.

Oliver Liidemann, noorsootöö peaspetsialist
Raivo Tammus, töödejuhataja


Rühmas oli 10 noort ja üks rühmavanem, kes eelmiselgi aastal siin töökaid lapsi kantseldas.
Kõigil 10 päeval said malevlased nautida imeilusat ilma – ideaalne koht päevitamiseks ning maleva lõpuks olid kõik kenasti pruunid.
Esimestel päevadel töötasid malevlased usinalt Löwenruhi pargis, kus riisuti heina. Park
koristati kiiremini kui eales, päevaga oli park kuivand heinast puhas.
Järgmiseks koristusobjektiks oli Tildri tn asuv haljasala, mis samuti koristati äärmiselt kiirelt
heinast puhtaks, alale kulus kõigest neli päeva – noored olid väga usinad ja kõrgelt motiveeritud.
On ju töö ikkagi palju lõbusam, kui niisama rannas pikutada. Järgmisel nädalal töötasid noored Kõrgepinge tänava haljasalal, kus oli vast kõige raskem, kuna objekt suur ning päike halastamatum kui eales varem. Õnneks leidus läheduses piisavalt puid, kust aeg-ajalt varju
otsida.

Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanematele õppuritele

16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetasid tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, ei toimu peretoetuste maksmist alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19aastaseks saamiseni.

Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2010. aastal on 300 krooni kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 900 krooni kuus.Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19aastaseks saamiseni. 19aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni. Kui laps pärast 16aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele.
Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19aastaseks saamiseni.Kui 16aastane laps asub õppima välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

TALLINNA TOETUSED 2010. AASTAL

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

Tallinna linn toetab jätkuvalt peresid, kus on esimesse klassi minev laps, 5000 krooniga.
Toetus makstakse kahes osas: 50% toetusest makstakse lapse kooliminekul ja 50 % toetusest juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud ja laps õpib Tallinna koolis.

Toetust makstakse avalduse alusel lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil ja asub õppima Tallinna kooli.

Avalduse saab esitada kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest ehk 1. septembrist kuni 30. novembrini 2010. Toetus määratakse kooli õpilaste kinnitatud nimekirjade alusel, seetõttu soovitame Kristiine linnaosas elavatel vanematel pöörduda sotsiaalhoolekande osakonda alates 6. septembrist.

Toetuse avaldust saab täita sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal, saata postiga aadressile Tulika 33b 10615 Tallinn, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile ursula.tinno@tallinnlv.ee või internetis portaali http://www.eesti.ee/ kaudu.

Koolimineku kulude osaline hüvitamine

Õppeaasta alguses on vähekindlustatud peredel võimalik saada toetust lapse koolimineku kulude osaliseks hüvitamiseks ka juhul, kui laps asub õppima 2.-12. klassi. Toetus on sissetulekust sõltuv ja määratakse reeglina isikutele, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast palga alammäärast (4350 krooni) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast palga alammäärast (3480 krooni).

Toetuse avalduse saab täita sotsiaalhoolekande osakonnas kolme kuu jooksul pärast kulutuste tegemist. Avaldusele lisatakse vajadusel eelmise kuu sissetulekut tõendavad dokumendid (palgatõendid, pangakonto väljavõtted jne) ja kuludokumendid (ostukviitungid).

Puudega lapse toetus

Jätkub ka puudega lapse toetuse maksmine. Toetust saab lapsevanem, eestkostja (kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta) või hooldaja (lapse perekonnas hooldamise leping), kes rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari, elab rahvastikuregistri andmetel lapsega ühel aadressil ja lapsele ei ole määratud töövõimetuspensioni. Lapse hooldajal on õigus taotleda toetust ka juhul, kui ta rahvastikuregistri andmetel elab väljaspool Tallinna linna ja laps on Tallinna linna elanik. Toetus määratakse arstliku ekspertiisi otsuse alusel. Toetuse suurus on 2010. aastal 1200 krooni.
Avalduse toetuse saamiseks võib esitada üks kord kalendriaasta jooksul. Kellel sel aastal avaldus veel esitamata, saab selle täita sotsiaalhoolekande osakonnas, saata postiga aadressile Tulika 33b 10615 Tallinn või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile ursula.tinno@tallinnlv.ee.


Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu kompenseerimine

1. septembrist kuni 30. novembrini 2010 on vähekindlustatud elanikel, kelle keskmine kuue kuu netosissetulek kuus oli 2010. aasta I poolaastal alla 4350 krooni leibkonnaliikme kohta, võimalus taotleda veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu kompenseerimist 2010. aasta I poolaasta eest.

Kompensatsiooni suuruseks on 265 krooni leibkonnaliikme kohta. Kompensatsiooni ei arvestata nende kuude eest, mille eest on tarbitud vee ja reovee ärajuhtimise teenuse maksumus kompenseeritud toimetulekutoetuse vahenditest.

Sotsiaalhoolekande osakonna vastuvõtu ajad:

esmaspäev 9.00-13.00 14.00-18.00
teisipäev ja neljapäev 9.00-13.00 14.00-17.00

Täiendavat teavet saab tel 645 7131, 645 7133 või 645 7140.

Deniss Boroditš: teedest ja mitte ainult...

Kristiine Lehe küsimustele vastas Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.

- Kristiine elanikke huvitavad lõpetamata remonditööd Vindi ja Tedre tänavatel. Küsimus: millal nende tänavate remont lõpetatakse?
- Vindi tänava taastusremont pidi lõppema tänavu, kuid projekteerimistööde käigus selgus,
et tänava all kulgevad kommunikatsioonid on nii amortiseerunud, et need tuleb välja vahetada. Seetõttu olime sunnitud projekti põhjalikult muutma ning hetkel valmistatakse ette
tänava kapitaalremondi projektdokumentatsiooni. Tööde käigus tehakse mitte ainult uus teekate ja kõnniteed, vaid paigaldatakse ka uued kommunikatsioonid, tänavavalgustus, istutatakse uus haljastus. Ei ole head ilma halvata. Vindi tänava elanikud saavad tänavuse tavaremondi asemel kapitaalremonditud tänava järgmisel aastal.
Tedre tänava lõigu projekt ei ole veel valmis. Viivituse põhjustasid vaidlused tänavaäärsete puude ja kraavi osas, kuigi liiklusohutuse mõttes oleks parem asendada kraav ja mõned puud kõnniteega.
Kommunaalamet püüab sügiseks saavutada kompromissi. Siis võib jätkata ka projekteerimistööd ning määrata remonditööde alustamise aja. Otsustavaks teguriks
on ka eelarverahade olemasolu.
- Kanalisatsioon on probleem, mis puudutab nii Kristiinet kui ka teisi vanade eramajade piirkondi. Õigemini on probleem selle puudumine. Kuigi Kirstiines on vähe maju, mis ei ole ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud, tahaks teada, kuidas see probleem lahendatakse?
- 2011. aastaks lõpetatakse mahukas projekt, mille käigus ühendatakse kõik elumajad linnakanalisatsiooniga vastavalt Euroopa Liidu direktiivile, mida Eesti liikmesriigina kohustub täitma. Kuid Tallinn ei ole selleks riigieelarvest veel raha saanud. Kolme aastaga on nendele töödele kulutatud umbes miljard krooni. Projekti lõppedes jäävad ühendamata ainult üksikud majapidamised. Reeglina asuvad need kohtades, kuhu trassi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas, st nõuab liiga suuri kulutusi. Eurodirektiiv lubab selliseid erandeid, kusjuures settekaevud peavad täielikult vastama sanitaarnormidele.
Tallinnas on väga vähe selliseid majapidamisi. Kompaktse asustusega piirkondades lahendatakse see probleem täielikult.
- Ohutu liiklus Tallinnas kuulub samuti Teie kompetentsi. Mida uut on Teil Kristiine elanikele öelda?
- Meil on kavas ehitada raudtee all jalakäijate tunnel Marta ja Tedre tänava vahel. Kuigi Marta tänav ei kuulu Kristiine linnaossa, vastab antud projekt täielikult teie linnaosa elanike huvidele. Pärast tunneli ehitamist on raudtee ületamine ohutu. Hetkel on käimas
projekteerimine ning ehitust kavatseme alustada võimalikult kiiresti. Kuid on üks lahendamist
nõudev probleem: kasutada tuleb garaažiühistu eramaad ning me ei saa midagi teha enne, kui on saadud kõigi kaasomanike (neid on 90) allkirjad. Probleemi lahendamine määrab ka ehituse töötajad.
Lisaks ehitatakse tulevikus veel rida raudteealuseid tunneleid ning raudtee ületamine suletakse täielikult, mis teeb kindlasti tänaval jalakäijate liikumise ohutuks.

Kristiine Kaubanduskeskuse juurdeehitus avatakse septembris

Septembri lõpus avatakse Kristiine keskuse juurdeehitus, mis teeb Kristiinest suurima moekeskuse Eestis: 53 000 ruutmeetrise kogupinnale mahub enam kui 160 kauplust, teenindus- ja toitlustusettevõtet.

Suurim moekeskus Tallinnas Kristiine keskus laieneb 15 000 ruutmeetri võrra, mis toob Kristiine keskusse 45 uut rentnikku, kellest mitmed on esmakordselt Eestis avatavad moekauplused. Külastajaid ootab septembrist ka suurem toitlustuskohtade valik – avatakse 5 uut kohvikut/restorani.
Kristiine keskuses laieneb teenuste ja telekommunikatsiooni osa, teeninduskohad uuenevad
ning laienevad, pakkudes kõige suuremat teenuste valikut.
Väga oluline muudatus Kristiine keskusele on Prisma rekonstrueerimine; praegu tegutsev
Prisma on senini kombinatsioon kunagisest Primost – selle aasta sügisest ootab Kristiine keskuse külastajaid aga uus, tõeline ja kaasaegne Prisma.
Prognoositav külastajate arv on päevas 20 000 inimest. Kristiine keskuse külastaja on vanuses
15-64 eluaastat, kes hindab kvaliteetseid moebrände. Juurdeehitus loob ligi 300 uut töökohta.
Rohkem valgust ja avarust Kristiine keskuse aatriumi kohale ehitatakse suuremõõtmeline klaaskuppel (16 x 32 meetrit).
Kristiine juurdeehituse on projekteerinud kaubanduskeskuse loomisele spetsialiseerunud
Itaalia projekteerimisfirma Studio Bartoli. Laienduse kavandamisel on võetud arvesse, et uue osa õhustik peab olema kooskõlas keskuse varasema osaga, mis on ehitatud kahes faasis. Laiendust iseloomustab märksõna loomulik areng: veelgi suurem stiililine puhtus ning rohkem heledaid toone ja valgustust. Samas pole moodsate lahendustega liialdanud, et uue ja olemasoleva osa vahel ei tekiks liiga suurt kontrasti. Eesmärk on, et kliendid tunneksid end endiselt vanas tuttavas Kristiines olevat, kuid samas näeksid ka suurt sammu edasi. Kristiine keskust ehitab Merko Ehitus, laiendus läheb maksma umbes 250 miljonit krooni. Tööde teostamise tähtaeg on september 2010.
Säilib klientidele tasuta parkimine Plaanide kohaselt jääb Kristiine ka edaspidi ainsaks kesklinna kaubanduskeskuseks, kus parkimine on klientide jaoks tasuta. Praegusest
parkimismajast saavad valdava osa kaubanduspinnad ning parkida on võimalik 3. ja 4. korrusele, kus on ca 400 parkimiskohta.
Lisaks laieneb oluliselt ka väliparkla. Parkimiskohtade arv jääb suures plaanis ümberehituse
eelsele tasemele, kasvades veidi. Parkimiskohti saab Kristiine Kaubanduskeskuses olema üle
1000. Kristiines on Eesti kõige pikem (120 meetrit) ja kõige laiem (7 meetrit) kaldtee parkimismajja sõiduks, mis on avatud juba praegu ning mida mööda on mugav Tulika tänavalt parkimismajja sõita.
Kristiine Keskus avati 28. mail 1999. Keskuses avas uksed Eesti esimene hüpermarket Primo. Esimene Kristiine laiendus valmis aastal 2002.

Kristiine Kaubanduskeskuse juurdeehitus
numbrites:

• Kristiine keskuse juurdeehitus avatakse septembris
2010.
• Laienduse maksumus ca 250 miljonit krooni.
• Laienduse üldpind 15 000 ruutmeetrit, kogu
keskuse üldpind 53 000 ruutmeetrit.
• Rentnikke saab keskuses olema üle 160.
• Keskus loob ca 300 uut töökohta.
• Prognoositav keskuse külastajate arv päevas
on 20 000 inimest.
• Parkimiskohti saab keskuses olema üle 1000.
• Kristiines on Eesti kõige pikem (120 meetrit)
ja kõige laiem (7 meetrit) kaldtee parkimismajja
sõiduks.
• Kristiine Keskuse aatriumi kohale ehitatakse
suuremõõtmeline klaaskuppel (16 x 32
meetrit).

Uued rajatised Kristiine linnaosas

Laste mänguväljak Dunteni pargis.

Sellel aastal otsustati rajada lastemänguväljak Tulika 62/64/66 elumajade piirkonda.
Kuni siiani ei olnud seal ühtegi lastemänguväljakut.
Lähim mänguväljak asus Kotka 8 maja juures, kuhu väikelapsega on võrdlemisi
tülikas minna. Tulika 64 maja ette haljasalale mõeldud mänguväljak on väike - mänguväljak
koosneb liivaalast ning sinna paigutatud liumäest-mängumajast, tasakaalukiigest.
Mänguväljak on eelkõige ühe- kuni kolme aastastele väikelastele.
Spordi/Kotka/Tedre elamute sisehoovi rajatakse nn vabaõhu-jõusaal. Paigaldatakse kolm trenažoori – kõhulihastele, seljalihastele ja rippumisredel venitamiseks. Nende treeningvahendite suurim pluss on kahtlemata see, et neid saavad kõik soovijad tasuta vabas õhus kasutada. Igal juhul on see tervislikum, kui umbses jõusaalis rassida, eriti nii palavate ilmadega, nagu praegu olnud on. Nende vahenditega saab treenida igapäevaeluks eluks olulisemaid lihaseid nagu kõht ja selg. Viimast on eriti tähtis treenida, kuna selg on inimese
kandev sein, mis peab olema tugev! Oskuslikumad harjutajad saavad ka muid lihaseid nendega treenida ning rippumisredelit kõhulihaste arendamiseks kasutada.

Mida teha mahalangenud puudega?

Tänavune suvi pole olnud küll väga tormine, kuid mahalangenud puid ning oksi on üle linnaosa olnud üksjagu palju. Kõik linnamaal oleva on linnaosavalitsus ära koristanud ning aidanud tööjõuga korteriühistuidki.

Kuidas toimida aga siis, kui olete erakrundi omaniku või korteriühistu esimehena avastanud,
et teie maal on murdunud puu või oks? Kõige parem oleks muidugi teha nendest omale talveks küttepuid või otsida mõni naaber, kel ahjuküttega maja või korter. Juhul kui see
variant ära langeb, siis parim lahendus oleks vedada puitmaterjal jäätmejaama, mis asub meie linnaosas aadressil Artelli tn 15 (tel 1919). Puitmaterjali võetakse vastu täiesti tasuta kolmapäeval, neljapäeval ja reedel kell 14.00-19.00.
Sinna võib viia ka aknaraame, uksi jmt, mis vähegi puidust. Väikeste okste ning lehtede
kuupmeetri eest tuleb aga tasuda 300 krooni, kuna tegu on biolagunevate jäätmetega.
Kõiki hädalisi katsume ka oma jõududega abistada. Kel vaja abi okste tõstmisel vms, helistage julgelt telefonile 645 7118 ning küsige Raivo Tammust või Anu Sügist, püüame kõiki võimaluste piires aidata.

Kristiine heakorra eest hoolitsevad töötud ja pargivahid

See suvi tuli teistmoodi kui eelmised, kuna esmakordselt on ka Kristiinel oma pargivahid ning ka töötud rabavad heakorra nimel läbi suve.

Raivo Tammus, linnamajanduse osakonna spetsialist

Tehakse kõiksuguseid töid, alustades tänavate koristamisega prügist, lõpetades rohualade
niitmisega. Siinkohal tänan linnarahvast, kes on alati operatiivselt probleemidele tähelepanu juhtinud ning meie tööd oluliselt kergendanud.
Üllatavalt palju on kasu olnud pargivahtidest – nad on oma nime igati väärt. Nende valvsast pilgust on olnud palju kasu parkides tegutsevate vandaalide ning ülemeelikute noorte ohjamisel. Oli ka juhus, kus tänu pargivahi tähelepanelikkusele ning linnakodanike julgusele päästeti õnnetu naisterahvas tiigist.
Siiski pole meeste põhitöö pargi valvamine, vaid korrastamine ning hooldamine, väga osavalt on nad ka uue inventari paigaldamisega hakkama saanud. Üritame neid kõige vajalikuga varustada, et töö sujuks tõrgeteta ning suuremate ettevõtmiste tarvis saadame ka abijõude.
Tunnustust väärib ka pargivahtide ülevaataja Eve Kaare, kes jagab end Kristiine ning Mustamäe vahet ja tunneb siiralt muret, kui mõni oks pargis maha kukub või muud taolist
juhtub. Kui meil pargis elaks mõni hea haldjas, siis oleks see tõenäoliselt Eve moodi – hooliv
ning südamega asja juures.

Tulika tänava rekonstrueerimistöid rahastab Kristiine keskus

Kristiine keskuse jaoks on oma lähiümbruse ja kogu Kristiine linnaosa areng väga oluline teema, sest just see on meie kodu. Võimalusest anda oma panus siinse keskkonna parandamiseks võtsime kohe kinni ning otsus rahastada Tulika tänava rekonstrueerimistöid sündis kergelt. Septembri keskel, vahetult enne Kristiine keskuse laienduse valmimist, avatakse liiklejatele täielikult uuenenud Tulika tänav. Teetööde maksumus on ligi 14 miljonit krooni.

Kaidi Laur, Kristiine keskuse turundusjuht

„Meile on oluline, et linnaruum piirkonnas, kus asub ka Kristiine keskus, areneks ja muutuks nii autoga kui jalgsi liiklejate jaoks mugavamaks ning esteetilisemaks“, kommenteeris Kristiine keskuse otsust investeerida Tulika tänava rekonstrueerimisse juhatuse esimees
Allan Remmelkoor ja lisas: „loogiline oli ajastada Tulika tänava korda tegemine Kristiine keskuse laienduse ehitusega samasse perioodi. Septembris, kui avab uksed uus Kristiine keskus, on korras ka keskuse ümbrus ja meie külastajatel on siia mugav tulla.“
Tulika tänava rekonstrueerimisega muudetakse tänav neljarealiseks, mõlemas suunas saab olema kaks sõidurida. Ehitatakse kaks parema läbilaskvusega ringristmikku (Koskla tn ja Tulika tn ristmikule, teine Kristiine keskuse parklasse suunduvale teeotsale). Lisatakse tänavavalgustus mõlemale poole teed. Koos tee ehitusega rajatakse ka haljastus tänava äärde ning uutele ringristmikele.
Sõiduteede äärde rajatakse korralikud kõnniteed ja lisaks on projekteeritud üks bussipeatus linnast tulevale suunale.
Tulika tänava rekonstrueerimistööd teostab AS Merko Ehitus. Uuendatud Tulika tänav avatakse liikluseks septembri teisel poolel.
Loodame, et linnaosa elanikud ja meie kaubanduskeskuse külastajad ei pahanda väga teetöödest tingitud liikluskorralduse muutuste pärast. Sügisel kui lapsed kooli lähevad, on Tulika tänaval juba täiesti uus värske nägu.

Ohutu liiklus

Üks suurimaid linna probleeme on ohutus teedel. Just selle küsimusega pöördusid minu poole Kristiine elanikud, kes palusid piirata kiirust nende arvates kõige ohtlikemates kohtades.

Mihhail Korb, Kristiine linnaosa vanem


Saime pea üheaegselt samasisulisi kirju Lilleküla gümnaasiumi kolmanda klassi õpilaste vanematelt, Linnu tee eramajade elanikelt (36 allkirja) ja Järve tänaval elavalt kahe väikse tütre isalt. Kõikides kirjades jagasid kodanikud oma muret ning pakkusid ka häid lahendusi.
Nüüd aga üksikasjalikumalt nendest probleemidest ja meist sõltuvatest lahendustest.
Koolijütside vanemad muretsevad oma laste pärast, kes igapäev Kuldnoka tänavale kooli lähevad. Ka Mooni tänav ei ole vanemate arvates ohutu. Oma kirjas tõstatavad vanemad selliseid probleeme, nagu näiteks: kooli tähistava liiklusmärgi puudumine; liiga suur autode kiirus kooliga külgnevatel teedel; „taskute” puudumine, kuhu võiks parkida autod, et lapsed saaksid nendest ohutult väljuda; vaja paigaldada “lamavad politseinikud” kooli territooriumile viivale teele jne.
Need on tõepoolest tõsised probleemid ja ma olen ühel meelel vanematega, kes soovivad, et nende laste koolitee oleks võimalikult ohutu. Seetõttu Kristiine Linnaosa Valitsus ning mina isiklikult püüame olukorda parandada.
Pean mainima, et midagi on juba varem tehtud. Näiteks Lilleküla gümnaasiumi läheduses olevatele teeristidele – Mooni/Tedre ja Mooni/Kuldnoka – on paigaldatud ohutuspeeglid, mis sai liiklejatelt ka positiivse tagasiside.
Mõned vanemate ettepanekud on samuti ellu viidud. Näiteks Kuldnoka tänavale on mõlemas suunas paigaldatud sildid kirjaga „KOOL” ning kiirust piiravad teel “lamavad politseinikud”.
Samas ei saa me toetada ettepanekut kiiruse lisapiiranguks, kuna Kuldnoka tänaval on niigi lubatud kiirus 30 km/h.
Kuid Kristiine Linnaosa Valitsus jätkab tööd, et teha liiklemine meie lastele võimalikult ohutuks.
Sama probleem – kiiruse piiramine 30 km/h Tuisu-Järve-Elektri-Alajaama tänavate kandis – teeb muret kahe väikese tüdruku isale ning teistele selle linnajao elanikele. Järve 25а mänguplatsi kõrvale pakuti välja 1-2 “lamava politseiniku” paigaldamine. Ettepanija on lahkelt nõus realiseerimisel appi tulema.
Ka Linnu tee elanikud on mures suure liikluskiiruse pärast. Lisaks segab neid tänavamüra, heitgaasid mööduvatelt veoautodelt. Olukorda komplitseerib asjaolu, et see on eramajade
piirkond, kus sõidutee on väga lähedal aedadele ja majadele, mis mõjub negatiivselt laste tervisele. Elanikud paluvad leida võimalus seada kiirusepiiranguks 30 km/h.
Lisaks sellele peavad linnaosa elanikud väga ohtlikuks Linnu tee/Nõmme tee ristmiku, kus suure kiirusega sõitvad autod ohustavad mitte ainult kaasliiklejaid vaid ka jalakäijaid. Nende mure ei ole alusetu. Tasub vaid meenutada hiljutist õnnetust sel teeristil, kui hukkus noor motorolleri juht ning temaga koos sõitnud neiu sattus raskete vigastustega haiglasse.
Siin tahaks ära märkida, et me otsime pidevalt võimalusi muuta liiklemine ohutumaks. Et vähendada autode kiirust eramajade piirkonnas, on juurutatud võrdsete ristmike süsteem, mis paraku ei rõõmusta autojuhte, sest igal ristmikul peab kiirust maha võtma. Nende pahameelest võib aru saada. Kuid selline süsteem teeb liiklemise ohutumaks nii autojuhtidele kui ka jalakäijatele. Arvestades Kristiine hoonestust, kus on puudulikud kõnniteed, on need meetmed eriti aktuaalsed.
Võrreldes teiste Euroopa linnade kogemusega, siis meie lähinaabri Soome pealinnas Helsingis näiteks luuakse teedele kunstlikult tõkkeid, et vähendada sõidukiirust. Need on sealhulgas ringteed, ohutussaared, sõidutee ridade kitsendused jms. Pean isiklikult sellist teede infrastruktuuri muutmise poliitikat õigeks. Taoline planeering on meil ka Tondi tänaval. Varsti saab turvalisemaks ka rekonstrueeritav Tulika tänav Endla ja Nõmme tänava vahelisel lõigul.
Tuletan meelde, et vastavalt hiljuti läbi viidud Eurobaromeetri uuringule peavad eurooplased kõige ohtlikumaks kiiruse ületamist teedel – sellele probleemile osutasid keskmiselt 78%
küsitletud eurooplastest. Eestis on see näitaja mõnevõrra väiksem – 77%.
Tahan südamest tänada kõiki Kristiine linnaosa elanikke, keda ei jäta ükskõikseks liiklusohutuse probleem ning ka muu, mis puudutab elutingimuste parandamist meie linnaosas.
Ainult koos suudame seljatada masu ning muuta oma kodu sõbralikumaks.